Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni 18-19sajandil, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng ja kaubanduse kiire laienemine. Kuid kuidas muutus tööstusliku pöördega inimeste igapäevaelu? Tööstuspööre oli inimestele suureks katsumuseks. See mõjutas nende igapäevaelu märgatavalt, kuna tööjõudu ei vajatud enam nii palju. Varerm manufaktuurides oli iga tootmisetapi jaoks vaja mitmeid inimesi, kuid nüüd kui tekkisid vabrikud vähenes see arv mitmeid kordi. Kui varem said inimesed käia tööl kodus, siis nüüd pidid nad hakkama selleks linna või tehastesse sõitma. Nüüd tuli hakata järgima ka kindlaid kellaaegu. Töötundide arv vähenes umbes poole võrra. Kui varem käidi tööl 12-16h, siis nüüd olid tööpäevad u 8h pikkused
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
Arvuti - igapäevaelu lahutamatu osa Mõtlesin, kas tõesti on arvuti igapäevaelu lahutamatu osa, tegin ka oma järeldusi. Arvuti on märkamatult muutunud meie igapäevaelu osaks. Iga arvutikasutaja saab oma elu kergemaks teha. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd nii kodus kui ka kontoris. Igaüks saab teha esitlusi, muusikat kuulata, keeli õppida, filmi vaadata ja otsida internetist infot. Arvutit on lihtne kasutada, võrgus on huvitav suhelda inimestega, kes kaugel elavad, kerge leida infot
isikutel harjumuspärases keskkonnas (üldjuhul kodustes tingimustes) igapäevaselt toime tulla. Hooldustöötaja abistab klienti toimingutes, millega isik ei ole võimeline ise toime tulema, näiteks toiduainetega ja majapidamistarvetega varustamisel, tervise- ja kütteabi korraldamisel ja teistel ühekordsetel asjaajamistel. Igapäevaelu toetamise teenus Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on inimese parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning inimese lähedaste ja temaga koos elavate inimeste nõustamise kaudu. Igapäevaelu toetamise teenust võib osutada inimese kodus talle näiteks igapäevaelu oskuseid õpetades, päevakeskuses tugigruppides osaledes, söögitegemist õppides, ametiasutustes asjaajamist harjutades. Invatransporditeenus Invatransporditeenust osutatakse 7-kohalise tõstukiga invabussiga. Teenust osutatakse
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstusrevolutsiooni, mis sai alguse 1760.-1780. aastail Inglismaal ja oli pöördepunktiks maailma ajaloos. Majanduses tähendas tööstuspööre üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline protsess side- ja liiklusvahendites, kudumis- ja ketrusmasinate leiutamine moodustasid tööstusrevolutsiooni tehnoloogilise külje
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? 1760.-1780. aastail algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret. Tööstusliku pööre alusteks olid uued leiutised, mis vähendasid inimeste käsitsi tehtavat tööd, selle asemel hakati tootma masinatega ja loodi vabrikud. Aga kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Üleminek vabrikutööstusele tekitas palju vabu töökohti linnadesse. Aina enam
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad tööd, toodangut, mida tarbitakse ja mis peamine, need on muutnud inimeste maailmapilti ja igapäevaelu. Tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane. Kui sul on olemas mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub taskusse. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast. Internetis on tohutult informatsiooni kõige vajaliku ja ebavajaliku kohta
Vana-Egiptus Viimsi Keskkool 5.C Valerija Oja 10.04.2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Egiptus- Niiluse kingitus 3. Püramiidid 4. Egiptuse jumalad 5. Pühad loomad 6. Igapäevaelu 7. Mumifitseerimine Sissejuhatus • Vana-Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. • Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam- Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km². • Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastast 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Niilus
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu Arutlus Tööstuspööre tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis asendasid käsitsitootmise masinatootmisega. Masinate kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Tööstuspööre muutis märgatavalt inimeste igapäevaelu. Enam ei vajatud nii palju töökäsi kui varem ning arvan, et see põhjustas ka päris suure tööpuuduse. Inimeste elu keerati nagu peapeale- kodus töötamine asendus igapäevase tööl käimisega. Tuli järgida ka kindlaid kellaaegu. Tööstuspööre oli ühiskonnaliikmetele raske katsumus. Alguses oli tööpäeva pikkus vabrikus 12-16 tundi, mis on minu arvates igale normaalsele inimesele ülejõu käiv. Hiljem aga muudeti see 8-tunniseks
trendid, automudelid kõik. Kui tahetakse rajada edukas äri, siis see rajatakse ikka globaalsele tasandile, mõeldakse suurelt. Ärimees tahab, et tema toodet ei ostaks mitte ainult naabrimees, vaid ka ,,naabrimees" kõrvalt riigist. Teaduse ja tehnika areng on kõik selle meile võimaldanud. Et inimesed kuuluksid ühtsusesse, ei ole vaja ühe kuninga poolt kõiki riike vallutada ja üheks liita. Selle samaga said hakkama teadlased ja tehnika. Teadus ja tehnika on inimeste igapäevaelu suureks mõjutajaks. On loonud meile sellise ühiskonna nagu see praegu on, andnud meile kõik need vahendid, tarvikud, millest me ealeski praegu loobuda ei suudaks. Tehnika on vaieldamatult meie kõigi igapäevaelu kordaminekuks ja sujumiseks vajalik. Tänu teadusele ja tehnikale suudame me vaadata maailmat kui ühtset tervikut, meil ei ole takistuseks need tuhanded kilomeetrid, mis erinevate maailmajagude vahele jäävad.
Päevakeskus – hoolekandeasutus, mis osutab päevast hooldamist. Hooldamine asutuses – sotsiaalteenus, (Ööpäevaringne erihooldusteenus on) isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga tagada teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil. Varjupaik – sotsiaalteenus, mille puhul pakutakse ajutist elamiskohta. Toetatud igapäevaelu – sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. Isiklik aitaja – sotsiaalteenus, kus aitaja aitab puuetega inimest toimetulekuga. Võrgustikutöö – suhtevõrgustik ehk sotsiaaltöömeetod sihiks kaasata võimalikult palju teemaga seotuid inimesi(pädevaid, olulisi).
Kasutatud kirjandus Aro, I. Freimann, T. (2005). Täiskasvanud patsientide patsiendiõpetuse vajadused ja nende rahuldamine Tartu Ülikooli Kliinikumis. Eesti Arst , Vol. 84, 842846. Sally H. Rankin, Karen D. Stallings. Tartu 2006. Patsiendiõpetus- probleemid, printsiibid, praktika. OÜ Greif. 5 GERIAATRILISE SEISUNDI HINDAMISE MINIMAALNÕUDED: ARST _ diagnoosid, sündroomid _ igapäevaelu toimingud (pesemine, riietumine, tualeti kasutamine, liikumine toas, uriini ja rooja pidamine, söömine) _ viis instrumentaalset igapäevatoimingut (liikumine transpordivahendiga, sisseostude tegemine, toidu valmistamine, majapidamistööde tegemine, rahaga arveldamine) _ dementsuse kahtlusel lühike mälutest (10 küsimust) _ depressiooni kahlusel geriaatrilise depressiooni skaala lühivorm (15 küsimust) _ kehakaal, toitumus _ kasutatavad ravimid
Põhjuseks võib olla see, et üritusi korraldatakse Eestis väga harva ja enamasti ainult suurlinnades. Kuid leidus ka õpilasi, kes olid Võrgupeost midagi kuulnud või lugenud. Lisati ka seda, et tulevikus on kindlasti soov osaleda mõnel Võrgupeol, kui võimalus peaks tekkima. Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilastest 5 olid osalenud Võrgupeol ning lisasid ka, et üritus oli väga tore ning nad said sealt palju kogemust juurde. 4.9 Igapäevaelu mõjutamine Paljude õpilaste õppeedukus on langenud selle tõttu, et veedetakse liiga palju aega arvutimängude mängimisele. Ollakse rohkem üksinda ning ei suhelda enam perekeskis. Tahtsin teada saada, kui palju on Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste igapäevaelu muutunud arvutimängude tõttu. Tulemused kajastuvad joonisel 9. Joonis 9. Igapäevaelu mõjutamine Küsitlusest selgus, et suurem osa on õpilasi, kelle igapäevaelu arvutimängude
Keskaja inimene ja tema igapäevaelu. Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva inimese igapäevaelust. Kõige rohkem erinesid talupoja ja feodaali igapäevaelu. Talupojad pidid leppima vähesega, feodaalid aga nõudsid rohkem. Päevakohaseks olid talupoegade orjastamine ja feodaalide õigused nende ja nende elu üle. Kuna keskajal naturaalmajanduse tingimustes polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta,tasuti feodaalidele maatükkidega. Vastutasuks pidi feodaal tasuma teenistusega oma isanda väes, mida nimetati feoodiks e. Lääniks. Feodaalid ei teinud ise tööd, nad olid elukutselised sõjameded,kelle tööd tegid ära
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi
See hõlmab endas rohkemat kui informatsiooni sünnikuupäeva, elukoha või välimuse kohta. Elulugu räägib ühe inimese tervest elust ja maalib lugejale väga tõetruu pildi kirjeldatavast isikust. Selle kaudu saavad selgeks inimese iseloom, harjumused, huvid ja maailmavaade. Kuigi elulugu keskendub ühele isikule ning püüab teda ja temaga seonduvat võimalikult tõetruult edasi anda, peegeldub elulugudes ka selleaegne kultuur ning inimeste igapäevaelu. Seetõttu arvestatakse elulugusid kui ajaloo kohta kõnelejaid, mis aitavad ajaloo uurijatel läbi inimeste igapäevaelu kujutamise luua pilt ka selleaegsest ühiskonnast ja selles valitsevatest tavadest. Biograafiad võivad olla erinevates zanrites, tegemist võib olla päeviku sissekannete, kirjavahetuse või memuaaridega. Ühe inimese eluloo võib olla kirja pannud ka teine inimene, kelle roll ühe inimese elu kujutamisel on suur. Elulugusid kirjutatakse silmapaistvamate inimeste kohta
Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? 18. sajandil toimusid suured muutused tehnoloogilises arengus. Inimtööjõudu hakkasid asendama masinad ja manufaktuuride asemele tekkisid järk-järgult vabrikud. Seda murrangulist pööret nimetatakse tööstuslikuks pöördeks ehk tööstusrevolutsiooniks, mis sai alguse Inglismaalt. Tootmine muutus küll lihtsamaks, kuid kuidas mõjutas masinate kasutuselevõtt ja vabrikute tekkimine inimeste igapäevaelu? Oluline leiutis oli aurumasin, mida hakati kasutama vabrikutes. Lisaks masinatele oli tootmiseks vaja ka inimesi, kes hakkaksid masinatega töötama. Tööjõudu saadi enamasti maalt, sest mida rohkem masinaid kasutati põllumajanduses, seda vähem leidus tööd maal. Seetõttu olidki paljud perekonnad sunnitud minema linnadesse uut elu alustama ja hakkama palgatöölisteks vabrikus. Toimus linnastumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuid sealsed
Võistlejad olid enamasti orjad, kes võisid võiduajamisega saavutada märkimisväärse kuulsuse ja rikkaks saada. Rooma suurim amfiteater, kus peeti gladiaatorite võitlusi, oli Colosseum. Gladiaatorid pidid võitlema nii loomadega kui ka omavahel. Võitja saatus jäi rahva otsustada. Sageli toimusid võitlused elu ja surma peale. Ka gladiaatorid olid enamjaolt orjad. Kui neid saatis edu ja kuulsus võisid nad ka vabaks saada. Roomlaste igapäevaelu üheks oluliseks osaks oli meelelahutus. Rahvas nõudis lõbustusi ning riik andis neile seda. Kreekas ei pööratud meelelahutusele nii suurt tähelepanu. Kuigi kreeka kultuuri mõju oli suur, seadsid roomlased sisse palju päris oma traditsioone.
Kultuur ja igapäevaelu 1920.-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid
Mis, miks ja kuidas asendab lugemist? Lugemine on ainulaadne nähtus. Mõned ütlevad, et seda saab asendada, mõned aga ütlevad et mitte. Mina väidan aga, et on tegureid, mis võivad asendada lugemist, kuid lugemine ei tohi täiesti ära kaduda, sest see on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Mis võib lugemist asendada? Toon näiteid iseenda elust, mis on mõjutanud minu enda lugemishuvi vähenemist. Näiteks teised huvid, nagu sport, tantsimine, muusika vms. Kui sa teed pidevalt trenni, siis paratamatult võib sul aega jääda üsna napiks. Sellele kaasa aitavad ka näiteks kodused tööd. Minu lugemist mõjutavad või peaaegu asendavad filmid. Siin on tegevus juba pakutud ja me saame seda lihtsalt jälgida
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöördeks peetakse ajavahemikku 1760-1780, mille jooksul toimus inimeste igapäevaelus mitmeid muutusi. Tööstusliku revolutsiooni käigus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Inglismaalt alguse saanud tööstuspöörde tekkimise eeldusteks oli masinate leiutamine ning nende jätkuv täiustamine. Väga oluline oli ka kapitali olemasolu ja selle tööstusse paigutamise võimalused. Kuna masinate leiutamisega hakkas
isikutega ning satub ka tunnistajapinki. Lõpuks jõuab peategelane majast välja tänavale(kuigi ta liikus kogu aeg ülesse ja oleks pidanud kusagil katusel olema) 3. Probleemid, analüüs, näited 1)Kuidas mõjutab meid uus keskkond ning uued inimesed? Seiklused uues keskkonnas paeluvad peategelast oma kummalisuse ja salapäraga, maailm mis jääb valjapoole maja tundub peategelasele mõttetu ja isegi tülgastav. Teose lõpuks saab peategelane aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ja mõistatuslik. Kõrvaltegelastes mõjutas minategelast näiteks väike poiss Olle, kes vaatamata oma raskele haigusele suutis jääda elurõõmsaks ning optimistlikuks. 2)Oma kohta elus ei ole alati kerge leida. Alguses tänaval ning hiljem kummalises majas rännates peategelane justkui otsikski oma kohta elus. Peategelane rändab justkui üksiku hingena mööda maagilist hoonet. Raamat ei
................................................................6 2.2. Skeemid.............................................................................................................................6 2.3. Mälu tõlgendav iseloom....................................................................................................7 3. UNUSTAMINE......................................................................................................................7 3.1. Kui unustamine segab igapäevaelu...................................................................................7 4. KOKKUVÕTE........................................................................................................................8 5. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................9 2
Tallinn 2013 Referaat Vana-Kreeka Sisukord 1. Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus 2. Valitsemine ja ühiskond 3. Kultuur. Teater. Usk. Arhitektuur. Kunst 4. Igapäevaelu Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Kõik võõramaalased olid kreeklaste jaoks barbarid, nimetus tulenes selles, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar). Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike- Aasia lääneranniku. Suure kolonisatsiooni ajal (8.–6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste)
öelda kõigi ühiskonna aluste kohta. Ühiskonna pidevas arengus jäävad paratamatult maha või unarusse endised väärtushinnangus ning vaatepunktid. Sageli on just seetõttu noortel uue keskkonnaga kohanemine kergem: neid ei hoia kinni vana. Ka see faktor võib osutuda komistuskiviks püüdlemisel kodanikuühiskonna poole. Vanematel inimestel on kindlasti raskem orienteeruda tehnikamaailmas, mille saavutused järjest kõrgemale pürgivad. Arvutid kui enam mitte kõige värskemad igapäevaelu uuendused osutuvad üha suuremaks probleemiks eakatele inimestele, kelle puhul oskumatus või lausa tahtmatus uuega kohaneda on üha raskemaks muutnud igapäevaelu, näiteks ka tööalased toimetused. Selline arengu pool kindlasti pärsib jõudmist kodanikuühiskonda, sest üks osa ühiskonnast on maha jäänud ning just nii-öelda nõrkade lülide rohkus tingib kodanikuühiskonna idee varisemise. Johann Wolfgang Goethe teoses "Faust" sümboliseeris Mefistofeles igas inimeses
Baroque Maalikunst Võtted · 2 Voolu naturalism ja idealism · Ruumilised inimesed · Keldriluugivalgus · Ilu ja rahu maalil · Naturalistid maalisid igapäevaelu · Asutati esimene kunstiakadeemia Firenzes · Taheti taotleda petliku ruumi mõju · JäljendatiSixtuse kabeli laemaali Tintoretto Crutifix Caravaggio maalid Püha Peetruse keeldumine Lazaruse elluärkamine ja Kristuse haudapanek
Keskaja inimene ja tema igapäeva elu Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva elust .Keskajal erines kõige rohkem talupoja ja feodaali igapäevaelu .Talupojad pidid leppima orjastamisega ja feodaalidel oli õigused nende elu üle ning feodaalid nõudsid rohkem kui talupojad. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ,kelle tööd tegid ära talupojad .Kuna keskajal polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta ,siis tasuti feodaalidele maatükkidega .Sellist korraldust ,kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad ,nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks.Vastutasuks pidid
Mida arvan mina tehnikast Sõna "tehnika" annab mõista mitut moodi, ühest küljest on tehnika erinevate toimingute sooritamisviis, kuid samas ka erinevad seadmed igapäevaelu lihtsustamiseks. Minu meelest on tehnika mõlemas mõttes tohutult aja jooksul arenenud ning areneb tulevikus ilmselt veelgi kiiremini ning efektiivsemaks. Kuid et mõista, kuidas inimkond on praeguseni jõudnud, tuleks alustada minevikust, aastasadade või isegi -tuhandete tagant. Suurima arengu on minu meelest läbi teinud energia saamise tehnika. Kiviajal oli ainsaks soojusallikaks päike, kuni õpiti kasutama tuld. Tule tundmaõppimisel hakati
Meie aeg on niivõrd teistugune kui see oli sada aastat tagasi. Kuid mis viis siiski sõja toimumiseni ning mida antud sõda endaga kaasa tõi? I.maailmasõja puhkemise põhjuseid on palju. Ma usun, et leidub veel lugematul hulgal neidki põhjuseid, mida me ei tea ja ei oskakski endale ette kujutada. Samuti arvan ma, et järgnevad põhjused on kallutatud ja paljud sõjas osalenud riigid/inimesed ei nõustukski nende põhjustega. Esiteks oli riikidevahelised konfliktid igapäevaelu. See on iseenesest mõistetav, et kui probleemid ei saa lahendatud, järgneb sellele ka midagi suurt. Konfliktid baseerusid imperialismil. Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Näiteks suur vastasseis oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni kohta maailmas. Selleks soovis ta endale allutada veel koloniaalalasid Aafrikas. Enamik koloniaalriike oli aga juba
Järsku hakati kunstis kasutama kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi - ent just nimelt neid, mille keskel tavainimene hommikust õhtuni on, tahab ta seda või ei taha. Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam, kiri, kaubamärgid, lihtsalt igasugused kaubad ja pakendid, poptähed ja kuulsad filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Teatud motiivid kisti nende tavapärasest keskkonnast välja ja tõsteti mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. 1950. aastate teisel poolel ja 60. aastate alguses püüti hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja
"See on siis kevad" Marja-Liisa Vartio Kristina Pärtel 12 A Marja-Liisa Vartio Sündinud Nurmijärvil. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kirjutas romaane, luuletusi ja proosat. Üks soome romaanikirjanduse uuendajatest. Aastast 1994 endanimeline auhind. Marja-Liisa Vartio Põhitegevus ja probleemid Piinlikult detailsed kirjeldused taluelust Töö ja igapäevaelu Privaatelu, inimeste tunded ja mõtted Inimestevahelised suhted Suhted mehe ja naise vahel Minevik Naise surm
USA 1920-1930 Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Palju skandaale Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Uus tehnika, uus tootmisviis Sekkusid Euroopa asjadesse Dzassiajastu President Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad
Mälu, mälutehnikad Mälu Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas tugevdada mälu? Söök Energia Ärkamine Mälu treenimine Kordamine Tuupimise lõpetamine Harjumus Tänan tähelepanu eest!
Juba 1760-1780 aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revulutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid lihtsalt ja kiiret tootmist. Käsitsi valmistamine asentati masinatega. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ning võimalus omandada kutseharidus. Kuid kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna tööjõuga varustati ainult kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandust siis kaotasid paljud töölised selles vallas töökohad. Ka paljud käsitöölised pidid valima tööstustöölise ameti, kes ei suutnud aga konkureerida masinatega. Üleminek vabrikutööle ei olnud inimeste jaoks kerge. See tähendas eelkõige seda, et inimesed pidid väljuma oma harjutud keskkonnast ning harjuma teiste oludega. Puudusid ka vajalikud oskused. Kõige
mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Itaalia arhitektuur Põhiülesandeks kirikute ehitamine. Iseloomulik oli üks suur ruum (mitte löövid). Lõuna ja põhja küljel kabeliread, mis moodustasid „külglöövid“. Siseruum rikkalikult kaunistatud, puitlaed olid kaetud laemaalingutega, et anda ruumile avarust
nädalas on seitse päeva. Tõmmanud paralleele tänapäeva inimeste omavahelise suhtlemisega, saigi Ionesco idee ,,Kiilaspäise lauljatari" kirjutamiseks. Lõpetanud töö, mõtles autor, et kirjutas midagi tragöödia taolist, kuid juba esietendusel naerutas see tohutult inimesi, kes pidasid näidendit komöödiaks. Näidend näitab, kui mõttetu on tavaliselt inimeste omavaheline suhtlus. Jutud on sisutud ja tähenduseta, räägitakse ja korrutatakse seda, mida niigi juba teatakse. Igapäevaelu muutub aina nürimaks ja igavamaks. Päevad on sisutühjad, kordub üks ja see sama. Mõni abielupaar elab koos nii, et ei pruugi teineteist või isegi ennast tundagi. Mõnikord jälle avastatakse, et ise aru saamata magavad ühes voodis, kuid mujal nad ei kohtu. Kaaslane, keda arvad tundvat, võib olla hoopiski teine inimene. Kuid on ka ehtsaid isikuid, kes ennast selles keskkonnas ebamugavalt tunnevad ning seepärast ürituvad sobituda teiste hulka, kuid ajapikku muutuvad
Kas ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine Maast? Laura Hirvoja Kuigi inimestele on teadmised väga tähtsad ja me õpime maailma kohta aina rohkem ja rohkem, siis ometi kui mõtlema hakata, ei ole teadmiste suurenemine Maast meie igapäevaelu muutnud. Me ei ole loodusega enam nii seotud ja võib ka öelda, et oleme ka Maast eraldunud, kuna meid eraldab asfalt ning betoonmaja seinad ja vundament. Merest oleme kaugele südalinna kolinud ja meie värskest õhust on siin linnas saanud paks sudu. Inimesed teavad selliseid asju nagu näiteks, et Maal on magevett kõigest 3% ja sellest hoolimata raiskavad nad seda ja isegi reostavad. Hommikul, kui hambaid
venestamise tõttu. Kultuurisidemed laienesid ja eesti kultuur sai üle pika aja mõjutada Skandinaavia, inglise jms kultuur. Tähtis oli ka haridustaseme tõstmine. 12. Kirjelda eestlaste elulaadi 20. saj esimesel poolel Eestlased olid väga haridus janulised, oli suur lugemishuvi, tihti käidi kinos, harrastati sporti ning käidi reisimas ja suvitamas. 13. Kuidas mõjutas tehnika võidukäik inimeste igapäevaelu, transpordi ja meditsiini arengut? Inimesed said elektri, mis tähendas uusi asju mis tegid elu palju mugavamaks nt. elektripliit, elektrilambid. Transport oli kiirem kui kunagi varem ja loodi esimesed antibiootikumid ja vitamiinid 14. Millised muutused toimusid 1920-1930datel aastatel filmikunstis, kirjanduses ja kujutavas kunstis, muusikas ja tantsus? Filmidele lisati heli ja tulid esimesed värvifilmid. Kirjandust ja kunsti mõjutas palju just
USA 1920-1930 Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Palju skandaale Toetasid ettevõtlust Vabaduste puudumine Plaanimajandus President F.D Roosevelt ametiühingud Mittesekkumine Hoolitsemine abivajajate Demokraatlik partei poliitikasse eest
Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes · Oluline faktor feodaalkorra tekkimisel Talupere igapäevaelu · Elati koos kogukonnana · Majad valmistati käepärasest materjalist · Leibkonna suurus varieerus · Toidulaud oli üsna ühekülgne · Laste rakendamine talutöödel · Koormiste kandmine
Tootjad peavad mõtlema sellele olulisele globaalprobleemile rohkem ning müüma oma toodet lahtise kaubana. Tarbija peab omakorda olema probleemist teadlik ning tekitama nõudluse lahtistele toodetele. Ainult koostööga on võimalik, asju paremuse poole suunata. Õige prügimäe kuningas sorteerib oma jäätmeid ja aitab pakenditel ringlusesse saada. Eestis ei ole jäätmete sorteerimine nii populaarne, kuid paljudes Euroopa riikides kuulub olmejäätmete sorteerimine igapäevaelu juurde. Jäätmete sorteerimine võtab tegelikkuses vähe nii aega kui ka ruumi - tuleb vaid proovida! Kodustes tingimustes (köögis) peaks olema lisaks segaolmejäätmete prügikastile veel koht pakendite hoidmiseks ja väiksem anum biolagunevatele jäätmetele. Eraldi, mitte tingimata köögis, peaks olema veel vanapaberi kogumise kastike ja ohtlike jäätmete anum. Ohtlikke jäätmeid ei tekigi kuigi palju ning kui neid regulaarselt ära viia, siis pole neile eraldi kastikest vajagi
poolt tehtud. Siiski esinevad etruskidele omased iseärasused. Kõige enam paistab see silma metallist ning savist valmistatud teostes ning ka hauakambreid kaunistanud freskodel ehk seinamaalidel. Etruski kunstile on omane uskumatu realiteeditaju, mis avaldub iseloomulikus detailide töötlemisoskuses. Veel on oluline rõhutada etruski kunsti tihedat seost religioossete kujutelmade ja müütilise maailmaga. Kujutati deemoneid, jumalaid ja müütilisi kangelasi. Teiseks tähtsaks teemaks olid igapäevaelu ja pidusöömingud. Esimeseks perioodiks ehk etruski kunsti algusajaks peetakse 8. sajandit eKr ning sellele perioodil on tuntav vanemate Itaalia ja vahemeremaade rauaaja mõju etruski kunstile. Egiptuse ja Foiniikia mõjul ilmnevad Oriendid, mida loetakse teiseks perioodiks ehk orientaalseks perioodiks. Tunti huvi deemonite vastu ning väljendub veel elevandluust ja metallist esemetes. Kolmas periood jõudis Etruuriasse läbi mitmete kunstiteoste ja mujalt tulnud käsitööliste kaudu
õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterliku katekismusega.
(https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=3)
Enim laensõnu eesti keelde on pärit alam- ja ülemsaksa keeltest ning seda juba alates 13.sajandist.
Alamsaksa keele mõju kestis umbes 13.-16. sajand ning ülemsaksa mõju 16.-20.sajand. Neist keeltest
pärit sõnad puudutasid enim just nimelt igapäevaelu sõnavara ja kultuursõnavara. Mainimata ei saa jätta
ka kirikuga seotud termineid. Olgugi, et paljud ristiusuga seotud sõnad on algselt olnud ladina keele
päritolu, on nad meieni jõudnud läbi alamsaksa keele. Näiteks: ingel (< ladina k. ángelos) ja (<
alamsaksa k. engel). Kultuursõnavara alla kuuluvad näiteks: aabits (< ülemsaksa ABC[-busch]), loss (<
schloss), rehkendama (
maailmavaate sünd Kirjeldatud üldiste probleemide üle juurdlemine ehk filosoofia. Esimene filosoof Thales. Arvati, et kõige aluseks on vesi. Anaximandros apeironi idee. Thales Thalesi õpilane Anaximandros Matemaatika Esimene konkreetne teadusharu. Pythagoras Arvud olid pühad. Pythagorase teoreem. Õpiti palju Idamaade teadusest. Pythagoras Meditsiin ja ajalookirjutuse algus Seotud igapäevaelu vajadustega. Hippokrates. Neli ihumahla. Hippokratese vanne. *** Kangelaseepikad. Herodotos esimene uurija ja üles tähendaja. Hippokrates Herodotos Sofistid ja Sokrates Sofistika tühjade väidete esitamine. Sokratese filosoofia vooruse olemuse mõistmine. ß Sokrates, kuulsaim Ateena
Ajalugu. Eesti riigi kord ja sisepoliitika 1920 – 1934 Eesti riigi pindala oli 47’450 km2 Rahvaarv oli 1 059 000 inimest Riigikorralduselt oli eestis parlamentaarne demokraatia Kõrgeim võim oli parlamendil e riigikogul Välisriikidega suhtlemises esindas riiki riigivanem, kes oli ka ühtlasi peaminister Igapäevaelu riigis juhtus valitsus, kuhu kuulusid ministrid Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid Eestis võimaldati kõigile siin elanud rahvustele kultuurautonoomia – lubati tegeleta oma riigi/keele asjadega Tähtsaks siseriikluseks eestis oli maareformi vastuvõtmine 1919 1
Berthe Morisot Haridus · Morisot sündis Prantsusmaal. · Teda õpetas Camille Corot, kes oli tähtis maastikukunstnik, tema õpetaja. · Ta mõjutas teda jätkama vabaõhumaali põhimõtet oma töödes. Looming · Kunstnik maalis igapäevaelu, tema maalid kujutavad 19.sajandi kultuuri piiranguid vanuse ja klassi suhtes. · Tema maalide teemad on enamasti seotud pere ja koduga, kus ta sai kasutada enda sõpru maalidel modellidena. Lorienti sadam 1869 Liblikajaht 1874 Looming ja stiil · Tema enda stiil arenes märgatavalt 1880 aastatel. Näiteks maalis ta aastal 1873 pildi "Häll". · Morisot katsetas pastellvärve, akvarelle ning jätkas maastikke maalimist. Looming ja stiil
ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates asjades kui üksnes kaubandus. Reklaam mängib inimeste maailmamõistmise kujundamisel väga suurt rolli. Põhiosa meie maailmast põhineb hetkel kaubandusele ja rahale, et saada rohkem raha on vaja inimesi mõjutada. Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpsühholoogiline isiksus, mida reklaam peab arvestama ja kujutama. Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Eriti palju on pööratud tähelepanu latetoodete reklaamile. Lapsed ei oska oma kogenematuse tõttu sageli teha valikuid. See tähendab, et lastele suunatud reklaamid ei tohiks sisaldada mõtteid, mis võiksid last kahjustada. Linnart Priimägi aga arvab oma raamatus ’’Reklaamikunst’’, et laste kaitsmine reklaamidest, ähvardab tervet ühiskonda lapsestumisega. Priimägi väidab ka, et reklaam ei saa olla kahjulik.
Roomlaste igapäevaelu Laura Ruuder Hanna Loore Salumäe Orjapidajate elu Tõusti vara, et ära kasutada päevavalgust. Rikkama orjapidaja juurde tuli juuksur, et habet ajada. Esimene eine (leib, sool, juust, oliivid). Majaelanikud tulid peremeest tervitama ja siis asus igaüks oma toimetuste juurde. Keskpäeval katkestati töö, söödi lõunaeinet, puhati ja käidi termis. Orjapidajate elu Kolmejärguline õhtune lõunasöök: - söögiisu tõstvad road - lihatoidud, pudrud - magustoidud Pidulikele koosviibimistele järgnes jooming. Igapäevane riietus Põhiline riietusese oli särgitaoline tuunika, mille peal kanti toogat. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga. Toogat pidi kandma õigesti. Keisririigi ajal hakati kandma rohkem ainult tuunikat. Naised kandsid stoolat, selle peal kanti pallat. Kodus kanti sandaale, tänaval aga kingi või saapaid. Lihtrahva ja klientide elu Nende...
Võimu üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat mõjuvõimu kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võim riigis Riigivõimu tunnused: · Seaduste kehtestamise ainuõigus · Maksude kogumise ainuõigus · Vägivalla kasutamise ainuõigus riigi julgeoleku ja sisekorra tagamiseks · Riigi igapäevaelu korraldamine · Riigi võimul on üks keskpunkt, mis asub tavaliselt pealinnas Riigivõimu teostavad: · asutused ja institutsioonid(parlament, valitsus, politsei, kohus, sõjavägi jne.) · riigiametnikud (bürokraadid) · seadused, mis on kirjalikud. Nende mittetäitmisel isikut karistatakse Ideaalne on olukord kus riigi võim on stabiilne, see sõltub eelkõige: · majanduslikust edukusest · võim peab olema efektiivne s.t. tulemuslik
Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreeka maailikunstis oli vaasimaalil väga oluline osa. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalidelt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Võtsin vaatluse alla mustafiguurilise kreeka vaasi. Valgel taustal on kujutatud kahte inimest, kellest üks on kettaheitja ja teine pika sauaga seisev mees, minu arvates kohtunik. Inimkeha anatoomiat on kujutatud väga realistlikult ning valge joonega on välja toodud ka väikesed detailid. Pilti on kujutatud tasapinnaliselt, mitte ruumiliselt. Arvatavasti kujutatakse vaasil olümpiamänge või mingeid muid spordivõistlusi, kus on üheks alaks kettaheide. Vaasil kujutatud kettaheitjal on ketas paremas käes ja ta valmitub heiteks. Arvatavasti oli kettaheide Vanas Kreekas üks armasta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
