1. Kui palju elab inimesi Maal? Maailma suurima rahvaarvuga riigid. V: Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Bangladesh, Nigeeria, Venemaa, Jaapan. 2. Iseloomusta maailma rahvaarvu muutusi ja põhjenda neid muutusi. Rahvaarvu prognoos? 3. Analüüsi tegureid, mille mõjul maailma rahvaarv kasvab tänapäeval nii kiiresti. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja
RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine 1. Analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus
kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend –
Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd. Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on inimeste oodatav eluiga lühem või pikem ning oskab arutleda selle põhjuste üle. · Oskab tuua näiteid aspektidest, mis mõjutavad rahvastikutüübi väljakujunemist.
plahvatus (väiksem) noored 5) Afganistan, Tansaania, Bangladesh Rahvastiku väheneb väheneb 0(väike) Vanemaealisi Pikeneb Lõuna- vananemine rohkem (üle 70) Euroopa(Kreek a, Hispaania), Mehhiko, Hiina Üleminekuetap väheneb Väike(sure Väike(negatiiv Vanemaealisi Pikk Eesti, Läti,
kliima, mullad puuduvad. Kagu- Aasia- väga tihedalt asustatud, soodne kliima, viljakad mullad. Põhja- Ameerika põhjaosa- väga hõredalt asustatud, külm kliima, mullastik puudub. Põhja-Ameerika kaguosas- tihedalt asustatud, ookeanide ja jõgede lähedus, tähtsamate maavarade asukoht, tasased ja viljakad põllumaad. Mida on võimalik välja lugeda rahvastikupüramiidilt? Vanuselist koosseisu ja sugulist koosseisu. Sündimus taset ja surmade taset. Kuidas mõjutavad nimetatud tegurid sündimust arenenud ja arengumaades? Naiste seisund ühiskonnas- arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab võrdselt meestega, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetakse laste sünnitamist. Viljakas eas naiste arv- arengumaades neid naisi rohkem, ei kasutata rasestumisvastaseid
et globaliseerumisega hakkab riigist kapital ning haritud tööjõud välja voolama. Globaliseerumist saab riikide vahel võrrelda järgmiste asjadega: poliitiline tegevus (RV organisatsioonide liige jne); tehnoloogia (interneti ühendus); kontaktid (RV kõned jne); majanduslik integratsioon. RV firmade tütarettevõttete rajamine Eestisse: +uued töökohad +hariduse ja tehnoloogia areng - kapitali väljavool 8. Maailma rahvaarv on hakanud kasvama, sest inimeste suremus on vähenenud. Vähenemine on seotud asjadega nagu meditsiini areng, arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine, imikute suurem ellujäämis protsent. Lisaks suremuse vähenemisele aitab kaasa mõndade riikide iseäralik poliitika või rahva mõtlemisviis (kuskil Aafrikas ja Aasias on nt peres mingi 15 last, et rohkem töökäsi oleks). See toob endaga kaasa probleemid nagu ülelinnastumine, liiga tihe elanike arv mingil alal,
piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega 2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4), asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4) loodusvarad taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub: vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkordaja summaarne sündimuskordaja vanuskordaja 4. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Millest sõltub suremus? sündimust mõjutavad tegurid: religioon haridustase majanduslikud tingimused väärtushinnangud
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit. Rahvaarvu kasvu põhjused: Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju
inimesed tekitavad väga palju rämpsu. Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks. Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust. Loomulik iive on euroopa riikides negatiivne ( Itaalia, Venemaa, Ukraina, Saksamaa, Portugal) Loomulik iive= elussündide ja surmade vahe Rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega. Rahvaarvu mõjutavad tegurid on: sündimus, sisseränne, suremus ja väljaränne. Sündimuse, suremuse ja rändenäitajate liitmine annab koguiibe ehk kogu inimeste arvu muutuse. Maailma rahvarohkemad riigid: USA, Jaapan, Hiina, India, Nigeeria, Brasiilia, Pakistan, Venemaa. (arengumaad?) Kiire rahvastiku kasv tekitab milliseid globaalseid probleeme? Keskkonna probleeme, kallis toit, nälg, vaesus. 2.Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Mis näitajatega iseloomustatakse sündmust? Sündimuse üldkordaja ehk sündide arvu tuhande elaniku kohta
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
MAAKERA RAHVASTIK 1. Maakera rahvaarv. Prognoos aastaks 2050. Rahvaarv 8000 a eKr 4mln. Keskajal kasvas rahvaarv väga vähe, sest olid sõjad, halvad elutingimused, halb arstiabi jne. Rahvaarv kasvas kiiresti 19. ja 20. sajandil, sest elamistingimused, arstiabi, toit jms. on paranenud. Rahvaarv kaasajal 6,7 miljardit. Prognoos 2050. aastaks 8 10 11 miljardit. Rahvaarv kasvab Aasia arvelt. Maltuse teooria maakera rahvaarv on liiga suur, maakera ei suuda ära toita. 2. Rahvastiku paiknevust mõjutavad tegurid (7 ja nende positiivne mõju). - pikem vegetatsiooniperiood - rikkalikud loodusvarad - piirkond asub veekogu ääres - viljakad mullad - tasandikuline või lainjas reljeef - mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima
Aasia lõunaosa India ja Nepal India Vabariik ???? ??????? Bhrat Ganarjya Faktid Pealinn New Delhi (Delhi) President Pratibha Patil Pindala 3 287 263 km² Rahvaarv 1 103 370 000 Riigikeel hindi Rahvastikutihedus 344 in/km² Rahaühik India ruupia (INR) Valitsus vabariik ; demokraatia Iseseivus 15. august 1947 Ajavöönd maailmaaeg +5.30 Valdavad religioonid 80% hinduism 14% moslemid 2.4% kristlased 2% sikhid 0.7% budistid 0.5% dzainistid 0.4% muu Hindu naine
Aastal 2005 oli umbes 0,5%, 2010.aastal oli enamvähem veel samal tasemel, väikese tõusuga. 2. Aastaks 2015 on see langenud 0,4%. Aastaks 2020 juba 0,2 protsendini. 2025.aastaks on langenud juba 0% ning sealt edasi hakkab langema juba miinustesse ehk rahvaarv hakkab vähenema st, et surmasid on sündidest rohkem. Aastaks 2030 on langenud -0,1 protsendini, 2035. aastaks on -0,2%. 2040. aastaks on langenud juba -0,3 protsendini, 2045.aastaks -0,4% ning aastaks 2050 on rahvaarv vähenenud juba -0,5%. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. a) Rahvastiku keskmine tihedus on 138.99 inimest km2 kohta. Joonis 2. Hiina rahvastiku tiheduse kaart (78) b) 3 umbes sama rahvatihedusega riiki: Tsehhi 132.07, Taani129.98,Indoneesia 134.12. c) Hiina on rahvastikutiheduselt 78. riik maailmas. Hiinas on rahvastik paiknenud Lõuna- Hiina mere äärde rohkem, kus on ka Hiina suuremad linnad, sealhulgas Hiina pealinn Hong-Kong ja Shanghai
Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2014 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Huvitavaid fakte 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3.2 Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive 2.3.3 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.4 Linnastumine 1.1 Üldandmed Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo) pindala on 9 640 821 km² ja selle pealinnaks on Peking, kus rahvaarv 2007a seisuga on 7 072 000 inimest, kuid rahvaarv üleüldiselt Hiinas on 2010a seisuga 1 339 724 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 139 inimest/km² kohta
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in 8527 KWh kohta c) Teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks- Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;(lk 32)
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; 2008 aastal on maailma rahvaarv ligi 6,9 miljardit Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb
sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab rahvastiku juurdekasvu igal aastal umbes 80 mln võrra (Saksamaa elanike arv). ÜRO prognoosis 2050. aastaks maakera rahvastikuks 11,0 miljardit.
Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, mis pidurdab majanduse arengut. Kõige segunenum rahvastik on Kariibimere saarte rahvastik. 3. Maailma rahvaarv praegu. Üle 6 miljardi inimese. 4. Mis on demograafiline plahvatus? Sellega kaasnevad probleemid. Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti. Kaasnevad näljahädad, kuritegevuse suurenemine, elukoha probleemid. 5. Kuidas arvutatakse loomulikku iivet? sün dim us - suremus 1000 rahvaarv 6. Viis tiheda asustusega ala. Jaapan, India, Holland, Lääne-Euroopa, New-Yorgi ümbrus. 7. Viis looduslikku tegurit, mis mõjutavad asustust. Loodusõnnetused, maapind, maavara, kliima, vee olemasolu. 8. Loomuliku iibe kõrge näitaja? Kus esineb
sotsiaal-rahanduslikest muutustest arenevas ühiskonnas üle üldse ning muutustest perekonnas, naiste positsioonist, tema kaasamisest tööstusele. Jätkub suremuse üldtaseme langemine, mille taustal on näha väga noort rahvastiku struktuuri arengumaades. See omakorda aitab kaasa tänapäeva demograafilise plahvatuse jätkumisele. Imikute suremuses ei ole tähelepanu väärseid tulemusi, eriti vähem arenenud riikides. Teiselt poolt, enamuses Troopilise Aafrika riikides suremus viimaseil aastail kasvab jätkuva AIDSi epideemia tõttu. * Suremuse põhjustest on terves maailmas esikohal südame- ja Kaasaegse demograafilise plahvatuse veresoonkonna haigused (koos eripärad onkoloogiaga 70%), neile järgnevad · Arengumaades on levinud hingamiselundite haigused, nähtuseks rahvaarvu kiire kasv, mis suhkrutõbi ja õnnetusjuhtumid. kõvasti ületab nende riikide sotsiaal-
kättesaadavus *majanduslikud võimalused Erinevused Põhja ja Lõunariikide vahel. LÕUNARIIGID PÕHJARIIGID *iive suhteliselt kõrge,põhjusteks traditsioonid, *sündimus suhteliselt madal, suur naiste hõive, noored abielud, pereplaneerimise oskuse pereplaneerimine, hilisemad abielud. puudumine,religioon *suremus on suhteliselt suur,haigused, eriti väikelaste *suhteliselt madal suremus, meditsiinitase ja kõrgem hulgas,epideemiad,lühike eluiga. eluiga. *iive on siiski tugevalt positiivne ~20% *iive on 0 või 5%, v.a endised sotsriigid. Loomuliku iibe muutused seotuna ühiskondliku korra muutustena e. Demograafilise siirde etapid. Traditsiooniline ühiskond Industriaal ühikond Kaasaegne ühiskond
Asulaid võib jagada linnalisteks ja maa-asulateks · Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad · Rootsis, Islandil ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat · Jaapanis - 50 000 inimesega asulat · Malaisias - 10 000 inimest · Tsehhis antakse linna staatus siis, kui 5000 inimesega asulas on arenenud linna infrastruktuur: veevärk, kool, apteek jms 6 · Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osatähtsusena kogurahvastikust (%) · Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust, nimetatakse linnastunud riikideks. · Linnastumisaste: nt. Hiinas 33%, Venemaal 73%, USA-s 77%, Singapuris 100%, Vatikanis 100% Linnade ajalooline areng · Tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu ülejääki · I-sed linnad tekkisid 5000-6000 a. tagasi Mesopotaamiasse, Egiptusesse, Indiasse, Hiinasse, hiljem Vahemere ümbrusesse, Kaug Aasiasse, Ameerikasse.
tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades
....................................................................................................... 3 1.RAHVASTIK........................................................................................................... 5 1.1Lesotho rahvaarv ja selle muutumine............................................................5 Lesotho rahvaarv on 2 180 550. See teeb Lesothost rahvaarvu suuruselt 145. riigi maailmas. Mehi on rahvastikust 49,2% ning naisi 50,8% (Countrymeters, 2017). Sündimus on Lesothos pea kahekordselt suurem suremusest, mis tähendab kiiret rahvastikuarvu tõusu. Arengumaades nagu Lesotho sünnib palju lapsi, kuna normid ja tavad soosivad paljulapselisi perekondi. (Worldometers, 2017)................................................................................................................... 5 1.2Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid.....................................................5
5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine. 3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a
* Maailma tihedamailt asustatud piirkonnad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika ida osa, Ida-, Kagu- ja Lõuna Aasia. * Mõjutavad tegurid, kus elada: -) 1. Majanduslikud: loodusvarad, infrastruktuur, väljapääs merele, tervishoid. -) 2. Looduslikud: vesi, kliima, mullastik, pinnamood, veekogud. Demograafilise siirde ehk ülemineku etapid * Demograafia rahvastikuteadus. * Demograafiline siire rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. 1 2 vaheldumine 3 demograaf. 4 rahvastiku 5 iseloomustav traditsiooniline plahvatus vananemine nüüdisaegne näitaja vaheldumine 1. sündimus Suur/kõrge Väga suur Väheneb Väike 2. suremus Suur/kõrge Väheneb Väike Väga väike 3
rahvastusteooria selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom. Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid nt Hiina ja India, rakendama riiklikke piiranguid sündimuse vähendamiseks . Igal aastal on rahvastiku juurdekasv u 80mln. Demograafiline plahvatus : · Kõrge iive ( suremus väheneb) · Iive plahvatuslik · Keskmine eluiga tõuseb · Eakate roll ühiskonna suureneb Rahvastiku iive on rahvaarvu muutmine mis võib olla ka negatiivne ; eristatakse üld; loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutselt ja suhtelist iivet . Rahvastikuregister- on andemekogu milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku olulisemad demograafilised andmed ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
