Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele, või ka
· laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tugevnemine · riikide sõltumine teineteisest · tööstus muutus rahvusvaheliseks(rahandus, kaubandus) · ebavõrdsus tekitas pingeid Linnastumise kiirkasv: · massikultuur · kihistumine(rikkad ja vaesed) · rassismi puhang( eurooplased peavad end kõige paremaks, euroopakultuur). · antisemitism e. juudivastasus (venemaal oli neil keelatud osades kohtades elada ning töötada) 2) Imperialism ja selle tunnused. Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Tunnused: · Monopolide teke(suur ettevõted kes annavad enamuse ja määravad hinna) · Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo · Maailm on jaotatud suurriikide vahel mõjusfäärideks.
Kontrolltöö.Maailm 20.saj algul 1. imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7 Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas. Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi. Imperialismile aitasid kaasa tehnilised uuendused. Koloniaalimpeeriumid- Suur huvi pakkus euroopale Aafrika. 1900 a. oli peaaegu terve osa Prantsusmaa, Saksamaa, SBR, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. (v
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku.
koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi asunikud Lõuna-Aafrikas. Inglased alistasid nende Oranje ja Transilvaali Vabariigi ja lülitasid need oma koloniaalvaldustesse · Indias loodi 1896 India Rahvuskongress eesmärgiks omavalitsuse saavutamine · Poolkoloniaalses Hiinas surusid eurooplased maha lääne tsivilistatsiooni-vastase Bokserite ülestõusu (1900), kuid kod.-dem liikumise kukutas keisirvõimu (1911) 3. Tehnika areng ja maailma majandus a)Kõrgtootlikud tüüpingid käivitasid seeriatootmise- I konveier H.Fordi autotehas b)Lennunduses F.Zeppelini õhulaev (1900) ja vendade Wrightide lennuk (1903) c)Side arengus G.Marconi raadiosaated (1895) d)Titanicu katastroof (1912) e)Monopolid- hiigelettevõtted, mis tekkisid tootmise ja kapitali koondumise tulemusena
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised 19 saj lõpul algas imperialismiajastu: imperialism on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism e marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks.
kuulus Belgia kuningale ainuisikuliselt, XX saj algul muutus see ehk kuulus riigile. Taani: Gröönimaa, kunagi oli Norra (keskajast kuni 1814, pärast oli Rootsi võimu all), Fääri saared, Island (1918 iseseisvsus). 1984 astus Gröönimaa EList välja. Saksamaa: 1871 toimus Saksamaa ühendamine keisririigiks, (--> Preisi-Pr sõda), kuulutati välja Versailles'i lossis. Wilhelm I oli esimene keiser. Oli sõjaliselt, majanduslikult võimas, kuid puudusid kolooniad, mida hakati nõudma. 1880'datel algas sakslaste aktviine koloniaalpoliitika, võttis selle mis üle oli jäänud/keegi ei tahtnud: Saksa Edela-Aafrika (Namiibia), Saksa Ida-Aafrika (Tansaania), Kamerun, Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki, Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania: koloniaalajastu algaski
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi. Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid. kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas.Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa huvid. A-U soovis tugevdada oma positsioone Balk
suurenemine/vähenemine) Suurbritannia säilitas juhtpositsiooni maailmas, sai juurde kolooniaid, jäi hiigelvõlgadesse, kaotas kaubalaevasid, tunnistas Iirimaa iseseisvust ja 30 a naised said valimisõiguse. Prantsusmaa tugevnas positsiooni, kompensatsioonid aitasid sõjast toibuda, suured võlad, hirm Saksamaa ees. Saksamaa tekkis ebastabiilne vabariik, Hohenzollenite võim varises kokku. Kaotas tähtsamad maavaraleiukohad, andis ära kõik kolooniad, rahvas sunniti elama võõrastele aladele. Sõjaliselt kaitsetu. Kesk-Euroopa killustus väikesteks riikideks, Bulgaaria kaotas väljapääsu Vahemerele. Ida-Euroopa uued riigid- puhvertsoon Euroopa ja Nõukogude Venemaa vahel. Venemaal mässasid enamlased, Euroopa kartis. USA tugevnes, ei astunud Rahvasteliitu, ei ratifiseerinud Versailles lepingud. Teised olid võlgu. 9. Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused? Millised positiivsed muudatused toimusid
1. Selgitage mõistet imperialism ning tooge selle kohta näide 20.saj alguse maailmast. Imperialism . saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.(Maailmas oli 3 suurvõimu: Euroopa,USA,Jaapan) Üksgi väike ega suur riik ei tahtnud enda territooriumi lahku lüüa. 2. Millised tehnilised uuendused aitasid kaasa imperialismi levikule? Miks? · Hakati tootma kõrge tootlikusega tööpinke · Konveierid-autosid toodeti mitme päeva asemel 12 tunniga · Arenes lennundus · Leiutati raadiod,telegraaf,telefon näiteks sidetehnika areng oli hea , sest nii sai lihtsamini ja kiiremini infot vahetada 3. Miks osades riikides majandus arenes 20.saj alguses kiiremini kui teistel? Tooge näide. Osa riike suutis muutunud olukorda teistest paremini ära kasutada,näiteks avastas Inglismaa insener sünteetilised värvid,aga nad ei osanud seda kuidagi kasutada.Neid hakkasid tootma hoopis Sakslased.Eksport hakkas kasvama ja peagi oli Saksamaa teisel kohal maailmas. 4. Mik
· Rahvusluse kasv aitas kaasa: I maailmasõja puhkemisele. impeeriumite lagunemisele I maailmasõja käigus. sovinismi kasvule (ehk suurrahvaste natsionalismile, mille käigus suruti maha väikerahvaid) genotsiidile ehk mingi rahvuse või religioosse rühma tahtlikule ja füüsilisele hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis). Peep Reimer 2 2. Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21): 2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk.14-21) · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15.sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid
arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi.
Tartu Postimehe välja andja. Selle ajalehe ümber koondus suurem hulk tolle aja rahvus tegelasi. 20.sajandi algul oli eestlus ka Tallinna jõudnud, kus advokaat K.Päts asus väljastama ajalehte Teataja. Uue mõtteviisina Eestis ja Lätis omandas aina suurema mõjuvõimuga sotsiaaldemokraatia. 1904.aastal saabutav vene-blokk võidu Tallinnas, mis tegelikult tähendas eestlaste võimuletulekut oma maa suurimas linnas. 1905.-1906. Aasta sündmused Baltikumis Nagu Venemaa teisedki rahvad pidid ka eestlased ja lätlased taluma sotsiaalseid pingeid ja surutist. Nii Eestis kui ka Lätis mindi aktiivselt kaasa 1905. Aastal puhkenud Vene revolutsiooniga. 16.oktoobril 1905 Tallinnas sõjavägi meeleavalduse, mis toimus Uuel turul ja see oli ametivõimude poolt lubatud. Eestis asuti arutama erakoolide asutamist. Heaks märkiks eestluse mõju kasvust linnades oli Vanemuise uue maja avamine Tartus ning Estonia teatri avamine Tallinnas. 1906.aastal rajati Läti Põllumeeste Selts.
Mis on imperialism? Isel. Kujunemine. Põhijooned Imperialism on kapitalistliku ühiskonna arenguaste, kus suurriigid püüavad saavutada oma ülemvõimu maailmas seda teiste territooriumite vallutamise, teiste maade üle oma poliitilise ja majandusliku võimu saavutamise kaudu. Põhijooned: * rahvusluse ja rahvusriikide tekkimine * sovinismi ehk marurahvusluse teke (Saksamaa, Venemaa, Hispaania, Itaalia) *koloniaalsüsteemi loomine * majandusliku mõjuvõimu suurenemine teiste riikide üle *tehnika kiire arenemine *globaliseerumine *rahvusvahelise liikumise elavnemine Tehnika areng saj. algul ja maailmamajanduse olukord 1)Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid- pani alus konveieril tootmisele, mis kiirendas ning muutis tootmise odavamaks. Lennunduse areng. Zeppelini õhulaev ja katsed lennukitega. Sidevahendite areng. 1895.a jõudis eetrisse esimene raadiosaade ning 1901 saatis Marconi juba raadiosignaali üle Atlandi. 2)Majanduse areng oli kiirem, samas aga ka
1. Kirjelda ühiskondlikke olusid 20 saj algul kasutades mõisteid: jõuvahekordade tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine) Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna; kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks.
Suurbritannia tegevusse Egiptuses mitte takistada. Briti valitsus teatas, et Prantsusmaa saab nö järelvalve rahu üle Marokos, ning kohustus teda abistada pmst kõikides reformides. Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (18591941) Nikolai II Romanov -Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Locarno- konverents 1925a lõpul Locarnos. Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia,
Põhjused: 1. Suurriikide imperialistlik poliitika Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Püüdlus oma territooriumit laiendada ülemere kolooniatega Suurriikidel oli vaja rohkem maad kuhu paigutada inimesi ja rohkem sõdalasi. I Maroko kriis | 1905 - 1906 Sõda ei puhke Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, sest mõlemad riigid ei ole sõjaks valmis. Prantsusmaa mõjuvõim oli suurem maroko üle, kuid neid ei liidetud kokku. Marokosse jäi maksuvabadus
agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda. I MAAILMASÕDA 1914-1918 XX sajandi ajalugu lk 49-66/Lähiajalugu lk 23-37 I Sõja põhjused (lk 23-24): (6 põhjust) 1. Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada (4 näidet): Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordivõimaluste pärast Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest Saksamaa soov omandada uusi kolooniad 2
lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatel
aastal >Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada >paljurahvuseline riik => sotsiaalsed probleemid; lahendamise asemel süvendati neid (nt Bosnia hõivamine) Prantsusmaa >Lüüasaamine Preisi-Prantsuse sõjas (1870) oli ränk (moraalselt + sõjakahjud + Elsass-Lotringi piirkonna kaotus!) =>välispoliitikas kujuneb eesmärgiks revans, 1872. tugevdama armeed; iga hinna eest oluline omada kolooniad =>hakati otsima liitlasi: a) 1893.a leping Venemaaga b) 1904. a nn südamlik kokkuleppe (Antant) Inglismaaga >1902-1905 seadused, millega eraldati kirik riigist, lahutati haridussüsteemist >majanduses: a) vanad tööstusharud kiratsesid (nt siidi-, veinitööstus) b) edu uutest tööstusharudest (nt mootorid masinatele) >Prantsusmaa hakkab siiski majanduslikult maha jääma, põllumajandus väga mahajäänud Inglismaa
valimisõiguse - 1918.a Prantsusmaa tugevdas oma positsiooni Euroopas ja maailmas. Saksalt saadud reparatsioonid ja kaevandused aitasid sõjast kiiresti toibuda. Kuid, vimm sakslaste vastu, suured sõjavõlad, hirm Saksamaa revanshismi ees. Saksamaal varises kokku Hohenzollerite keisrivõim, tekkis ebastabiilne vabariik; riik kaotas oma tähtsaimad maavaraleiukohad, Ida-Preisimaa lahutati ülejäänud riigist, kaotas kõik kolooniad, osa saksa rahvusest sunniti elama naaberriikides, riik muudeti sõjaliselt kaitsetuks. Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandusele. 19. 1882 Kolmikliidu teke 1893 Venemaa ja Prantsusmaa liidu teke 1904 Liidu tekkele kirjutatakse ametlikult alla. 1907 Inglismaa ja Venemaa vahelise liidu teke 1908 Austria-Ungari liitis endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina. 1911-12- Kuulutat sõda Türgile. (Serbia, Bulgraaria, Makedoonia.)
Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa,
Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. 1907. a kirjutasid Venemaa ja Inglismaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. 20. saj algul hakkas Itaalia Kolmikliidust eralduma. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine. KOLMIKLIIT JA SELLE EESMÄRGID a) Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi Inglismaaga. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et S oleks esindatud kõikjal maailmas. Sõjalist kokkupõrget Inglismaaga loodeti vältida. b) Austria- Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. c) Itaalia, nõrgim lüli, oli lepinguga liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20
saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastati radioaktiivne kiirgus ja radioaktiivsed ained
· 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas · 1898 Ameerika-Hispaania sõda
Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispa
* Kehtestati üldine töökohustus * Toidupuudus * Naised olid sunnitud tegema meeste töid, mis aitas kaasa naiste iseseisvumisele * Levisid epideemiad * Suurenes riigi osa majanduses, majanduselu hakati reguleerima * Vähenes religiooni mõju * Kiirelt kasvas maksukoormus * Rahvuste vahelised sallimatused * Riik kontrollis ressursside jaotamist ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: * Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. * Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). * Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). * Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naiste iseseisvumine, naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus- võrdsete õiguste saamine
Sellist tegevust nimetatakse ka kolonialismiks. Rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia) 19nda sajandi algul tõstis suurtemate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus. See andis õigustuse imperialismile (suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas) Levis koloniaalimpeeriumite teke ehk lävepaku teooria, mille järgi polnud väiksemad rahvad ning kultuurid vähesuse tõttu võimelised suurtemate kultuurrahvaste tasemele jõudma. Ellu pidid jääma vaid tugevamad. Ühiskondlikud liikumised: nt anarhism (Euroopas levinud liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme kahjulikuks ja seadis eesmärgiks nende kukutamise käepäraste vahenditega) (18,19) 4. VENE IMPEERIUM: Venemaa tahtis teistele riikidele järele jõuda. Vene impeerium: Venemaa Euroopast tunduvalt maha jäänud ja poliitiliselt
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppel
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu
sõdinud riiki. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles lepingute allkirjastamiseks. Konverentsi tähtsaim dokument oli Saksamaaga sõlmitud Versailles' rahuleping, mis allkirjastati Versailles' peeglisaalis 28. juunil 1919a. Sellega kehtestatavat korda nimetatakse ka Versailles's süsteemiks: * Saksamaa loovutas Prantsusmaale Elsass-Lotringi piirkonna * Saksamaa loovutas alasid Belgiale, Taanile ning uutele riikidele * Saksamaa kaotas oma kolooniad * Saksamaal ei tohtinud olla raskerelvastust, allveelaevu ega õhuväge * Saksamaa pidi kaotama sõjaväekohustuse ning piirama jalaväge 100 000 mehele * Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsioone * Reini jõe piirkond kuulutati demilitariseeritud tsooniks. DIKTATUURID EUROOPAS Et Esimesele maailmasõjale ei järgnenud kohest poliitilist ja majanduslikku heaolu, pettuti mitmel pool demokraatias. Seda võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Kujunesid välja
Austria- Ungari- kõige leebem, piiratud autonoomia Koloniaalimpeeriumi teke 1914. a elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Aafrika kuulus 1900. aastal 90,4% Euroopa riikidele. Kõige suuremad valdused Aafrikas olis Suurbritannial, kuid Prantsuse koloniaalimpeerium ei jäänud palju maha. 1914. aastaks suutis iseseisvuse säilitada vaid Etioopia(Abessiina) ning Libeeria(ameerika rajatud). Kohalikud rahvad tahtsid vallutajatele vastu hakata ja nii kujunes välja näiteks üsna dramaatiline kokkupõrge Buuri(Hollandi päritolu asunikud Lõuna- Aafrikas) rahvaste ja inglaste vahel. Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Kuigi alguses suudeti Inglastele vastu hakata, muutus asi lõpuks partisanisõjaks, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagreid. 1902 arvati buuride vabariigid Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu soovis avaldada ka Aasia ning seal loodi 1896
Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) muutusid tavaliseks kiirlaskerelvad. Laialt võeti kasutusele ka kaevikud, miinipildujad ja moodsad sidevahendid. Ratsavägi muutus kasutuks. Kolmikliit ja selle eesmärgid Kolmikliidu kandvaks jõuks oli Saksamaa. Ta soovis haarata uusi kolooniaid. Et oma mõjuvõimu suurendada, vajas Saksamaa võimsat laevastikku. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kinnitada oma mõjuvõim Euroopa mandril. Kolooniad taheti ümber jaotada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Otsest sõjalist kokkupõrget Inglismaaga püüdis Saksamaa esialgu vältida. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile. A-U. oli sisemiselt killustatud, teda ohustasid Serbia püüded luua A-U koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbiat toetas aga Venemaa. A-U eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
