Referaat ,,Halljänes'' (0)

(kool)
(Nimi)
HALLJÄNES
Referaat
(koht), 2012
SISUKORD
1. Toitumine
2. Elupaik ja eluviis
3. Sigimine
4. Areng
5. Välimus
6. Levik ja arvukus Eestis ja maailmas
7. Koht ökosüsteemis
Toitumine
Halljänes ja loomulikult ka kõik teised jänesed on taimtoidulised. Ta eelistab süüa liblikõielisi
ja kõrrelisi. Talvel tarvitab ta söögiks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Kuna tal on
lihtsa ehitusega magu , siis on toidu paremaks omastamiseks välja kujunenud koprofaagia (enda
väljaheite söömine). Tänu sellele suudab ta toidust omastada enamiku toitainetest ja energiast.
Elupaik ja eluviis
Halljänes on päritolult stepiloom. Eestis asustab ta avamaastikke, mis on peamiselt põllud ja
heinamaad, aga ka metsaservi. Aktiivsem on ta hommiku - ja õhtuhämaruses, mõnikord ka
päeval. Halljänes on paigatruu loom, kes ei liigu reeglina eriti laialt ringi. Ööbimiskohaks valib
ta tavaliselt lihtsa maasse kraabitud lohu.
Sigimine
Halljänes on polügaamne loom. Tavaliselt sigib ta kaks, vahel harva ka kolm korda aastas.
Suvises pesakonnas on tavaliselt poegi rohkem kui kevadises. Eestis on keskmiselt kolm poega
pesakonnas. Tiinus kestab tal 40-44 päeva.
Areng
Pojad on sündides hästi arenenud. Ta imetab poegi umbes kuu aega. Peale ühte kuud on pojad
juba iseseisvamad. Esimese eluaasta lõpuks saavutavad nad oma suguküpsuse.
Välimus
Halljänes on valgejänesest suurem. Ta kaalub 3-7 kg. Tema keha tüvepikkus on 50-70 cm.
Halljänese talvekarv on helehall. Muidu on looma karvastik kõhupoolt valge ja pealtpoolt
pruunikashall. Tal on pikad kõrvad ja lühike, pealtpoolt musta värvi saba. Halljänesel ja ka
kõikidel teistel jänestel on ülamokk sügavalt lõhkine ja väga liikuv.
Levik ja arvukus Eestis ja maailmas
Halljäneseid on levinud Põhja-Aafrikast Lõuna- Skandinaaviani. Ida suunas on levinud
Uuraliteni ja Lõuna-Siberi steppideni. Maailmas on jäneseid 23 liiki, aga Eestis ainult 2 liiki.
Eestis on ta laialt levinud nii saartel kui ka mandril . Eestis leidub neid isendeid umbes 40 000.
Koht ökosüsteemis
Halljänesel on palju vaenlasi . Poegi ohustavad rongad ja varesed . Põllumajanduses kasutatavad
kemikaalid avaldavad suurt negatiivset mõju jäneste arvukusele.
KASUTATUD ALLIKAD
1. http://bio.edu.ee/
2. ENE, 4. köide