HTML programmeerimine (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

txt

HTML

HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i.

Informaatika

212

docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

lehtede loomisel kiirendavad koodi kirjutamist lõpetades alustatud sõnu, kontrollivad jooksvalt süntaksit ning aitavad HTMLi loomisel. Üheks selliseks abivahendiks on Visual Studio. Ehkki palja "rumala" tekstiredaktoriga kirjutamisel on eeliseks lihtsus, siis nt Visual Studio Web Developer Expressiga on lootus ka algajal nõnda läbi saada, et ta paljudesse menüüdesse ära ei upu. Põhivõimalused Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP.NET, Java servlet, PHP, Python ...) tulemusena lehitsejasse saadetav tekst on ikkagi ,,puhas" HTML, nii et osava peitmise korral ei pruugi veebisaidi vaatajal kuidagi võimalik olla kindlaks teha, millise tehnoloogia abil vastav

Veebiprogrammeerimine

40

doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid........................

Informaatika

210

docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

Ja see omakorda tähendab, et kasutaja saab sinu lehele postitada näiteks "pahasid" pilte, kolada ringi sinu failides, teha andmebaasiga mida iganes hing ihkab jne. Kõige lihtsam on näiteks sisestada pildi kood. Kõigepealt võiks puhastada kasutaja otsingusõna ülearustest tühikutest. ? 1 $otsi = trim($otsi); Ega tühikute kärpimine, turvalisust väga vähendagi, vaid muudab sõna "ilusaks". Siit edasi keelame igasugused HTML märgendid ja seda htmlspecialchars() funktsiooni abil, mis muudab need erimärkideks:  '&' muudetakse '&'  '"' muudetakse '"'  "'" muudetakse'''  '<' muudetakse'<'  '>' muudetakse '>' Kui nüüd sisestada sama pildi kood, siis tekitatakse sellest järgmine rida: ? 1 <img src="http://www.ilumaailm.ee/pics/main/Pilt_ytleb7_092057.jpg"> Pisike täiendus

Informaatika

134

pdf

Programmeerimine PHP

Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks

Allika?petus

46

doc

Arvuti tark- ja riistvara

Www ­ veebilehtede võrgu tähis Ng. ­ serveri nimi Edu ­ Haridusasutuse tähis Ee ­ Riigi tähis Kair ­ Kataloogi (kausta) nimi Esitlused ­ Alamataloogi (kausta) Barokk1.ppt ­ Faili nimi (laiendiga) WWW ( World Wide Web ) e. veeb -> Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste tekstide ja piltide juurde. Veebiserverites kasutatakse HTML - keelt . HTTP ­ hüperteksti edastusprotokoll ( HyperText Transfer Protocol ) HTTP ­ protokolli kasutavad serverid interneti võrgulehtede ( kodulehekülgede) edastamiseks. Ftp ­ failiteisaldus protokoll FTP ­ protokoll on kasutuses failide liigutamisel ühest arvutist teise üle . · Mingi FTP programm ( AceFTP 3? ) · Koht FTP ­ serveris (n! zone) (Üles) laadimiseks peab teadma kolme asja : 1. Host name = masina nimi, kuhu sa tahad minna (ftp.zone.ee)

Arvuti õpetus

575

docx

Nimetu

jooksutama. Ei ole vahet, kas protsessor on 32 või 64 bitine jne. Tulles nüüd tagasi Microsofti .NET platvorm juurde siis see pole mitte üksnes CLR, vaid toodete kogumik, mis sisaldab kõiki vajalikke vahendeid jagatud rakenduste ehitamiseks, pakkudes keelest sõltumatut, ühtset programmeerimise mudelit programmi kõigi kihtide jaoks. .NET platvorm toetab täielikult Interneti platvormist sõltumatuid ja standardseid tehnoloogiaid nagu HTML, XML ja SOAP. .NET platvormiga seotud tooted võib jagada 4 kategooriasse: 3. .NET raamistik ­ baseerub Common Language Runtime'l (CLR). CLR pakub baasteenuseid ja klasse programmide loomiseks, sõltumata keelest ja programmi kihist. 4. .NET My Services ­ on kogumik kasutajatele suunatud XML veebiteenuseid. Nende teenuste hulka kuuluvad: .NET Passport autentimine, meeldetuletuste saatmine ja vastuvõtmine, personaalse info ja andmete salvestamise võimalus 5.

Informaatika

238

docx

PHP ALUSED RAAMAT

Teemad  Veebiserver  Staatiline ja dünaamiline veebileht  Mis on PHP?  PHP ajalugu  PHP süntaks ja kommentaarid  PHP plussid ja miinused  Redaktorid Mis on veebiserver? Oma veebilehe kuvamiseks on sul vaja veebileht üles laadida veebiserverisse. Veebiserver on lihtsalt arvutitarkvara, mille ülesandeks on edastada sinna salvestatud HTML-dokumente, kasutades selleks HTTP edastusprotokolli. See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html. Faili olemasolul saadetakse see kasutajale ning veebilehitseja loob sellest "vaadatava" veebilehe. Juhul kui oled kodulehele lisanud kujundusfaili, pilte või javascripti, siis lisatakse see kõik kaasa. Hetkel kõige suurema osa veebiserveri tarkvarast on endale haaranud tasuta Apache HTTP Server (61,4%), millele saab kõige lähemale Microsoft IIS (14,6%). Seda nö. tavalist veebilehte, mille sisu ei muutu, nimetatakse staatiliseks

Informaatika

Kommentaarid (4)