Ohutu (ühiskonnale ja keskkonnale) (päikest) 5. Inimesed saavad neid isiklikult 4. Vajab suurt algkapitali kasutada (osta isikliku päikesepatarei, vahendajat/tootjat pole vaja) 6. Isikliku patarei puhul pole vaja elektrit transportida Kas Eestil oleks võimalik päikeseenergia peale üle minna? Jah, oleks küll, sest päike paistab ju igal pool maailmas. Samuti ka Eestis. Sellegipoolest, et päikeseenergiast saaks Eesti peamine elektriallikas on vaja veel paar aastat tehnoloogilist arengut. Siiani on leiutatud vaid patareid, mis tasuksid ostmise ära (energiat on toodetud patarei hinna väärtuses) umbes kolme aastaga. Päikesepatarei eluaeg pole aga lõputu ja seega tooks päikesepatarei Eestile praegusel hetkel üsna vähe kasu. Kindlasti ei tasu lootma jääda, et Eestis kogu aeg päike pasitab, seega oleks siiski hea, kui oleks olemas ka alternatiivne elektritootmise võimalus.
Kõige suurem taoline õnnetus toimus Tshernobolis, kus pääses atmosfääri hiiglasuur hulk radioaktiivseid osakesi, mida oli kokku 300-400 korda rohkem kui Hiroshima ja Nagasaki aatomipommi plahvatuse korral. See on ka põhiline tegur, miks inimestele tuumajaamade ehitamine ei meeldi. Inimesed teavad, mis juhtub, kui üks selline tehas õhku lendab ja midagi sellist nad läbi elada ei taha. Tuumaenergia kasutamisel on ka positiivseid külgi. Näiteks on tuumaenergia ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu, hävitanud metsi jms. Tähtsal kohal on ka äärmiselt suur elektri kogus, mida tuumaelektrijaamad annavad. Uuemad tehased on äärmiselt turvalised ja tõsiste avariide risk on ekstreemselt madal. Kuigi tuumaenergia kasutamisel on palju miinuseid, on minu meelest selle kasutuselevõtt vajalik, kuna ühel hetkel muud energiaallikad hääbuvad. Muidugi on ka
Tuumaenergia Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused annavad praegu üle poole maailma elektritoodangust; hüdroenergia ja tuumaenergia osatähtsus on tunduvalt väiksem. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma ellujäämiseks ka tulevikus tõestama oma turvalisust ja seda, et jäätmete ladustamine ei kahjustaks mingilgi moel keskkonda. Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt, kuid gaas kütusena...
aastal 129 miljardit kWh. 2009. aastal oli arvestuslik naftatoodang 1,023 miljonit barrelit ööpäevas (tarbimine aga 1,115 miljonit), maagaasi toodang 85,7 miljardit m3. Üle 10 000 kWh aastas on see näitaja ainult viies riigis: USA-s, Kanadas, Rootsis, Norras ja Islandil. Ülejäänud kõrgelt arenenud maades on elektri tarbimine ühe inimese kohta umbes 5000 kWh aastas. Arengumaades on see näitaja väga harva üle 1000 kWh. Soojuselekrtijaamad on Indoneesia suurim elektriallikas. Elektrijaamades kasutatakse erinevaid kütuseid tekitada kivisüsi, gaasi, diislit. Söeküttega soojuselektrijaamad: • Jaam Bukit Asam, asukoht Tanjung Enim, Sumatra • Jaam Paiton (PLN), asukoht Paiton, Java-Bali • Jaam Ombilin, asukoht Ombilin, Sumatra Gaasi või vedelkütuse alusel: • Jaam Grati CCGT, asukoht Grati, Java-Bali • Jaam Muara Tawar CCGT, asukoht Tarumajaya, Java-Bali Geotermiline elektrijaam:
enesekindlus, mida tuumaenergia pakub rahvusvaheliste kriiside ajal. · Väga oluline faktor tuumaenergia tulevikul on loomulikult keskkond. Võib juhtuda, et isegi roheline liikumine muudab oma suhtumist tuumaenergiasse, kui nad näevad, et see on viimane reaalne energiasaamise võimalus. · Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu, hävitanud metsi jms. · Tuumaenergia on erakordselt puhas. Suhtumine on harilikult suunatud kõrgtoksilistele ja radioaktiivsust säilitavatele kütustele ja tuumajäätmetele. Kuid neid on niivõrd piiratud koguses ja see hõlbustab nende efektiivset ladustamist. · Vaatamata sellele, et väga palju räägitakse viimasel ajal taastuvatest ja nö
Gaasi ei peeta küll taastuvaks loodusvaraks, kuid ta on fossiilsetest kütustest üks keskkonnasõbralikumaid. Tema põlemisel ei eraldu palju kahjulikke aineid ja tahma. Meie kõige suurem gaasi importija on Venemaa. Kuigi hind võib olla soodne, siis Venemaa stabiilsus on ettearvamatu. Seega tuleks leida ka teisi importijaid, et riske hajutada. 3 Tänaseks on piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused annavad praegu 63% maailma elektritoodangust, hüdroenergia 19.5% ja tuumaenergia 17%. Ülejäänute osatähtsus on alla 0.5%. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal.
Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789.a avastas Martin Heinrich Klaporoth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraandioksiid, mitte puhas uraan *1841.a sai Eugen Peligot esmakordselt metallist uraani
Tuumaenergial põhinevad ka tuumarelvad. 6 1970. aastal oli Ameerika Ühendriikides 21 tegutsevat ja 53 ehitatavat aatomielektrijaama, 2000. aastaks on oli aatomielektrijaamade koguvõimsus juba 200 miljonit kilovatti. Nõukogude Liidus oli 1970. aastal 9 tegutsevat ja kaheksa ehitatavat reaktorit. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused annavad praegu üle poole maailma elektritoodangust; hüdroenergia ja tuumaenergia osatähtsus on tunduvalt väiksem. 7 TUUMAJÄÄTMED Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel
tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused annavad praegu üle poole maailma elektritoodangust; hüdroenergia ja tuumaenergia osatähtsus on tunduvalt väiksem. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma
Miinused: aeglased, tundlikud kõrgetele temperatuuridele, ei kannata kõrget pinget. PLASMAKUVAR pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega. Kahe läbipaistva elektrit juhtiva plaadi elektroodi vahel olev inertgaas pannakse helendama erilise gaasiga (neooni ja ksenooni segu) täidetud kambrikese ees. Iga kambrikese esisein on kaetud fosforestseeruva ainega, kambri tagaseinas paikneb elektriallikas. Selle abil ioniseeritakse kambrit täitev gaas ning selle mõjul löövad fosfooride osakesed helendama just nagu kujutises nõutud. Plasmaekraani iga kujutisepunkti kohta kolm pikslit punane, roheline ja sinine annavad enneolematu võimaluse värvimänguks. 1. DEKOODER Loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoodi sellele vastavaks väljundkoodiks. Dekooder võtab sisse
ainult suurt varustust. ¾ R & D ja Sõjaväe Tööstuslik Kompleks (R & D and the Military Industrial Complex) The Rand Corp. kaasati sellesse tegema geoloogilist uurimust lähedalolevate järvede kohta baasi jaoks. Enamus järvi Dulce ümbrusesse tehti valitsusepoolse "kingitusena" "indiaan- lastele" (tegelikult on see kate). Selline valmistehtud "kingitus" on NAVAJO tamm, mis on põhiallikas traditsioonilise elektrivõimsuse tootmiseks. Teine elektriallikas asub ELVADO-s, mis on samas ka maaalune sissepääs Dulce baasi. MÄRKUS: Kui Rand on "Think Tanks"-i ema, siis "Ford Foundation"-i võib pidada selle isaks. Rand on saladuslikkus ise, kuid vajadusel laiendatakse tegevus konverentsidele ja koos- olekutele. Rand-i projekti leheküljelt 645 võib lugeda sügava maaaluse ehituse kohta 1959 a. märtsi koosviibimise menetlusest (Deep Underground Construction Symposium):
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
