Islami teke: Muhhamedi elu elas 570 632 pKr. Sündis Mekas. Isa suri kohe, ema siis, kui oli 6 aastane. Hakkas kaameliajajaks => tutvus judaismi ja ristiusuga. 25- aastaselt abiellus 40 aastase kaupmehelese Khadidzaga => edukas kaupmees + muretu elu 15 a. 40 aastasena hakkas ilmutusi nägema ,,Ei ole teist jumalat peale Allahi" Muhhamedi kuulutustöö Mekas => kaupmeeste ja preestrite vastasseis Naise surm 622 Muhhamed põgeneb Jathribi = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad tal kannul = > intsident vapra ämblikuga Medinas elab Muhhamed 622 630. Saab ilmutusi , palvetada näoga Meka suunas. Mõisted: Kaaba tempel, mis asub Mekas ja tema seina on müüritud ,,Must meteoriit" Allah üks peajumalaid
TÜRGI Liisi Orlovski Ardo Liivamägi Kaspar Aavik Grete Vomm Andmed Pealinn Ankara Rahvaarv 70 586 256 Riigikeel türgi keel Religioon islam(99,8% moslemid) Rahaühik Türgi liir (Y TL) Koraan Islami püha raamat Sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile 114 peatükki Peamiselt käsud, hoiatused Ramadan Islami kalendri 9. kuu. Päikesetõusust päikeseloojanguni ei tohi süüa, juua suitsetada ega suguelu elada. Öösel võib Alates 12 aastased Erinevates islamiriikides algusaeg erinev Henna öö(Kina gecesi) Tseremoonia päev Henna, tuuakse enne pulmi. kandikul, mis on Pruudi naissoost küünaldega
müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike peenelt teostatud pilt, ka portreepilt. Pinnaline maalimine - pind kaeti ühe värviga ilma valgust ja varje kujutamata. Prohvet - jumalate tahet või ilmutusi kuulutav inimene, ennustaja, ettekuulutaja. Apostel - end mingi idee levitamisele pühendanud isik, n: esimene ristiusu kuulutaja on apostel Evangelist - evangeeliumi autor või selle kirjutaja.
noorem Kõrgklassi hulgas peamine vara edasi andmine ja liitude kinnitamine Mehe võim naise omandi üle Naise ül abielus-> mehele armastav naine, hea ema ·Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . ·Esimene naine , kes elatus kirjutamisest . ·Erakordselt mitmekülgne haridus (retoorikat, dialektikat, grammatikat, filosoofiat, loodusteadusi ja ka ladina keelt) . ·Astus väitluste üles naissoo kaitseks. ·Prantsuse rahvuskangelane . ·Jagas oma taevaseid ilmutusi kuningaga , mis tõid Saja aastases sõjas olulise pöördepunkti ( 1429 Orleansi vabastamine) . ·23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte . ·30 mai 1431 põletati Jeanne d`Arc tuleriidal . ·1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks . Naistel vähe õigusi Puudus võrdsus Raske elu palju majapidamiskohustusi Hariduse omandamise võimalus kloostrites Vabaduse piirangud Ettenähtud kohustused http://et.wikipedia
· Birgitta Birgersdotter sündis 1303. aastal Rootsis mõjukasse perekonda. · Nime sai tõenäoliselt iiri pühaku Brigida järgi. · Lapsepõlvega on seotud mitmeid legende: Sündimise ööl olevat kohalik kihelkonnapreester näinud ettekuulutust, et sünnib tüdruk, kelle häält saab kuulda kogu maailm. Birgitta polevat kolmanda eluaastani lausunud ühtegi sõna, kuid seejärel hakanud ootamatult kõnelema täiskasvanulikult. · Juba noorena koges ilmutusi. Elukäik · Abiellus 13-aastaselt Ulf Gudmarssoniga. · Koos abikaasaga käidi palverännakutel. · Pärast Ulfi surma astus kloostrisse ja pühendus jumalale. · 1350. aastal siirdus Birgitta Rooma. · Elu lõpus võttis ette palverännaku Palestiinasse, pärast mida ta suri. · 1391. aastal kuulutati Birgitta pühakuks. Agostino Di Duccio "St Bridget of Sweden Receiving the Rule of Her Order" Birgitiinide ehk Pühima Lunastaja Ordu
7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, Jumalad, prohvetid "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leviala Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias,
hariduse süsteem. Aafrikas ja Aasias, eriti aga LähisIdas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Islamiusuliste osakaal riikide rahvastikus Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Mosee Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei
et nad riietuksid avalikus kohas end tagasihoidlikult või olles koos vastassugupoole esindajaga, kes ei kuulu perekonda. Naiste puhul on mõeldud nt. burkad või lihtsalt tagasihoidlik riietus. Koraan samas ei täpsusta, kuidas peaksid naised riietuma. i) mis on vahet sunniitidel ja siiitidel? Sunniitlik islam Siiitlik islam Lähtub Koraanist ja sunnast. Tähtustab Muhamedi väimehe Ali Hilisemaid ilmutusi nad jumalikeks rolli ja keskendub tema järeltulijate ei tunnista. õpetustele. Traditsiooni/pärimuse järgijad. Iraanis siiitlus riigiusundiks. Kindlad arusaamad metafüüsika ja Kõigist muslimitest on siiite u 15%. eetika kohta. Moodustavad muslimitest valdava enamiku (75-90%).
kuulutanud on Koraanis prohvetite suu läbi, mainitud prohvetite keda ta on maailma seas veel näiteks läkitanud kokku 124 Aabraham, Ismael, 000. Iisak, Jaakob, Taavet • Viimane neist oli ja Ristija Johannes. Muhammed. Pühad tekstid • Muslimid usuvad, et Koraan • Lisaks Koraanile ilmutati Muhammadile, kui on islamile oluline Allah saatis ingli dikteerima tekstide kogumik talle ilmutusi. ahadith. • Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan . Islami usukombed Palvetamine • Palvetatakse viis • On paika pandud korda päevas, näoga kumba kätt pestakse Meka poole. esimesena (käed tehakse • Palvete jaoks on igas märjaks kuni linnas kindel küünarnukkideni) ja kellaaeg
pidi tooma inimesteni sama sõnumi, mis kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale nende kahe on Koraanis mainitud ka veel Aabraham, Ismael, Iisak, Taavet ja Ristija Johannes. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist. Usutakse, et see olevat ilmutatud prohvet Muhammadile e. Muhamedile. Seda siis, kui Allah saatis ingli dikteerima prohvetile ilmutusi, prohvet kandis need oma kaaslastele ette. Kuna Muhamed olevat ise kirjaoskamatu olevat mõned ta kaaslased ilmutused üles märkinud, ning nende kokkupanemisel saadigi koraan. Koraan koosned 114-st ilmutusest ehk suurast. Esimesed 86 sai ta Mekas, need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid, ülejäänud 28 ilmutati Mediinad. Islami viis sammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5
Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan. 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on
Traditsioon läks põlvestpõlve ja lõpuks pandi kirja 2 ülimahukat eepost. Mahabharta ja Ramajana. Mahabharta keskendub kahe suguvõsa võitlustele. Ajaloolist tausta ei teata. Ramajana on Krišna kehastuse , kangelase Rama seiklustest ka katsumustest.Loo lõpus tõuseb Rama jumalana taevasse. Budism- ei tunnistanud veedade autoriteeti ega pööranud tähelepanu kastierinevustele. VI ja V sajandi ekr vahetusel pani sellele aluse Gautama. Ta nägi jumalike ilmutusi. Ta ei järginud seisusi ja andus meditatsioonile, vabastas end taasünnist ja nendest tulenevatest kannatustest. Temast sai valgustatu e. Buddha.
Teel Mekasse ei tohi kanda riietes sõlmi ega sõrmedes sõrmuseid. Mekast teatavale kaugusele jõudnud, peab palverännakul olev muslim panema selga ihrami - kahest valgest kokkuõmblemata riidetükist rituaalselt puhta rõiva, mis näitab kõigi palverändurite võrdsust Allahi ees. Ihram Kaaba tempel Mekas Kuubikujuline Templi sein oli mustast kivist Ümber templi tuleb käia 7 korda Koraan Islami püha raamat Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt peale Muhammadi surma Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Koraani kantakse ette ainult araabia keeles 622.aastal põgenes Muhamed Mediinasse - islamiusuliste ajaarvamise algus Moodustas enda järgijatest esimese muslimite kogukonna Toimusid verised kokkupõrked Meka valitsejatega 630.a naases Muhamed vastupanu kohtamata Mekasse Oli Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja kuni surmani 632
kättemaks auhaavamise eest, ümberlõikamine, koolnu matmine 24h jooksul, maetakse näoga Meka suunas jne. Kuukalendri järgi koosneb aasta 354päevast. Lubatud pidada kuni nelja naist. Levik ja peasuunad. Muhamedi järeltulijad kaliifid levitasid islamit vallutussõdade abil. Muhameedlaste hulgas on sunniite u 90%, tunnistavad nelja esimest kaliifi ja nende järeltulijaid. Siidid on veendunud, et kaliifi tiitel kuulub Alile ja tema järeltulijatele. Ilmutusi võib õigeid olla ka peale Muhmedi omade. Sufism on müstiline liikumine, mis tekkis 9saj. Rõhutavad armastust, elavad askeetlikult. Umbes 3% Dervisid on sufistlikud mungad, elavad kloostrilaadsete vennaskondadena. Islami aluspõhi: ¤ Koraan - peab lugema sõna-sõnalt ¤ Sunna - Muhamedi tegudele ja sõnadele toetuv traditsioon ¤ Sariaad - Koraanil ja sunnal põhinev seadus, seda tõelgendavad asjatundjad ehk muftid. Islamis moodustab religioon ja ühiskond ühtse terviku.
Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka. Kõik see, mis varem oli olnud, kadus. Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest.
Nende müüdid kattuvad usutakse Aadamasse ja Eevasse, paradiisiaeda, Noa laeva, maailmalõppu jne. 2) Millal ja kuidas tekkis mormooni kirik? Kes oli selle rajaja? a) Mormooni kirik ehk Viimse aja pühad Jeesuse Kristuse kirik on rajatud Joseph Smithi (1805-1844) poolt, kes sai 1820.aastal ilmutuse, et kõik maailma kirikud on eksinud õigelt teelt. 3) Millesse usuvad mormoonid? Mormoonid usuvad, et Jumala ilmutus on jätkuv, et ka tänapäeval annab Jumal inimestele ilmutusi. Mormooni kirikut juhib maapealne elav prohvet, kellel on isiklik side jumalaga, temale alluvad 12 apostlit. Sellega üritatakse jäljendada algkristlikku kogudust. Mormoonid usuvad, et isa, poeg ja Püha vaim on kolm erinevat isikut. Mormoonid usuvad, et kunagi oli Jumal lihtne surelik, saavutas aga surematuse kosmiliste seaduste tundmaõppimise järel. Ta elab planeedil Kolob. Ka igal inimesel on võimalik saada jumalaks
Kodusest kasvatusest sõltub palju, kui kodus ei ole õpetetud tõtt rääkima siis ei pruugitulevane täiskasvanu seda ka teha ja seda edasi õpetada ka oma järeltulijatele. Kodusel kasvatusel tulekski seda silmas pidada, et lapsed saaksid võimalikult hea kasvatuse ja oleksid ausad. Erinevad usud saavad tõest erinevalt aru. Kristlaste arvates on usk kõik see, mis seisab kirjas piiblis. Islamiusku inimestele sätestab Koraan, et kõik moslemid peavad uskuma Jumalasse, tema ilmutusi, tema ingleid ja käskjalgu. Tänapäeva ühiskonnas on raske mõista sõna tõde tähendust. Nii palju kui on erinevaid inimesi nii palju on ka erinevaid tõekspidamisi. Meil kõigil on usk millesegi, mind hoiab usk iseendasse. Me ei tea kas tõde on see, et Edgar Savisaar ei jaganud lubatud kartuleid või ta ikka jagas. Tavainimene ei tea kas see juhtus või siiski mitte. Järelikult pole me selle tõesuses kindlad. Tõde on see millesse ma usun ja milles ma olen kindel. Tõde võib meie
Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka. Kõik see, mis varem oli olnud, kadus. Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest.
05.14 11 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jeanne d`Arc (1412-1431) · Prantsuse rahvuskangelane . · Jagas oma taevaseid ilmutusi kuningaga , mis tõid Saja aastases sõjas olulise pöördepunkti (1429 Orleansi vabastamine) . · 23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte .
Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem
peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- muhamedlaste pühakiri. Beduiin-araabia rändhõimud Araabias ja Põhja-Aafrikas. Kalifaat- araabia riik perioodidel. Islam- Muhameedi rajatud laia levikuga usund, muhamedi usk. Prohvet- juudi usus, kristluses ja islamis jumalate tahet v. ilmutusi kuulutav jutlustaja. Kaaba tempel- asub mekas mille ümber korraldatakse palverännakuid. Dzihaad- islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Emiir-valitseja, vürsti vm. kõrgema võimukandja tiitel islamimaades. Vesiir-kõrgem riigiametnik islamimaades. Sunna- Koraani täiendav ja seletav usuline pärimus islamis. Sariaat- koraanil ja sunnal põhinev islami õigus-, usundi- ja moraalinormide kogu. Imaam-vaimulik v
paljusid jumalaid). Sellel rajanebki islam - kõik loodu lähtub Jumalast. Muhammad sai oma esimese ilmutuse Jumalalt ingel Gabrieli kaudu 610. aastal Mekas, Hira mäel. Ta hakkas seda kuulutama polüteistidele, kes teda selle pärast taga kiusama hakkasid. Muhammad põgenes koos teiste moslemitega põhja poole elama see ümberasumine tähistab islami aja algust. Ta suri 632. aastal, olles edastanud kõik Jumala ilmutused. Koraan sisaldab Jumala ilmutusi, mis on väljendatud tema kõnes ja sõnas ning on islami aluseks. Sama sõnum ilmutati ka varasemate saadikute kaudu, kuid nemad moonutasid neile usaldatud sõnumit. Seega on Koraan Jumala sõna veatuks väljendajaks. Koraan jaguneb 114 suuraks (Koraani peatükk), kus käsitletakse mitmeid teemasid. Esmalt ilmutatud suurad keskenduvad Jumala ainulisusele, Jumala rollile ajaloos, Muhammadi rollile Jumala saadikuna, viimsele kohtupäevale nind vajadusele aidata teisi inimesi. Hilisemad suurad
kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kurjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja
Muhamed sündis Meka linnas, Saudi Araabias u 570 pKr. Isa ja ema surid, kui Muhamed oli alles noor, poissi kasvatas algul vanaisa ja siis onu. Ta abiellus 40- aastase Khadidzaga 25-aastaselt. Muhamed oli sügavalt usklik inimene ning ta veetis palju aega Hira mäel, kus ta mõtiskles üksinduses ja rahus. Seal ilmus talle 610. aastal ingel Gabriel, kes ulatas talle ühe kirjutise ja käskis seda lugeda. Muhamed sai aru, et seal on kirjas jumal Allahi sõnad. Talle antud ilmutusi korrati ja kirjutati üles, neist sai muhameedlaste püha raamat Koraan. Peatselt hakkas Muhamed oma õpetust igal pool Araabias kuulutama. Muhamedi kasvav populaarsus hirmutas Meka linna võimusid. Seetõttu lahkus Muhamed aastal 622 Mekast ning läks Medinasse. Muhamedi rännakut Mekast Medinasse nimetatakse hidzraks sellega algab moslemite ajaarvamine. 8 aastat pärast Mediinasse minekut (630) naasis Muhamed Mekasse ja vallutas selle
ja loodusjõude enda alluvusse saada. Minu arvates taheti ka vahel inimesi enda alluvusse saada ning seegi võis tekitada religiooni. Inglise antropoloog Edward Burnett Tylor on pidanud usu tekitajaks ka unenägusid. Näiteks nähakse unenäos Jumalat, kes tahab, et mingi inimene "leiutaks" usu ja hakkaks seda levitama. Mõned inimesed on arvanud, et religioossuse põhjuseks võib olla ka geenid. Kõige tähtsamaks religiooni tekkimisel peetakse Jumala ilmutusi, mida inimesed mingil ajal suutsid mõista. Ajaloo vältel on religiooni mõju muutunud. Kui religioon tekkis, oli see väga tähtis. Inimesed käitusid vastvalt usule, et olla Jumala tahte järgi. Sel ajal arvati, kui sa oma elu jooksul hästi käitud, siis pääsed taevasse, vastasel juhul lähed põrgu. See idee on kohati kestnud ka tänapäevani. Hilisematest aegadest on teada, et religioon on inimestele tähtis. Ma järeldan seda sellest, et siis maeti inimesi koos haua panustega
temasse on pugenud deemon. Juba ennem kui Melchior kohale jõuab avastab ta laiba, ning järgmisel päeval toimub ka mõrv. Melchior kahtlustab sarimõrvarit, kägistajat. Pirita klooster Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse, sellele pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks. Juba lapsepõlves ilmutusi saanud Birgittat saatis imetegija ja vaestele kaasatundja kuulsus. Temast sai jutlustaja ja prohvet, kuid ta ise ei olnud nunn ja ta ei näinud kunagi oma silmaga ka birgitiinide Vadstena emakloostrit, mis ta juhiste järgi tema sünnimaal Rootsis loodi. Kuna paljudele teistele kloostritele üle euroopa oli vastumeelt, et ühte kirikut juhib ainuisikuliselt naine ja naispühaku õpetuste järgi, oli kirikul palju vaenlasi. Raamatus oli selleks Tallinnas asuv
Muslemeid, islami usu järgijaid, on maailmas kokku üle 1,7 miljardit, mis on rohkem kui 20 protsenti maailma populatsioonist. Islam on monoteistlik religioon, mille kohaselt on maailmas Ainujumal Allah, mis tähendab araabia keeles Jumalat. Islam tähendab araabia keeles Jumala tahtele allumist. Islami rajajaks on Muhammad ibn Abd Allah, kes sündis Mekas 570a. pKr. Islami püharaamat on koraan, mis jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, ning sisaldavad Allahi ilmutusi Muhammadile. Islami usu põhimõte kohaselt peab isik elama tõelises sisemises rahus, ning alluma täielikult Jumala tahtele ja elama Tema seaduste kohaselt. Moslemi elu aluseks on islami viis põhisammast, milleks on usutunnistus, palvus, annetamine, paast ja palverännak. Esimene põhisammas usutunnistus Usutunnistus, mis on viiest põhisambast kõige tähtsam, nimetatakse araabia keeles sahaadaks. Islami usus vastuvõtmiseks peab isik lausuma kindla fraasi kahe tunnistaja juuresoleku
Kõrbes kaameli või hobuse seljas ratsutades anti neid teadmisi noorematele edasi. Järeltulijad õppisid vibu laskma, ujuma ning ratsutama. Lisaks õpiti kirjutamist ja lugemist ning ka luuletamist. Nende kõlblusideaale võib võrrelda keskaja Euroopa rüütlikasvatusega, kus suure au sees on vaprus, järjekindlus, mehisus, lugupidamine teiste rahvaste traditsioonide vastu, heldus ning rüütellik käitumine endast nõrgemate suhtes. Islam kui usk tekkis 7.sajandil, kui prohvet Muhamed sai ilmutusi Allahilt ehk Jumalalt. Tema ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele. Moslemid, islamiusu järgijad, loevad aega 662. aastast eKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Peale Muhamedi surma tekkisid vaidlused tema uue järglase üle, mis viis moslemite lõhenemise sunniitideks ja šiiitideks. Prohveti järgsel ajal tekkis Araabias kalifaat, mis lõpuks moodustas suure impeeriumi.
Muhamed sündis Mekas, jäi varakult orvuks, kasvas onuga üles ning abiellus rikka kaupmehelesega. Meka lähedal Hira mäe koopas olla Allah end talle ilmutanud ja käskinud oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks. Mediinas saab ilmutusi edasi -> sealhulgas korralduse palvetada Meka poole. Koraani kirjapanek palmilehtedele (roheline = pühavärv) Lahingud mekalastega. 630 naaseb Mekasse. 632 Muhamedi surres on Araabia poolsaar islami usku Kalifaat ja araablaste vallutused Kaliif – prohveti asemik, kelle valisid moslemid -> Araabiat nimetati kalifaadiks. Džihaad – püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu Araablased olid vallutustes väga edukad, sest põhjapoolsed riigid Bütsantsi keisririik ja Uus-
26.Täida tabel Islam Tähendus tõlkes: alistumist Tekkimise aeg ja koht: 7. saj.; Araabia poolsaarel Rajaja nimi/amet: Muhammad Peavoolud: Pühad raamatud: Koraan Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Sisaldab ilmutusi Allahilt Muhammadile. Sunna Koraani lahtiseletus. See on koostatud kogudes Prohveti autentseteks tunnistatud hadithe ja nende hadithide tähendusi hilisemate õpetlaste poolt.
Mosaiik erivärvilistest klaasi-, kivi-, puu- jm tükkidest koostatud pilt või ornament. Indo-eurooplased suguluskeeli kõnelevad rahvad Indiast Euroopani. Hetiidid esimene Indo-Euroopa rahvas, kes jõudis oma arenguriikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Maagid rituaalide läbiviijad. Satraap Vana-Pärsi riigis piiramatu võimuga asehaldur Monoteism ainult üht jumalat tunnistav usund Prohvet jumalate tahet või ilmutusi kuulutav inimene Messias vanaajal oodatud salapärane ,,lunastaja", kes pidi tooma maa peale ,,jumalariigi" ; kristlaste kujutuses ,,Kristus".
Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed
toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Koraan Moslemite püha raamat on Koraan, araabia keeles al-qur'n, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Räägitakse, et 23 aasta jooksul olevat Muhamed saanud ilmutusi, mida tema kirjaoskajad järgijad üles märkisid. Esimesed 86 ilmutust sai ta Mekas need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Selle kohta, kui palju jõuti Koraanist kirja panna juba muhamedi elu ajal, täpsed andmed puuduvad.
Koraan on eelkõige liturgiline tekst, mitte lugemisraamat. Koraani retsiteeritakse. Koraani lugemine ei ole moslemile kohustuslik. Juba Muhamedi eluajal pandi kirja tema jutlusi ja manitsusi, mida kultusliku tekstina ette loeti. Pärast Muhamedi surma korraldas Abu Bakr kõigi ilmutuste üleskirjutuse. Kolmanda kaliifi ajal tuli kokku komisjon, mis viie aasta jooksul töötas välja üldjoontes praeguseni kehtiva Koraani teksti. Osa Muhamedi ilmutusi jäeti välja. Veelkordselt korrastati Koraan 10. saj ja tekst kuulutati kanooniliseks. Moslemite arvates on Koraan täpne koopia Taevasest Koraanist ning seega veatu. Koraani tohtis lugeda vaid araabia keeles, tõlkimine oli keelatud. On kirjutatud klassikalises araabia keeles, mida enam ei kasutata. Esimene tõlge 12. saj ladina keeles. Koraan on kirjutatud riimproosa vormis. Puudub kindel süsteem. Koosneb üle 6000 värsist, mis jagunevad 114 suuraks.
Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah ilmutab oma tahet inglite prohvetite ja pühade raamatute kaudu ning on kehtestanud koguduses usurituaale ja ühiskonnaelu kõiki külgi sätestava seaduse - sariaadi. 4 Koraan Koraan sisaldab Jumala ilmutusi, mis on väljendatud tema kõnes ning on islami aluseks. Moslemid usuvad, et üksnes araabiakeelne Koraan on Jumala sõna veatuks väljendajaks. Sellepärast ei saa Koraani teistesse keeltesse tõlkida, seda võib ainult ümber jutustada või tõlgendada. Koraanis on 114 suurat ehk peatükki, mis jagunevad 6236-ks aaja-ks ehk salmiks. Peatükid eesmised Koraani peatükid ehk suurad ilmutati Mohammadile ja need keskenduvad Jumala
pärinevast maailma religioonist. Selle usundi rajaja on prohvet Muhamed, kes oli kaupmees Araabia poolsaarel. Sündis aastal 570 ja kasvas ülesse vanaisa hoole all. Olles kahekümne viie aastane abiellus ta oma tööandjaga. Neljakümneseks saades ilmus talle ingel Gabriel. Tal oli kombeks käia mõtisklemas mägedes, kohas kus kohtaski Gabriel. Alguses olevat Muhamed kahelnud selles, et kas ta on täie mõistuse juures, et ta selliseid ilmutusi nägi. Ta sündis Meka linnas, mis oli ja on siiani araabia maailma palverännakute keskus. Ta oli pärit vaesest suguvõsast. Kui ta hakkas kuulutama seda sõnumit, et Jumal karistab neid, kes kohtlevad halvasti oma orje ja ligimesi, siis hakati teda kohtlema kui usuhullu. Pealegi oli Mekas levinud paljude jumalate austamine. Palverändurid olid kohalikele sissetuleku allikaks. Ja selline jutt, et on olemas ainult üks Jumal, ei leidnud vastukaja.
See on olnud aga ka ühe siiitide sekti valitseja- ja usujuhi tiitel ning Córdobas valitses samuti oma kaliif. Tänapäeval tiitel enam kasutuses pole. Pärast Muhamedi surma oli islami "/wiki/Umma"kogukonnal vaja uut juhti, kes oleks nii usuline kui poliitiline valitseja. Nii tekkiski kaliifi (Muhamedi järglase) ametikoht. Esimeseks kaliifiks sai Abu Bakr. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. ISLAMI VIIS SAMMAST Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada)
988 suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsist ristusu, mille õigeusu vormist sai venemaal riigiusk(tugevad kultuurimõjutused Bütsantsilt)+kirillitsa-vene tähestik Islamiusu 5 peamist põhimõtet 1) tunnistada allahit kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit; 2) palvetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal; 5) teha vähemalt kord elus palverännak mekasse. Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile. Kaliif - sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitel. Sunniidid - on ülekaalukalt suurim islami haru Medresed moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Mosee islamiusu pühakoda. Mark kindlustatud ääremaa. Mark-krahv kuninga ametnik kes valitses marki. Piiskop katoliku kiriku pea Katedraal - kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Misjonärid ristiusu edasikandjad.
Solon annab nimesid vastavalt kombele ja füüsisele. Kuid see oli ammu ja unustati ära, osaliselt kadunud jne.. Keskaeg: John Locke Sümbolid on reaalsed. Meie eksisteerime sümbolite maailmas. Iga asi sümboliseerib, ennustab midagi. Ilu on sisemine, on sisus, aga mitte välimuses. Nt Kaunitaril on ilu olemuses. Akne ja vananemine on juhuslik. Maalitakse inimese olemust. Meeli ei tohi usaldada, meeled petavad. (aksidentne). Usaldada tuleb ilmutusi või ratsionaalset mõtlemist (substantne). Descartes: Tõde pole sõnades, tõde on maailmas. Tõde on nähtav, enesestmõistetav. Loogika, retoorika(veenda), visati välja. Skolastika(keeruline seletus) ja spekulatiivne(ratsionaalne) mõtteviiis ka. Spekulatiivne on kunstlikult konstrueeritud. Kontinentaalfilosoofias teistmoodi. John Locke – dem riigi seisukohalt väga tähtis. Essay concerning human understanding. Võtab kokku uue arusaama teadmisest e teadusest.
Si`at Ali ehk Ali partei. Nagu sunniitidelgi, on ka siiitide usu aluseks Koraan ja hadithid, kuid neile lisanduvad veel täiendavad hadithid ning imaamide õpetused. Siiitide õpetuse järgi võib ilmutus toimuda lisaks Koraanile ja sunnale ka hiljem. Suure tähtsusega on Alile omistatav õpetussõnade kogu Nahj al-Balaghaehk "kõneosavuse tee". Siiidid sooritavad palverännakuid Kerbelasse ja Najafi. Ülevaade Koraanist Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadele ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud
(1) Usutunnistus "Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik." (2) Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. (3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. (4) Paastumine (ramadaanikuul) (5) Palverännak Mekasse üks kord elus 35. Kes on sunniidid ja kes on siiidid? Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus.Siiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Sariaat 38. Mis aasta ja sündmus on islami ajaarvamise alguseks? 622 Muhammad põgeneb Mediinasse 39. Mis on Toora? Viie Moosese raamatu koondnimetus (heebrea keeles) 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? Talmud 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? 42. Mis on sünagoog
(3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. (4) Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. (5) Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnista. Šiiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut. Šiiitlus on riigiusk Iraanis, on levinud ka Iraagis, Aserbaidžaanis, Süürias, Põhja-Indias ja Ida-Aafrikas. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? Islami seisukoha järgi oli Muhamed inimesena Allahi viimane saadik – prohvet, kes vahendas inimestele Allahi tahte – Koraani. 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? – šariaat. 38
4. Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. 5. Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja šiiitideks. Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnista. Šiiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut. Šiiitlus on riigiusk Iraanis, on levinud ka Iraagis, Aserbaidžaanis, Süürias, PõhjaIndias ja Ida-Aafrikas. Sufism on müstiline ja askeetlik mungaliikumine. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? Muhamed on muslimite arvates inimene, kuid jumala viimane saadik- prohvet, kes vahendas inimestele Allahi tahte – Koraani. 37
raad - magistraat, keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, esindus- ja kohtuprgan tsunft - käsitööliste vennaskond gild - keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit - Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa Linnade kaubanduslik ja poliitiline liit skolastika - keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, millele toetus teadus koraan - islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile Muhamed - islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja Karl Suur - Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800 Innocentius III - 176. paavst; valitses aastatel 1198-1216. Ta oli tark, sügavalt haritud kirikumees, aga ka osav poliitik. Teda kutsuti vahekohtunikuks tüliküsimuste lahendamisel. Ta algatas ristisõja Baltimaades. Kõige sellega viis ta järjekindlalt ellu põhimõtet, et paavsti võim on kõrgem ilmalike valitsejate omast
Koraan (qur`an- lugemine, kuulutamine, retsiteerimine) on islami pühakiri, Allahi sõna, mille Muhamed sai aastatel 610-632 ilmutustena peaingel Gabrieli vahendusel Allahilt. Allahilt pärinev tekst, mis on kogu aeg eksisteerinud s.t teda pole kunagi loodud ta on alati olemas olnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja seetõttu õppisid tema jüngrid ja järgijad need tekstid lihtsalt pähe. Neid kutsutakse aunimega hafiz- Koraani peastteadja. Ühtsesse kirjalikku vormi hakati neid ilmutusi koguma alles peale Muhamedi surma ja aastaks 650 oli Koraan valmis ning on püsinud siiamaani muutumatuna (väljaarvatud lisatud vokaalmärgid, mis hõlbustavad konsonantkirja lugemist).Peatükke ehk suurasid on Koraanis 114 ja nad pole reastatud mitte kronoloogiliselt ega ka temaatiliselt mitte, vaid lihtsalt pikkuse järjekorras alates pikimast suurast kuni lühemateni (v.a. Koraani 1. peatükk "Algus"). Peatükid on nummerdatud ja neil on ka pealkiri, mis tuleneb suura võtmesõnast
ülemvõimust tuleneb viimse kohtupäeva kuulutus, mis oli algusest peale Muhamedi jutluse kese. Koraanis on lõike, mis tõendavad, et Muhamed tundis juutide ja kristlaste õpetust. Näiteks: Jeesuse elust mainitakse muuhulgas imesid ja taevaminekut, kuid ristilöömist eitatakse. Jeesust nimetatakse Maarja pojaks, Messiaks, prohvetiks ja Jumala sulaseks. Mitmes kohas kõneldakse ka Vana Testamendi prohvetitest. Lauasuuras räägitakse kolmest rahvast, kellele jumal on oma ilmutusi läkitanud. Juutidele on antud Toora ehk seadus. Kristlastele evangeelium, araablastele Koraan, mis sisaldab Jumala lõplikku ilmutust. Kuigi Muhamed nimetatud raamatuusuneid austas, kritiseeris ta neid ka teravalt. Järgides oma prohveti üleskutset, hoidusid muhameedlased üldiselt juutide ja kristlaste tagakiusamisest, kuigi kiusasid neid. Islam sisaldab mitmeid judaistlikke kombeid. Näiteks: sealiha söömise keeldu, poisslaste ümberlõikamist
1. Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik” 2. Palvetamine 5 korda päevas näoga Meka suunas 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest 4. Paastumine 5. Palverännak Mekasse üks kord elus 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? Sunniidid: õigeukslikud Abu Bakri järgijad, kes tunnistavad ainult Koraani ja sunnat (valdav enamus) Šiidid: kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? – inimene, kuid jumala viimane saadik 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Šariaat 38. Mis aasta ja sündmus on islami ajaarvamise alguseks? – 622 pKr, Muhamed põgenes koos teiste muslimitega Mediinasse, kuhu rajas koguduse, ehitas mošeesid, andis välja seadusi 39. Mis on Toora? – Judaism püha kirjutis, Vana testamendi e Tanah raamat 40
Uurimistöö ei oleks valminud ilma õpetaja Katri Silla heade mõtete ja nõuanneteta ning alati lõbusa meeleoluta- seega tänan õpetajat uute teadmiste, hea tuju ja meeldiva koostöö eest. Samuti olen ülimalt täinulik Vello Salole, kes leidis aega vastata mu küsimustele ja andis nõu, kui mul seda vaja oli. 5 1. PÜHA BIRGITTA 1.1. Elulugu ja ordu asutamine Pärast oma abikaasa surma hakkas Birgitta ilmutusi nägema sagedamini. Sellepärast pöördus ta oma pihiisa Magister Mathiase poole. Viimane tegi omakorda juttu peapiiskopiga, kes moodustas uurimiskomisjoni, mis jõudis samale järeldusele nagu Mathias - nimelt, et Birgitta ilmutused kujutasid endast tõepoolest Jumala kuulutust. (Jörälv, 2003: 27). Hiljem kirjutas Mathias kuulsa eessõna Birgitta ilmutuste esimesele kogumikule. Alvastra abikloostriülem Petrus Oalvi sai Birgitta sekretäriks, kellele Birgitta dikteeris oma ilmutusi ja
(www.islam.ru) Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on moslemitest 1015 %. Siiidid on Ali poolehoidjad. Nad arvavad, et ainult Ali on tõeline kaliif. Siiidi moslemid usuvad, et kaliifid, kes võimu enda kätte haarasid, on usurpaatorid ega tunnista seetõttu sunniidide võimu. 12 8. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhamedile ajavahemikul 610 632. Koraan pandi kirja araabia keeles. Peale Muhamedi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha ( Meka või Mediina ). Suurade pikkus on väga erinev. Koraani struktuur ie ole kronoloogiline nagu näiteks Piiblil. (http://et.wikipedia
Gabriel tõi talle Jumala ilmutused ning kuulas sageli, kuidas saadik neid loeb. • Ingel juhtis Muhammadit Meka Kaabast (“Pühalt palveplatsilt”) Jeruusalemma “kaugele palveplatsile” Jumala lähedusse. • 622 - islamiusuliste ajaarvamise algus • Muhamed põgenes Mekast Megiinasse • Tema radikaalne õpetus Jumala ainuliusesr ärritas Meka polüteiste (kellele ta Muhammad hakkas ilmutusi jutustama) ning nad kiusasid saadikut ja tema järgijaid taga ja Muhammad põgenes osa oma järgijatega Etioopiasse • Võttis vastu Jathribi (Mediina) rahva pakkumise ning asus elama põhja poole • Hidža - ümberasumise aeg - islami ajastu algus • 630 - tuleb Mekasse tagasi • Muhammad võitleb mekalaste vastu • Võim ja prestiiž kasvasid ja üha rohkem võeti vastu islamit • Kui mekalased tunnistasid lüüasaamist, andis Muhammad armu kõigile (v.a
annaabi.ee 
