läbi murda. GAASISÕDA 22.aprill 1915 kasutasid sakslased Ypres'i kanali juures gaasi, rikkudes selles rahvusvahelist õigust. Klooribaloonid olid paigutatud rindelõigule . Inglaste hulgas pääses valla hirm ja paanika. Gaasimürgituse said 15 tuhat sõjaväelast ja neist kõik surid. Pärast seda võeti kasutusele gaasimaskid ja st jäi mürkgaaside kasutamine suure sõjalise efektita. SAKSAPEALETUNG VENEARMEELE 1915.A Eesmärk : purustada täielikult ära venearmee. Venearmee taganes pidevalt, loovutades ühe ala teise järel sakslastele. Kuid vene armeed täielikult hävitada ei õnnestunud, rinne stabiliseerus Riia all ja alles 2.aasta pärast suutsid sakslased Riia ära vallutada. AASTA 1916 1916. kandus sõjalisraskus taas lääneridele. 1916.veeb- dets oli Verduni lahing. Verduni kindlus kaitses juurdepääsu Pariisile. Mõlemal pool kokku langes ligi miljon meest. Sakslaste lootus prantslased verest tühjaks lasta ei õnnestunud.
Inglismaa vastupealetungile. Sellega nurjati välksõjaplaan. Algas positsioonisõda-kaevikusõda. 1915.a-Kasutasid sakslased gaasi. 1916.a. Verduni kindluse ründamine sakslaste poolt, see tõkestas tee Pariisi. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal poolel langes üle miljoni mehe. Kuid prantslased suutsid Pariisi kaitsta. 1916.a. Toimus Somme`i lahing. Kasutati esimest korda lennukeid ja tanke. Ei suudetud saksa rinnet purustada. Idarinne (1914-1917) Algul oli venearmee tugev. Hiljem purustati vene väed Tannenbergi lahingus. Edukamad olid vene väed Austria vastu, sest Austria väed taganesid. Saksamaa soovis Venemaa täielikult purustada idarindel. Vallutati Riia, Saaremaa, Hiiumaa. Kuna Venemaa oli nõrk, valmistusid eestlased iseseisvumiseks(1917-1918). Teised rinded: Balkanil sõdisid Austria-Ungari Serbiaga.1915.a Austria-Ungari Itaaliaga.1914.a astus Saksamaa vastu ka Jaapan.1914.a astus sõtta Saksamaa liitlasena. MEREL JA KOLOONIATES:
võimu alla. 28.nov1917 aastal otusstas eesti Maapäev tunnustada enese ainsaks kõrgema võima kandjaks Eestimaal. 1918 aastal võeti vastu otsus kuulutada Eesti iseseisvaks vabariigiks. Päästekomitee esimees K.Päts. Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24.02.1918.a ja kuulutati välja Eesti Vabariik. 3) 1918 tungis Punaarmee läände, kus ta tahtis parandada oma suhteid Eesti Ajutise Revolutsioonikomiteega. Polnud ootada mingit kokkulepet (EAR). Samal ajal tungisid venearmee Narva alla ning vallutasid selle. Sellega algas Eesti Vabadussõda(28.nov 1918). Sõja alal vallutas venemaa peaaegu kogu Eesti. Mõne ajapärast Punaarmee nõrgenes, kuna eesti hakkas vastu ründama.Soomusrongide tuleku abil suutsid eestlased vabastada ja Valga, Võru ja Petseri. 4) Eesti 1919 valmistus pealetungile aga väejuhtaus pani suurt tähelepanu naaberriikide omavahelistele probleemidele.Läti ei suustnud luua oma sõjaväge
II Ypres’i lahing- mudalahing II Marne’i lahing- 1918. Läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne’i lahingus sakslased tagasi. NIMED Cavrilo Princip- Franz Ferdinand- A-U troonipärija ertshertsog, kelle tapmise pärast hakkasid riigid üksteisele sõdu kuulutama Schlieffen- Saksamaa kindralstaabi ülem, tema järgi nimetati Saksamaa sõjaplaan Luddendorff- Saksa staabiülem, kelle väed suutsid ühe Venearmee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Hindenburg- Saksamaa kindral ;.; Wilhelm II- Viimane Saksamaa keiser Brussilov- Venemaa uue rindejuhataja kindral, kes asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias Nikolai II- Venemaa viimane keiser Joffre- Prantsusmaa kindral ja Prantsusmaa armee ülemjuhataja Petain- Nivelle- Prantsusmaa sarmee ülemjuhataja
vangi. II Ypres'i lahing- mudalahing II Marne'i lahing- 1918. Läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne'i lahingus sakslased tagasi. NIMED Cavrilo Princip- Franz Ferdinand- A-U troonipärija ertshertsog, kelle tapmise pärast hakkasid riigid üksteisele sõdu kuulutama Schlieffen- Saksamaa kindralstaabi ülem, tema järgi nimetati Saksamaa sõjaplaan Luddendorff- Saksa staabiülem, kelle väed suutsid ühe Venearmee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Hindenburg- Saksamaa kindral ;.; Wilhelm II- Viimane Saksamaa keiser Brussilov- Venemaa uue rindejuhataja kindral, kes asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias Nikolai II- Venemaa viimane keiser Joffre- Prantsusmaa kindral ja Prantsusmaa armee ülemjuhataja Petain- Nivelle- Prantsusmaa sarmee ülemjuhataja Foch- Prantsusmaa kindral, kelle staabivagunis Compiegne'i metsas kirjutati alla