TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga?
Infoühiskond Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on
ka teenuste kättesaadavuse osas. Riik eelistab inimesi, kes kasutavad e-teenuseid. Näiteks inimesed, kes esitavad tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, saavad tagastatava tulu kätte esmajärjekorras. Viimasena tagastatakse enammakstud tulu neile, kes esitasid deklaratsiooni paberil. Kuna vaesus ja tõrjutus on väga mitmetahulised probleemid on nende vähendamiseks oluline erinevate poliitikavaldkondade koordineeritud tegutsemine (Papp, 2013). Eesti infoühiskonna arengukavas on rõhutatud jätkuvat vajadust interneti kasutamisvõimaluste arendamisele avalikes kohtades (Eesti infoühiskonna arengukava 2013, 2006). Leian, et see ei lahenda nende perede probleemi, kellel puudub juurdepääs internetile vaesusest tingituna. Paljud inimesed ei kasuta oma igapäevatöös arvutit ja peale tööd avalikku internetipunkti minemine pole lihtsalt võimalik
pakkumiseks. 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Rahastus 2000 aastal IT-alasele teadus- ja arendustegevusele umbes 11 miljonit krooni. See moodustas ligi 5% Eesti avaliku sektori poolt teadus- ja arendustegevusele eraldatud rahast. Perioodil 2004–2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist kokku 12,5 miljardit krooni. Infoühiskonna arengut toetati sellest 130 miljoni krooniga. Perioodil 2007–2013 suurendatakse programmi abil olemasolevate elektrooniliste lahenduste kasutatavust, soodustatakse uute e-teenuste teket ning teavitatakse inimesi, kuidas arvutit turvaliselt kasutada. Programmi maht on 4,8 miljont eurot. http://www.ituudised.ee/article/2014/12/3/it-eelar ved-tuleval-aastal-pigem-suurenevad Infoühiskonna arengut rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu.
Muutuvad ühiskonnad muutuvas ajas. Infoühiskonna plussid ja miinused Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, talletav jne) ühiskond. Nii kõlab üks võimalikest definitsioonidest infoühiskonna kohta. Kõigis ühiskondades on probleemid, pole suudetud veel välja kujundada ühiskonda, kus kõik oleks kõigile meelepärane. Alati on keegi, kellele asi ei meeldi või ei ole kasulik. Selles arutluses ma tooksingi välja erinevad aspektid infoühiskonna kohta. Koju kõndides nägin avariid, koju jõudes ja arvutisse minnes oli see juba lehtedes. Info- ühiskonnas levib info väga kiiresti. Me saame teada kõike ja kohe. Me saame teada isegi, mis toimub
riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks. Infoühiskond- mis see on? Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on
Kordamisküsimused Loe moodlest: Infoühiskonna arendamisest Eestis - veebileht ja arengukava 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija
töötlemisega, edastamisega raamatukogud, arhiivid, muuseumid, spetsiaalsed infotöötluskeskused, arvandmeid koguvad ja töötlevad asutused (statistika), majandusinfot koguvad ja töötlevad keskused, rahvastikuandmete kogujad; keskkonna, maavarade, kinnisvara jt kohta info Ühesõnaga kõik asutused, mis tegelevad mistahes informatsiooniga. 12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab? Infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. Infoühiskonnas ei keerle majandus enam töösturi ja pankuri ümber, vaid
kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja ühiskonna struktuur. Möödunud kümnendi algul oli eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamine, nüüd on tähtsaks saanud infokirjaoskus ja võrgusisu. UNESCO silmapaistev ülemaailmse infoühiskonna arengus (tegevus õigused, vabadused, kaitse, arendamine, juurdepääsu tagamine infole). Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: ligipääsu tagamine (avalikud internetipuntid); võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega; arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel;
Metoodika üks ja metoodika kaks on stsenaariumianalüüsid, millest tuleb essee sees juttu. Tulemusteni pole kerge jõuda, kuna Eesti riik ise ka ei oma visiooni, missugust tööjõudu neil tarvis on. Kõige suurem probleem ongi selles, et puudub kvalifitseeritud tööjõud. Meil on kusagil kedagi mingil määral, aga täpselt pole siiski mitte kedagi. Sellise eksinud olekuga oleme me jäänud ka silma välisinvestoritele, ekspertidele jne. Essees püüab autor seletada lahti infoühiskonna ja tööstusühiskonna, tuues selle plusse ja miinuseid välja. Mõlema ühiskonnavormi puhul on toodud Eesti riigi tegutsemist ühe või teise ühiskonnavormi arendamiseks. Essee lõpuks peaks olema nii lugejale kui autorile selge, kumb ühiskonnavorm viiks edasi Eesti Vabariigi majandust ja aitaks jääda püsima konkurentsis. Essee lugeja peaks algusest peale üritama aru saada näidetest, mis on toodud nimelt kuidas on üks või teine asi mõjutanud mingisuguse ühiskonnavormi teket
Infoühiskonna probleemid Tänapäeva ühiskonnas võib ilmneda igasuguseid vigu ja tähelepanekuid, mida esmajoones kohe ei tähtsustata. Infoühiskonna üheks suureks probleemiks võib lugeda massilist kontoritööd ja tööd arvuti taga. Tänu massilisele arvuti levikule ei pea inimesed oma igapäeva töödeks kodunt väljuma tööd saab teha mugavalt ka kodus diivanil. Ei pöörata tähelepanu enam nii palju oma tervisele, kui mugavustele. Liiga kerge elu ja kõige kättesaadavus on muutnud inimesed laisaks. Infoühiskonnas omandab paberraha järjest vähem tähtsust ning enam levinud on
Nüüdisühiskond kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, see on kujunenud aastatega ja sellele eelnenud ühiskonnaetappide läbi. Erinevate ajalooliste sündmuste ja uuenduste põhjal on ühiskond jõudnud oma praegusesse etappi ja seda nimetamegi nüüdisühis- konnaks. Minu eluajal sündinud muutustest ühiskonnas võiks välja tuua infoühiskonna esilekerkimise. Teabe edastamise võimalused on tohutult avardunud tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Võimalusi tekib aina juurde ja hetkel ei näe ma infoühiskonna arengu piire. Infoühiskonnast arenes ka välja teadmusühiskond ehk siis eriti oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusteleiutiste rakendamine. Ühiskonnas on suhteliselt muutumatuna püsinud suurte vabrikute ja massitootmise kasutamine ehk siis tööstuslik tootmine
3. Riigi tööhõive iseloomustus Piret Karu 2014 2 Mongoolia tööhõive struktuur 17% Põllumajandus 51% Tööstus 33% Teenused Joonis 3. Mongoolia tööhõive jaotumine. Allikas: CIA, The World Factbook Mongoolia jääb industriaal- ja infoühiskonna üleminekualale. Infoühiskonna ideealskeem näeb ette, et põllumajandusega tegeleb 2% rahvastikust, tööstussektoris töötab 23% ja tertsiaarses 75%. Industriaalühiskonnas peaks pool rahvastikust tegutsema tööstusharus. Mongoolia on jõudnud oma majanduses sinna, et pisut üle poole inimeste tegeleb igasusgste teenustega, ligikaudu üks kolmandik töötab tööstuses ning alla ühe viiendiku on põllumehed. Mongoolia pole veel jõudnud infoühiskonnani, seega pole see arenenud maa.
piirkondades. Kõik need muutused koos kolooniate iseseisvumisega ja suurte tehnoloogiliste läbimurretega lõid eeldused üleminekuks infoajastule. Üleminek infoajastule Ettevalmistus üleminekuks infoühiskonnale algas 20. sajandi keskpaigas. Järjest olulisemaks muutus informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine, kuni see eristus omaette allharuks - tootearenduseks ning uurimis- ja arendustegevuseks. Infoühiskonna võtmetehnoloogiate väljatöötamisel oli suur tähtsus lääneriikide ja idabloki vastasseisul ehk "külmal sõjal", mille raames suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate, sh ka mikroelektroonika, lennunduse, kosmose-ja tuumatehnoloogia väljaarendamiseks Tehnoloogilises arengus oli suur tähtsus sõjanduslikel eesmärkidel tehtud uuringutel ja sõjatööstuse arendamisel maailma suurriikides Infoühiskonna ,,vedurite " -arvutite ja interneti sünd oleks ilma selleta
Minu roll infoühiskonna arendamisel kodanikuna? Eraisikina näiteks: - nt. Rahvaloendusel osalemine läbi eesti.ee keskonna. Säästab nii aega, paberikulu kui ka inimressurssi (kiire, kohe süsteemi ning inimene ei pea koju tulema). - Lugeda ajalehte läbi weebikeskonna. Säästab kül loodust, kuid vähendab inimeste tööhõivet.ühendus - Viia maale vanaema juurde internet ja õpetada talle tiigrit taltsutama. - Vahetama oma piraattarkvara legaalse tarkvara vastu ning samuti peaks piirama ning seejärel lõpetama filmide tõmbamise internetist (illegaalse). - Peaksin ka ise tutvuma avaliku sektori poolt pakutavate ning juba välja arendatud teenuste kohta. Ettevõtte alaselt: - pean orgunnima d´firma bronn süsteemi netipõhiseks. - arendama kodulehte - Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) http://et.wikipedia.org/wiki/Info%C3%BChiskond https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukava...
kõlanud massimuusika, telerist näidatud pesupulbrireklaam, lehest loetud kollane kõmuuudis, internetis kasutatav slängisõnavara. Pole ju midagi erakordset, et tänapäeva koolijutsile ei meenu mitte midagi ajalootunnis käsitletust, kuid ilma suurema pingutuseta loeb ta peast üles kõik televisiooni reklaamlaused. Üleliigse paberipahna oma rahakotist pillume me lihtsalt prügikasti. Kuid mida teha, kui avastame, et oleme infoühiskonna survel ise muutumas prügikastiks. On probleemi eitamine kui arvata, et ameerikalikud komöödiad (a`la "Kuum pirukas" või "Õudne film"), mehhiko teleseriaalid, ajakiri "Kroonika", kõiksugu reklaamkampaaniad (alates Coca-cola reklaamidest kuni valimisreklaamideni välja), interneti jututoad jmt on üksnes hetkeline kerge meelelahutus, mis meie igapäevaelu ei mõjuta ega suuna. Juba Sigmund Freud väitis, et inimest juhivad suuresti tema
Agraar Industriaal Post Maailma VARIA ühiskond ü. industr. majandus 50 50 50 50 50 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS: KORILUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS: PÕLLUHARIMISE /KARJAKASVATUSEGA AGRAARÜHISKOND 200 MILLE POOLEST ERINES HILISA...
*Üleilmne meedia eri valdkondade levik *Arvutiside 1950, satelliitside 1960. *Äriteenuste ülemaailmastumine pangandus, veondus *Kasutusele võeti tuumaenergia 1954 *Inimeste liikumine aktiivsem, tööränded *Kasvas nafta osatähtsus. *Teadus ja haridustase tõusis ja lõimus majandusega. *Uued avastused bioloogiasgeneetikas 1953 *Kiirendas infoühiskonna kujunemist 20. saj teisel poolel. 9. GLOBALISEERUMISE + JA - ... on toimunud tänu industriaalühiskonna arengule ja kiirenenud infoühiskonna kujunemise käigus +(Positiivsed küljed) -(Negatiivsed küljed) *Konkurents arenenud riikide vahel viib edasi *Tasuvam osa tootmisest paikneb arenenud riikides *Riikidevahelised kauplemispiirangud nõrgenevad või *Suuremad tulud makstakse firmade poolt arenenud riikide
Heaoluriik on hea küll kodanikule, kuid riigile endale võib olukord muutuda väga raskeks, kui pole süsteem korralikult läbi mõeldud. Kas sotsiaalne ebavõrdsus on iseloomulik igale ühiskonnale? Kuidas sa arvad, kas sotsiaalse võrdsuse saavutamine (nö klassivaba ühiskond) on võimalik? Põhjenda oma arvamus. (ühiskonna sotsiaalne struktuur) Klassivaba ühiskonda pole võimalik saavutada seni, kuni eksisteerib majanduslik ebavõrdsus inimeste vahel. Nimeta Eesti riigi saavutused infoühiskonna edendamisel. Nö e-riik. Väga paljudes kohtades kaardimaksed, paljud e-teenused ja m-teenused, mida mujal maailmas on veel vähe või ei eksisteeri üldse. On olemas arvamus, et infoühiskonna areng soodustab demokraatia arengut. Kas sa nõustud selle väitega? Miks? Milliseid vastuargumente võib esitada? (infoühiskond) Nõustun, sest inimesed saavad tänu sellele rohkem informatsiooni, rohkem vabadust, rohkem õigust asjades kaasa rääkida.
Kõrgtehnoloogiline tootmine Mis see on? Kõrgtehnoloogiline tootmine tugineb füüsika, keemia ja bioloogia uusimatel saavutustel. Praeguselajal laieneb KTT paljudesse majandusharudesse. KTT koos sellega põimunud ettevõttluse tugiteenusega nim nn uueks majanduseks, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti Kuidas tekkis? Kõrgtehnoloogiline tootmine kui infoühiskonna alustehnoloogia tekkis pärast Teist maailmasõda. Arenes välja sellisetest harudest nagu tuuma- ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi- ja biomeditsiin ning mikroelektroonika Riskantsus Kõrgtehnoloogiline toode on väga riskantne Ei saa tagada et : Ø See efektiivselt tööle hakkab Ø Piisavates kogustes ostetakse Ø Konkurents( konkurent võib alati sarnase tootega varem turule tulla)
jõudude piiratust. Heaoluühiskonna tunnused: · Kõrge elatustase · Pidevalt suurenevad sissetulekud · Sotsiaalse turvalisuse kasv · Riikliku, ühiskondliku hariduse-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteemi arenemine · Vastutab peamiselt valitsus Kriisist aitasid väljuda: · Võeti kasutusele leiutised, mis võimaldasid tootmist automatiseerida · Energiasäästlik programm · Infoühiskonna poole liikumine Thatcherismi tunnused: · Vaba ettevõtluse toetamine · Riigiettevõtete erastamine · Suure sissetulekuga inimeste maksude vähenemine · Sotsiaalkulutuste vähendamine · Ametiühingute õiguste kärpimine · Tööpuuduse suurenemine
Järgus aga arengumaad, osades arengumaades probleemiks üle ehk väärlinnastumine. Nt. Ladina-Ameerika Väärlinnastumine tähendab linnastumise ettejõudmist industrialiseerumisest eriti kui demograafiline plahvatus veel kestab. Maha jäänud põllumajandus ei võimalda kiiresti kasvavale maarahvastikule maad, tööd ega elatist. Ülejäänud/liigne maarahvas siirdub linna, tööd ei leita sealtki, tekib marginaalne rahvastik ja slummid. Linnastumise lõppjärk (infoühiskonna linn): Selle etapi alguses on esimese maailma riigid. Nendes valitseb postindustriaal tootmisviis, linnades teenindavad majandusharud, rahvaarv linnades väheneb eriti keskustest, inimeste töökoht ei sõltu enam linnast.
Seetõttu on meie ootus ka Sotsiaalministeeriumi eestveetavale töövaldkonna poliitikale, et aktiivse tööturupoliitika abil (vajadusel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga) naaseks tööjõuturule rohkem ettevõtete jaoks vajalike oskustega töötajaid. Produktiivsuse tagamisel on oluline ka rahvastiku tervisestaatus, millele keskendub Sotsiaalministeeriumi juhitav „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“. Töövaldkonna poliitikat täiendab omakorda infoühiskonna arengukava 2014-2020, mille raames pööratakse tähelepanu ka inimeste oskuste arendamisele infoühiskonna võimaluste paremaks ärakasutamiseks (sh silmas pidades arendatavate teenuste turvalisust). Samuti jätkuvad koostöös Siseministeeriumiga jõupingutused kõrgeltkvalifitseeritud spetsialistide Eestisse tööleasumise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. [4] Infoühiskonna arengukava 2014-2020 soosib ettevõtluse arengut lisaks
poliitilist nõu. 4 Infoühiskond Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse,
enamus elas viletsuses. 1974. aastal puhkes esimene ülemaailme majanduskrris pärast Teist maailmasõda. See haaras kõiki eurrpa arenenuid tööstusriike, Jaapanit, USAd ja muidki piirkondi. Seda kriisi ,,vürtitas" ka samal ajal alganud energiakriis, mil nafta hind tõusis enneolematult kõrgele. Sellest kriisist välja tulemiseks võeti kasutusele masinad, mis tehastes inimesi asendasid. Kasutusele võeti ka miniprotsessorid. Arenenud riigid hakkasid liikuma infoühiskonna suunas. 1970. aastate lõpul hakkas Inglismaa peaminister Margaret Thatcher arendama uut majanduspoliitikat: maksuprotsendid võrdsustati, kärbiti ametiühingute õiguseid ning igatpidi toetati vaba ettevõtlust. Kuigi selline rahanduspoliitika põhjustas tugevat vastukaja, võitsid konservatiivid Briti parlamendivalimisel 3 korda. Uueks nähtuseks sai tugev integratsioon. 1951. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid paljud arenenud Euroopa riigid
protsess (inimkeskne meediakäsitlus); Teine põlvkond e televisioon: 3) Neil Postman - negatiivne hoiak televisioo tehnoloogia arengu suhtes. Teda ei huvitanud meediumi mõju inimesele, pigem meediumi mõju erinevatele eluvaldkondadele. 4) Joshua Meyrowitz - küsis ühes teoses: mis juhtub televisioonikultuuris üles kasvanud inimes Lisaks leidis, et tema arvates televisioon lõhub barjääre, inimene tunnetab end maailmas seetõttu teisiti. Kolmas la (Internet). 5) Daniel Bell - infoühiskonna kirjeldus + teenindava sektori tähtuse kasv nagu postindustrialismis); 6) Toffler (1980) - kirjeldas majanduses toimuvaid muutusi + infoühiskonna tulekut kolmanda lainena; 7) David Lyo infoühiskonna kirjeldus 1) Herbert Blumer- sümbolilise interaktsionismi mõiste looja (põhiline suhtlus inimeste vahel toimub keele kaudu aga sümboliline meedium); 2) Alfred Schütz - lähtus eeldusest, et sotsiaalne maailm ja sotsiaalsed nähtused on üh liikmetele tähtsad
Muutused majanduse struktuuris ja hõives 10.kl. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel lk.16 Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. MAJANDUSSEKTORID
Näiteriigid: Noora, Rootsi Sotsiaalne tõrjutuse põhjused : 1. Vaesus 2. Töötus 3. Erivajadus 4. Kuulumine vähemusrühma 5. Sotsiaalne kodakondsus Infoühiskond. Infoühiskond - informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Infoühiskonna tunnused : 1. arvutite massiline kasutamine 2. kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. 3. Olulisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Inimese abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid.
Näiteriigid: Noora, Rootsi Sotsiaalne tõrjutuse põhjused : 1. Vaesus 2. Töötus 3. Erivajadus 4. Kuulumine vähemusrühma 5. Sotsiaalne kodakondsus Infoühiskond. Infoühiskond - informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Infoühiskonna tunnused : 1. arvutite massiline kasutamine 2. kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. 3. Olulisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Inimese abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid.
Kujunevad välja erinevad ühiskonnaklassid. Riigi oluline roll. Industriaalühiskond on valdavalt tänapäevamaailmas levinud. Aafrika, Ladina-Ameerika, Aasia. 3) Infoühiskond oluline on igasugune informatsiooni levik ja kättesaadavus ning tootmistegevyses kasutatakse väga keerukaid tehnoloogiaid ja vähe inimesi. Selline ühiskond on kujunemas Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. (20.saj. teisel poolel) Infoühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned (4 murrang) Hakkas kujunema peale II maailmasõda e. 20 saj. teisel poolel. · Tuumaenergia kasutuselevõtt · Side väga kiire areng võimaldas infoühiskonna kujunemist (raadioa, television, satelliitside, mobiilside, arvutiside, internet) · Väga suured teadusavastused (bioloogias geneetika, uued materjalid, kosmoseuuringud) · Transpordi mitmekesistumine ja kiirenemine · Inimeste haridustaseme tõus
Töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused Meeskonnatöö, ning info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused Formaalne haridus aegub väga kiiresti Võime (ümber)õppida Tulevik on enda määrata 16. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks. 17. Mis on infoühiskond? Infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist?
Miks tänases maailmas kirjanduse tähtsus langeb? Tänapäeva ühiskond on teadmusühiskond, kus igapäevasteks suhtlusvahenditeks on arvuti või nutitelefon. Inimesed, eelkõige noorem põlvkond, ei oska ilma nutiseadmeteta oma elu ette kujutada. Raamatuid loetakse aina vähem, enamasti ajapuuduse või huvi puudumise tõttu. See mõjutab ka kirjanduse rolli meie ühiskonnas. Infoühiskonna kiire arenguga langeb kirjanduse roll märgatavalt. 20. sajandi algusest kuni keskpaigani valitses postindustriaalne ühiskond, mil loeti rohkem raamatuid kui hetkel, sest teadus ning tehnoloogia polnud veel nii jõuliselt arenema hakanud. Arenes televisioon, kuid seegi aeglaselt ja kirjandusele mõju avaldamata. Tolle aja inimesed ei kulutanud enda aega praegustele ajaröövlitele nagu nutitelefon või tahvelarvuti. Kui postindustriaalne ühiskond arenes
Infoühiskonna plussid ja miinused Me elame infoühiskonnas. Sellest annab tunnistust infotehnoloogia laialdane kasutamine kõigis eluvaldkondades. Info on kõigile kiiresti kättesaadav, ole sa kodus, tänaval, tool või kohvikus. Infoühiskonnal on omad eelised ja puudused, mida toon selles töös välja. Infoühiskonnal on üsna palju plusse, sest teabevahendus on kiire ja uudiseid saab jagada reaalajas. Tehnoloogia mugavdab elu, näiteks kino- ja teatripileteid saab osta otse internetist, dokumente saab allkirjastada digitaalselt, riigiga saab asju ajada e-teenuste kaudu. E-teenused vähendavad ettevõttete aega suhtlemaks riigiga. Interneti kaudu on võimalus leida tööd kiiremini. Saab koguda infot erinevatest allikatest: ajalehtedest, telekast, internetist, raadiost. Kasutatakse vähem loodusressurrse (näiteks paberit, millest tehase raamutuid ja ajalehti), sest nüüd on info paigut...
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi
17. Mis on infoühiskond? ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond?
meelelahutusele on tähtsal kohal erialased seminarid. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on autasustanud ka eraldi inimesi. Näiteks Aasta tegijaks 2006 valis ITL juhatus Allan Martinsoni töö eest arengufondi loomise eestvedamisel ja IKT valdkonna aastatepikkuse edendamise eest. Aasta tegu 2006 tunnustuse pälvis "Arvutikaitse 2009", era- ja avaliku sektori ühisprojekti käivitamise eest, mis muudab kolme aasta jooksul infoühiskonna teenuste kasutamise olulisel määral turvalisemaks.Aasta ideeks 2006 valiti "Mobiil-ID teenus", alternatiivse mobiiltelefonil põhineva autoriseerimislahenduse põhimõtte väljatöötamise eest. Ma arvan, et noored on vägagi huvitunud sellest erialast selletõttu, et sellel alal toimub pidev areng. Nagu teadagi on paljudel lastel võimalus juba noorena kasutada arvuteid ning just see võib neid veelgi enam inspireerida, sest saadakse juba noorukieas kokku puutuda ennast huvitava erialaga
Infoühiskond Koostas: Daniel Vasetski 12d Mis on infoühiskond? Infoühiskond ühiskond, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist Algus 1990. aastal Peamine tunnus arvutite massiline kasutamine, kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused Informatsioon pilt, tekst, video või heli Mis on infoühiskond? Meedia infoühiskonna põhiline kujundaja Traditsioonilised meediakanalid ajalehed, raadio, televiisor Tänapäeval aga põhiline meediakanal Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17
3. Miks jõudseid lääneriigid heaoluühiskonda, NSV Liit ja idabloki maad aga mitte. Sest läänes oli majanduskasv kiire. 4. Mis põjaustas 1970. aastatel tööstuslikult arenenud riikides majanduskriisi? Maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 5. Millised abinõud aitasid kriisist väljuda? Inimesed asendati masinatega, võeti kasutusele ka miniprotsessorid, hakati liikuma infoühiskonna suunas. Automatiseerimine. 6. Paranda lausetes vead ja kirjuta lause õigesti. Pärast teist maailmasõda taastati enamikus riikides demokraatlik riigikord. Mitmes riigis laiendati valimisõigust. Kõik erakonnad rõhutasid reformide vajadust sotsiaal sfääris. Kõige populaarsemad olid konservatiivide ja sotsiaal demokraatide erakonnad. 1960. aastatel tekkisid hipiliikumine ja roheliste parteid, kes ei kuulutand end ei parem poolseteks ega ka vasakpoolseteks. 7. Lõpeta laused.
18. saj lõpus- 19. saj alguses sai Suurbritanniast alguse tööstuslik pööre. · Hilisindustriaalne tootmisviis · Aurumasina leiutas James Watt Tekstiilitööstuse kiire areng Kivisöe kasutuselevõtt energiaallikana · Aurik, auruvedur Sai kaupu vahetada, maid vallutada Paremini kasutada kohalikke ressursse · Tootmise spetsialiseerumine, kaubavahetus lõid head eeldused geograafilisele tööjaotusele. Infoühiskonna tunnused: · Informatsioon on majandustegevuse peamine alus · Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitlemisega seotud teenused ja tootmine · Tehnoloogilised uuendused · Globaliseerumine 3. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid erinevatel perioodidel? a) 16.-18. saj · Kolooniatest viidi emamaale põhiliselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks.
viimastel aastakümnetel eriti aktiivselt ümber rahvustada, üritades kaotada nende identiteeti. Konverents teadvustas omakultuuri kui identiteedi aluse ja põhiväärtuse ning otsustas igakülgselt toetada ja propageerida tegevust, mis kindlustab "etnole futu" s.o. rahvuste ellujäämise tulevikus rahvustena. Otsustati ühiselt ellu jääda. Läbirääkimistel leiti, et parim viis selleks on loovalt ühendada soomeugri iidne mõtteviis infoühiskonna uusimate võimalustega. Käesolev kokkuvõte on konverentsi initsiaatorite ja korraldajate ülevaade soome-ugri etnofuturismi kui mõtteviisi alustest ja kujunemisloost. Etnofuturism on säde, mis tekib kultuuris selle olemuse kahe pooluse kokkupuutel. Nendeks poolusteks on kultuuri kõige ürgsemad, rahvale kõige omasemad kihistused ühelt poolt ja maailmakultuuri kõige uuemad, kõige modernsemad ilmingud teiselt poolt. Tekkinud säde on kultuuri loomulikult elavdav jõud.
Kenya, Kongo DV, LAV; lisaks Austraalia, Uus-Meremaa. ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE (6 TUNDI) Õppesisu: 1. Riikide liigitamine arengutaseme ja maailmamajandusse antava panuse järgi. Arengutaseme mõõtmine. Eri arengutasemega riigid. 2. Rahvusvaheline kaubandus. 3. Turismi areng. Turismi roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale. 4. Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele. 5. Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ning ruumiline korraldus. 6. Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng. Põhimõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja arenenud riik, üleilmastumine, SKT, inimarengu indeks. skt- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus inimarengu indeks- riikide arengutaset iseloomustav indeks(rahvamajanduse kogutulu, haridus ja eluiga) Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist
mille kohta. Säärane vabadus on hakanud tõsiselt kahjustama informatsiooni kavaliteeti. Iga päev võime lugeda, kas internetist või leheputkade vitriinidelt, kuidas Liis Lass on leidnud uue mehe või kuidas Michael Michigani osariigist on vahetanud sugu. Kuid just sellised pealkirjad on need, mis masse intrigeerivad ja inimesed ei oska ega ka tahagi süveneda sellese, kas nendel väidetel ka tõepõhja all on. Infoühiskonna tulek on meeletult kasvatanud müra ja kasutu informatsiooni paljundamise ja levitamise võimalusi. Tänapäeval pööratakse tähelepanu üksnes informatsiooni levile, selle üleüldisele kättesaadavusele ja kiirusele. Silmas ei peeta mitte informatsiooni sisu, vaid selle leviulatust ja hõlpsust. Kui võtta ühtekokku kõik telekommunikatsiooni vormid, mida üks tänane inimene saab kasutada, siis domineerib info levitamise kiirus ja võimaluste paljasus. See, milline on infot sisu huvitab
See teema on mitmekülgne. Vaadates tänapäevast ühiskonda, on raske teha otsust, milline võiks olla tulemus, kui inimesed peaksid nägema Jeesust imetegusid teostamas. Mõnes mõttes on paljude inimeste jaoks on Jumala usu teema konservatiivseks muutunud ning inimestel oleks vaja kas midagi muud, mida uskuda või siis inimesed vajavad lihtsalt ainult realasust või on inimeste arvamus liiga hooletuks muutunud, et üldse midagi uskuda. Arvan, et infoühiskonna teke võimaldabki inimeste ükskõiksuse ning see peatab igasuguse usu. Varem, mil polnud tänapäeva mõttes mitte midagi, mil inimesed vajasid abi, lootust ning lohutust mõjutasid jeesuse imeteod inimeste mõtteid. Inimesed uskusid ning see tõi nö kergenduse nende hingele. Kuna üle pikaaja pole Jeesusest mitte ühtki jälge olnud suundus suur hulk inimesi jmala usust eemale. Usun, et ka maailmasõjad võisid olla selle põhjuseks
Kindlasti on see tehtav, küsimus on vaid ajas. Arvan, et võrreldes teiste pankade, kes annavad ka tarbimislaenu, võib selle panga miinuseks tulla, et pank üldiselt ei tegele igapäevatehingutega. Inimesed lähevad parema meelega laenu võtma oma kodupangast. BIGBANGA miinuseks on ka suur intressimäär kõikidel laenudel. 2. EMT AS EMT missioon: EMT loob inimestele ja ettevõtetele võimalused edukaks tegevuseks globaalses infoühiskonnas. EMT visioon: Oleme inimsõbraliku infoühiskonna eestvedajad. Kommentaar: arvan, et antud visioon on kindel ja hästi sõnastatud. Kindlasti meelditab see inimesi ligi. Kõik ootavad inimsõbralikkust ja suurt informatsiooni kulgu. 3. EESTI ENERGIA AS Missioon: "Müüme energiat 2 miljonile kliendile Läänemere piirkonnas" Visioon aastani 2015: "Kogu meie energia inimese heaks" Kommentaar: kuna turule on tulnud ka palju konkurente, kes pakuvad võib olla isegi
ühendab vastuseis peavoolumeediale, on selle vastandumise sees lai spekter erinevaid maailmavaateid. Alternatiivmeedia annab inimesele võimaluse valida mida uskuda, ning pakub samal teemal erinevaid arvamusi, kuid tihtipeale puudub sealt täielikult peavoolumeediale omane objektiivsus. Iga tekst on kallultletud mingist kindlast vaatepunktist, ning üritab inimesele tõestada tihti teadusevastast. See tekitab inimestes tihti segadust aga ka soovi leida õige tõde selle kireva infoühiskonna keskmest. Alternatiivmeedia on läbipaistev selles mõttes, et igasugused struktuurid lammutatakse maha ning alles jääv materjal on kõik iseloomustatav egalitarismiga, kus kõik on võrdne ja samaväärne.Sellega soovitakse luua uut kaheastmelist hierarhiat, mis väidab, et meie nägemus on õige ja kõik teine on vale. Samas ei ole kindlat selgekäelist tõde ning lõpuks jõutakse arusaamale, et kõik on halb ja kallutatud. Samas on Eesti alternatiivmeediana ennast
e.) Eestimaa on infoühiskonnaga riik. Selle fakti kindlaks tõendiks ma saan nimetada mitu asju: Esiteks, peaaegu igal Eesti kodanikul on olemas nutitelefon 3G interneti, kaamera ja teiste appidega. Teiseks, Tallinnas on raske leida sellist avaliku koha, kus poleks WiFi. Kolmandaks, igapäev on Eestis teinud tuhandeid makse Interneti panka kaudu ning teisi teenindusi. Aastaks 2013 Eestis oli tehtud arengukava. 30. novembril 2006 valitsuses heaks kiidetud ,,Infoühiskonna Arengukava 2013" seab eesmärgiks tõsta inimeste elukvaliteeti ning kaasata neid enam ühiskondlikku ellu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase kasutuselevõtu kaudu. Muuhulgas nähakse ette kogu avaliku sektori asjaajamise muutmist paberivabaks. Aga rääkides Eesti haridusest ja loovusest ei tohi unustada meie ülikoolidest, kus toimub teaduse aktiivne areng. Tartu linnas paigab Tartu Ülikool pika ajaloo ning oma paljude teentega . Tartu
kaasas, sest uuendustega harjumine võtab kauem aega. Kuid teiselt küljelt vaadates on ka palju neid vanemaid inimesi, kes kasutavad seadmeid iga päevaselt. Infoühiskond on muutnud inimeste elu märgatavalt ning palju muutusi on alles tulemas. Aastakümnete pärast, kui kogu ühiskond on täielikult infoühiskonnaga harjunud ning seda hakkatakse pidama kõigi elanike poolt vastu võetavaks, siis muutub uuendustega kaasas käimine ning meediaga sammu pidamine tavaks. Infoühiskonna areng ei peatu kunagi, vaid see kiireneb ning tulevik näitab, kas oleme teel parema ühiskonna poole.
Vanema ja lapse suhe on teismelisele tähtis, sest noor tunneb ennast kindlana ja suudab rääkida asjadest mida ta enda tutvusringkonnas rääkida ei julge. Lapsel on tähtis see, et ta teab kui ta vanematele mingist murest või probleemist räägib siis ema või isa teda ära kuulab ja on alati abivalmis. Põlvkondade vahelisi suhted on enamasti väga pealiskaudsed. Noor näeb vanemat põlvkonda kui võõrast inimest, sest nende maailmavaated erinevad palju. Infoühiskonna pealetungiga on tänapäeva noorte mõttemaailm väga suurelt muutunud ja tänapäeva teismelise suhtlemisstiil on teistsugusem kui vanemate põlvkonade oma. Tänapäeval noored suhtlevad suures osas läbi interneti ning verbaalne suhtlemisoskus on taandarenenud võrreldes eelnevate põlvkondadega. Samas tänapäeva noored võtavad uuendusi ja uusi asju avaramate kätega vastu kui vanem põlvkond. Eelpool arutletud suhted noorematel vanemate põlvkondadega on tänapäeval küllaltki keerulised
teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Interneti mõju ühiskonnale on uuritud sadades tuhandetes teadusprojektides, selle kohta on avaldatud palju monograafiaid ja artikleid. Pole juhus, et selles analüütilises pagasis on üks mahukamaid haridusuuringud. Infoühiskonnas on teadmised olulisim kapital. See, kes kontrollib hariduse arengut, hoiab ohjes ka progressi, olgu selleks siis kogu inimkonna progress, rahvusriigi suur konkurentsivõime või personaalne edukas karjäär. Infoühiskonna eelised on tagatis majanduskasvule ja konkurentsivõimele, ent mis kõige olulisem inimeste elukvaliteedi parandamisele. Sestap on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsusele esmatähtis. Ühtlasi on infotehnoloogia rakendamine tõhustanud avaliku sektori tööd. See võimaldab kasutada maksumaksjate raha teiste ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamiseks. Interneti rakendumine avaliku sektori töö
Võeti kasutusele nafta. · Postindustriaalne ühiskond sai alguse 20.saj teisel poolel, kui toimus tehnoloogiline pööre ja arenes kosmosetehnoloogia aatomifüüsika ja võeti kasutusele esimesed elektronarvutid. Postindustriaalset ühiskonda nim. ka infoühiskonnaks. Infoühiskonda eristab: teadusliku töö väga lai levik ning selle suur ja kiiresti kasvav osatähtsus majanduse arengus; teadmised kui infoühiskonna peamine ressurss ei eksisteeri mitte eeskätt esemelisel kujul, vaid inimeste teadvuses.
annaabi.ee 
