VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL
AUDENTESE ÜLIKOOL Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud. Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine.................
I maailmasõda Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda · 1882 - liitus Itaalia -> Kolmikliit e Keskriigid · 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid Entante Cordiate'i (südamilik kokkulepe) o Prantsusmaa saab endale Maroko o Inglismaa saab vabalt Egiptuses tegutseda o Osa Marokost antakse Hispaaniale · 20. Saj alguses kujunes välja nn Balkani püssirohukelder. o 1908 aastal Austria Ungari annekteeris Bosnia-Hertsegoviina o Bosnias ja Serbias tekivad Austria vastased organisatsioonid sh Must Kõri · 1914 aastaks planeeriti Austria ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati. · 28. Juuni toimusid Sarajevos sõjaväe manöövrid -> Serbia tudeng Gavrillo Princip tappis Franz Ferdinandi ja tema naise (Sophia). Suurriikide sekkumine ja sõja algus · Ungari venitab sõja alustamisega -> 23.07.1914 esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi -> võeti vastu...
Euroopa XX sajandil: Riike oli vähem, poliitiline kaart palju muutnud võrreldes 19. sajandiga. XX saj algul kuulusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, enamik Poolast, Ukraina, Valgevene ja tänapäeva Moldova Vene Impeeriumi koosseisu. 1867 müüdi Alaska USAle. 1905 aastal eraldus rahumeelselt Norra Rootsist. Iirimaa kuulus GBle, 20'date alguses toimus verine soda, tekkis Iiri Vabariik. Saksamaa ühines 1871 ja ulatus Metzist Läänemere lõunakaldani, põhjapoolseim linn oli Klaipeda (Memel), suurim Leedu sadamalinn. Poola oli jaotatud 3 riigi vahel: Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungarile. 3s keisririik oli Austria-Ungari, mis tekkis 1867, moodustus kaksikmonarhia. Austria keiser oli ühtlasi ka Ungari kuningas, kummalgi oli oma parlament, Viinis ja Budapestis, territoorium jagunes: Austria (Tsehhi, Põhja-Itaalia). Koloniaalriigid: Prantsusmaa: kuulus enamik Põhja-Aafrikast, Kesk- ja Lääne-Aafrikast. Prantsuse Guajaanas asub ka Prantsuse Leegioni väeosa,...
Esimene maailmasõda kui pöördepunkt 20.sajandi ajaloos Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Ajaline kestvus oli 4 aastat. Üheski varasemases konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ja tagajärjed ei ole olnud niivõrd laastavad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Kolmikliit ja Antant. Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa, Austria-Ungari ning hiljem ühinedes ka Itaalia aastal 1879 ja 1882. Saksamaa eesmärgiks oli laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile. Vastukaaluks kolmikliidule oli Prantsusmaa sõlminud liidu venemaa ja Inglismaaga aastal 1893 ja 1904 .Selle tuuma ehk Antandi eesmärgiks oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Need sõjalised tuumikud kujunesid oluliseks aspektiks maailmasõjas. Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Sõja algust tervitati...
Ettevõte orienteerunud: 1)toormele ja energiale:sõltub tooraine või odava energia lähedusest. 2)tööjõule: arvukalt oskuslikke töötajaid. 3)tabrijatele ehk turule: kiiresti riknev,raskesti transporditav või muutuv. Aglomeratsioonitööstus: koostöö teiste ettevõtetega,tugiteenuste vajadus Kõrgtehn.tööstus: omahind tähtis, töökeskkond meeldivam,infotehnoloogia Kapitalimahukas tööstus: paberid,mälukiibid jne, raha vajadus, suured tehased Ettevõtlusklaster ehk kobar: ettevõtlusvõrgustik,sarnase/seotud toodangu valmist. Rahvusvahelistumine põhj: algul juurdepääs loodusvaradele, siis laienemine, siis tootmiskulude alandamine, suurendatakse kontrolli teise riigi majanduses. Ipõlvkond:kaubanduskompaniid,vürtsid,karusnahad,aitas koloniseerida IIpõlvkond:kaevandamine,sissevedu,Royal Dutch Shell(nafta) IIIpõlvkond:ressurssidele juurdepääs,koondumine,toodangu nimestik laienes IVpõlvkond: rahandus ja teenindusettevõtted,tootearendus,brändi müük,iseot...
KORDAMINE II MS 1. Teise MS puhkemise põhjused · I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks · Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia ...
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga Mailis Linde 12D 2014 NATO ● Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ● 04. aprill 1949 ● Sõjalis-poliitiline riikide ühendus ● Liikmesriikide julgeoleku tagamine ● Ühe liikmesriigi vastast rünnakut võetakse kui kallaletungi tervele ühendusele Euroopa Liit ● Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus ● 1951. aastal Söe- ja Terasühendus ● Maastrichti leping 1992. aastal Eeldused ühinemiseks ● Demokraatia ja turumajandus ● Kommunistlikust minevikust lahtiütlemine ● Majanduskasv ● Integreerumine Läänega NATO ● 1999 Poola, Tšehhi, Ungari ● 2004 Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Euroopa Liit ● 1995 Soome, R...
Eesti meedia tänane päev · Käsuajakirjandus on minevik · Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja Tsensuur kontroll ajakirjanduse üle 1998. a müüdi Postimeest väljaandev AS Norr...
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka k...
OTTO VON BISMARCK ehk Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 30. juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks. Riigipäeval tugines ta junkrute ja suurkodanluse blokile, ...
ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa
surema juhtus. Sageli kehtis sel juhul klausel, et meistriks saanu pidi abielluma kas surnud meistri lese või tütrega. Seda nimetati "ametiga abiellumiseks". 3. Meistrid pidasid töökoda, olid tsunfti liikmed ning võisid olla valitud tsunfti juhtivametitesse. Nad pidid hoolitsema oma sellide ja õpipoiste kristliku kasvatuse ning ülalpidamie eest, olema eeskujulikud perekonnapead. Kaubandus, kaupmeeste liidud, pangandus Linnade kujunemine oli naturaalmajanduse lõppemise tulemus ning seetõttu otseses seoses kaubanduse edenemisega. Ühest küljest muutusid linnad keskusteks kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid
KÜLM SÕDA 1. Külma sõja kujunemine ja selle vormid. Võidurelvastumine. Sõjalised liidud (§1, 2) Pärast II MS muutusid riikide piirid, tekkisid uued riigid. - Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ning NSVL-le. - Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. - Albaania iseseisvus. - Soome kaotas osa piirkondi. - Inimeste ümberasumine. - Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias).
valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; esindab valda või linna kohtus. Valitsuse tegevuse kontroll teoseb revisjonikomisjon. Valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib umbusalduse avaldada volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või komisjoni esimehele. Omavalitsuste liidud KOV võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks moodustada liite. Ühistegevuseks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste liitude moodustamine, aga ka teenuste ostmine või müümine (kommunaal-, haridus-, sotsiaal-, tervishoiu teenused). Koostöö tehakse planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel, ühiste projektide läbiviimine. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite,
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
1. Makrotasandi objektiks on kaubanduses: kaubanduspoliitikad b) kaubandusettevõte c) kaubandusettevõtete liidud, kaupmeeste liidud 2.Kaubandus kujunes välja: a) tootmise tähtsustamise tagajärjel b) müüjate eraldumisel kaupmeestest c) vahetusfunktsiooni eraldumisel tootjatest 3.) Aglomeratsiooni seadus kinnitab, et: ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad kasu ainult siis, kui targija on lähedal. b) ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad mõlemad kasu c)ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad kasu ainult siis, kui suurendatakse teeninduse kvaliteeti 4
Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, ...
Millal moodustati esimene nõukogude valitsus ? Mis nime see kandis ? Nõukogude valitsus moodustati 1917. aasta novembris. Rahvakomissaride Nõukogu. Millal moodustati NSV liidud ja kes sinna kuulusid ? NSV liidud moodustati 1922. aastail. Sinna kuulusid: Venemaa; Ukraina; Valgevene ja Taga- Kaukaasia. Millal toimus kodusõda Venemaal ? Kodusõda Venemaal toimus 1918. aastail. Kestis kuni 1920. aastate alguseni. * Sõjakommunismi poliitika kodusõja aegne poliitika. Uus-Majandus poliitika (NEP), 1921. aastalalustati uue majanduspoliitikaga. Tõrjus välja sõjakommunismi poliitika. Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine.
3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine: Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria, NSVL ja Jaapani konflikt Mongoolias, Itaalia vallutas Etioopia ja Albaania, Hispaania kodusõda 1936- 1939, teise maailmasõja peaproov! Sõjalised liidud : Berliin – Rooma telg- 25.oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Kolmikpakt - Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 27. septembril 1940 sõlmitud leping, mis sätestas nendevahelise koostöö tingimused ja teineteise mõjusfääride vastastikuse tunnustamise. Hiljem liitusid sellega veel mitmed Saksamaa liitlas- ja marionettriigid. Hispaania kodusõda - algas 17.–18. VII 1936 Hispaania Maroko ja
Poola) Devalveerimine- valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes Vapsid- Eesti Vabadussõjalased aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed Vaikiv ajastu- 12.03.1934-21.06.1940 *Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem K.Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral J.Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt ) vägede ülemjuhatajaks. *Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid. *Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini. Isamaaliit- oli ainuke erakond. 1-parteiline süsteem. Kutsekoda- neid loodi selleks, et riigil oleks parem kontroll. (nt arstide kutsekoda)
Peamine mõte- Hoogne sissetung. Kirjelda positsiooisõda(millal, kus, miks, milles seisnes sõjategevus). Läänerindel 1915.a. Hakkas seetõttu, et selleks ajaks olid välja kujunenud kaitserelvad- vahendid, mis olid ründerelvadest tõhusamad, sp oli pea võimatu kaitseliinidets läbi murda. Ehitati kaevikud koos kuulipildujatepesadega, rajati tugevad punkrid, kuhu sai varjuda jne Mõtesta tavasõduri seisukohast lahti väljend ,,Läänerindel muutusteta". Kuidas kujunseid liidud sõja käigus? Millest olenes liitlaste lisandumine või lagunemine? Liidud: 1)Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi 2)Prantsusmaa, Venemaa, Serbia, Inglismaa, Jaapan Liidud tekkisid, kuna üks riik tahtis abistada teist, lootes sellega olla võitjate poolel ja hiljem olla üks, kes hakkab kaotaja maade alasid endale saama. Sõdurid võitlesid, kuna sõda polnud ammu olnud ja nad lootsid saada au ja kuulsust. Miks on Verduni lahing maailmasõjas nii oluline
kes ise nõudsid, et loodaks presidendile ametikoht, kuid kahjuks pöördus kõik hea nende vastu. Rrahva hulgas levis paanika ning arvati, et see on sellepärast, et vabadussõjalased olevat teisitimõtlejaid avalikult ähvardanud. Et vabadussõjalased purustada, kutsus riigivanem Konstantin Päts vabariigi valitsuse kokku erakorraliseks koosolekuks. Kõik vabadussõjalaste liidud kogu riigis suleti, nende liidud vahistati. Kuna oma tegevusega rikkusid uued riigijuhid korduvalt põhiseadust, siis viis see selleni, et põhiseadus muudeti ümber. Loomulikult oli põhjus ka see, et saada oma võimule laiem kandepind. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht ning president võis takistada parlamendis seaduste jõustumist või saata sootuks parlament laiali. 2. oktoobril 1934. aastal see juhtuski. Kuid miks? Vastus on väga lihtne- Riigikogu hakkas Pätsi tegevust
linnas , et kiiremini oma kaubad maha müüa ja raha saada. Eriti hästi arenes Vana- Liivimaal transiitkaubandus. 2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest. Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14. Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks juhtinud tuntud ja tähtsad inimesed ei oleks ka linnast lugu peetud . 3)Linnades olid kaupmehed moodustanud oma liidud algul olid need tsunftid mis hiljem ühinedis gildideks , näiteks Tallinna all-linnas tegutsesid Kanuti ja Oleviste gild. Kõige võimsamat , kaupmeeste gildi nimetati aga nii Tallinnas ui enamikus teistes hansalinnades Suurgildiks. Sellised liidud loodi see tõttu , et hoida silma peal kaubanduse arengul. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid olid nii Tallinnas kui ka mujal hansalinnades ühinenud nn. Mustpeade vennaskonnaks. Mustpeade
Viljandi 2008 SISUKORD Sisukord.................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................ 3 Elulugu................................................................................... 4 Loominguline tegevus............................................................ 5 Tunnustused, aumärgid, liidud, ühingud............................. 6-7 Perekond................................................................................. 8 Poliitika.................................................................................. 9 Kokkuvõte............................................................................ 10 Kasutatud kirjandus............................................................. 11 Sissejuhatus
...... 7 Koht süsteemis.................................................................................................... 7 Realism............................................................................................................ 7 Liberalism......................................................................................................... 7 Väikeriigi välispolitiika......................................................................................... 8 Liidud............................................................................................................... 8 Väikeriik suureks.................................................................................................. 8 Institutsioonid...................................................................................................... 8 Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad.............................................................9 26.9 – maailma jaotamine.............
Ajaloo kontrolltöö küsimused Esimene maailmasõda 1. Mis oli sõja ajendiks? 28.juulil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja Saksamaa survel. 2. Millise sündmusega sõda algas? Serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria-Ungari troonipärija. 3. Sõjalised liidud + nimeta riigid, kes sinna kuulusid. Antant (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa), Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). 4. Kelle vahel Esimene maailmasõda toimus? Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria (keskriigid) Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Jaapan, Itaalia, USA (Antant). 5. Uuendused sõjapidamises. Mürkgaaside kasutamine, tankide kasutamine, lennunduse areng, allveesõda. 6. Miks öeldi Esimese maailmasõja kohta totaalne sõda?
valuuta. Eurotsooniga liitumine oli Eesti edaspidesesgi arengus väga oluline samm see meelitab Eestisse palju välismaa investoreid. Investoritel ja ka riikidel on tekkinud usaldus Eesti riigi vastu. Samuti on meil nüüd lihtsam reisida Euroopasse, sest seal võid sa maksa meie enda rahaga. Ka teised Eurotsooni liikmesriikide kodanikud reisivad nüüd kindlasti Eestisse rohkem ja sagedamini. Need kõiksugu erinevad liidud võivad aga inimestel tekitada mulje, et enam ei olegi olemas mingisugust Eesti riiki vaid kuulume teistele riikidele. See on aga väär arvamine, Eesti on endiselt Vabariik ja juhib oma riiki ise. Need kõiksugu liidud on meile aga ainult kasuks, nii julgeoleku kohapealt kui ka edaspide arengu jaoks. See on märk teistele riikidele, et me võime olla küll väikene aga sisult tugev ja hästi kaitstud riik. Euroopa liidult oleme saanud palju erinevaid toetusi ning saame ka edaspidi
----------------------------------- 1.Millised riikide liidud kujunesid? 1.Antaat- Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia, Austrai-Ungari 2.Miks nim. I maailmasja eel Balkanit pssirohukeldriks? 2.Sest A-U ja Serbia pingestasid suhteid. Serbia taga oli Vm A-U taga oli Sm. Palkanil ristusid mitme suure maa huvid. 3.Milline sndmus sai I maailmasja ajendiks? 3.A-U trooniprija Franz Ferdinandi tapmine 4.Millised olid sjaplaanid? A)Sm-Rnnata Pr lbi Belgia ja siis kik v2ed suuna Vm vastu B)VM-Arvestas sjaga kahel rindel.
•Vajadus sobituda võtmeklientide kasvuga •Võime ahvatleda ja hoida võimekaid töötajaid Sisemised ja välimised kasvustrateegiad Sisemised Välimised kasvustrateegiad kasvustrateegiad Toodete arendamine (väiksemad Ettevõtete ühinemised ja uuendused, ülevõtmised Kvaliteedi tõstmine jne) Litsentseerimine Uute toodete väljaarendamine Strateegilised liidud ja Geograafiline laienemine ühisettevõtted (riigisiseselt) Frantsiis Rahvusvahelistumine Ettevõtte edu Edul on erinevaid aspekte •Tunnustus tegevusharus konkurentide ja klientide poolt •Kasvavad müügimahud •Korduvostjate osakaalu tõus; püsiklientuuri väljakujunemine •Paranenud finantsseis pankade ja investeerimisspetsialistide silmis •Kasvav töötajate, sh juhtide arv •Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust
- ei maksa makse(sellid,teenijad)- 1800-2000(33,5%) -eeslinnade elanikud- 700(12,5%)elanikku Kirjakultuur • Müsteeriumid • Värssjutustused • Rüütliromaanid • Kangelaseeposed • Pühakute elulood • Piibliteemalised näitemängud Linnakultuur • Tänavad olid kitsad • Kõrged kirikud ja ja tornidega linnamüür paistsid juba kaugelt • Usulised kõhklused • Linnakodaniku seisuse teke,linnade liidud Kasutatud kirjandus • Õpik lk.88-91 Aitäh!
Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad 13.14. sajandi kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda: 1. Vahemeri 2. Lääne ja Põhjameri 1160. aastatel moodustati kaupmeeste koondis nimega Hansa. 14.16. sajandil ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Hansa edukus osav monopoliseerimine, koge. Lübeck Click to edit Master text styles Second level Third level
Kas Eestis on kodanikuuhiskond demokraatia tagatiseks ? Demokraatlikkus riigis peab olema inimesel võimalus eneseteostuseks olenemata sellest, kas inimene tahab tegutseda kasumieesmärgil või mitte. Kui riik ei võimalda ning takistab kodanikel luua ühinguid või seltse ei ole tegu demokraatlikku riigiga. Kodanikuühiskonna tegutsemise takistamisel või puudumisel puudub ka demokraatia. Kodanikkuühiskond vastandub barbaarsele, vähearenenud või totalitaarsele ühiskonnale. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikeõiguste ja vabatuste tunnustamine. Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd. Demokraatia toimimiseks vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid, et haarata rahvast otsustamisse. Need k...
Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja...
1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma Tänavad olid kitsad Usulised kõhklused ja kahtlused = reformatsioon Linnakomuunide ja tsunftide loomine, tsunftikäsitöö kasv ja õitseaeg Linnakodaniku seisuse teke, linnade liidud Linnast sai alguse rahamajandus, mis väärtustas kõike kiiresti tulu toovat. Sellega sai osta nii abielu, nime kui ka positsiooni. Aitäh!
I maailmasõda. 1914-1989a. 1. Millised olid suurriikide liidud? 2.Sõja põhjused? Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgendamisest maailmas. 3. Sõja ajendiks sai? 28juuni 1914. Austria troonipärija Franz Frendinardi tapmine, Surbi salaorganisatsiooni liikmete poolt. 4. Sõda algas? 28. juulil 1914. kui Austria- Ungari kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. 3. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. 4. august 1914 kui Inglismaa kuulutas sõja Saksmaale. 5
Teise maailmasõja tulemused, tagajärjed 1. Maailm jagunes kaheks vastandlikuks leeriks (bipolaarne maailm): sotsialistlikuks ja kapitalistlikuks Külmsõda 2. USA ja Nõukogude Liit muutusid üliriikideks 3. Tekkis sotsialismileer ehk Idablokk. 4. Lõhenesid kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks: Saksamaa, Korea, Vietnam, Hiina. Hiljem ühinesid Saksamaa ja Vietnam 5. Loodi ÜRO 6. Tekkisid uued sõjalised- ja majanduslikud liidud: a. NATO kapitalistlik b. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) sotsialistlik sõjaline liit c. VLM (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) sotsialistlik majandusliit 7. Algas kolonialismi vastane võitlus, tulemusena tekkisid uued iseseisvad riigid 8. Maailm jagunes majanduslikult kolmeks: a. I maailm arenenud, rikka kapitalistlikud riigid b. II maailm sotsialismileer c
Nii näiteks ei olnud Venemaa ja Saksamaa huvid tegelikult vastuolus, ega polnud Austria ja Prantsusmaa suhetel erilisi pingeid. Liitlaslepingute tõttu mässiti näiteks Austria-Ungari ja Venemaa vahelistesse Balkani probleemidesse ka nendes küsimustes täiesti neutraalsed Prantsusmaa ja Saksamaa. See on üks vastustest küsimusele, miks puhkes selline sõda, milles kõik suurriigid olid osalised just kahes üksteisega konkureerinud riikide blokis. Samuti võisid olla põhjuseks väiksemad liidud - Vene-Serbia ning Briti-Belgia omavahelised lepped. Nendes kokkulepetes lubasid suurriigid oma väikeriikidest partnereid agressiooni korral abistada. Selliste lepete olemasolu tähendas, et ka mitmesugused kohaliku loomuga konfliktid võisid areneda kergesti globaalseks sõjaks, kuna nii konflikti kaasatud suurriigi kui ka väikeriigi taga seisis kogu riikide blokk.
Kes tegutses sinu arvates õigemini? Põhjenda oma seisukohta. j.tõnnisson oli revolutsiooni vastu. Ta tahtis,et eestlased puutuksid suhteliselt vähe revolutsiooniga kokku. Ta tahtis,et kõik oleks seaduslik. Minu meelest käitus tõnnisson õigesti, sest ta ajas asja seaduslikult ja seoses sellega ei olnud põhjust veriseks mahasurumiseks. 7.venemaa pooldas serbiat, austria-ungari kuulutas välja sõja serbia vastu. Seepeale kuulutas venemaa välja mobilisatsiooni. 8. Millised riikide liidud kujunesid välja esimese maailmasõja alguseks? kes nendesse kuulusid? kolmikliit- saksamaa, itaalia, austria-ungari Antant- venemaa, inglismaa , prantsusmaa 9. Mis oli sinu arvates 20. sajandi olulisem saavutus teadusevallas? põhjenda. geneetika rajamine- kuna uute teaduste avastamine võimaldas inimesi kergemini ravida, sai teha erinevaid uuringuid.
väike. On selge, et inimkond ei saa jätkata ületootmist ja ületarbimist, sest kui inimesed soojendaksid kliimat sama aktiivselt nagu eelmisel sajandil, siis oleks 10 000 aasta pärast Maa keskmine temperatuur umbes 70 kraadi ja elu siin planeedil oleks peaaegu võimatu. Mõni aasta tagasi hakati tõsisemalt mõtlema kliimasoojenemise kiiruse peale ja leiti, et niimoodi jätkates ei püsi elu siin kaua. Erinevad liidud hakkasid seadma norme kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja kliima soojenemise peatamiseks. Igaüks meist peaks suutma midagi teha kliimasoojenemise vastu. Ärge reostage ega saastage keskkonda ja tarbige asju mõõdukalt, sest kui me kõik seda teeme, siis on see suureks abiks meie planeedile.
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Laste õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja –pornograafiat käsitlev fakultatiivprotokoll Ühiskonna õpetus Koostaja: Vivian Täht Klass: 12A Sissejuhatus Lapse õigusi käsitletavale protokollile, kirjutas Eesti alla 24.09.2003a Vastu võeti 02.06.2004a. On igasuguseid seaduseid, mis määravad lastekaitse eri riskide korral nt. Lastekaitse-sotsiaalhoolekande-perekonna seadused 16.10.2003a „Lapse õiguste tagamise strateegia“ Strateegial kolm osa: 1)põhivajaduste rahuldamise eesmärgid 2)laste erivajaduste rahuldamise eesmärkidele 3)lapse heaolu tagamine Laste müük Laste müük on mistahes tehing, mille käigus isik annab üle lapse teisele ...
· 40.-50.aastad · 3 ajaloosündmust o II maailmasõda o 6.august 1940 astub Eesti Nõukogude Liidu koosseisu o Massiküüditamised (14 juuni 1941, 25-26 märts 1947) · Kuidas jagunes kirjandus (millised kirjanike liidud loodi, millised ajakirjad ilmusid)? o Kirjandus Eestis 1943 Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas Ajakiri ,,Looming" 1945 ajaleht ,,Sirp ja Vasar" o Kirjandus paguluses 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 ajakiri ,,Tulimuld" · Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses?
Kes tegutses sinu arvates õigemini? Põhjenda oma seisukohta. j.tõnnisson oli revolutsiooni vastu. Ta tahtis,et eestlased puutuksid suhteliselt vähe revolutsiooniga kokku. Ta tahtis,et kõik oleks seaduslik. Minu meelest käitus tõnnisson õigesti, sest ta ajas asja seaduslikult ja seoses sellega ei olnud põhjust veriseks mahasurumiseks. 7.venemaa pooldas serbiat, austria-ungari kuulutas välja sõja serbia vastu. Seepeale kuulutas venemaa välja mobilisatsiooni. 8. Millised riikide liidud kujunesid välja esimese maailmasõja alguseks? kes nendesse kuulusid? kolmikliit- saksamaa, itaalia, austria-ungari Antant- venemaa, inglismaa , prantsusmaa 9. Mis oli sinu arvates 20. sajandi olulisem saavutus teadusevallas? põhjenda. geneetika rajamine- kuna uute teaduste avastamine võimaldas inimesi kergemini ravida, sai teha erinevaid uuringuid.
jaotus. ÜHISKONNA PÕHIVÄÄRTUSED MAJANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID Primaarsed eesmärgid: 1)KORRAPOLIITILISED 2)SOTSIAALPOLIITILISED Maj. poliitika intstituitsioonid: otsustusintstuitsioonid: 1.parlament 2.valitsus 3.kohus 4.keskpank 5.president 6.riigikontroll otsustamistasandid: *rahvusvaheline(globaalsed probleemid) *rahvusriik(riiklikud huvid) *Kohalik Omavalitsus ehk KOV(rühma,isiku huvid) Mõjutusintstituitsioonid: 1.erakonnad 2.kutseühendused ja liidud 3.suured ettevõted 4.tööandjate ühendused 5.tõõvõtjate ühendused 6.meedia 7.teadus 8.maffia 9.rahvusvahelised organisatsioonid 10.nõuande ja konsultatsiooniettevõtted 11.valitsusvälised organisatstioonid 12.klubid, jms organisatsioonid *TURG OTSUSTAB MILLISED KAUBAD,HIINNAD SOBIVAD ja MILLISED HARUD JÄÄVAD ELLU. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------
...............................................................lk 3 3. Seire ................................................................................................................................lk 3-4 4. Looduskaitse vajab .............................................................................................................lk 4 5. Looduspargid ..................................................................................................................lk 4-5 6. Looduskaitse liidud ............................................................................................................lk 5 6. Kasutatud kirjandus ja viited .............................................................................................lk 6 7. Lisa .....................................................................................................................................lk 7
peavadki neid valitsema. Uusimperialismiga tekkis tehnikaline evolutsioon. Tänu uuendustele ja tehnoloogiale saabki imperialismi juurutada. Rahvusvahelised suhted: Ettevalmistumine sõjaks algas juba 19.sajandi lõpul. Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks hakati tegema sõprus-ja mittekallaletungilepinguid. Neid lepinguid oli vaja, et sõjaks liitlasi saada ning et ennustada, kes kelle vastu pöördub. Riigid panid väga palju raha sõjalise olukorra tugevdamisele. Olulisemad liidud: 1882 Kolmikliit Saksamaa, Austria/Ungari, Itaalia. Itaalia lasi sõja puhkedes kolmikliidust jalga ning pööras liitlastele selja. 1904/1907 Etende Cordiale ehk Antant. Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa Riikide huvide kokkupõrge: Prantsusmaa-Saksamaa Saksamaa soovis purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril, Alsace-Lorraine ehk Elsass-Lotring on piirkond, mis oli oluline majanduspiirkond ning sinna tehti juba keskajast manufaktuure ja see piirkond käis
Riigikaitse Eestis Riigikaitset on vaja igale riigile nii sise- kui ka välisvaenlaste eest kaitse leidmisel, sest muidu seda riiki ei eksisteeriks. Riigi kaitsmine agressorite eest on selle riigi rahva ülesanne ning seega on loodud erinevad riigikaitse üksused ja lisaks ka erinevad liidud mitmete riikide vahel. Eesti riigikaitse põhineb Eesti kaitsejõududel, välislepingutega sätestatud sõjalisel koostööl ja vabatahtlikel ühendustel. Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb maaväest, mereväest,õhuväest ja vabatahtlikul ühendusel Kaitseliidul. Kuna kaitseväe tegevuse jätkumine ning uute liikmete organisatsiooni astumine on väga oluline, siis on oluline ka see , et Eestis kehtib täisealistele noormeestele ajateenimise kohustus
aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVKL) Põhialgatajaks oli Artur Sirk, kes oli liidu ideeliseks juhiks terveks liidu ajaks, isegi siis, kui Andres Larka 1930. aastal liidu esimeheks valiti Liikmete arv: - 1931. aastal 5000 - 1932. aastal 15 000 - 1933. aastal 40 000 Siht Riigivõimu tugevndamine põhiseaduse reformi abil 1930
2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tulemused). Eesti kolme kuninga võimu ajal; Rootsi aeg; Vene aeg 18. sajandil: halduskorraldus, majandus, talurahva olukorra muutumine, vaimuelu, rahvastikuprotsessid. Balti erikord. Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
