Bütsantsi ( 395-1453) diplomaatia Peale Rooma impeeriumi lagunemist hakkas rahvusvaheliste suhete süsteemis olulist rolli mängima Bütsants. Roomast eraldumise ajaks loetakse 395 aastat ja esimeseks imperaatoriks sai Arkadios. Ida-Rooma riigi kodanikud pidasid ennast roomlasteks. Etniline koosseis: kreeklased, süürlased, koptid, armeenlased, grusiinid, juudid, alates 6 sajandist slaavlased ja 11 sajandist araablased. Majanduses, poliitikas ja kultuuris kuulus üleolek kreeklastele. Riigikeeleks oli 6 sajandini ladina keel, hiljem kreeka keel. Uus rahvusvaheline süsteem erines tunduvalt Rooma impeeriumi aegsest. Algas Suur rahvasterändamise ajajärk. Kõiki selle nähtuse põhjusi ei suuda teadlased
vahel kasvas tänu uutele seadustele. Sellele tuginedes loodi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Inimestele meeldis, et neid võetakse kuulda ning ka rahvustunne tõusis. Inimestele anti rohkem varandust ja maad, mis võõrandati kirikutelt ning säilisid puutumatuna. Koos aadliseisuse kaotamisega ning mõju langusega suleti paljud kirikud ja kloostrid. Prantsuse väejuhi Napoleon Bonaparte valimine imperaatoriks oli kindlasti üks tähtsaim etapp revolutsiooni tegevustikus. Sel ajal peeti väga palju vallutussõdu, vabariikliku korda hakati lagundama ning kehtestati taas absoluutne valitsemisviis. Vallutustega kaasnes palju süütuid ohvreid ning ümberkorralduste ja revolutsiooni peale surumine. Nii oli saavutatud tugev keskvõim Euroopas. Siiski võitis Napoleon endale pooldajaid kiriku maade jagamisega ning tsiviilkoodeksi loomisega.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1799. aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks, kuid Napoleoni autoriteet rahva hulgas aina kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA? 2. Sõja põhjused: Venemaa soov saada pääs Läänemerele, et suhelda Euroopaga. Riikidevahelised vastuolud Lään...
Prantsusmaa-vastase koalitsiooni moodustasid Inglismaa, Preisimaa, Austria ning Venemaa. Kuna nelja riigi ühendatud väed ületasid täielikult Napoleoni armee, purustasid liitlased 1815. a. Waterloo lahingus Napoleoni väed. Peale kaotust loobus Napoleon uuesti troonist ning saadeti seekord unustatud Püha Helena saarele, kus ta ka 52-aastaselt suri. 1804. a. Prantsusmaa imperaator olnud Napoleon Bonaparte oli järjekindel keiser, kes tahtis olla võimul. Napoleoni imperaatoriks olemise ajal võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon tahtis olla terve Euroopa valitseja, öeldes oma eesmärgiks laused: ,,Euroopa ei saa rahu enne, kui seda ei valitse üks pea, üks keiser, kes juhib kuningaid nagu oma ametnikke ja annab oma kindralitele kuningriike. Me vajame Euroopale ühte seadust, ühte kohtukoda, ühtseid münte, kaalusid ja mõõte
Aleksander I lükkas kõik rahuettepanekud tagasi . Talvi sõjapidami polnud prantslased valmis ja seetõttu alustas Napoleon oktoobris taandumist . 1812 a. detsembriks oli Napoleoni häving ilmselge ja üle piiti suutis end võidelda vaid väike osa . 4. Napoleoni tee võimule- põhipunktid. * 1799a. Napoleoni riigipööre- revolutsiooni lõpp. * Konsulaat- Napoleon saab esime konsuliks. * Napoleon saab Prantsusmaa keisriks 1804a. (nimetas ennast imperaatoriks) * Prantsusmaa edukad vallutussõjad Euroopas (enamik riike Prantsuse võimu alla) 5. Napoleoni häving. (lahingud, põhietapid) * 1812 juuni detsember ebaõnnestunud sõjakäik Venemaale Suure Armee häving * 1813 sügis Leipzigi lahing e. Rahvaste lahin- Napoleoni kaotus. * 1814 Napoleon loobub troonist 1. korda (Elba saarele Vahemeres , 1000 mehega .) * 1815 märts-1815 juuni Waterloo lahing . (Napoleoni 100 päeva. )Läheb Püha- Helena saarele , Atlandi ookeanis , sureb seal 1821 a . 6
• Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL • Loobuti rahvaesindusest, • mindi üle turumajandusele, • taastati aadlitiitlid, • moodustati elukutseline sõjavägi, • Kehtestati “Tsiviilkoodeks” ehk “Napoleoni koodeks”: - eraomanduse puutumatus, - ebavõrdsus mehe-naise ja isa-laste suhetes, - abielu sõlmimiseks vanemate luba, - kodanikud tunnistati juriidiliselt võrdseks. Austerlitzi lahing SÕJAD JA VÄLISPOLIITIKA
muutma.Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis tähendas inimeste võrdsust seaduse eest. Samuti eraomanduse puutumatuse. Tsiviikoodeksi võtsid eeskujuks ka paljud teised Euroopa riigid. Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usku kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon oli tark ja võimuahne riigijuht. Rahvas armastas teda.Ta kuulutati keisriks ehk imperaatoriks. Napoleon ütles enda kohta : „ Minu poliitika on inimesi valitseda nii, nagu suur enamus tahab,et neid valitsetaks.“ Kuid ometi ei rahuldanud see Napoleonit . Napoleon rajas 16 Prantsusmaa kontrolli all olevat Saksa riigist Reini Liidu mida ta ise juhtis. Napoleoni eesmärgisk oli Inglismaa vallutada Saksamaa abiga, kuid põrus. Euroopa vanade riikide valitsejatele ei sobinud Napoleoni plaanid. Seejärel püüdis Napoleon Inglismaad
22.dets. 1792- äkki 22 sept 1792 ? - prantsusmaa vabariigiks kuulutamine 21.jaan. 1793- Louis XVI hukkamine juuli 1793-tapeti üks populaarsemaid jakobiinide juhte Jean Paul Marati juuli 1794- hukutati jakobiinide diktaduur 1795-uue põhiseaduse vastuvõtmine Rahvuskonventi poolt 9.nov 1799- napoleoni väed hõivasid seadusandliku korpuse hoone 1802- napoleon valiti eluaegseks konsuliks 1804- napoleon kuulutas end prantsuse imperaatoriks, võeti vastu napoleoni tsiviilkoodeks, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. 1805-purustas napoleon austria-vene ühendväed Austerlitzi lahingus, napoleoni häving trafalgari merelahingus Inglise-hispaania ühendlaevastiku vastu 1806- napoleon kuulutas välja majandusblokaadi, prantslased põrmustasid Preisimaa 1807- algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807 napoleoni võiduga, sõlmiti Tilsti rahu
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi.
Tema isa ja onu olid kaupmehed ja meresõitjad. Marco ema suri peale poisi sündi. Marco elas enamuse oma lapsepõlvest tädi juures, sest isa pidi kaubanduse tõttu palju reisima. 1271. aastal, kui Marco oli 17- aastane, suundus ta koos oma isa Niccolo ja onu Maffeoga läbi Rum Seljuki, piki Tigrise jõge Cathay'sse. Sinna jõudmiseks pidid nad läbima veel Mosuli, Bagdadi, Hormunze, Kermani, Baldri, Kasgani, Hotani ja Hsiliangi. Sinna jõudmine võttis aega 4 aastat. Cathay imperaatoriks oli sel ajal khaan-Hubilai, kellega Marco isa ja onu varemgi olid kohtunud ning seetõttu temaga hästi läbi said. Marco isale ja onule anti Hiina õukonnas tähtsad kohad ning nad elasid 17 aastat Hiinas. Khaan-Hubilaile meeldis Marco väga ning seetõttu pani ta Marco vastutama mitmete diplomaatiliste missioonide eest. Marco õppis Hiinas olles ära mongoolia keele ning sooritas reise Birmasse, Tonkingi ja Annamisse. Marco maabus lühikeseks ajaks ka Jaava saarele
,,Marseljees" on Prantsusmaa riigihümn Aastaarvud: 16101643 = Louis XIII valitsemisaeg 16431715 = Louis XIV valitsemisaeg 1789 = Versailles' lossi rüüstamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus 1791 = põhiseaduse kehtestamine 1792 = vabariigi väljakuulutamine 179394 = Jakobiinide diktatuur 1799 = Napoleoni riigipööre Pariisis 1804 = Napoleon sai prantslaste keisriks ehk imperaatoriks 18051807 = vallutused ( Austria, Preisi, Venemaa, Inglismaa blokaad) 1812 = Sõda Venemaaga 1814 = märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi 1815 = Napoleon sai lüüa Waterloo lahingus, Elba saar jne..
kukutati, arreteeriti ning hukati järgmisel päeval. Rahvuskogu võttis vastu uue põhiseaduse, mille järgi jäi Prantsusmaa edasi vabariigiks, kuid seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus ning täidesaatvaks võimuorganiks oli Direktoorium, kuid ka see ei suutnud riiki stabiliseerida ning nelja aasta pärast haaras võimu Prantsuse väejuht Napoleon Bonaparte koos kahe enda toetajaga. 1802. a. valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804. a. kuulutas Senat ta keisriks ehk imperaatoriks. Prantsusmaast sai taas monarhia ja vabariiklikku korda hakati järk-järgult lammutama. Napoleoni valitsusajal peeti Euroopas palju edukaid vallutussõdu, mis aitasid lagundada feodaalkorda, levitada revolutsiooniideid ning ümberkorraldusi näiteks levisid revolutsiooni ajal Prantsusmaal kasutusele võetud ning tänapäevani Euroopas kasutusel olev kalender, mõõtühikute kümnendsüsteem jne. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas seal rahvusliku
Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Napoleon abiellus uuesti 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes ei pääsenud troonile, aga suri 1832
Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2
1555.a.- Augsburgi usurahu sõlmimine. 1628.a.- Parlament tegi õiguste petitsiooni 1640.a.- Parlamendi uus kokkutulek (lühike parlament, 3 nädalat ja saadeti laiali. Kutsuti kokku uus parlament ( pikk parlament ) ja see ei lähe enam laiali. 1642-1648 - Inglise kodusõda 1789-1799- Prantsuse revolutsioon 1799.a.- Prantsuse revolutsiooni lõpp, 18. brümääri riigipööre, Napoleoni eestvedamisel. 1802.a.- Napoleon valiti eluaegseks konsuliks. 1804.a.- Senat kuulutas Napoleoni imperaatoriks ehk prantsuse keisriks. 1815.a.- Waterloo lahing, Napoleon sai lüüa. 1821.a.- Napoleon suri St. Helena saarel. 1814-1815- Viini kongress 1096-1099- I ristisõda- Jõuda Pühale maale ja vallutada Jeruusalem ning vabastada Püha haud (Õnnestus) 1147-1149- II ristisõda-Kaotati Edessa piirkond ja mindi seda vabastama (Ebaedukas) 1189-1192- III ristisõda- Jeruusalemma vabastamine (Ebaedukas) 1202-1204- IV ristisõda-Püha maa vabastamine (Ebaedukas) 2) ISIKUD
direktooriumi üle kontrolli. Oktoobris pöördus Napoleon tagasi Prantsusmaale. Samal aastal korraldasid Napoleoni ustavad väed Pariisis järgmise riigipöörde, mille käigus kukutati direktoorium täielikult ning täidesaatev võim läks üle kolmele konsulile. Sellega algas Prantsusmaal konsulaadi ajastu, mis valmistas ette 1804 aastal Napoleoni ainuvalitsemise algust. Algselt esimene ning alates 1802.aastast eluaegne konsul Napoleon, kuulutati 1804 Senati poolt keisriks e imperaatoriks. Kuna Napoleon soovis olla võrdväärne monarh teiste Euroopa valitsejate hulgas, rajas ta endale hiilgava õukonna. Probleeme tekitas ainult troonijärglase küsimus. Seetõttu senine lastetu abielu esimese abikaasa Josèphinega lahutati ning Napoleon kosis 1810 Austria keisri tütre Marie-Luise. Sellest abielust sündis ka poeg. Prantsusmaast oli saanud taas monarhia, kus kõik olulisemad seadused kinnitati keisri või Senati otsusega. 1804 a
a. aprillis. 4) Marat- Ta oli revolutsiooni populaarne juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja, tapeti 1793. a. juulis. 5) Napoleon Bonaparte- edaukas väejuht, 1799. a. sai temast Pariisi garnisoni ülem, 9.nov. 1799.a. hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone, mille tagajärjel läks võim kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Ta püüdles ainuvalitemise poole. 1802.a. valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a. kuulutas Senat ta "prantslaste keisriks" e. imperaatoriks. Ta rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Tema esimene lastetu abielu lahutati ja 1810. a. abiellus ta Austria keisri tütre Maria-Luisega kellega sündis tal poeg. 6) Josephine-Napoleoni Esimene abikaasa 7) Maria Luise-Austria keisri tütar, kes abiellus 1810 napoleoniga.abielust sündis poeg, kes suri tuberkoloosi. 8) Aleksander I(1777-1825)- Vene keiser 1825,kes sõlmis Tilsitis rahu ja liidulepingu Napoleoniga
-1789 suvi Bastille kindluse lammutamine -usuvastus ühiskonnas seadis ohtu katedraalid ja kirikud -arhiivdokumendid, raamatud hävitati -revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävimine Revolutsiooni tagjärjed: -feodaalkorra lõpp -rahvustunde tõus -valgusidude levik -kulturiväärtuste hävitamine/kaitse EUROOPA NAPOLEONI SÕDADE AJAL Napoleoni ümberkorraldused: -tema ümberkorraldused tugevdasid riiki ning parandasid sele majanduslikku olukorda -1804 kuulutas senat ta imperaatoriks -parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmis rooma paavstiga konkordaadi Reini liidu loomine ja püha saksa rooma riigi lõpp: -1806 suveks moodustati 16 prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit -protektoriks sai Napoleon -kohustus osalema vallutussõdades -vastukaaluks preisimaale ja austriale -liiduga ühinenud riigid lahkusid pühast rooma riigist -hiljem ühinesid liiduga teised saksa riigid, välja arvatud austria ja preisimaa Püha saksa rooma riigi lõpp:
Alexander Severuse keisriks kuulutamiseni. Aastal 223 tekkisid rahutused, milles hukkus ka pealinna tagasitoodud ja keisri üheks peamiseks nõustajaks kerkinud jurist Ulpianus. Suvel 226 suri Julia Maesa ja noor keiser jäi oma ema nõustada. Välispoliitiliselt läks riik tema ajal allamäge, sõjaväe moraal langes ja sellega kaasnesid lüüasaamised. Aastal 232 puhkes ülestõus Süüria leegionis ja selle juht Taurinus kuulutas end imperaatoriks, kuid sai lüüa ja tapeti. Uuesti puhkes ülestõus Germania piiril 234 ja see oli juba edukas. Alexander Severus tapeti ja süürlaste võim Roomas lõppes. 6
" Caesar saadeti Galliat vallutama, peale ülesande edukat täitmist naases ta Rooma ja teatas oma sõja käigust: "Veni, vidi, vici." Caesar valiti Rooma konsuliks. Crassus hukkus sõjakäigul idamaadesse. Pompeius ja Caesar hakkasid rivaalitsema. Mõlemad tahtsid saada kogu võimutäiust. Caesar tuli peale ühte vallutusretke oma armeega üle Rubico jõe Rooma ja alistas Pompeiuse armee. 49 eKr - Julius Gaius Caesar sai Rooma valitsejaks - esimene mees, keda nimetat imperaatoriks, kuigi tegelikult Rooma riik ei olnud impeerium. Tema vastu tekkis senatis vandenõu. Enne 44 eKr toimunud atendaati jõudis ta välja anda mitmeid seadusi ja viis läbi kalendri reformi. Esimene kuu sai oma nime Caesari järgi Juuli (Julius). Egiptusevalitsejanna Kleopatra hakkas Caesarile meeldima ja nad said poja. Kuid kuna Kleopatra tahtis säilitada oma võimu Egiptuses, siis ta abiellus oma pojaga. Ovatsioon - väike triumfi käik. 13 eKr - II Triumviraat
Agrippa näitab, kuidas juudid Roomat aidanud on. See arvamus sobib Gravesi loodud vabariiklust armastava Claudiuse tegelaskujuga ning seletab, kuidas viimane vastu enda tahtmist võimule asuda sai. Teised allikad (sealhulgas ka üks Josephuse seletusi) ning tänapäeva ajaloolased peavad aga seda tõlgendust ekslikuks. Roomas haudusid peaaegu kõik Caligula vastu vandenõud ning tegelikult samamoodi ka Claudiuse vastu. Peale Caligula surma oli Claudiusel võimalus kas imperaatoriks hakata või tapetud saada muidugi valis ta esimese variandi. Peale Josephuse väite aga pole ühtki viidet, et oleks kaalutud vabariigi kehtestamist. Nüüdisaja ajaloolased arvavad, et kui juba Claudiust oma valitsusaja jooksul saavutatu eest kiita, siis peaks teda ka tehtud vigade eest vastutavaks pidama, olgu need siis põhjustatud õigustatud ettevaatusest, ekslike järelduste tegemisest, tagajärgede ettenägematusest, paranoiast või liigsest usust nõustajatesse.
Revolutsioon Aitas kaasa valgusideede levikule ja elluviimisele paljudes riikides. Kuid ta tõi kaasa endaga ka vägivalla ja poliitilise vastaste massilise hävitamise. Selleaegne terror on hiljem olnud eeskujuks mitmetele 20. saj. diktaatoritele. §17 Lk. 90 Vähenes omavalitsuse võim ja tugevnes keskvõim. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoléon Bonaparte´i kätte. 1804 kuulutas Senat ta Prantsuse keisriks e. Imperaatoriks. Prantsusmaast sai taas monarhiariik ja vabariiklikku korda hakati järk-järgult lammutama. Sõna "vabariik" kadus aja jooksul käibelt. 1804 võeti vastu Napoleoni "Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimese võrdsuse seaduse ees, eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamine riigist. Sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe konkordaadi. Sõlmiti rahuleping, mis tunnustas kõiki Napoleoni valutusi ja sõdades võeti see arvesse. Napoleoni peeti usurpaatoriks.
700 000-mehelise liitsõjaväe vastu. 1821. aastal Napoleon suri asumisel Atlandi ookeanis asuval Saint Helena saarel, 1840. aastal maeti ta Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi. 4. Euroopa Napoleoni sõdade ajal. 1799.a. riigipöörde järel koondus võim Napoleon Bonaparte`i kätte. Tema võimulolekut konsulina nim konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804.a. 1804.a. kuulutati Napoleon prantslaste keisriks e. imperaatoriks. Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. Võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Majanduselu edendamisel aitasid kaasa riikliku keskpanga loomine ja uute tööstusettevõtete ehitamise soodustamine. Rooma paavstiga sõlmiti eraldi kokkulepe e. konkordaat. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.a.
Sine loco, lk 417. 3 A. A. Barrett. Agrippina: Sex, Power, and Politics in the Early Empire. London: Taylor & Francis e-Library 2001, lk 24. 4 A. Winterling, lk 31-46. 5 A. A. Barrett. Caligula: The Corruption of Power. London and New York: Taylor & Francis e-Library 2001, lk 30. kui Caligula käis vaatamas hukkamisi, siis ka teda jälgiti, mistõttu oli ta lihtsalt vaoshoitud, et ellu jääda.6 6 A. Winterling, lk 47-51. Caligula imperaatorina Caligula populaarsus oli imperaatoriks saades väga suur. Kui ta võimule pääses, siis esmalt pidas ta kõne, milles ta meelitas senaatoreid, lubades jagada oma võimu nendega.7 Üks väga populaarne otsus tema poolt oli maiestase süüdistused tagasi võtta ning vabaks lasta need, kes olid selles süüdi mõistetud. Ei ole täpselt ära eristatav, mis kuulusid maiestas süüdistuste alla. Teine asi, mille ta tegi, oli see, et ta avalikult kuulutas, et need, kes olid seotud tema perekonna juhtumitega, on süüst vabad
· Kodusõjad - Põhjused: sõjaväereform, väejuhtide esiletõus -> võimuvahetused o Mariuse ja Sulla kodusõda (89-82 eKr) o Gaius Julius Caesar (100-44 eKr) - 60 eKr Pompeiuse, Crassuse ja Caesari triumviraat, Crassus sureb 53 eKr, 52 eKr Roomas haarab võimu Pompeius, 49 Rubico ületamine (`alea iacta est') Pompeiuse ja Caesari kodusõda 49-46 eKr: Pompeius sai lüüa; Caesar kuulutatakse eluaegseks diktaatoriks ja imperaatoriks, konsuliks, ülempreestriks, rahvatribuuniks, 15.03.44 eKr senaatorid tapavad Caesari o Octavianuse ja Antoniuse kodusõda -> mõlemad Caesari pooldajad, jagavad maa: idapoolsed alad Antoniusele, läänepoolsed Octavianusele, 31 eKr Aktioni merelahing: Eg. laevastik ja Antonius saavad lüüa, 30 eKr Aleksandria vallutamine, Egiptusest saab Rooma provints, Octavianus
elama, kuid pealinn jäi sõltuvaks toodangust mis toodetakse aga Egiptuses. (Wikipedia, vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Augustus) 10 2.2 Nero Tiberiuse lähimaist järglasist on tuntuim imperaator Nero (a. 54 - 68 eKr.). Ta sai imperaatorivõimu seitsmeteistkümneaastase noorukina. Ta iseloomu oli juba lapsena rikkunud ta ema, au- ja võimuahne naine. Kui ta sai aga imperaatoriks, siis ajas üldine austus tal pea lõplikult segi. Et mõista Nerot, et saada aru ühest Rooma keisririigi ajaloo kõige põnevamast perioodist, selleks tuleb kõigepealt tundma õppida Julia Agrippinat, seda kahenäolist naist, ennastohverdavat nunna ja nilbet hoora, teenijannat ja võimuahnet valitsejat, ohvrimeelset ema ja paandunud mõrvarit. Selle naise elu oli tihedalt seotud nelja Rooma riigi keisriga ja ta kehastab üht kõige köitvamat ajajärku Rooma ajaloos
Kindla ja ettevaatliku poliitikaga õnnestus Vespasianusel küllaltki ruttu impeeriumi uuesti kindlustada. Ülestõusud summutati. Karmikäelise kulude piiramisega ja maksude korrastamisega parandas imperaator rahanduse. Sõjaväeline distsipliin tõsteti uuesti jalule. Impeeeriumi piirid kindluststi. Ülestõus Juudamaal. Vespasianuse ajal alistati lõplikult Juudamaa, mis oli juba Nero ajal 66. a. tõusnud üles imperaatorlike ametnike rõhumise tõttu. Kui Vespasianus sai imperaatoriks, andis ta sõjaliste operatsioonide juhtimise oma pojale Titusele. Titus koondas Jeruusalema juurde värsked sõjaväed ja algas piiramist. Linna ümbritses kolmekordne müüriderõngas. Ta arvukas elanikkond kaitses end kangelaslikult. Kuid ümberpiiratute seas algas kohutav nälg ja seetõttu lõpuks õnnestus roomlastel vallutada linn. Jeruusalem hävitati (70. a. u.a.j.). Leekides hukkus ka ta kuulus tempel. Rooma sõjaväed vallutasid Juudamaa. !!
uus võimuorgan Direktooriom, mis tugines eelkõige uusrikastele, kes olid revolatsiooni ajal varanduse kogunud. Pärast direktooriumi aega selle võim vähenes ning lõppes Napoleoni riigipöördega 16. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa edasi vabariigiks, mida juhtis Napoleon, kes tegi suured ümberkorraldused Prantsusmaal. 1802. aastal valiti Napoleon eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai jälle monarhistlik riik. 1804. aastal võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1806. aasta suvel moodustati Prantsuse võimu all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mis pidi osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaa suurim vastane oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa. Napoleoni tabas ebaõnn Trafalgari merelahingus ning tema plaan vallutada Inglismaa luhtus, aga pärast seda lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili
Kõik ei olnud aga selle tõlgendusega nõus, et kuidas saab selline barbar kristlasi valitseda. Sellega tekkis probleem näiteks vene suurvürstidel ja pärast bütsantsi langemist, paralleelselt türklastega hakkasid Vene valitsejad nimetama ennast tsaarideks (caesar). 15. saj lõpus tekib Kolmanda Rooma idee. Selle üheks õiguslikuks aluseks oli Ivan III abielu ühe viimase keisri tütrega. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli, nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1) Juriidiline argument. Hispaanlastel oli Paavsti poolt antud õigus Ameerika enda riigiga liita (annetus) Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel. Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad
riigisekretäriks ja teeb marshalli plaani. peeti silmas idaeuroopa riike Poola tsehhi ja ungari, sest nad suurriigid. Euroopa liitu minekul esimene grupp poola ungari tsehhi ja siis baltiriigid või teised.. kodusõtta lülitus ka jaapan. Jaapani valuutused algavad Hiinas 1937, kui tulid jaapani väed sisse. jaapanlastel oli komme "tõugu parandada" massiliste vägistamiste teel 1939. Japsid tegid ka inimkatseid. (mao zedungi)Mandzukumo 1937-45 tegid oma riigi. panid imperaatoriks hiina viimase imperaatori Pui 1945. aastal jiang jie shi valitsus tunnustab mongoolia iseseisvust ja venemaa piiri, aga seda ei tunnusta mao zedung. See oli ka tänu sellele, et maailma tähelepanu pöördus euroopasse, ameeriklased olid hõivatudf jaapaniga, ja kodusõja käigus 1948 tuleb pöörd,e kommunistid hakkavad võitma ja stalin tegi ka pöörde ja hakkas maod usaldama, aga mitte lõputult. 1. okt. 1949, detsembris oli stalini sünnipäev ja mingi moskvasse suurt juhti õnnitlema, k.a
nimetasid end keisriteks). Paralleelselt Vene tsaarid (caesar)- Kolmanda Rooma idee. Nemad kui Konstantinoopoli patriarhist järgmise idakiriku patriarhi asukoht, järelikult kandus see edasi Moskvasse. 15. saj lõpul sümboliks Bütsantsi kahepäine kotkas. 1. Rooma oli Rooma, teine Konstantinoopol ja kolmas Moskva. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli , nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik. Euroopa keisririik. Poldud nõus, et sultan v vene tsaar on keiser. Läänes eelkõige Ladina impeeriumi pärand. Paavstivõim oli ühendav võim Euroopas. 8.saj lõpul tuli suur ilmalik võim Karl Suure näol ühendas suure osa germaani rahvaid ja lasi end 800. aastal end keisriks kroonida. Kui ta riik 10. sajand lagunes, siis 962. aastal otsustas idapoolse Karl Suure riigi esindaja Otto I endale keisritiitel võtta.
muutmisi ühtlustumise ja ratsionaliseerimise vaimus. Peaaegu viimane katse üleeuroopalist valitsust luua imperiaalsete meetoditega (kui jätta kõrvale III impeerium natsid). Mõiste "impeerium" · ladina k "imperium" = kõrgeim sõjaline ja täidesaatev võim. Kasutati juba Rooma ajal tähenduses "võim suure territooriumi üle" (eristus kuningriikidest). Keiser Augustus koondas endale selle võimu, mis oli olnud Caesaril ja nimetas end imperaatoriks, kellel on pidev sõjaväeline ja täidesaatev võim. Keiser= imperator. · Hiljem: territoorium, riiklik moodustis, mis sisaldab endas erinevaid kuningriike jt poliitilisi ühikuid Makedoonia impeerium · Eksisteeris 336323 eKr. Ühendas Euroopa ja Aasia. Hävitas Ahhemeniidide Pärsia impeeriumi Kreeka vana vaenlase. Vahendiks nende endi relv efektiivne monarhia. Kreeka linndemokraatiate lõpp (Aleksander Suur oli Aristotelese õpilane)
Mustpead on vallalised kaupmehed, nende pühak on neeger Linnad tekkisid feodaali maale Senjöör andis linnale linnaõiguse Raha vahetajad - mõned linnaelaunikud pühendusid raha laenamisele ja vahetamisele kõrge protsend ehk vaheltkasu eest. Rahalaenamis ettevõtetest kujunesid pangad 3.Euroopa Napoleoni sõdade ajal 18. brümäär 1799 võim koondus I konsuli kätte, reformis riigi tugevamiseks 1802 eluaegne konsul 1804 Senat kuulutas Na imperaatoriks 1804 ,,Tsiviilkoodeks" konkordaat taastati õukond 1810 abielu Austria keisri tütre Maria-Luisega 1803 Lääne-Sm alal likvideeriti üle 100 väikeriigi 1806 moodustati 16 riigist Reini Liit, hiljem ühinesid sellega ka teised Saksa riigid va Pr ja Au lakkas olemast Püha Rooma riik, keiser Frantz II jäi Austria keisriks Koalitsioonisõjad: 1805 dets Austerlitzi lahing (Au,Vm) Preisi väed purustati Jena ja Auerstedti lahingus
Kõik ei olnud aga selle tõlgendusega nõus, et kuidas saab selline barbar kristlasi valitseda. Sellega tekkis probleem näiteks vene suurvürstidel ja pärast bütsantsi langemist, paralleelselt türklastega hakkasid Vene valitsejad nimetama ennast tsaarideks (caesar). 15. saj lõpus tekib Kolmanda Rooma idee. Selle üheks õiguslikuks aluseks oli Ivan III abielu ühe viimase keisri tütrega. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli, nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 58. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1. Juriidiline argument. Hispaanlastel oli teatud õigus Ameerika enda riigiga liita. Õiguse said universaalse vaimuliku võimu omajalt ehk paavstilt. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale). Sellega annetati neile suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. Seda täiendas kokkulepe -1494
Tsensuuri leevendamine oli ka üks tähtsamaid sündmusi. 1803. aastal oli antud ukaas, mille järgi lubati vabastada pärisorjusest talupojad, kui ta suvatses neile 19 anda maatükki. Ukaasi ei saa alahinnata. 19. saj esimesel poolel said paljud talupojad vabaks tänu ukaasile. Aga Al I unustas oma lubadused, kuna tema jaoks oli peamine võidelda Napoleoniga ja saavutada kuulsus väejuhina. 1804. aastal kuulutas Napoleon Pr imperaatoriks. Sõjad jätkusid kogu Euroopas, kuna Pr tahtis võita endale kogu Euroopa. Al I püüdis sellele panna piiri ja Vene väed liitusid Austria vägedega ja sõda puhkes Austerlitzis prantslaste vastu. Sõda polnud Vm-le eriti kahjulik, aga polnud ka väga hea. Vm pidi liituma maj blokaadiga, mida Pr alustas Im vastu, aga Vm oli Im-ga tihe kaubavahetus. Vm-le suruti peale sõda Rootsiga. Vm pidi võitlema ka Türgiga. Rootsi sõda lõppes võiduga, tänu sellele sai Soomest Vm osa. 1809
Prantsusmaa). Merovingide dünastia ajal hakkasid kujunema feodaalsuhted. 7 sajandil läks tegelik võim majordomuste kätte. 751 võttis majordomus Pippin Lühike endale kuninga tiitli ja pani aluse Karolingide dünastiale. Tema poeg Karl Suure (768 – 814) ajal oli frangi riigi hiilgaeg – vallutati Lombardia (Põhja-Itaalia) ja Saksimaa ning Baier. Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks – sellega tunnistas Katoliku kirik Karli Rooma imperaatoriks. Toimus ka teatav kultuuriline taaselavnemine- karolingide renessanss. Tema järglase Ludwig I Vaga ajal hakkas riik lagunema. Verduni lepinguga 843 jagati kolmeks osaks - Prantsusmaa, Saksamaa ning nende vahele jääv alal (Põhja-Itaalia jm), mis oli kuni viimase ajani tüliõunaks prantslaste ja sakslaste vahel. Järgnev sada aastat oli vist pimedaim aeg Lääne-Euroopa ajaloos. Kaost süvendasid viikingite ja madjarite (ungarlaste) rüüsteretked.
Lk. 110 Vitoria -- linn Põhja- Hispaanias kuulsa XII sajandi ehitatud katedraaliga. Vitre -- linnake Loode-Prantsusmaal Jumalaema kirikuga XV--XVI sajandist. Nordhausen -- linn Lõuna-Saksamaal katoliikliku toomkirikuga. Lk. 111 Charles V -- Prantsuse kuningas a. 1364--1380. Julianus Taganeja -- Rooma imperaator a. 361--363. Algselt kristlane, loobus Julianus ristiusust ning üritas taastada riigis vana rooma usku. Lk. 112 ...kuhu Julianus oma termid oli ehitanud. -- Julianus oli enne imperaatoriks saamist Gallia asehaldur ning elas IV sajandi 50-ndatel aastatel Pariisis, kus ta laskis ehitada rooma saunad (termid), milles leidusid ruumid ka võimlemise, raamatukogu ja vaidluskoosolekute jaoks. Sorbonne -- Pariisi ülikooli ebaametlik nimetus Louis Püha kaplani ja pihiisa Robert de Sorboni järgi, kes rajas ülikooli juurde iseseisva kolleegiumi vaeste teoloogiaüli-õpilaste jaoks. Samades hoonetes paikneb praegu suur osa Pariisi ülikooli teaduskondadest. Lk
annaabi.ee 
