Vanavene arhitektuur ja maalikunst Bütsantsi kunsti järg Kujunes 9.-10. sajandil Kestis 17. sajandini Perioodid Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj Arhitektuur Sibulakuppel Rikkalikud skulptuurkaunistused pühakud, loomad, ornamendid Kirikud Linnas kivist Maal puidust Tähtsamad kirikud Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid ...
Bütsantsi arhitektuur Bütsants 395.aastal jagunes Rooma Tuumikalaks jäid Kreeka Kultuur toetus rohkem Kristlik riik, kus keisri riik lõplikult Ida- ja ja Väike-Aasia hellenistlikule kui käes oli nii ilmalik kui ka Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on ke...
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhj...
Kunstiajalugu 11.03.10 LK 93 1.Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunsti...
Kanepi Gümnaasium Liis Seeme 10.b TEKST ARHITEKTUUR 3.10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6..Pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. 7.Novgorodis valits...
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Taust: Al 6. saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika u...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Bütsantsi ja Vanavene kunst Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurd...
Kultuuriloo kokkuvõtted Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj. eKr järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega ...
10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon av...
Stiil Aeg Iseloomulikud Näited: jooned tuntumad esindajad Rooma kunst 8.saj e.m.a.-5.saj Rooma kunst avaldus Kapitooliumi m.a.j. kreeka templitüübi emahunt, Panteoni mõõtude suurendamises ja tempel, Colosseum ehitise üksikosade sidumises kindlamaks tervikuks, kusjuures alal hoiti põhiline selgus osade vahel. Barokk 16. saj lõpp-18. saj Hoogsus, liikuvu...
VARAKRISTLIK KUNST I- IV SAJAND I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See Lähis-Idas alanud usuline liikumine levis esialgu Rooma riigi idaosas, kus orjandusliku korra ja ideoloogia kriis oli kõige teravam, ning seejärel kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus konflikti Rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu ei saanud kristlased koguneda avalikult, vaid pidid end varjama eramajades või kokku tulema looduses. Oma surnuid matsid nad katakombidesse, maa-alustesse labürintidesse. Suured katakombid asusid Rooma linna lähedal, kus pehmesse tuffi raiuti mitmesaja kilomeetri pikkune käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. Surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse, mis suleti marmorplaadiga. Katakombid olid ka esimeste kristlaste salajased kogunemiskohad ja varjupaigad. Katakombidest pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist.Kuna katakombid o...
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. ...
Bütsantsi kunst Bütsantsi kunst 6-15 saj Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks.Lääne-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,mille järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traitsioonidel,millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused.Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Juba 7. sajandil eKr olid kreeklased rajanud Bosporuse väina Euroopa- poolsele kaldale, Marmara mere ja Kuldsarve lahe vahele jäävale kolmnurksele neemikule oma asulinna Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja t...
6.PEATÜKK Vana-Egiptus, püramiidid 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid ena...
Foorumite 22rde ehitati kohtu ja 2ri hooned mida nim basiilikaks.Kuulsamad foorumid olid forum romaanov.Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid).Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber.Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein. Maalikunst Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure.Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid. Skulptuur V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid.Portreebyst on inimese kuju 6lgadeni.Tekkis kuna j2reltuleva...
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf ...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli ...
Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe ...
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnane...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
KUNSTIAJALUGU Etruski kunstist Islami kunstini KÜSIMUSED: 1. Millal ja kus elasid etruskid, nende arvatav päritolu. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? 3. Iseloomuste etruski skulptuuri: materjalid, mida kujutati, kuidas, näide. 4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8. Kirjelda kolosseumi. 9. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kuns...
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
