Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Idabloki lagunemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lagunemine, idablokk, moskva, kaubavahetus, solidaarsus, liidrid, sametrevolutsioon, havel, dissident, rumeenia, ceausescu, reziim, langemine, plaanimajandus, asendadaNõukogude Liidu taandumine. Kõige olulisemaks välisteguriks oli Nõukogude Liidu mõju taandumine. Järk-järgult nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov ei pidanud enam vajalikuks sekkuda sotsialismileeri riikide siseasjadesse ja ta heitis ette mitmele sotsialismileeri riigile, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. Tema lähedased seda heaks ei kiitund, et ei sekkuta, nad nõudsid korra jaluleseadmist. 1990.a lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1990.a keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja. Sotsialismi ammendumine Ida-Euroopas
KUIDAS IDABLOKK LAGUNES? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste
Ptk 5 Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas 1. Miks varisesid Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Sisuliselt sellepärast, et Nõukogude Liit st Venemaa hakkas vaikselt koost lagunema. Nõukogude majandus käis üha enam alla ning see viis ka idabloki inimeste elujärje languseni, mis tähendas rahulolematust inimestes. Sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus ei toimunud, tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused
1979. otsustas poliitbüroo Afg-s riigipöörde korraldada ja valitsejaks keegi otse Moskvale alluv 27. dets 1979 tungisid NSVL väed üle piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis, tappis president Amini koos perega maailm ei kavatsenud NSVL tegevusele läbi sõrmede vaadata USA ja teiste lääneriikide reageering järsk: Moskva olümpiamänge boikoteeriti, tema tegevust ei mõistnud ka muidu sõbralikud riigid NSVL sissetung ühendas vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu → sissisõda, mille võitmine NSVL-le üle jõu sõda kurnas NSVL poliitiliselt, majanduslikult, moraalselt Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks: NSVL alahindas kiriku mõju, katoliku kirikust üks suuremaid probleeme teade J.P
NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3
1989- algus Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade toidukaupade veo teistesse sotsialismileeri riikidesse. 1989 märts valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja. 1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1989 sügis rahvaliikumiste survel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. 1989 sügis poliitilised muutused teistes riikides ja siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989 oktoober Saksa DV juht Erich Honecker astus tagasi. 1989 9. november rahvamass lõhkus Berliini müüri. 1989 Rumeenia diktaator Nicolae Ceausescu nõudis Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides,
Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp: Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopale. Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid, et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga, kes pidanuks kommunistlike doktriinide mainet tõstma. Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast aga sugugi vaimustatud. Gorbatsov ei lasknud ennast vastasseisust häirida. Gorbatsov soovis Kesk-ja Ida-Euroopasse samasuguseid muudatusi, nagu oli toimunud NSV Liidus. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968a. ja 1987a loobus avalikult Breznevi
Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1. Pärast II maailmasõda kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult ülemvõimu. Moskva/sõjaväe/julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale, Mongooliale, Põhja-Vietnamile, Põhja-Koreale ning Kuubale. Esialgu kutsuti Moskva kontrollitavaid riike rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. 1948. aastal konflikt Jugoslaaviaga, kes võttis Marshalli plaani raames abi vastu ja ei kooskõlastanud välispoliitikat Moskvaga. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotisalistlikku riiki. Moskava surus liikumised maha ka SDVs, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias. 1960. aastatel terav vastasseis ka NLi ja Hiina vahel, see kasvas isegi relvastatud piirikonfliktiks
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Ajalugu Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine Referaat Juhendaja: Koostaja: Klass: 12A Kuressaare 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Nõukogude Liidu lagunemine 3.Idabloki lagunemine 4.Kokkuvõte Sissejuhatus 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil.
Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada. 1979 tegi NLKP Keskkommitee poliitbüroo Afganistanis riigipöörde ja pani riigi etteotsa otse Moskvale alluva valitseja. 27. detsembril tungis NSVL väeüksused Afganistani, tapeti sealne president. Vaenujalal afgaani relvarühmad ühinesid NSVL vastu, algas sissisõda. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk 1980 Moskva olümpiamängud boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-d nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka moraalselt. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks: 1978 sai paavstiks endine Karkovi peapiiskop Karol Wojtyla. Temast sai ikestatud ja unustatud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eeskõneleja. 1979 soovis ta külastada Poolat, kus ta kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ning kutsus üles hirmust üle saama. NSVL-ile oli paavst pinnuks silmas
Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada. 1979 tegi NLKP Keskkommitee poliitbüroo Afganistanis riigipöörde ja pani riigi etteotsa otse Morkvale alluva valitseja. 27. detsembril tungis NSVL väeüksused Afganistani, tapeti sealne president. Vaenujalal afgaani relvarühmad ühinesid NSVL vastu, algas sissisõda. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk 1980 Moskva olümpiamägnud boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-d nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka moraalselt. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks: 1978 sai paavstiks endine Karkovi peapiiskop Karol Wojtyla. Temast sai ikestatud ja unustatud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eeskõneleja. 1979 soovis ta külastada Poolat, kus ta kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ning kutsus üles hirmust üle saama. NSVL-ile oli paavst pinnuks silmas
I Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa · Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid ( perestroika ) ja avalikustamine ( glasnost ) Kremli juhtide senisest suurem valmisolek tõele. · Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot, mida kiirendasid Afganistanis peetud koloniaalsõja kulud ja naftahinna järsk langus maailmaturul, ning Moskva suutmatus minna kaasa võidurelvastumise järjekordse ringiga, mis oli alanud Washingtoni poolt välja kuulutatud "Tähesõdade" programmiga. · Keskvõimude uue poliitika sisuks oli Nõukogude ühiskonna sisepingete vähendamine poliitilise ja majanduselu mõningase liberaliseerimise hinnaga. · Reagan, nähes NSVL-i uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, tugevdas survet NSVL-ile veel Ühendriigid toetasid rohkem Aganistani sisse ning
toiduainete ekspordi teistesse sotsialismileeri riikidesse nõukogude liit vastas külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga 1989 aasta suvel sai poolas peaministriks mitte kommunist 1990 aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega solidaarsuse juht Lech Walesa 1989 aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult ka tsehhoslovakkia ja bulgaaria vanameelsed liidrid Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclac Havel sai presideniks. 1989 aastal nõudis ceausescu moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989 a dets vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud ceausescu enam maha suruda 29
toiduainete ekspordi teistesse sotsialismileeri riikidesse nõukogude liit vastas külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga 1989 aasta suvel sai poolas peaministriks mitte kommunist 1990 aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega solidaarsuse juht Lech Walesa 1989 aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult ka tsehhoslovakkia ja bulgaaria vanameelsed liidrid Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclac Havel sai presideniks. 1989 aastal nõudis ceausescu moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989 a dets vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud ceausescu enam maha suruda 29
see tähendas, et liiduvabariikide seadused olid kõrgemal kui Nliidu seadused. 1991. märts referendum NSVL säilitamise kohta ¾ vastasid JAH. eesti, Läti, leedu, Gruusia ja Armeenia boikoteerisid. 1991 valiti Jeltsin demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks. 19.08.1991 augustiput. Vanameelsed jõud soovisid taastada endist poliitilist situatsiooni. 20.08. 1991 kuulutati välja Eesti Vabariik. esimesena tunnustas Island, teisena Venemaa. 21. detsember 1991 NL lõplik lagunemine, õigusjärglaseks sai Venemaa. dets. 1922 loodi. IdaEuroopa Sotsialismileer KeskEuroopa sovjetiseerimine Idabloki kujunemine sai alguse II ms ajal koos PA liikumisega Euroopas. I ja II ms vahel oli NL valmistanud ette kommunistlikud valitsused kõigi Kesk-Euroopa riikide jaoks. II ms ajal kui PA liikus mingisse riiki oli tal juba uus valitsus kaasas. Formaalsed koalitsioonivalitsused Moskva ja rahvuslikest kommunistidest. Rahvusliku opositsiooni lõhestamine
Sissejuhatus See töö põhineb Nõukogude Liidu lagunemisele ja Eesti taasiseseisvumisele aastatel 1986- 1992. Oli ka mõningaid kohti, mis mind väga huvitas ja mille kohta ma tahaksin veidike rohkem teada, nendest rääkisid ka minu intervjueeritavad isikud. Oma uurimustöös panin suuremat rõhku ikka Eesti taasiseseisvumisele kuna see on huvitavam kui Nõukogude Liidu lagunemine. Eesti taasiseseisvumise teemast ma huvitvusin rohkem Balti ketist ja toidu- ja tarbekaupade puudusest ning nende järjekordadest, kuid ka huvitav osa oli ka Laulev Revolutsioon, kus kõik eestlased läksid Tallinna lauluväljakule ja hakkasid laulma. Intervjuud otsustasin teha noorema täiskasvanuga ja ka vanuriga, kes on rohkem näinud ja teab ka rohkem. Tundus, et nii on huvitavam, kui üks on vanem ja teine on noorem. Need inimesed olid mu ema Kare ja mu vanaema Karmen.
üliindrustrialiseerimine *mugavdas Stalinismi,sula *uus venestamine *kolhooside loomine aega ja Breznevi aega Eesti *linnastumine *suur küüditamine(märts oludega 1949-20 000inimest) *elatustase paranes Tegevuse ühisjooned,sarnasus-käsumajanduse rakendamine,täitsid Moskva juhiseid,olid seotud vastupanu mahasurumisega. Tegevuse erinevused-Vaino proovis vene keelt populaarseks muuta. 7.Milles seisnesid vastupanuliikumise eripärad 1940. ja 1970.aastatel? 1940 1970 *Metsavõitlus-aktiivne relvavõitlus *avalik-avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele
pidas seda ajutiselt okupeeritud idasooniks(oli vene võimu all); juhtis Saksamaad kaua ja oli väga populaarne traditsiooniliste kodanlike väärtuste kehastaja; läks erru 1966. Idatsoonis ehk Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule kommunistid eesotsas Walter Ulbrichtiga. Partei nimi oli Saksamaa Sotsialistlik Ühispartei. Näiliselt säilitati mitmeparteisüsteem. Walter Ulbricht oli eriti püüdlik ja pedantne Moskva käskude täitja. Muuhulgas nõudis just W. Ulbricht innukalt, et surutaks maha tsehhide-slovakkide katse lisada demokraatiat sotsialismi. SDV oli küll sots- maailma kõige arenenum piirkond, kuid jäi siiski järjest enam maha SLV-le. Ühinemine Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad.
NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus
1) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest
Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse reziimi rajamise neis riikides ning lisaks juurutati nõukogulikku majandussüsteemi. Neid enda mõjule allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 1947 märts tegi Kongress ettepaneku osutada abi Türgi ja Kreekale. Seda nim. Trumani doktriiniks. Kavas oli anda sõjalist ja majanduslikku abi endele riikidele , keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Üheks osaks oli veel Marshalli plaan. Selle eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Mida tehti Saksamaadega pärast II MS?
3.Ameerika president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher toetasid neid riike. 4.Liiduvabariigid võitlevad Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi. NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lammutamise. Selleks alustas ta NSV Liidu majanduse kitsendamist, lõigates sellega ära NSVL paljud impordid. Nii suruti NSVL majandus nurka. Kolmas aspekt selles strateegias oli suruda NSVL peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine,
· VMNi ei kuulunud Jugoslaavia, Hiina RV, P.-Korea · NSVLst odav tooraine, vastu peamiselt tarbekaubad, toiduained · sotsialistlik majandusmudel osutus kapitalismiga konkureerides elujõuetuks ja varises 80ndate lõpul kokku b) Sõjaline koostöö vastukaaluks NATOle: · VLO (1955) - sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit · asutajateks NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Albaania (astus välja 68) · seadustati NSVL vägede viibimine I.-Euroopa riikides · NSVL kasutas VLO sõjajõude mässude mahasurumiseks (56 Ungaris, 68 Tsehhoslovakkias) NSV Liit 1945 1985 1. Stalini viimased eluaastad a) Majandus: · eesmärgiks eeskätt rasketööstuse ja kaitsevõime taastamine · majandusareng edukas 1947 kaotati kaardisüsteem, sõjaeelne tase ületati tööstuses 1950,
Vallutati: ● Luksemburg ● Holland ● Belgia Selleks kulus 2 nädalat. Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia. Maginot’i liin Dunkerque 1940 14.06.1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22.06.1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu. Petain- Vichy valitsuse juht MAAILMASÕJA LAIENEMINE 5.dets.2017 Kolmikpakt 1940 SM; Itaalia; Jaapan Hiljem ühinesid: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Slovakkia, Horvaatia TELJERIIGID 1941. kevad Saksamaa vallutas Kreeka ja Jugoslaavia Rudolf Hess Barbarossa plaan SM ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased Rumeenia Itaalia Unagri Slovakkia Soome (jätkusõda) Leningardi blokaad ● Saksa vägede kiire edasitung kestis kuni sügiseni ● 6.detsembril 1941 algas Moskva lahing - Saksa armee sai lüüa
elas u. 50 % inimestest linnades, siis 1980.aastatel juba üle 70%, h) algas tööstuse ülikiire arendamine (industrialiseerimine), mille juures ei arvestatud Eesti vajadustega. Eestis puudus suurtööstusele vajalik tooraine ja tööjõud, kõik see toodi NSVL-st sisse, toodetud kaup veeti aga välja, Eestile jäi ainult looduse saastatus ja sisse toodud migrandid. i) vähenes eestlaste osakaal Eestis, näiteks 1959. moodustasid eestlased rahvastikust 75%, 1980.aastatel aga u. 63%. See oli Moskva teadlik plaan tuua Eestisse võimalikult palju migrante, et eestlaste % muutuks väga väikeseks, mis võimaldaks tulevikus eestlased venestada ja meie rahvuse täielikult hävitada. Seda protsessi nim. juhitud migratsiooniks. j) majanduse arendamine toimus plaanide alusel (plaanimajandus ehk käsumajandus), mis lõpuks viis kaubanappuseni ja NSVL viimastel aastatel kehtestati talongisüsteem, k) algasid repressioonid eestlaste kallal (näiteks 1941. 1949. küüditamised; van-
· Breznevi doktriinist loobumine · Gorby gorbamaania · Mitme kandidaadiga valimised o 1989 NSVL kutsuti esimest korda kokku rahvasaadikute kongress 1990 korbatsov on NSVL president · Asepresidendiks sai G. Janajev 1988 armeenia Aserbaidzaan konflikt o 1987 Baltimaade rahvuslik liikumine Vanameelsed - s Demokraadid s · Boris Jeltsin Idabloki lagunemine · 1989 murranguaasta o Loobuti Breznevi doktriinist o Majandusraskused 1. Poola a. Poolas algasid ümarlaua läbirääkimised oppositsiooniga a.i. Ühel pool Poola valitsus (kommunistlik partei) a.ii. Teisel pool ,,SOLIDAARSUS" b. Poolas toimused vabad valimised b.i. Poola peaministriks sai T. Mazowiecki ( oli esimene mittekommunistlik peaminister Ida Euroopas) b.ii
riikidele, keda ähvardas NL poolne ekspansioonioht. -Marshalli plaan(1948-1952): osa Trumani doktriinist; selle alusel jagati Eur riikidele majanduslikku abi ; tingimuseks oli loobumine ettevõtete riigistamisest ja rahvusvaheline kontroll abi kasutamise üle ; eemärgiks oli Eur majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule ; USA pakkus abi ka NL-le ja Ida-Eur riikidele, need loobusid, Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu ; Jugoslaavia võtab abi vastu-idabloki esimene kriis. -Vastastikuse Majandusabi Nõukogu(1949): VMN loodi peale seda, kui Ida-Eur sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, sest pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse ; eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine ; Moskva allutas endale läbi selle organisatsiooni Ida-Eur sotsialistlike riikide
Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis ning tappis president Amini koos perekonnaga. Kokku saatis NSV Liit Afganistani üle 50 000 mehe, millest avantüüri algajate arvates pidanuks piisama. Peagi selgus, et NSV Liit oli olukorda valesti hinnanud. Esiteks ei kavatsenud maailm Nõukogude Liidu tegevusele läbi sõrmede vaadata. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk: 1980. aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti. NSV Liidu tegevust ei mõistnud ka temasse muidu sõbralikumalt suhtuvad riigid. Teiseks ühendas NSV Liidu sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle jõu. Nõukogude vägede koosseisus olid ka paljud Eesti poisid sunnitud afgaanidega sõdima. Kokku kaotas NSV Liit Afganistanis üle 15 000 mehe
I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid
1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused Riialt 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõusu algus 4. mai 1343 Paide konverents: eestlaste kuningate mõrvamine sakslaste poolt 24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1421 (1422) koos hakkas käima Liivimaa maapäev; eestlastelt võetakse relvakandmise õigus 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1502 1503 Mõneks ajaks peatatakse Moskva ekspansioon Baltikumi suunas (Liivi ordu abil). 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1524 1525 Pildirüüsted Tallinnas ja Tartus 1525 Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wanradt-Koelli "Katekismus": esimene säilinud eestikeelne raamat -------------------------------------------------------------------------------- 1558-1583 Liivi sõda 1559 26. sept. Saare-Lääne piiskopkond müüakse Taanile 1560 2. aug
Isikud: Andrei Sahharov Nõukogude akadeemikust teisitimõtleja, kes pagendati sundasumisele Gorkisse* Aleksandr Solzenitsõn Nõukogude kirjanikust teisitimõtleja, kes saadeti NSV Liidust välja* Lech Walesa Elektrik, kes tõusis treigi eesotsa ning esitas majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi. 1990 Poola president* Johannes Paulus II 1978 aastal valitud peapiiskop kadrinal Karol Wojtyla Rooma paavst* Wojciech Jaruzelski Kindral, kes sai Poola kompartei eesotsa* Vaclav Havel - Tsehhi kirjanik ja poliitik. Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees. Ta oli Läti peaminister aastatel 19901993 * Edgar Savisaar - Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja
annaabi.ee 
