vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. L-E riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaanile. 50.-60. aastatel toimus L-E riikides(eriti SLV ja Itaalias) kiire majanduskasv võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning üles ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadus ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest 60. aastatel kasvas L-E riikides noorsooliikumine kõige ägedam vastasseis Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) Gauelle saatis parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid poliitikat iseloomustas riigi osa
Teemad, millest referaat räägib, on üksteisest üsna erinevad, kuid kajastavad kõige paremini seda, mis on Teise maailmasõja lõpust tänapäevani juhtunud ja mis on muutunud paremaks või mis halvemaks. Suhteliselt põhjalikult kirjutan ma Hiroshima ja Nagasaki linna kohta, mis teatavasti rünnati 1945. aasta keskpaiku aatompommidega. Samuti olen lisanud kirjeldused tol ajal seal valitsevast olukorrust ja tõeliselt räämas linnadest. Majanduses on olnud suured muutused. Pärast II maailmasõda sai Jaapani majandus tuule alla. Majandus kasvas igal aastal, vahepeal olid kerged mõõnad. Tänapäeval on jaapani majandus väga hästi tuntud oma elektroonikaseadmete ja autode tootmise poolt. Lisaks olen kirjutanud USA okupatsioonist, suurte reformide perioodist jpm. 1. ÜLDANDMED Ametlik nimi: Jaapan Asukoht: Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug- Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Lähimad naabrid: Lõuna- Korea, Hiina ja Venemaa
rahvusvaheline valuutafond, mille eesmärgiks oli lääneriikide majanduse taastamine, IBRD Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (Maailma pank), makartism kommunismi leviku pidurdamine, sotsiaalne turumajandus Erhardi ,,Saksa majandusime", mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3. kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, PõhjaKorea, PõhjaVietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari,
Süüdlased tõmbusid mõneks ajaks kõrvale ja nende asemel tulid riigi etteotsa HKP peasekretär Deng Xioaping [deng tsiaoping] ja Hiina RV esimeheks sai Liu Shaoqi. Samal ajal valmistati ette uut arveteõiendamist. Üha enam tugines Mao armeele. Samal ajal sündis Hiinas oma nn. Kolme maailma teooria : I maailm: valge imperialism USA punane imperialism NSV Liit II maailm: arenenud kapitalistlikud riigid III maailm: arengumaad teooria: arengumaad pidid hakkama maailma poliitikas üha suuremat rolli mängima ja Hiina juhib neid. Hiina sekkus üha rohkem arengumaade sisepoliitikasse. Pahempoolsetele soovitati relvastatud rahvavõitlust, relvadega ka toetati. Page 9 of 1 Kultuurirevolutsioon Suur Proletaarne Kultuurirevolutsioon või ka
okt. 1929 paanika New Yorgi börsil (tagajärjena vajus kokku pangandus) - USA hakkas tagasi nõudma laene, mis viis kriisi üle ka Euroopasse - PÕHJUSED: ületootmine; vale majandamine liiga suured laenud; valitsuse vead kriisi ajal - TAGAJÄRJED: tööpuudus, nälg, vaesumine Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel - Inglismaa: valimisseaduse demokratiseerimine mehed al. 21.a/naised al. 30.a; leiboristid e. tööpartei; majanduses valitses vaba turg; arenenud tööstus-ja kaubandusmaa, samas oli võlgu USA-le ja tehnika oli vananenud; tööpuudus; I omas palju asumaid ja dominioone, seepärast mõjutas kriis teda vähem, samuti loobus I naelsterlingi kullaväärtusest; I püüdis olla tasakaalu hoidja, oli ka kommunismivastane - USA: kujunes urbanistlik ühiskond, kiire areng majanduses, tehnika areng, naiste iseseisvumine, kuivseadus, võitlemine majanduskriisiga, 1932 a sai presidendiks F.Roosevelt, New Deal uus kurss
ANNI LARIN 1. Iseloomusta maailma riikide jagunemist eri rühmadeks peale II ms (rühmad, riigid, maj. iseloomustus) Demokraatlik ja kommunistlik. USA ja NL. Arenenud tööstusriigid(USA, Kanada, Lääne-Euroopa, Jaapan), Sotsialistlikud riigid(NL, Ida-ja Kesk-Euroopa kom.riigid; Hiina, Põhja-Korea) ja Arengumaad ehk Kolmas Maailm(Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika). 2. Mis on heaoluühiskond? Mis riikides see kujunes? Tunnused. Jaapan, Lääne- Saksamaa, USA, Kanada, Lääne-Euroopa, Itaalia. Kõrge elatustase, tervishoiu süsteem, tugev sotsiaal-ja abisüsteem, suurenevad sissetulekud, kõrge elatustase.HEAOLUÜHISKOND- ühiskond, kus
Blair kahandas ka ametiühingute mõju. Tulemuseks sai Tööpartei valimisplatvorm, mis oli äravahetamiseni sarnane konservatiivide omaga. Blair oli kujundanud välja täiesti uue vasakpoolse ideoloogia, mis ei seostu enam vähimalgi määral endisaegse marksistliku maailmavaatega. Ta kuulutas, et vasak- ja parempoolsuse vahe ei ole mitte majanduses vaid moraalis. Poliitikas ei määra asjade seisu mitte ainult majandus, vaid ka sotsiaalsed suhted valitsuse ja rahva vahel. Suurim muutus, mille leiboristid kohe pea suutsid ellu viia, oli Suurbritannia maine parandamine välisriikides pärast konservatiivide valitsuse ligi 20 aastat kestnud vastupanu Euroopa integratsioonile. Blairi kavandatud reformid on kaugeleulatuvad: ajakohastada sotsiaalsüsteemi; tõsta riigikoolide taset, et hea hariduse saaksid mitte ainult rikaste lapsed; keelustada käsirelvade
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline
Kõik kommentaarid