Mis on pöördpinna ... ? 1) meridiaan kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega 2) ekvaator suurima raadiusega paralleel 3) vöö kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 4) kael väikseima raadiusega paralleel 5) paralleel pöördpinna teljega risti olevad lõiked Kuidas tekib joonpind, nimeta joonpindu - joonpind tekib sirgjoonelise liikumisega jagunevad 1) laotuvad joonpinnad (kooniline, silindriline, puutujute pind) 2) mittelaotuvad Milliseid lõikeid võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga?(oleneb tasapinna asendist) ellips, ring, kaks paralleelset sirget Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ... ? - 1) ellipsit mööda - Kui lõikuv tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes)
Linda Blande, Hannaliis Vessart, Helina Karro, Cerlyn Treumann Juugendstiil Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid Sõna jugend ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele Juugendstiili tunnused Looduslike motiivide kujutamine (nt lilled) Nõtked ja painduvalt voolavad kõverjooned Mahedad toonid Naine muutub tarbijaliku ühiskonna sümboliks Pildid ei paku ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuvad seinapinnale (figuurid on siluetsed) Juugendstiili kujunemine Tekkis Suurbritannias 19.20. saj vahetusel Tööstuslik tootmine hakkas välja tõrjuma käsitsi valmistamist Ülistati keskaegset käsitööd, kus oli ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika Juugendstiil arhitektuuris 20. saj. arhitektuuri tähtsaim lähtekoht Esmalt kasutati rauast detaile, hiljem raudbetooni ja klaasi Juugendstiil Eestis Näited juugendstiilist
Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? Meridiaan – pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. Paralleel – lõikejoon telje risttasandiga. Ekvaator – suurima raadiusega paralleel. Kael – väikseima raadiusega paralleel. Vöö – kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa. 43. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Tekib sirgjoone liikumisega, kui seda liikumist piiratakse ühe või mitme juhtjoonega. Laotuvad pinnad – saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel, pind ei veni, rebene, ei lähe volti. (kooniline, silindriline, puutujatepint). Mittelaotuvad pinnad – ei saa painutada tasapinnaks (saab konstrueerida tinglaotusi). 44. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? 1) ringjoone – lõikepind silindri telje suhtes risti 2) kaks paralleelset sirget – lõikepind silindri teljega paralleelne 3) ellipsi 45
2) Poordpinnateljega ristl olevaid loikeid nimetatakse poordpinna
paralleelideks
3) Suurima ja vaiksema raadiusegaparalleelenlm. Vastavalt poordpinna
ekvaatoriks ja kaelaks
4) !
suurim tõmbepinge võrdse arvväärtusega? 6.33. Millistel juhtudel on painde korral ristlõike suurim survepinge ja suurim tõmbepinge erinevate arvväärtustega? 6.34. Määratlege varda ristlõike tugevusmoment! Wz -ristlõike (telg-) tugevusmoment (vastupanumoment) peatelje z suhtes, [m3]; Iz- ristlõike inertsimoment peatelje z suhtes, [m4]; a-kaugeima punkti kaugus peateljest z (nulljoonest), [m]. 6.35. Sõnastage Zhuravski hüpotees! hüpoteesi järgi nihkepinged yx laotuvad varda laiuses (b ulatuses) ühtlaselt 6.36. Mis on lubatav paindepinge? Konkreetses ülesandes ohutuks loetud normaalpinge kas tõmbel või survel 6.37. Kuidas on seotud materjali tõmbetugevus, survetugevus ja paindetugevus? 6.38. Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. 6.39. Määratlege optimaalne tala! - küllaldane tugevus vähima materjalikuluga ehk kgu pikkuses
c. ...ekvaator? Suurima raadiusega paralleele nimetatakse pöördpinna ekvaatoriks. d. ...kael? Väikseima raadiusega paralleele nimetatakse pöördpinna kaelaks. e. ...vöö? Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa nimetatakse pöördpinna vööks 10. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpinnaks nimetatakse pinda, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja) ehk joondpind tekib sirgjoone liikumisega. Laotuvad pinnad: a. Silindriline pind b. Kooniline pind c. Puutujatepind Mittelaotuvad pinnad: d. Silindroid e. Ühekatteline hüperboloid 11. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasandiga saame kas ringjoone, kaks paralleelset sirget või ellipsi vastavalt sellele, kas tasand asetseb silindri telje suhtes risti, paralleelselt või kaldu. 12
c. ...ekvaator? Suurima raadiusega paralleele nimetatakse pöördpinna ekvaatoriks. d. ...kael? Väikseima raadiusega paralleele nimetatakse pöördpinna kaelaks. e. ...vöö? Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa nimetatakse pöördpinna vööks 10. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpinnaks nimetatakse pinda, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja) ehk joondpind tekib sirgjoone liikumisega. Laotuvad pinnad: a. Silindriline pind b. Kooniline pind c. Puutujatepind Mittelaotuvad pinnad: d. Silindroid e. Ühekatteline hüperboloid 11. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasandiga saame kas ringjoone, kaks paralleelset sirget või ellipsi vastavalt sellele, kas tasand asetseb silindri telje suhtes risti, paralleelselt või kaldu. 12
Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! Pingekontsentraatorid, punktkoormused, soojuseffektid, struktuuri järsud muutused. 15.3. Mis on pingekontsentraator? varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, soon, ava, pinnakonarused 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? Sõltuvalt koormuse rakendumise viisist 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? Teha katse või siis viia läbi tugevusarvutused. 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9
varda (detaili) geomeetria muutused; väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; lokaalsed soojuseffektid (keevisõmblus); materjali struktuuri järsud muutused (defektid) (Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk) 15.3. Mis on pingekontsentraator? = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? =pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? K; K -pinge kontsentratsioonitegur; max; max -kohaliku
nimetatakse pöördpinna teljeks. Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid nimetatakse pöördpinna paralleelideks. Pöördpinna ekvaator on suurima raadiusega paralleel. Pöördpinna kael on väikseima raadiusega paralleel. Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa nimetatakse pöördpinna vööks. Pöördpinna lõikamisel telge läbiva tasandiga () saadakse pöördpinna meridiaan. 59. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpind tekib sirgjoone liikumisel. a) Laotuvad pinnad Koonilised pinnad, silindrilised pinnad, puutujate pind b) Mittelaotuvad pinnad Silindroid 60. Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)? Ühekatteline pöördhüperboloid tekib sirge põõrlemisel ümber sirge , kus sirged on kiivsed. 61. Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind? Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud
Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! Pingekontsentraatorid, punktkoormused, soojuseffektid, struktuuri järsud muutused. 15.3. Mis on pingekontsentraator? varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, soon, ava, pinnakonarused 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? Sõltuvalt koormuse rakendumise viisist 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? Teha katse või siis viia läbi tugevusarvutused. 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9
(kaasdiameetrid)? Joonestame ümber 53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone keskpunkti rinkid raadiustega a ja b, valime liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame juhtjooni. raadiuse, ühtlasi saame ka punkti vöiksemal 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga Laotuvad joonpinnad: Kooniline pind hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma kolmnurga, ,mille täisnurgaga nurk märgib asendis lõikab antud jauhtjoont ja ja läbib ära ellipsi punkti. antud punkti); silindriline pind (sirgjoone 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Objekti liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis
asuva telje. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind: elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid, elliptiline silinder, hüperboolne silinder, paraboolne silinder. 53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud juhtjooni. 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. (lk 26 ja 139) Laotuvad joonpinnad: 1.Kooniline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja ja läbib antud punkti); 2.Silindriline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks sihtsirgega); 3.Puutujatepind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis jääb antud ruumikõvera puutujaks). Mittelaotuvad joonpinnad: 1
44 Joon. 45 Joon. 46a Joon. 46b 8.2.2. Rõngaspind Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasandis, kuid ei läbi ringjoone keskpunkti (joon. 47). = = Joon. 47 8.3. Joonpinnad Joonpind tekib sirge liikumisel, kui ta lõikab igas oma asendis ühte või mitut juhtjoont . 8.3.1. Laotuvad joonpinnad Kõikidest joonpindadest osutuvad laotuvateks pindadeks ainult joonpinnad ja neistki ainult silindriline ja kooniline. Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab etteantud juhtjoont j ja jääb paralleelseks etteantud sirgega s (sihisirgega) (joon. 48). Kui juhtjooneks on murdjoon, saame prismalise pinna. 24
lõikab iseennast. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teistjärku pind:elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid, elliptiline silinder, hüperbolne silinder, paraboolne silinder (9tk lk 27) 53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud juhtjooni. 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. (lk 26 ja 139) Laotuvad joonpinnad: 1. Kooniline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja ja läbib antud punkti); 2. silindriline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks sihtsirgega); 3. puutujatepind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis jääb antud ruumikõvera puutujuaks). Mittelaotuvad joonpinnad: 1
silindriline pind kooniline pind puutujatepind moodustub sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis jääb etteantud ruumikõvera puutujaks laotuvad silindroid konoid hüperboolne paraboloid tekib, kui silindroidi juhtjoonteks on kaks mittelaotuvad kiivsirget 84) Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)?
hK, min = hK cos 45° 0.7hK , kus: hK õmbluse kaateti kõrgus, [m]; hK,min õmbluse vähim paksus, [m]; · keevisõmluse nihkepinna arvutuslik pindala tuleb: AK = hK,min l K , kus: AK õmbluse nihkepinna arvutuslik pindala, [m2]; lK õmbluse arvutuslik kogupikkus, [m]; · nihkepinged laotuvad ühtlaselt (see on lihtsustus) üle õmbluse nihkepinna AK: Q Q kus: Q õmbluse sisejõud (põikjõud, nihkepinna = = , AK 0.7hK l K sihis), [N]; Q · keevisõmbluse tugevustingimus nihkele avaldub kujul: = [ ]
hK, min = hK cos 45° 0.7hK , kus: hK õmbluse kaateti kõrgus, [m]; hK,min õmbluse vähim paksus, [m]; · keevisõmluse nihkepinna arvutuslik pindala tuleb: AK = hK,min l K , kus: AK õmbluse nihkepinna arvutuslik pindala, [m2]; lK õmbluse arvutuslik kogupikkus, [m]; · nihkepinged laotuvad ühtlaselt (see on lihtsustus) üle õmbluse nihkepinna AK: Q Q kus: Q õmbluse sisejõud (põikjõud, nihkepinna = = , AK 0.7hK l K sihis), [N]; Q · keevisõmbluse tugevustingimus nihkele avaldub kujul: = [ ]
2. Nimetage olulisemad pingete 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS kontsentratsiooni allikad! 15.3. Mis on pingekontsentraator? 14.1. Mis on varda kõverus? 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse reegel kõveratele varrastele! rakenduskoha lähedal? 14.3. Miks painutatud kõvera varda 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili neutraalkiht ei lange kokku varda geomeetria muutus põhjustab pingete teljega?
Priit Põdra 4. Ainesliited 41 K tt liit tugevusarvutus Katteliite t t Katteliide Tugevusarvutuse EELDUSED: b · pinged liimikihis laotuvad ühtlaselt; F F · liite tugevus ei tohi olla väiksem detailide tugevusest. t L t D t ilid piirpinge
· lõigatud pingeelemendi lõiketasapinnas (horisontaalne) A0; 2 tahkude pindalad on, [m ]: väändetasapinnas (vertikaalne) A0cot; kaldtasapinnas A0/sin; · eeldatakse, et kõik pinged lõiketasapinna põikjõud Q1 = A0 ; laotuvad lõigatud väändetasapinna põikjõud Q2 = A0 cot pingeelemendi tahkudel kaldtasapinnas: ühtlaselt sisejõudude resultandid saab avaldada, [N]: normaaljõud N = A0 / sin ;
Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1.5. Tugevusarvutus kohaliku pinge järgi staatilisel koormusel Pingete kontsentratsiooni korral: · üleminekuraadiuse suurenemine vähendab kontsentratsiooniteguri väärtust; · plastsema materjali korral on pingete kontsentratsioonioht on väiksem (kohalikud pinged laotuvad sujuvamalt materjaliosade ümberpaiknemisega); · hapra materjali (karastatud teras) korral on prao tekkimise oht (v.a. hallmalm); · dünaamiline koormus on ohtlikum, kui staatiline. Staatilise koormuse tugevustingimus: nom [ ] nom
F F x Nx Joonis 2.17 · nii kaldlõike II (pikijõule Nx vastav) normaalpinge x kui Nx F ka (põikjõule Qy vastav) nihkepinge y laotuvad üle x = A = cos 2 A Kald kaldlõikepinna ühtlaselt (kõigis punktides on ühe ja sama Q ;
Wahl'i teooria kehtib vedrude korral, mille: - keeru tõusunurk < 12°. · juhul, kui vedru materialis on staatilisel koormusel 0.5 toimunud (mingil põhjusel) voolamine, laotuvad pinged KS = 1 + ; ühtlasemalt ning Wahl'i teguri võib avaldada kujul: C · selliste vedrude tugevust, mis töötavad staatilistel koormustel ja kõrgendatud töötemperatuuridel, võib analüüsida ka sirge varda 16 FR metoodikat kasutades (kuna eeldatakse, et pinged on max
kilomeetrid tunnis. Hävitab konstruktsioonid. Võimalus mitte elada vulkaani jalamil; mõnedel juhtudel (Vesuuvi) aga on seal nii viljakas muld, et lausa kutsub riskima, teistel juhtudel (Havai, Island) pole lihtsalt mujale elama asuda. (2) Püroklastiline materjal. Sageli ohtlikum kui laavavool. Suuremad vulkaanilised pommid võivad oma suuruse ja kaalu tõttu põhjustada lokaalseid kahjustusi; tuhkja tolmuosakesed laotuvad suuremale alale. (N2: Pompei linna hukk aastal 79 tuha alla mattumise tõttu.) (3) Mudavool (i.k.'lahar'). Kui vulkaan on käetud lumega, sulatab sadenenud püroklastiline materjal lume ja jää, - tekib mudavool. Mount St. Helensi purskel oli see peamine purustuste allikas lähialadel. (4) Nuee ardente (pr.k. 'tuline pilv') - õhust raskem kuumade gaaside ja tuha segu. Sellise pilve sisemine temperatuur võib olla üle 1000°C, liikudes vulkaani jalami suunas kiirusega üle 100 km/h.
Mittekirjalikud allikad * Leidub kolme tüüpi ainelisi ja mittekirjalikke allikaid : 1. arheoloogiliste väljakaevamiste ja vaatluste tulemuse; 2. küla- ja põllumorfoloogia; 3. kohanimed * küla- ja põllumorfoloogia tähendab majade, taluhoonete, teede ja kõlvikute suuruse, kuju ja plaaniuurimist * Waldhufendorf küla, kus talud paiknevad regulaarsete vahemaade tagant üksteise kõrval tee ääres ning nende põllumaad laotuvad laia maasiiluna talude taga. _ See küla tüüp arenes algselt välja Saksamaa lääneosa metsaaladel ning muutus seejärel üheks Ostsiedlung' i piirkonna iseloomulikuks tunnuseks. Neis oli talund tavaliselt standardsuurusega, u sada meetrit laiuti ja enam kui poolteist kilomeetrit pikuti, VII peatükk Koloniaallinnad ja koloniaalkaupmehed * 12. 13. sajand oli peaaegu kõigis Euroopa piirkondades urbaniseerumise perioodiks,
* * resultant üle antud pinna) ei ole võrdsed N 1 < N 2 (tasakaalutingimust ei saa tagada); · jõudude tasakaalu saavutamiseks peab vaadeldavas süsteemis (sisepinnal) mõjuma veel üks x-telje sihiline jõud dN*; · see jõud dN* väljendabki nihkepingete yx mõju; · Zhuravski hüpoteesi järgi nihkepinged yx laotuvad dN * N 2* - N 1* varda laiuses (b ulatuses) ühtlaselt (D.I.Zhuravski, yx = = ; 1821...1891) funktsiooniga: bdx bdx · normaaljõud N 1* ja N 2* arvutatakse
* * resultant üle antud pinna) ei ole võrdsed N 1 < N 2 (tasakaalutingimust ei saa tagada); · jõudude tasakaalu saavutamiseks peab vaadeldavas süsteemis (sisepinnal) mõjuma veel üks x-telje sihiline jõud dN*; · see jõud dN* väljendabki nihkepingete yx mõju; · Zhuravski hüpoteesi järgi nihkepinged yx laotuvad dN * N 2* - N 1* varda laiuses (b ulatuses) ühtlaselt (D.I.Zhuravski, yx = = ; 1821...1891) funktsiooniga: bdx bdx · normaaljõud N 1* ja N 2* arvutatakse
Helens), et vulkaan on kustunud. Heimaey saarel (Island, 1973) õnnestus laavavoolu veega jahutada ja päästa sadam. Etna purske ajal 1983. aastal õnnestus mõneks päevaks laavavool juhtida ohutumasse suunda, kus oli väiksem inimasustus, laiem levikuvõimalus ja järelikult kiirem jahtumine. (2) Püroklastiline materjal. Sageli ohtlikum kui laavavool. Suuremad vulkaanilised pommid võivad oma suuruse ja kaalu tõttu põhjustada lokaalseid kahjustusi; tuhkja tolmuosakesed laotuvad suuremale alale. (Nl: Mount St. Helens, USA, 18. mai 1980 püroklastilise materjali koguhulk 1 km3 ringis, tuhk varjas päikese üle 150 km eemal; isegi paarimillimeetrine tuha sadenemine põhjustas autojuhtidele libedaid teid ja mootorite tõrkumist. N2: Pompei linna hukk aastal 79 tuha alla mattumise tõttu.) (3) Mudavool (i.k.'lahar'). Kui vulkaan on käetud lumega, sulatab sadenenud püroklastiline materjal lume ja jää, - tekib mudavool. Mount St. Helensi purskel oli see
fioon.5.7,g ja h). kui sirgjoonigas oma asendisjiiiib etteantud ruumik6vera puutujaks fioon.5.8,c). koonilisedja puutujatepinnad Silindrilised, on laotuvad,s.t. neidsaabtasandikspainutada. 5.6Joonpinnad Silindroidon pind,mistekibsirgjooneliikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis ldikab kahte Joonpinnaksnimetataksepinda, mille tekitab antudjuhtjoont(gr ja gz)ja j€i€ibparalleelseks kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon antudjuhtpinnaga(niiteks e2,o6gu joon. 5.9, (moodustaja).Neist t6htsamad on loetletud a). allpool
annaabi.ee 
