Ilves (0)

I Jürgen Koll 2s klass
lves ( Lynx lynx)
Ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik .
Eestis elab euroopa ilves ehk Felis lynx lynx („eriti ilves“, „kõige ilveslikum ilves“). Vahel nimetatakse teda koguni Lynx lynx lynx. Kolmekordne nimi tõi neile ilvestele õnne: nad on ikka veel laialt levinud. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikust nende põliselupaikadest kogu Euroopas. Euroopa on enamasti metsavaba ja seega ilvestest tühi. Eesti on ilvese koduks olnud viimased 8 tuhat aastat.

V Euroopa ilves
älimus

Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad Ida- Siberis . Ilves kaalub kuni 30 kg. Ilves on kuni 100 - 110 cm pikk. Euroopa ilves suudab teha kuni 3,5 m pikkusi hüppeid. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas.
Ilvese saba on lühike: 15–23, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võib-olla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui jäneseid.
Ilvese õlakõrgus on 60–75 cm. Tal on silmatorkavalt kõrged jalad. Esikäpad on tagakäppadest suuremad. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes . Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on enamasti sisse tõmmatud.
Ilvestel on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik.
Euraasia ilvese karvkate on hallikas. Pigment on roostevärvi kuni kollakas. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane. Sabaots on must.

Eluiga

Ilves elab loomaaias 20-25 aastat. Looduses elab ilves keskmiselt kümneaastaseks, harva 14-17 aastat.

Toitumine

Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased . Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Ilvesed ei püüa terveid tugevaid loomi. Öeldakse, et ilves on parim hirvearst.
Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub kohe, puhkab ilves hommikuni ja läheb taas jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi. Ilvesed eelistavad käia alati samu radu pidi ja jahtida kindlal alal. Kuigi ilves on hea ronija, varitseb ta saaki maapinnal. Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku.
Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Täiskasvanud ilves sööb 1–2 korda päevas 0,5–1 kilo korraga.
Ilves ei jälita saaki, kui ta pole seda mõne otsustava hüppega tabada suutnud. 5–15 meetrit on see maa, kus ilvese rünnak võib kanda vilja, lumisel ajal veelgi vähem. Lumes olevat hiirt või lindu tabab ilves aga eksimatult, startinud 1–7 meetri kauguselt ning sukeldudes lumme.

Elupaik ja elulaad

Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad.
Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100–200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune eluala , Eestis kuni 100 km². Iga isase territooriumil elab mitu emast. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Ilvesepojad jäävad ema juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse vaid toidunappuse pärast. Alles siis, kui noored on õppinud kõike vajalikku ning saavutanud rahuldava füüsilise vormi, alustavad nad iseseisvat elu.
Suguküpseks saavad emased ligi kaheaastaselt, isased aga alles kahe ja poole aasta vanuselt. Pesapaigana eelistab ilves kõrvalisi ja raskesti ligipääsetavaid tuulemurde ja tihnikuid. Pesa ehitamisega ilves vaeva ei näe: see kujutab endast lihtsalt sambla ja rohuga vooderdatud lohku.
Ilvesel sünnib tavaliselt 1–3 poega . Ema imetab neid 2–4 kuud, siis hakkab ta õpetama lihasöömist, millele minnakse täielikult üle ligi pooleaastaselt. Alles poolteiseaastaselt saavad nad umbes täiskasvanud ilvese suuruseks ja kaaluvad kuni 15 kilo.
2