MS põhjused • Ohu alahindamine • Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia • Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Kaart enne I aailmasõda Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Tähtsamad lahingud • Marne • Ypres • Verdun • Somme • Jüüti Marne'i lahing • Toimus 5.-12 september 1914. • Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa. • Lahing nurjas Saksamaa plaani vallutada pariis. • Kasutati kaevikuid. Marne`i lahingu kaart Ypres`i lahing • Lahing sai nime linna järgi, mille läheduses lahing toimus. • Selles lahingus kasutati esimest korda mürgikaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, 5000 nendest suri.
eskaadri ülemaks. Esimene maailmasõja alguseks oli Scheer Saksamaa suurim allveesõja pooldaja. Ta julgustas allveelaevade kasutamist ka neutraalsete USA kaubalaevade vastu. 1916. aasta jaanuaris määrati Scheer Avamerelaevastiku ülemaks. Scheer oli kindel, et edu saavutamiseks merel tuleb Brittide laevastikku väikeste gruppide kaupa hävitada, kuni Avamerelaevastik on valmis otsustavat lööki andma. Peale Jüüti merelahingut ei julgenud Scheer enam brittidega otsustavaid lahinguid pidada. 1918. aastal määrati Scheer Saksa mereväe ülemaks. Sellel ametikohal sai ta teenida loetud kuud, sest ei nõustunud keisri plaanidega anda Brittidele viimane otsutav löök, peale mida ta erru saadeti. Admiral Scheer suri 26. novembril 1928. aastal, 65 aastaselt.........................................................................5
haldusüksused Kopenhagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhagen Rahaühik: Kroon Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Belt. Lõunanaaber on Saksamaa. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared (1399 km²; 47 000 el.) ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa (2 175 000 km²; 56 000 el. Kaart nr. 6). Riigikorraks on 1953
(45227 km²) Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast Norra ja Rootsiga. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Bornholmi saar asub 130 kilomeetrit ida pool, Läänemeres. Kanada läheduses asub ka väga suur saar Gröönimaa. Mis kuulub ka Taanile. Samuti kuuluvad Taanile Fääri saared, mis asuvad Islandi ja Sotimaa vahel.
Riigipea: kuninganna Margrethe II Peaminister: Anders Fogh Rasmussen (alates 27.11.2001) Pealinn: Kopenhaagen (501 tuhat elanikku, Kopenhaageni piirkond 1,1 miljonit elanikku) Rahaühik: Taani kroon, DKK (taani k. krone), 1 kroon=100 ööri (øre) (1) (2) http://www.nielsen-books.com/images/Denmark_Map.gif(2) http://www.zone.ee/uba/geo/taani(1) 3 Asukoht Taani Kuningriik paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Belt. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 4 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil.
Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Iseloomusta positsioonisõda! Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda! * * * III Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid ................... ...................... IV Täida tabel Esimese maailmasõja tähtsamate lahingute kohta aastatel 1915- 1917! (Kasuta ka kaarti lk 44!) lahing aeg koht osalejad lahingu tulemus iseloo- mustus Verduni lahing Somme`i...
1915:Ipri lahing, gaasirünnak. 1916:Verduni lahing, Somme'i lahing. 1917:Tankirünnak Cannrais, Somme'i. IDARINNE 1914:Venemaa tahtis tungida Preisimaale 1915:Saksamaa andis pealäägi Venemaale. 1916:jätkus sama mis 1915.a 1917:Veebruarirevolutsioon, Saksamaa alustas pealetungia(vallutas Riia) TEISED RINDED 1914:Jaapan astus sõtta Hiinaga Vallutati tugipunktid Hiinas 1915:A.U. Kuulutas Itaaliale sõja, A.U.-Serbia sõdisid omavahel. 1916:Saksamaa püüdis läbi murda mereblokaadi, Jüüti merelahing. 1917:Saksamaa tuli A.U.-le appi Üldpealetung. Vallutati Camporetto.
Poolsaared, saared 1)Skandinaavia ps 15)Iiri s 29)Kesk-Vene k 2)Koola ps 16)Suurbritannia s 30)Karpaadid 3)Jüüti ps 17)Baleaari s 31)Dinaarid 4) Pürenee e.Ibeeria ps 18)Korsika s 32) Alpid 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 33)Püreneed 6)Balkani ps 20)Sitsiilia s 34)Sudeedid 7)Krimmi ps 21)Malta s 35)Vogeesid 8)Novaja Zemlija s 22)Kreeta s 36)Shwarzwald 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 37)Kesk-Doonau m 10)Teravmäed 24) Öland'I s 38)Alam-Doonau m 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 39)Hibiinid 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk 13)Shetlandi s 27) Sjalland Lolland 14)Briti saared 28) Valdai Kõrgustik Lahed mered väinad
3 elanikku km2 Rahvastik: taanlased(97%), türklased(5%), muud(2%) Taani lipp Taani kaart Taani vapp 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist. 1.2 Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku
Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub Taani Põhja-Euroopa riikide hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopasse. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Riigikord Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid. Riigi poliitiline juht on peaminister. Taani
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Jaapan, Prantsusmaa, USA, Inglismaa jt) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Tähtsamad kuupäevad: 28.juuni 1914 tapeti serbia salaorganisatsiooni liikme poolt Austria troonipärija Franz Ferdinand. 23.juuni- 4.aug riigid kuulutasid üksteisele sõja ja sellega algas I MS. 26-30 aug 1914 Tannenbergi lahing 14.sept 1914 Marne lahing, sellega peatatakse sakslaste pealetung. 22.apr 1915 Ypresi lahing 31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa. 1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6.nov 1917 riigipööre Venemaal. 23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne metsas alla vaherahukokkuleppele. 30.dets 1922 moodustati NSV Liit. Nimed: Franz Ferdinand- Austria troonipärija
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he
Keel Taani Rahaühik Taani kroon Riigikord Konstitutsiooniline monarhia Kuninganna Margrethe II Põllumajandus % SKPst 4 Tööstuse % SKPst 27 Teeninduse % SKPst 69 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi. Läänest ja põhjast Põhjameri, idast Läänemeri. Taani on lauskmaa, mis asub Jüüti poolsaarel, mis on üksiti riigi ainus mandriga ühendatud osa. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on kesk ja idaosa künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis
http://www.abiks.pri.ee Nimed J.J.C.Joffre -Prantsusmaa kindral (Marne`i lahing) L.Trotski -Petrogradi nõukogu esimees L.Kornilov -Saksamaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja F.Foch -liitlaste ülemjuhataja V.Uljanov -(Lenin) enamlaste juht, soovis sotsialistlikut ühiskonda G.Lvov -Vene vürst, Ajutise Valitsuse eesotsas Wilhelm II -Saksamaa keiser A.Brussilov -Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja G.Rasputin -"püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) H.Ph.Petain -Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Nikolai II -Vene keiser A.Kerenski -Ajutise Valitsuse eesotsas Venemaal J.Jaures -Prantsuse sotsialist, kes astus välja sõja vastu A.v.Schlieffen -Saksamaa kindralstaabi ülem W.Wilson -USA president (demokraat) Franz Ferdinand -Austria tr...
pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõrgalt valmistunud. Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), Armee suur aga varustus vilets. Kaks rünnakusuunda. Austria-Ungari sõjaplaan. Arvestas Saksa toetusega, võitles mitmel rindel. 3. I MS lahingud: Marne´i lahing, Ypres´I lahing, Verduni lahing, Somme´i lahing, Jüüti merelahing (olulisemad märksõnad igaühe kohta) – Marne’i lahing: Läänerinne. Tekkis postisoonisõda, mille rinde pikkus oli 720.; Yrpes’i lahing: Läänerinne. Mürkgaas sakslaste poolt. Verduni lahing: Läänerinne. Suurim maismaalahing. Somme’i lahing: Läänerinne. Surma sai 1,3 miljonit sõdurit. Tankid. Jüüti merelahing: Allveelaevad. kokku 250 laeva, mõlemad pooled tunnistasid end võitjateks. 4
7-Ööland R. 24- Ahvenameri 33- Rootsi 8-Gotland R. 25- Botnia/Põhjalaht 34- Taani 9-Saarema 26- Soome laht 35- Saksamaa 10-Hiiumaa 27- Gdanski 36- Poola 11-Ahvenamaa Soome 28-Landsorti süvik 37- Venemaa Poolsaared: (Läänemere kõige 12- Skandinaavia sügavam koht) 13- Jüüti 14- Poola maasäär 15- Nida-Palanga maasäär 16- Kuramaa 1) Miks on Läänemeri väikese soolsusega (riimveeline): * jõed toovad palju magedat vett * veevahetus ookeaniga on aeglane * sademete hulk ületab aurumise 2) Läänemere sügavused (Täida lisatud kaardi järgi) Läänemere suurim sügavus on 459m, see paikneb Landsorti süvikus Botnia e. Põhjalahe suurimad sügavused on 294m, see paikneb Ahvenameres Soome lahe suurim sügavus on 110 m, see on Soomelaht
Taani ELiga ühinemise aasta: 1973 Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Kopenhaagen Üldpindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5,5 miljonit z Rahaühik: Taani kroon Kuula Taani keelt Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Taani on tasane lauskmaa.
TAANI Üldandmed Pindala: 43 000 km2 – põhiterritoorium Autonoomsed piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared. Rahvaarv: 5,6 miljonit Pealinn: Kopenhaagen Suuremad linnad: Orhus, Odense Riigikord: Kuningriik Kuninganna: Margrethe II Geograafiline asend Põhjamaadest kõige lõunapoolsem Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja
(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimese maailmasõja suurimad lahingud : Jüüti merelahing 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, mis oli Esimese maailmasõja suurim merelahing, osales 250 alust. Lahingu tegelik võit kuulus inglastele, sest sakslastel ei õnnestunud Läänemerele läbi murda. Marne'i lahing Marne'i lahing (5.-6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele ning nurjasid Saksa sõjaplaani. See lahing mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast sõdivate poolte ümberhaaramiskatseid
1915 - Austra-Ungari kuulutab Itaaliale sõja. Saksa väed tulevad Austria-Ungarit abistama. Veebruar 1915 - Saksa väejuhatus kuulutab välja allveesõja. Uppub Inglise reislaev Lousitiania, hukkub üle 1200 inimese. Aprill 1915 - Sakslased kasutavad Ypres lähedal esimest korda sõjategevuses gaasi. 1915. aasta lõpul - Stabiliseerub rinne Riia-Daugavpils-Pinsk- Tsernovtsõ joonel. Veebruar 1916 - Algab 10 kuud kestnud Verduni lahing. 31. Mai 1916 - Taani ranniku lähedal toimub Jüüti merelahing. Juuli-November 1916 - kestab Somme'i lahing. 1916 - Saksamaa otsustab mereblokaadi läbi murda, 1917 - Veebruarirevolutsiooniga kukutatakse Venemaa tsaarivaltisus. Aprill 1917 - Ameerika Ühendriigid astuvad sõtta. September 1917 - Saksamaa vallutab Riia. November-Detsember 1917 - Edutult lõppeb inglaste tankirünnak Cambrais linna lähistel. November 1917 - Venemaal toimub riigipööre. 1917. aasta lõpul - Bolsevikud sõlmivad sakslastega vaherahu.
saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Veb.-Nov. Verduni lahing Juhtis 1916.a. Murti läbi 1916.a. 31. mail 1916. kindral Petain, hukkus juuni Austria-Ungari toimus Jüüti 1 mljn meest. kaitseliin merelahing. Suurim merelahing, osales 250 alust. 1.juuli-nov. Somme’i lahing 1916 Antandi poolel esmakordselt kasutati
ESIMENE MAAILMASÕDA E U R O O PA KA A RT E N N E E S I M E S T M A A I L M A S Õ DA SÕ JA A JEND Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärijaertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. PÕHJUSED Suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Balkani sõjad. Liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Marne TÄHTSAMAD L AHINGUD 5.–12. september 1914 Ypres 5 lahingut Verdun 21. Veebruarist – 11. Detsembrini 1916 Somme 1. juulist - 18. novembrini 1916 Jüüti 31. mai 1916 YPRES Lahing toimus Belgia linna Ypresi ümber, kus ühel pool võitles Saksa ja teisel poolel Belgia, Prantsusmaa, Kanada ja veel Briti üksused Teises Ypresi lahingus kasutati esimest kor...
madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini Järved: Laadoga, Oneega, Saimaa, Inari, Vänern, Vättern 2. Mõõda kaardil Euroopa maksimaalne ulatus põhjast lõunasse: ........................ km, idast läände ........................... km. 3. Loetle Euroopa poliitilise kaardi abil riigid, millel puudub merepiir. .............................. .....................................................................................................................
KIELI KANAL Annabella Nurkma 9a Kool : Kohtla – Järve Maleva Põhikool Õpetaja : Krista Piir SISUKORD • Tutvustus • Piirangud • Välislingid • Pildid • Kasutatud materjalid TUTVUSTUS • Kieli Kanal (saksa keeles Nord-Ostsee- Kanal, varem Kaiser-Wilhelm-Kanal) on 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. • Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km) võrreldes teekonnaga ümber Jüüti Poolsaare. • Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. • Kieli kanal on üks maailma tihedaima liiklusega kanaleid. Tänapäeval ei mahu suuremad laevad enam kanalist läbi. • Kanali avas 20. juunil 1895 Saksa keiser Wilhelm II • PIIRANGUD • Suurim laeva pikkus 235 m • Suurim aluse laius 32,5 m • Mageveesüvis 9,5 m, kui laeva pikkus on kuni 160 m • Süvis alustel pikemad kui 160 m kooskõlas tabeliga
Taani Luxembourg-Ville Inglise kanal ehk La Manche´i väin 13. Sveitsi konföderatsioon Bern 14. Austria V Viin (Wien) Poolsaared 15. Liechtensteini Vü Vaduz Skandinaavia Ida- ja Vahe-Euroopa Koola 16. Eesti V Tallinn Jüüti 17. Läti V Riia Pürenee 18. Leedu V Vilnius Apenniini Balkani 19. Valgevene V Minsk Krimmi 20. Ukraina V Kiiev Väike-Aasia 21. Venemaa V (föderatsioon) Moskva 22. Moldova V Chisinau Saared 23. Poola V Varssavi Island
tööstusele. 2)Põllumajandusega tegeleb tänapäeval ligi 4% inimestest. 3)Taanis on industreaalne tootmisvorm 4) Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang.Et suurim käibe tuleb enda maa toodetud varadest. peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. 3. 1) Taani on spetsialiseerunud loomakasvatusele. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. 2)lambakasvatus,veisekasvatus,seakasvatus, 4.1) või, juust, sealiha, munad,suhkur- on need tooted,mida ei tarnita sisse välisriikidest. 2)imporditakse vilja,sööta ja väetist.
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Majanduslikud eeldused Kasutatakse kaasaegset tehnikat Tööjõud: Kvalifitseeritud, spetsialiseeritud talud Põllumajandus on tootlikuim majandusharu Põllumajanduses hõivatud on 3,3% tööjõust Taani on avatud ja arenenud majandusega riik Põllumajanduse spetsialiseerumine Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel Põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut Kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. Taani on spetsialiseerunud loomakasvatusele ... Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning
Taani Taani on riik Põhja-Euroopas, mis asub Saksamaa ja Rootsi vahel. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on tasane lauskmaa, ning 443 saarest. Nendest 82 on asustatud. Suuremad saared on Fyn ja Sjælland. Taani pealinn on Kopenhaagen. Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu. Taanil on suur kalatööstus ja tugev kaubalaevastik. Suurimad tööstusharud on toiduainete-, keemia-, tööpingi-, metalli-, elektroonika-, ja transporditehnika tööstus. Ka turism on majandusele oluline. 8. ja 11
Gaas tappis alguses palju inimesi, tekkis paanika, inimestel polnud kaitset , aga hiljem leiutati gaasimaskid. 6. Lahingud ja nende iseloomustus. Piirilahing- Saksamaa saavutas edu. Tannenbergi lahing- venelased peatati idarindel. Gallipoli poolsaar- inglaste Türgivastane dessant kukkus läbi. Gorlice operatsioon- sakslased tungisid Riia- Daugavpils-Pinski jooneni. Verduni lahing- hakklihamasin. Somme'i lahing- 1 kord kasutati tanke. Jüüti merelahing- sisuline võit inglastele. 7. Miks astus sõtta USA? Ameeriklaste kaubalaevu lasti massiliselt põhja, Ameerika kartis, et Saksamaa võidab sõja. 8. Miks said keskriigid lüüa? Saksamaa liitlased lahkusid sõjast, reservid hakkasid otsa lõppema (mehed, toit, nafta). 9. Millal sõlmiti vaherahu? 11.11.1918 10. Millised rahutingimused suruti Saksamaale peale? Miks olid need tingimused ohtlikud? Umbes 1/8 territooriumist tuli loovutada, sõjaväes võis olla 100000
Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin (Veebruarirevolutsioon, enamlik positsioonisõda oktoobripööre) ja nende mõju
1.Maailmasõda Antant> kolmikliit(keskriigid) Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia(1915. lahkus) Bulgaaria Türgi Sõja eesmärk: Suurriigid tahtsid maailmas oma positsioone tugevdada. Selleks tuli territooriume laiendada ja uusi kolooniaid hõivata. Sõja plaanid: 1.Saksamaa-välksõjaplaan-kiiresti vallutada Prantsusmaa(1,5 kuud) ja siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. 2. Prantsusmaa-Tegid suure panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. 3. Venemaa- Oli plaan purustada Saksa väed. 4. Inglismaa- Otsustas toetada liitlasi rahaliselt ja anda ka abiväge Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja k...
Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit. Norra, Rootsi ja Soome asuvad Skandinaavia poolsaarel, Island on saar Atlandi ookeanis, Taani paikneb Põhja- Saksa madaliku põhjaosas Jüüti poolsaarel ja ümberkaudsetel väiksematel saartel. Põhja- Euroopa on väga eriilmeliste maastike maa. Selles regioonis leidub nii mägesid, madalikke, kärestikulisi jõgesid, paljaid kaljusid, tuhandeid järvi, palju metsi, vulkaane, geisreid, liustikke. Põhja- Euroopa riigid on kõik rahvusriigid, neis räägitakse peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia keeli (norra, rootsi, taani ja islandi keeled), välja arvatud Soomes, kus soome keel kuulub soome- ugri keelerühma.
Sõjalised plaanid: SAKSAMAA välksõda, Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANSTUSMAA rajati tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Rinded: IDARINNE Venemaa, LÄÄNERINNE Saksamaa, Prantsusmaa, BALKANI RINNE Lahingud: Marne'I lahing1914, Jüüti lahing!916, Jeper1917, Somme1916, Cambrai1917, Verdun1916, Tannenberg1914, piirilahing 1914. Sõjalised uuendused: mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Muutused ühiskonnas: 50milj. Mobiliseeritud, üldine töökohustus mõnel maal, elatustaseme langus, toidupuudus(ersatzkaubadkeemiatöösutus), epiteemiad, naised tööl(tehastes, kaevandustes, kuid palk väiksem kui meestel), levisid vasakpoolsed vaated, kasvas vägivald.
konoliaan vallutused Aafrikas *Majanduslikud ja poliitilised huvid põrkusid Inglism. ja Prantsu. , Aafrikas ja Lähis-Idas. ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused:vastuolud maailmasuurriikide vahel *võitlus kolooniate ümberjagamise pärast *võidurelvastumine. Sõjaajend: 28 juunil 1914 tapsid Serbia terrorist Sarajevos Austria-Ungari troonipärja. Sõdivad pooled: Keskriigid ja antant Tähtsamad rinded: Läänerinne ja Idarinne Positsiooni sõjad: Marne lahing, Verduni lahing, Somme lahing, Jüüti merelahing, Cambrai lahing, Caporetto lahing. Somme lahingu iseloomustus Inglismaa ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Inglastel õnnestus sakslastest läbi murda, kuid ei suudetud õigel ajal seda ära kasutada. See sõda ei toonud edu.
1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5. Rhöne ( suubub põhjamerre)
Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Geograafiline asend Taani kuningriik asub Põhja- ja Kesk- Euroopa, Läänemere ja Põhjamere vahel. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub ta Põhja-Euroopa riikde hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopassa Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Belt. Lõunanaaber on Saksamaa. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared (1399 km²; 47 000 el.) ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa (2 175 000 km²; 56 000 el.)
Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi sest Suurbritannia saabus kiiresti belglasi abistama, Venemaa alustas kiiret pealetungi, Prantsuse ja Briti armeed ühiselt Saksamaa vastu ning Saksa vägede ühendusteed tagala ja rinde vahel olid liiga pikad. 3. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? Sõjategevus läänerindel: Saksamaa tungis sisse neutraalsesse Belgiasse (august 1914). Belgia hea vastupanu päästis Prantsusmaa. Briti väed Prantsusmaale. 1914 Saksa vägede peatamine Marne jõel. Algas positsioonisõda. 1915 aprill Ypres lahing- kasutati mürkgaasi esimest korda(Saksamaa Inglismaa vastu)
korda kasutusel Somme 'i lahingus. 6. *Marne 'i lahing -1914.aasta augustis (piirilahing), Saksamaa Prantsusmaa vägede ja ühe inglismaa armee vastu. * Ypres'i lahing 1915.aasta aprillis (gaas) Sakslased inglaste vastu. *Somme 'i lahing 1916.aasta juulist-novembrini (lennuvägi ja tankid) Prantsusmaa-inglismaa Saksamaa vastu. *Verduni lahing 1916.aasta veebruarist veel järgmised 10 kuud. 7. Tuntuim merelahing oli Jüüti merelahing (31.mail, 1916) Saksamaa ja Inglismaa vaheline sõjaajaloo kõige suurem merelahing, kus kumbki osapool võitu ei saavutanud. Ülemvõim merel võimaldas liitlastel kiiresti hõivata ka Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Üksnes Ida-Aafrika suutis väike Saksa grupeering peaaegu sõja lõpuni vastupanu osutada. 8. Compiegne 'i vaherahu - (11.novembril, 1918) lõpetati sõjategevus I maailmasõja rinnetel
Ungarile appi ja kaotajana tuli 1915ndal aastal Serbia. 1915 kuulutas AustriaUngari Itaaliale sõja. Saksa vägede appi tulemisel AustriaUngarile vallutati Campretto 1917ndal aastal. 1914ndal aastal astus sõtta Jaapan Saksamaa vastu. Sõda merel ja kolooniates Inglismaa osavõtt kindlustas Antandi ülemvõimu merel. 1915ndal aastal kuulutas saksa välja allveesõja. Meri Inglismaa ümber kuulutati sõjatsooniks. 1916 proovis Saksamaa murda läbi mereblokaadi, peeti Jüüti merelahing, kus kumbki osapool ei võitnud. Suured tänud kuulamast !
Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. • Saaredja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; • Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; • Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; • Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi
Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi,kuid sakslased kuulutasid selle Jüüti lahingu oma võiduks. Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 ) · Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. · Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Sõjategevus 1917 ( Saksamaa väed ) · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu,aga see ei olnud märgatav.
Suurbritannia armee saabus kiiresti belglastele appi. Venemaa alustas pealetungi kiiremini kui sakslased olid oodanud osa vägesid tuli ümber paigutada idarindele. Prantsuse ja Briti armee suudeti ühiselt paisata Saksamaa vastu. Logistiline möödalaskmine vägede ühendused tagala ja rinde vahed pikad. 9. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Sõdivad riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem USA Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid, allveelaevad, ristlejad, torpeedod ja meremiinid Saksamaa tungis neutraalsesse Belgiasse. Belgia kangelaslik vastupanu. 10 päeva päästsid Prantsusmaa. Inglismaa kuulutas sõja Saksamaale. Briti väed Prantsusmaale Saksa vägede peatamine Marne'i jõel 25 km kaugusel Pariisist.
koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid, 2. alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal. 3. hukkunuid oli umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit, mitu miljonit inimest surid nälga ja haigustesse. 4
laiustel; B. pidevalt laskuvad õhuvoolud; C. saareline asend; D. külmad hoovused; E. kõrged mäestikud 7. Kuidas mõjutab kliimat koha kõrgus merepinnast? (vaata ka ül 3.10 harjutuskogumikust) 8. Millised tegurid avaldavad mõju Eesti kliima kujunemisele? Kuidas? 9. Reasta järgmised kohad päikeselt saadava kiirgushulga järgi. (alusta suuremast) Rovaniemi , Sri Lanka, Panama, Iirimaa, Korsika saar, Jüüti ps 10. Mida saad järgmiselt jooniselt välja lugeda? Leia igale ,,joonele" (RE juhendist kaardipunktide alt) mõned geograafilised kohad. Kasuta atlast. Märgi joonise vabale poolele , millised tuuled nendes piirkondades esinevad ning kui pikk on päev ja öö näidatud laiustel. Selgita, kuidas mõjutab geograafiline laius kliimat. 11.Aastased temperatuurikõikumised on kõige suuremad A. mandrite sisealadel
Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi,kuid sakslased kuulutasid selle Jüüti lahingu oma võiduks. Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 ) · Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. · Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Sõjategevus 1917 ( Saksamaa väed ) · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu,aga see ei olnud märgatav.
panema Verduni lahing kestis umbes 10 kuud, kuid sakslastel ei õnnestunud pratslasi murda, "hakklihamasinas" hukkus umbes miljon meest Sügisel sattus Saksa laevastik Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele ja tundus olevat paras aeg Saksa laevastik sisse piirata ning hävitada, kuid sakslased suutsud haardest läbi murda ja oma baasi naasta (Jüüti merelahing) Sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu omavõiduks, kuid tegelik võit oli pigem inglastel, sest edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt Venemaa kokkuvarisemist oodates hoidis Saksamaa 1917 omapeamised jõud läänerindel, kuid ei tunginud seal peale Oma positsioonide kindlustamiseks rajasid sakslased eesliini taha varuliine,kuhu vastase suurtükitule eest võis tõmbuda Aprillis lõid sakslased seda taktikat kasutades tagasi
Bulgaaria tuli Austria-Ungarile appi ja kaotajana tuli 1915-ndal aastal Serbia. 1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja. Saksa vägede appi tulemisel Austria-Ungarile vallutati Campretto 1917-ndal aastal. 1914-ndal aastal astus sõtta Jaapan Saksamaa vastu. SÕDA MEREL JA KOLOONIATES Inglismaa osavõtt kindlustas Antandi ülemvõimu merel. 1915-ndal aastal kuulutas saksa välja allveesõja. Meri Inglismaa ümber kuulutati sõjatsooniks. 1916 proovis Saksamaa murda läbi mereblokaadi, peeti Jüüti merelahing, kus kumbki osapool ei võitnud. LÕPP 1917.11. toimus Venemaal riigipööre. Bolsevikud tegid sakslastega vaherahu. Kuid saksa väed alustasid 1918 pealetungi Venemaale. 1918.03 sõlmisid bolsevikud Brestis Saksamaa ja tema liitlastega rahu. 1918 aasta märtsist juulini tegid sakslased 4 suurt pealetungi. 1918 .sügisel ei suutnud saksa väed Antandile vastupanu osutada. 11.11 1918 kirjutas Compiegne'I metsas Antandi vägede ülemjuhataja alla vaherahule, mis lõpetas 1.maailmasõja
Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud pealornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Germaani hõimud- olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Vanim teadaolev germaanlaste kultuur oli 7. sajandil eKr Elbe alamjooksul ja Jüüti poolsaarel levinud Jastorfi kultuur. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätse, põlduba ja müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass
................................................ 11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 1. Üldandmed 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist[2]. 1.2 Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
