Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "In vitro – tuleviku liha". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vitro, kasvatamine, seerum, seerumi, tehnoloogia, rakud, vitamiin, proteiin, kana, kasvatamisel, lihasraku, kollageen, hemoglobiin, proteiini, lihad, tüvirakud, kollageeni, vitamiinid, hemoglobiiniil, kandjaid, kandjad, siduva, valise, maitset, burgeri, kasvuhoone, 2050, kasvatamisega, lihaga, lihasrakud, teoorias, verevarustust, toitainedkoostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomtehnoloogia rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks. Hübriidrakk eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. In vitro "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. Kloon ühe organismi või raku vegetatiivne järglaskond. Kloonimine geneetiliselt identsete järglaste saamine. Lõigustusrakk üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkiv rakk (kuni embrüo blastulajärguni).
Tüvirakkudest samasuguse DNA-nukleotiidjärjestusega rakkude saamine (ravikloonimine) Tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks. Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. · Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Alternatiivina võib tüvirakkudest vajalikud rakud kasvatada ka laboris enne nende organismi siirdamist. Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigud. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel
meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist (DNA-molekulist, rakust või organismist). Saadud järglaskond moodustab klooni. Nt: maasikavõsundid=maasika kloonid Kloonimise meetodid: paljundamine mugulate, sibulate, pistikute või poogendite abil. Meristeem on algkude, mis paikneb taimedel võrsete tippudes, pungades, lehtedes. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole difentseerunud, s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. On totipotentsed, s.t. nad võivad anda alguse kogu taime arengule. Kuidas toimub meristeempaljundus? *Eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik *Kantakse steriilselt suletavasse anumasse toiesegule ehk söötmele *Kui kultuur on kasvama läinud ja hakanud võrsuma, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele
Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? 5. Mida tähendab kloonimine? Kuidas saadakse kloone looduses ja kuidas biotehnoloogias? 6. Selgita lühidalt meristeempaljunduse põhimõte ja eesmärgid, milleks seda tehakse. 7. Selgita mõisted:antigeen, antikeha, antiseerum, hübridoom 8. Too näiteid, kus kasutatakse hübridoomitehnoloogia abil toodetud monokloonseid antikehi. 9. Viljastamiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit (vt.õp.lk.26-27 j.1.14). Millist neist eelistaksid Sina, kui vaja peaks olema ja miks? 10. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? 11. Selgita lühidalt tuumkloonimise nn Dolly-meetodi põhimõtet. Koosta kronoloogiline tabel seni kloonitud liikidest. 12. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. 13
Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Pesuvahendites Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed "kõikvõimelised". Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse (steriilselt). Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Saadakse viirusvabasid taimi: kartul, maasikas, nelk, krüsanteem. http://oregonstate.edu/potatoes/CSS322WebNotes.html Hübridoomitehnoloogia ja monoklonaalsed antikehad · Teatud antigeen viiakse hiiresse. · Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B- lümfotsüüdid. · B-lümfotsüüdid viiakse kokku kasvajarak- kudega need on hübridoomid.
suudetud päästa paljude inimeste elusid. 5/17) Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakteriraku ehituses ja ainevahetuses on olulisi erinevusi inimese rakuga võrreldes. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. 2/23) 1. Taimedel on võrsete tippudes, pungades, ja mitmel pool algkude 2. Meristeemi rakud pole diferentseerunud 3. Algkude on säilitanud jagunemisvõime. 4. Neist võib tekkida kõigi püsikudede rakud 5. Meristeemrakud on totipotentsed anda alguse kogu taime arengule. 4/23) Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriidi. Hübridoome saadakse nii, et eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib ühinemist. Mõisted:
Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja
Lk. 23 1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele biol.-stele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisevõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. See tähendab, et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. 3. Selgitage, mida nim.-kse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse. Hübridoomideks nim.-kse antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriidi. Hübridoome saadakse, kui lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi
mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab soolepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. 8. Milles seisneb meristeempaljundus ning mis on selle eelis? Meristeempaljudamise käigus kasutatakse meristeemrakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal algkude ehk meristeem. Need rakud pole diferentseerunud (pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma). Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule. Selle käigus eraldatakse meristeemi sisaldavast organist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse söötmele. Kui kultuur on kasvama
EPR, lüsosoomid rakkude mõõtmed Läbimõõt 0,5 - 5 mikromeetrit. Suurim 1 Läbimõõt 20 - 40 cm. Erinevaid rakutüüpe 10-kond mikromeetrit. Eri rakke u. 250 tüüpi näited Bakterid Kõik ülejäänud rakud jagunemine Amitootiline. Paljunevad enamasti Keharakud jagunevad mittesuguliselt mitootiliselt, sugurakud meiootiliselt. Esineb suguline paljunemine paljunemise ja kasvu Kiirem Aeglasem kiirus 25
aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kasutajate arv üle 6 miljardi. Samasugune kasvutrend on omane traadita ühenduse võrgustikule, mis on tuntud ka selliste nimede all nagu wifi ja wLAN. Kõige rohkem esineb wifi kasutamist lennujaamades, hotellides, kohvikutest ja ka teistes avalikes kohtades. Traadivaba tehnoloogia aluseks on atennidest ja tugijaamadest moodustunud lai võrgustik, kus informatsiooni edastamiseks kasutatakse raadiosageduslained. Mobiiltelefonide ja wifi saatjate korral kasutatakse madal- ja ülimadalsagedusi, mis jäävad vahemiku 0 Hz kui 300 GHz. Wifi korral kasutatakse sagedust vahemikus 2,4 GHz või 5 GHz. See sagedus on kõrgem, kui mobiiltelefonide korral kasutatav. Kõrgem sagedus võimaldab signaalil kanda rohkem informatsiooni. Mobiiltelefonide
vooluveed, tuul, muutuvad suured põllumassiivid temperatuuri kõikumine) mullad asendada väiksemate ja inimtegevus. viljatuks. põllulappidega, mis Taimestiku puudumine ja on üksteisest monokultuuride eraldatud looduslike kasvatamine põhjustab kaitseribadega. erosiooni. Oskuslik maaharimine, terass- ribapõllunduse kasutuselevõtt, õiged külvikordade
tüüpi piilil ega arhede viburitel. · Arhe vibur on ehituselt sarnane tüüp IV piilile Arhede histoonid · Eukarüootidel on DNA pakitud ümber aluseliste konserveerunud järjestusega valkude - histoonide, moodustades nukleosoome (pildil nukleosoomidega DNA). Nukleosoomide vahele jäävad pakkumata DNA alad. · Histoonid on leitud eurüarhedel. Esmalt leiti need Thermoplasma acidophilumil ja näidati, et in vitro võivad nad seostuda DNAga, moodustades nukleosoomitaolisi struktuure. · Samas bakteris nähti elektronmikroskoobiga nukleosoomidega DNAd. · Ilmselt koosnevad arhede nukleosoomid histooni tetrameerist (eukarüootidel oktameerid), mille ümber on pakitud ca 80 bp DNAd. Arvatakse, et eukarüootide oktameerne histoonkompleks võis välja kujuneda arhede tetrameersest. Kompleks suurenes, kuna eukarüootidel on rohkem DNAd. Nendel arhedel, kellel histoone pole
Bio- ja geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Mis on rekombinantne DNA tehnoloogia, selle ajalugu, meetodid ja rakendused. Rekombinantse DNA tehnoloogia on tehnoloogia, mis võimaldab DNA'd sünteesida ja manipuleerida mittelooduslikul teel. Mikroobe on kasutatud toiduproduktide tootmiseks nagu leib, juust ja alkohol. Tuhandeid aastaid on kasutatud selektiivset ristamist nii taimede kui loomade puhul. 20ndal sajandil hakkasid teadlased ära kasutama bakterite loomulikku ainevahetust tootmaks tööstuslikul skaalal butanooli, atsetooni, antibiootikume. Tänapäeval on spetsiifilisi geene võimalik eraldada peaaegu
Küsimused lk 42 1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2)
eelkõige Jouany ja Diaz (2011) andmetele. 2.1 Aflatoksiinid Aflatoksiine produtseerivad perekond Aspergillus seened A.flavus ja A.parasiticus. Keemiliselt on need difuranokumariini derivaadid. Levinuim, ohtlikuim ja enimuuritum on aflatoksiin B1 (AFB1), tähtsad on ka aflatoksiinid B2, G1, G2. Mäletsejaliste vatsamikroobid on võimalised muundama aflatoksiine aflatoksikooliks, lagunemise ulatus on veel ebaselge: ühtede autorite uuringutes lagunes in vitro vatsavedeliku keskkonnas 42% toksiinist, kuna teistel andmetel olulist toksiinilammutamist ei toimu. Kindel on, et oluline osa toksiinist siiski möödub vatsast muutumatult. Vatsa läbinud ja seedetrakti jõudnud AFB1 on väikese molekulmassiga, lipofiilne ja imendub passiivse difusiooni teel kiiresti, roojasse jõuab vähe. Soolest imendunud toksiin seondub 90% ulatuses plasmaalbumiinidega ning jõuab esmalt maksa, kus toimub AFB1 akiivne hüdrolüüs
(nagu DNA) kui ka bioloogiline katalüsaator (nagu ensüümid), ning toetas RNA maailma hüpoteesi, mille järgi RNA võis mängida olulist rolli prebiootiliste süsteemide isereplitseerumisel. 24. Mis on rakuteooria, kes selle sõnastasid? Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest.Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist osa: kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem olnud rakkudest. Mattias Schleiden- kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodore Shwann- kõik loomad koosnevad rakkudest.
loomade kontakti madalate doosidega. Katseloomade arvu minimaliseerimine on rahvusvahelise loomakaitsepoliitika üks olulisi punkte Ainete mürgisuse testimiseks kasutatavate katseloomade ja inimese vahel on palju anatoomilisi ja füsioloogilisi sarnasusi, millega loomade kasutamine toksikoloogilistes uuringutes ongi põhjendatud aga ka rida kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid erinevusi, mida ei tohi tulemuste ülekandmisel ühelt liigilt teisele ignoreerida. rakukatsed · In vitro toksikoloogia lõpppunkte on palju ning erinevaid ning üheks laialt kasutatavaks lähenemiseks on aine genotoksilisuse määramine tema potensiaalse kantserogeensuse esialgseks hindamiseks. Viimase meetodid on üpris hästi paika pandud. Kuna erinevad genotoksilisuse testid detekteerivad erinevaid geneetilisi protsesse, on aine täielikuks iseloomustamiseks mõistlik kasutada tervet komplekti teste nagu näiteks: 1
Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas). Need on ka põhjused, miks me väärtustame väherasvast veiseliha. Riikides, kus kasvatatakse ohtralt lihaveiseid on veiseliha tarbimine laiemalt levinud, seal on ka rasvasemast veiselihast toitude valmistamine üsna populaarne. Eestis on siiani veisekasvatuses põhirõhk piimakarjal, st piimatootmisel. Kuigi hoogsalt areneb ka lihaveiste kasvatamine ning lähiajal on näha selles sektoris Eestis suurt arengut. Kuna veiseliha on sitkem kui sealiha, tuleks seda eelnevalt laagerdada . Nii lagunevad sidekoed ning liha muutub pehmemaks. Laagerdatud eriti kvaliteetse veiseliha taiosa on ere- kuni tumepunane ja rasv kreemikasvalge. Selgelt erepunane värvus annab sageli märku sellest, et liha on liiga värske või pole piisavalt kaua laagerdunud. Laagerdamiseks peaks liha seisma pakendatuna ühtlasel temperatuuril (0...+2°C) mõned päevad
Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Kloon isendi, raku või DNA-fragmendi kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Meristeem algkude, mis asub taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeempaljundus üks taimede kloonimise meetod, kus kasutatakse ühe taime meristeemrakke, et saada suur arv vegetatiivseid järglaseid. Totipotentne rakk on arenguliselt täisvõimeline. Hübridoomitehnoloogia tehnoloogia, mis põhineb B-lümfotsüütide ühendamisel kasvajarakkudega, et luua hübridoome. Hübridoom B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi. Antikehad B-lümfotsüütide poolt toodetud valgud, millel on omadus ,,ära tunda" ja seonduda antigeenidega. Superovulatsioon hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalsetel tingimustel ovuleerivad 1-2 munarakku korraga.
Eelduseks on naise poolt normaalne munasarjade funktsioon ja mehe poolt viljastamisvõimeliste seemnerakkude olemasolu. Munarakkude viljastamisel kasutatakse abikaasa või soovi korral doonori seemnerakke. Kunstlikuks viljastamiseks valitakse patsiendid täpsete lastetuse uuringute alusel nendest, kellel pole teiste abinõudega olnud võimalik rasestuda. Lastetuse ravi õnnestumiseks on vajalik abielupaari rahulik ja stabiilne eluviis. IVF-ravi (in vitro ehk kehaväline viljastamise ) ja selle järgne aeg on füüsiliselt ja psüühiliselt koormav (http://www.fert-c.ee/elite/info/tulemused.html). 1.2. Ravi Kunstlikul viljastamisel läheb vaja 2-3 munarakku, mida saadakse munasarja stimuleerimisel ravimite abil. Ravi alustamine ja ravimite võtmine on seotud menstruatsioonitsükli päevadega. Ravimite toimet ja munarakkude küpsemist jälgitakse ultraheliuuringute ja vereanalüüside abil. Kui folliikel on kasvanud 18-22mm suuruseks,
Segada. Hb muutub pruuniks hüübimisprotsessile. · Isoioonia 7. Vere struktuurikomponendid. Erütropoees hematiiniks. Lisatakse tilkhaaval Tsitraat ja hepariin takistavad · Sisekeskkonna maht Veri koosneb vereplasmast, · embrüol rebukotis, lootel maksas, vett kuni värvi intensiivsus ühtub verehüübimist in vitro. · pH millesse on suspendeeritud põrnas ja lümfisõlmedes · pärast standardiga. Graduatsioonilt 28. Vere hüübimist aeglustavad · Vere vormelementide arv vormelemendid punalibled e. sündimist peamiselt punases loetakse Hb sisaldus veres. Varem tegurid. · Vere glükoosisisaldus erütrotsüüdid, valgelibled e
võit tõuaretuse praktikas. 3. aretusõpetuse areng eestis Edgar Keevallik (1908...1985) alustas veiste kunstliku seemendamisega Kuusiku katsejaamas 1938.1950ndate aastate algul Eestis rakendati kunstlikku seemendust ulatuslikumalt hobusekasvatuses, vähemal määral ka veisekasvatuses. Praktilise lahenduse sai kunstlik seemendus, kui 1956...1960 asutati Eestis 9 kunstlikku seemenduse jaama. Ilmar Müürsepp (1931) esimene ET-vasikas sündis 1984;in vitro viljastatud munarakust sündis esimene vasikas (1998). 4. aretusõpetuse teoreetiline põhjendus · Aretusõpetus annab teoreetilise aluse : produktiiivloomade kasvu ja arengu seaduspärasuste mõistmiseks; · jõudlusliikide geneetiliseks iseloomustamiseks; · valikutunnuste määramiseks ja iseloomustamiseks; · produktiivloomade hindamiseks ja valikuks; · populatsiooni geneetiliste seoste ja muutuste seaduspärasuste selgitamiseks;
2. GENEETILISELT MUUNDATUD TOIDU MÕJU INIMESELE......................................10 2.1. Geneetiliselt muundatud toitude oletatavad negatiivsed mõjud inimorganismile................................................................................................. 10 2.2. Funktsionaalne või geneetiliselt muundatud toit........................................11 2.3. Miks ei ole geneetiliselt muundatud toit inimorganismile kahjulik?............11 3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE......................................13 3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid................................13 3.2. Enim geneetiliselt muundatud taimi kasvatavad riigid...............................13 4. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID JA SEADUSANDLUS........................15 4.1. GMO-alane seadusandlus Euroopa Liidus...................................................15 4.2. Geneetiliselt muundatud organismid Eestis............................................
Protssess jätkub Translatsioon lõppeb stoppkoodoniga UAG, UGA või UAA. Sünteesitud polüpeptiid ehk valk vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA. 20. Translatsiooni termnatsioon on polüpeptiidahela sünteesi lõpetamine. See lõppeb stoppkoodoniga UAG, UGA või UAA, misjärel sünteesitud valk vabaneb ribosoomilt koos ribosoomi alamüksuste ja mRNA-ga. 21. Geeniekspressiooni (geeni avaldumise) regulatsioon Ühe organismi erinevad rakud sisaldavad samu geene, kuid nende diferentseerumine on tingitud geenide valikulisest ekspressioonist. See tähendab et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule. Rakk võib aktiivsete valkude tootmist kontrollida näiteks kontrollides a)kui sageli ja millal vastavat geeni transkribeeritakse b)kuidas toimub mittevajalike osade väljalõikamine ehk splaising, c)milliseid tuumas loodud mRNA molekulid viiakse tsütoplasmasse jt. 22
Valgamaa Kutseõppekeskus KS14 Dana Makejenko Toidukaubagrupp referaat Valga 2014 SISUKORD LK 3 ...Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid LK 4 ... Lihad ja lihatooted LK 5 ... Liha toiteväärtus LK 6 ... Subprodukt LK 7 ... Liha säilitamine LK 8- 12 ... Lihaliigid LK 13 ... Toorainete ladustamine ja nõuded säilitamisele LK 14 ... Tooraine liikumise skeem LK 15 ... Nõuded toiduaine vedamisel 2 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid Suurköögid kasutavad oma igapäevatöös paljusid erinevaid toiduaineid. Kasutatavad toiduained jagunevad toiduainegruppidesse. Igal toiduainegrupil on oma tähtsus toiteväärtuse seisukohalt, üldised säilitamisnõuded ning peamised kasutusvaldkonnad. Suurköökides kasutatavad peamised to
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt kaugetelt liikidelt, näiteks bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja ka loomaadelt. Kõigepealt, GM-taime loomise protsessi toimub järgmiselt. Mõne organismi genoomist on eraldatud mõni geen või geeniosa, mida uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et see DNA-lõik kannab
küll avaldavad mõju toote maitsele. 38. Nõuded vorstikestadele - tihe; - vastupidav; - elastne; - niiskust mitteimav; - vastupidav mikroorganismide toimele; - vajadusel gaasi ja auru läbilaskev; - kergelt eemaldatav; - kõrge temperatuuritaluvusega (160 ºC). Lisaks nendele on kestadel veel üks oluline nõue – eristumine konkurendist. Rusikareegel tehnoloogias: Tehnoloog peab teadma, kuidas kesta kasutada! Kui toote tehnoloogia näeb ette suitsutamist ja kuivatamist, peab kestal olema küllaldane gaasi ja auru läbilaskevõime. Viinerite ja sardellide jaoks kasutatakse enamasti söödavaid naturaalkesti (sooli). 39. Kollageenkestade, tsellulooskestade ja polümeersete kestade omadused Kollageenkestad on valmistatud kollageeni- rikkast toormaterjalist (nahad). vastupidavad- olenevalt kesta paksusest; osad kollageenkestad on söödavad; suure
b) Kasutada geeni sisenemise kontrolliks rohelise fluorestseeruva valgu (Green Fluorescent Protein- GFP) geeni c) Sisestada meid huvitav transgeen taime genoomi lillkapsa mosaiigi viiruse (Cauliflower Mosaic Virus) CaMV 35S promootori kontrolli all d) Viia vektori koosseisus taime genoomi teatud antibiootikumi (näit. hügromütsiini) resistentsusgeen 16. Bioremediatsiooni mikroobide või taimede abil on võimalik teha? a) In vivo b) In vitro c) In situ d) Ex situ 17. Millist ensüümi kasutatakse toiduainete tööstuses puuvilja mahla(de) selitamiseks ning pressimissaagise tõstmiseks? a) Aluselist proteaasi b) Isomeraasi c) Pektinaasi d) Laktaasi 18. Milline järgnevatest bioprodukti tootmise etappidest ei ole nn. downstream protsessi osa? a) Produkti (valkude) stabiliseerimine b) Mikroobirakkude ekstraheerimine söötmest
See tähendab seda, et kui me teame mingi geeni nukleotiidset järjestust, siis valides sobiva järjestuspetsiifikaga restriktaasi saab teha katkuse ühelt poolt geeni ja teiselt poolt teise restirktaasiga. Bakterite jaoks on tegemist sisuliselt kaitsemolekulidega: eukarüootses maailmas nukleiinhapete omavaheline vahetamine on sisuliselt võimatu ja ainuke viis on sugulisel paljunemisel, prokarüütses maailmas on tavaline, et prokarüootsed rakud vahetavad üksteisega DNA fragmente. Bakteritel on vaja mehhanismi, kuidas eristada üksteisest oma enda DNA'd ja võõr-DNA'd, selle jaoks ongi olemas restriktaasid. Seega on erinevatel bakteriliikidel on restriktaaside äratundmisjärjestused erinevad. Kui on meil restriktaasi poolt läbi lõigatud DNA lõik katseklaasis ja lisada sinna teine DNA ja lisada ensüüm ligaas, mis uuesti moodustab fofodiestersidemed. Moodustub uus DNA molekul rekombinantne DNA. 22/10/09
Tänapäeva geneetika ja biokeemia sunnivad seda salapärast jõudu taganema. Päriselt kadunud see visa tung aga siiski ei ole. Lühidalt võiks vis vitalist siduda nende protsessidega, mida kuidagi ei õnnestu katseklaasis käivitada, hoolimata sellest, et kõik protsessis osalevad komponendid on teada ja ka eraldatud. Näiteks ei ole pingutustele vaatamata õnnestunud katseklaasis kokku panna raku organelle (v.a. bakteriaalne ribosoom), rääkimata juba elusraku sünteesist in vitro. Ilmselt ei ole elujõud peidus üheski konkreetses raku piirkonnas, sest kõigi elusraku osiste peenehitus on selge või selgub see peagi. Tänaseks on teda ka mitme organismi kogu päriliku materjali struktuur (DNA 2 nukleotiidne järjestus). Hoopis salapärasem on aga eluprotsesside kulg, eriti nende protsesside, mida ei ole õnnestunud in vitro käivitada. Seepärast on mõtet otsida elujõu
· Analüüsi seerumeid korraga (lugemid varieeruvad 2 4 korda) · Ühekordselt määratud IgG kontroll ei sobi diagnoosimiseks 19. Kopsuhaiguste (tuberkuloos, kopsupõletikud) diagnoosimise probleemid. Tuberkuloos: 1. röntgen mingi plekk kopsus 2. preparaat kui on plekk kopsus, võetakse proov. Sealt otsitakse Kochi kepikest, millega ikkagi ei tohi diagnoosi välja panna. 3. Bakteri kultuuri kasvatamine 1-2 kuud + samastamine (mingi muu meetodiga tõestamine, et on ikkagi tegu õige bakteriga); selektiivsöötmel kaldagaril. 4. Ravimresistentsuse kultuur vedelsöötmes kasvatatakse ja vaadatakse kas on resistentne. 5. PCR või GeneProbe DNA test. Siit on vaja teada, et kasutatakse seda hästi pikka testi, kuigi on olemas ka kiirem test, mida ei kasutata. Lisaks võib tuberkuloos ka kopsuväline olla (nt neerus). 20
geenitriiviga. Termiidi soole spiroheetidel on leitud ka N2 sidumise võime. Seega varustavad nad termiiti ka lämmastikuga. Termiidi sooles elavad erinevad spiroheedid, kes moodustavad tselluloosi käärimisel moodustuvast CO2 ja vesinikust atsetaati, mis on termiidile energiaallikaks. *Treponema perekonda kuuluvad nii patogeensed kui ka mittepatogeensed bakterid. Need on anaeroobsed spiroheedid, parim on neid vaadelda tumeväljamikroskoobis. Patogeenseid treponeeme reeglina ei õnnestu in vitro kasvatada. Mittepatogeenseid treponeeme leidub suuõõnes, soolestikus jm. Mittepatogeenne on näiteks T. denticola, T. oralis ja T. pectinovorum. Esimesed kaks on suuõõnes leiduvad liigid. Suuõõne spiroheete seostatakse paradontoosiga. Treponema pallidum - patogeensetest treponeemidest on olulisim; süüfilisetekitaja. Juba 15. sajandil tehti kindlaks, et süüfilis levib sugulisel teel. Tema genoom on ka sekveneeritud. T. pallidum ei talu kõrget temperatuuri ja kuivamist. Süüfilis
annaabi.ee 
