Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõistekaart (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

MÕISTEKAART
e. “ämblik”, tähenduskaart, mõisteskeem, ideedeskeem- on
verbaalse teksti visuaalse esitamise viis. Mõistekaart annab infot
õppija mõtlemisest, selle abil on võimalik hinnata asjast arusaamist .
Mõtlemise põhiühikuks on mõiste. Mõiste on mõte, mis üldistab
teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit
eset teistest esemetest. Mõistmine on seoste loomine erinevate
mõistete vahel. Õppimine on produktiivne siis, kui õppimise käigus
selginevad mõistetevahelised seosed.
Mõistekaart sobib nii eelteadmiste aktualiseerimiseks, õpetuseks,
õpitu kontrollimiseks kui ka koduseks harjutamiseks.
Mõistekaardi koostamine:

  • tekstist (probleemist) tuuakse välja kõige olulisem mõiste (mõisted, lause, küsimus);
  • leitud mõiste kirjutatakse lehe keskele ;
  • leitakse teisi olulisi mõisteid, mida võib grupeerida, alustatakse tähtsamast ja liigutakse üksikmõistete suunas;
  • omavahel seotud mõisted ühendatakse nooltega , kusjuures noole suund näitab lugemise suunda;
  • noolele võib kirjutada verbe ja täpsustusi, joonistada juurde pilte jne.
    Kontrollimise ja hindamise alla kuuluvad:
    • Leitud ja seostada osatud mõistete hulk
    • Seoste hulk ja õigsus ning tegelikkusele vastavus
    • Ahelate arv ja pikkus
    • Näited
    • Üldine terviklikkus ja loogilisus

    IDEEKAART on üks võimalus kergemini ja loovamalt kirja panna
    omi mõtteid. Skeemi põhjal on lihtsam kirjutada esseed, kirja vms.
    Efektiivsem on selle kasutamine vahetult järgneva kirjatöö eel.
    Ideedeskeem aitab uute ideede otsingul , nõupidamiste
    ettevalmistamisel, loengu ja raamatu konspekteerimisel jpm.
    Koostamise käik:
    • Lehele kirjutatakse teema v. probleemi nimetus ning ümbritsetakse see kas ovaali , ringi v. nelinurgaga.
    • Piiritletud kujundist tõmmatakse välja jooned, mis kujutavad edasise teemaarenduse suundi v. alaprobleeme.
    • Joonte otstesse tehakse uued kujundid (ovaalid, ringid jne), neisse kirjutatakse alateemad v. probleemi kirjeldavad märksõnad.
    • Alateemade juurest väljuvatele joontele märgitakse ideed ja mõtted, mis aitaksid vaatlusalust alaprobleemi määratleda v. lahendada (selgitused, täpsustused, eesmärgid, lähteülesanded, soovitavad tulemused, vahendid, sobivad tsitaadid, isikunimed , faktid jms).
    • Paberi kasutamata ossa kirjutage uitmõtteid, küsimusi jne.

    NB! Kasutage lühendeid ja sümboleid! Kui probleemi kallal töötab
  • Mõistekaart #1 Mõistekaart #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor linnutee Õppematerjali autor
    Mis on mõistekaart ja ideekaart

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    69
    doc

    Matemaatika õpe erivajadustega lastele

    HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem

    Eripedagoogika
    thumbnail
    106
    pdf

    PSÜHHOLOOGIA ALUSED

    AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

    Psühholoogia alused
    thumbnail
    544
    pdf

    Mitmekeelne oskussuhtlus

    ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

    Inimeseõpetus
    thumbnail
    130
    rtf

    Amundsoni raamat

    4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

    Psühholoogia
    thumbnail
    323
    doc

    Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

    AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

    Isiksusepsühholoogia
    thumbnail
    68
    doc

    Kõnetegevuse psühholoogia

    , kahjuks biheiroristid ei osanud/ei tahtnud sellest rääkida. TEADLASED: W.Wundt ­ kõneloome ­ kujutluse liigendamine ja verbaliseerimine. Et, koera kirjledama, peame selle kirjeldamise osadeks jaotama ja tunnused meelde tuletama. Vaja oleks ka erisuguseid pilte koertest, et laps märkaks erisuguse liigendamise vajalikkust (ja erinevust?). Konkreetne kujutis ja üldistatud kujutis erinevad. Nüüd oleneb mis mu peas aktiveerub, kui kuulen sõna ,,mänd". Lausemudel e mõistekaart, - ehk mis järjekorras a midagi sõnastan; ehk kellest millest mida ma räägin. Nt mari mängis nukuga pöösa taga: ehk mari; mängimine; see koht. Mõtlemsieks kasutab inimene kujutlusi ja sturktureerib neid. J. Piaget ­ kõne uurija, uuris endale suunatud kõne lapsel. Ta mõtles, et see kaob ära lapsel, teglt see muutub sisekõneks. Egotsentriline kõne. Kõne funktisoonid ­ kui hakkab kujunema mingi uus funk, siis tuleb omandada vahendeid, et laps ei omanda lihtsalt kõike

    Pedagoogika
    thumbnail
    348
    pdf

    LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

    SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem

    Õigus
    thumbnail
    197
    pdf

    LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

    1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m?

    Matemaatika ja loogika




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    berta6 profiilipilt
    Anu Rjabinin: sain vähemalt selgeks, mida mõistekaart üldse tähendab,

    koolist on juba sada aastat möödas
    18:47 07-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun