omadused/ 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 puuduvad Happelised/ aluselised Happelised/ aluselised aluselised omadused puuduvad omadused puuduvad 2KOH + N2O5 = 2KNO3 2KOH + 2NO2 = KNO3 omadused vees tekivad hüdroksiidioonid + H2O + KNO2 + H2O NH3 + HOH NH4+ + :OH- Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus Ammoniaak Vees hästi lahustuv , terava lõhnaga gaas
a) happelises lahuses - esimene pool: raua oksüdeerumine (moodustuvad Fe2+ ioonid, mis lähevad lahusesse.) teine pool: redutseerimisreaktsioon (Siin kasutatakse ära eelmises poolreaktsioonis vabanenud elektronid. Põhiline oksüdeerija happelise lahuse korral vesinikioon.) b) neutraalses lahuses - esimene pool: hapniku redutseerumine (moodustuvad hüdroksiidioonid). teine pool: tekkinud hüdroksiidioonid muudavad lahuse aluseliseks, seetõttu moodustavad korrosioonil tekkinud Fe2+ ioonid raud(II)hüdroksiidi sademe, mis õhuhapniku toimel kiiresti oksüdeerub, moodustades raua pinnale roostekihi. 6. Kuidas kaitsta metalle korrodeerumise eest? - Metalli katmine värvi-, laki- või emailikihiga. Keemiliselt väga püsiv, kuid kui kiht on
> - lahus, endo, tahked soolad < - TH, TA, gaasid · Soojusefektid lahustumisel: - hüdraatumine sidemete teke energia eraldub to tõuseb - kristalli lagunemine sidemete lõhkumine energia neeldub t o tõuseb - enamiku soolade lahustumine on endotermiline, sest ülekaalus on energia neeldumine kristalli lagunemisel. - Leeliste lahustumine vees on eksotermiline, sest hüdroksiidioonid hüdraatuvad tugevasti. · Dissotsiatsiooni võrrandi koostamine: - Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0 - SOOLAD: - ALUSED: - HAPPED: · Molekulaarne konsentratsioon: - n-ainehulk (mol) - V-lahuse ruumala (1 dm3) - Ck-molaarne konsentratsioon (mol/dm3)
Keemia tunnikontroll 29.01 Alused Mõisted: Alus, hüdrooksiid, leelis, neutralisatsioon Saamine (3 viisi), Reeglid, võrrandid, keemilised omadused Alus – Aine mis annab lahusesse hüdroksiidioone(üaine mis seob vesinikioone ehk prootoneid) Hüdroksiid- Anorgaaniline ühend mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH või hüdroksiidrühmad Leelis – Vees hästilahustuv tugev alus (ehk hüdroksiid) Neutralisatsioon – Aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi Aluste saamine – Leelise saamine metalli reageerimisel veega (Veega reageerivad ainult aktiivsed metallid. Se on redoksreaktsioon, mille käigus eraludb vesinik). 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 (lendub) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega.
edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidiooni Kuna hüdroksiidioonide liikuvus on väiksem vesinikioonide omast, siis on ele ekvivalentpunktini järsem kui elektrijuhtivuse kasv pärast ekvivalentpunkti Nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega kasvab lahuse elektrijuhtivus nõrgalt asendumisel hästidissotsieeruva soolaga. Pärast ekvivalentpunkti kasvab ele kuna lahusesse tekivad suure liikuvusega hüdroksiidioonid. Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel reageerib leelisega kõigepealt tugev h neutraliseerimist hakkab reageerima vähedissotsieeruv nõrk hape, sest tuge dissotsiatsiooni tasakaalu täielikult tagasi. Tugeva happe neutraliseerimisel elektrijuhtivus langeb, nõrga happe neutra elektrijuhtivuse kasv nõrga happe hästidissotsieeruva soola moodustumise t on graafikul niisiis kaks ekvivalentpunkti. Töövahendid
Hape -aine, mis annab lahusesse vesinikioone. (H2SO4 - väävelhape) Sool kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonist ja (happe)anioonist. ( NaCl - naatriumkloriid) Hüdroksiid anorgaaniline ühend,, mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH- . (LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4.
gaasidega(hapnik,kloor,vääveldioksiid). · Elektrokeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdi(ioon, ehk laenguga osake) lahusega. Kokkupuutes peab olema kaks metalli. · Elektrokeemilise korrosiooni osareaktsioonid: 1)Metalli üksüdeerimine, 2)keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerumine. · Raua elektrokeemiline korrosioon: a) tavatingimustes - Hapniku redutseerumisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Hapnik oküsdeerijaks. b)happelises lahuses Peamiseks oksüdeerijaks on vesinikioonid. Tekib vesinik. Vesinikioon oksüdeerujaks. · Korrosiooni kiirust mõjutavad tegrid Kiirus sõltub nii metalli iseloomust kui ka välistingimustest: temperatuurist, elektrolüüdi lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, metallis leiduvatest lisanditest jms. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid, korrodeerub kiiremini kui puhas
2. on vesinikiooni reaktsioon H+ + SO32- = H2+ SO2 (eraldub gaas) 3. H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl on , aga hoopis sulfaatiooni reaktsioon 4. SO42- + Ba2+ = BaSO4 (sade) Brõnstedi järgi on happed ained, mis loovutavad prootoni ( see tähendab Vesinikiooni doonorid) Olulist vahet definitsioonide erinevus ei põhjusta, sest happe omadused on ikkagi seotud vesinikiooniga Alused, nende omadused Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid NaOH = Na+ + OH- Hüdroksiidioonid põhjustavadki alustele iseloomulikke omadusi. Neutralisatsioonireaktsioon NaOH + HCl = NaCl + H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon vee tekke reaktsioon H+ + OH- = H2O Ka vees mittelahustuvad hüdroksiidid reageerivad hapetega Cu(OH)2 + 2HCl = CuCl2 + 2H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon ka siin vee tekke reaktsioon, aga peame arvestama, et vaskhüdroksiid vees ei lahustu ja kirjutame tema valemi "molekulina" 2H+ + Cu(OH)2 = 2H2O + Cu2+
Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapete kindlaks tegemiseks on vaja indikaatorit. Hapetes on vähemalt üks vesinikioon, aga seal kus on neid mitu nimetatakse mitmeprootonilisteks hapeteks. Hape reageerimisel metallidega, tekib teise saadusena hape anioonide ja metalli katioonide vahel sool. Alus Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. Hüdroksiidid on kristalsed ained, mis vees lahustudes jagunevad iooideks. OH - ioonid ehk hüdroksiidioonid. Vees lahustuvaid tugevate omadustega hüdrok- siidide nimetatakse leelisteks. Aluse rühma ained muudavad indikaatori värvust. Värvuseta fenoolftaleiin omandab aluselises lahuses roosakaspunase värvuse. Tugevalt aluliste omadustega ainetel on tugev söövitav toime. Soolad Sool on kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioo- nidest ja (hape) anioonidest. Aluse katioonidest ning happe anioonidest koosnev ühend on sool.
Oksiidikihist puhastatud Al tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja, näiteks: 2Al + 3CnSO4 Al2(SO4)3 + 3Cu Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist (valge värvusega, vees pmts lahustumatu tahke aine). 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Alumiiniumkloriidi ja naatriumhüdroksiidi lahuse kokkuvalamisel moodustavad alumiiniumioonid ja hüdroksiidioonid valge sültja alumiiniumhüdroksiid sademe : Al3+ + 3OH- Al(OH)3 Aluminotermiaks nimetatakse mittemetallide tööstuslik tootmine vastavate oksiidide reageerimisel alumiiniumiga, reaktsioonisegus tekkiva kõrge temperatuuri tõttu nimetatakse seda nii. Aluminotermilisel reaktsioonil põhineb ja nn. termiitkeevitus. Keevitamisel toimub alumiiniumi ja raudoksiidi segus reaksioon. 2Al + Fe2O3 Al2O3 + 2Fe Alumiiniumi head küljed: · Kergus
leiduva oksüdeerijaga.nt.metalli reag .(hapnik,kloor) või (bensiin,õli). Intensiivsemalt toimub kõrgemal temp. Elektrokeemiline korrusioon-toimub ka tavatingimustes.Toimub, kui metal Puutub kokku elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaks. Kulgeb kahe omava hel seotud reaktsioonina,mis vqivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Levinumaks oksüdeerijaks tavaingimustes on õhuhapnik;hapniku redutseerimisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Vesi sisaldamb mõnevõrra lahustunud hapnikku. Happelises lahused on peamiseks oksüdeerijaks vesinikkloriid Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid Metallic iseloomust,välistingimustest-temp,elektrplüüdilahuse koostis,õhuhapniku juuredepääs,metallic lisanditest jm.mida kiiremini pääseb mettalini õhuhapnik, seda kiirem on korrosioon.Metall, milles on lisanditenna väheaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall;lahuses esinevadlisandid. Korrosioonitõrje võimalusi
•Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes) •Mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon toimub astmeliselt nt. H2SO4: kahe-prootoniline hape •I astmes H2SO4 H+ + HSO4- •II astmes HSO4- H+ + SO42- • Mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon toimub praktiliselt ainult esimeses astmes (järgus) Aluste dissotsiatsioon •Aluste elektrolüütilisel dissotsiatsioonil vees moodustuvad hüdroksiidioonid ja metalli katioonid •NaOH Na+ + OH- •Aluste astmeline dissotsiatsioon: nt. Mg(OH)2: •I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH- •II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH- •Summaarselt: Mg(OH)2 Mg2+ + 2 OH- •Praktiliselt toimub dissotsiatsioon ainult esimeses järgus (astmes) Soolade hüdrolüüs on soola reageerimine veega, mille tulemusel moodustub happeline või aluseline keskkond •H2O →H+ + OH− • tugev alus + nõrk hape aluseline (pH>7) Na2CO3 t.a. n.h.
Happe hulk antud punktis: 0,00441 L * 0,1080 n = 0,00047628 g*ekv= 0,476 mg*ekv Punktis b on neutraliseeritud nõrk hape: 2. Ekivalentpunkt. Happe hulk antud punktis: (0,0111-0,00441) L * 0,1080 n = 0,00072252g*ekv = 0,723 mg*ekv JÄRELDUSED Nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega kasvab lahuse elektrijuhtivus nõrgalt dissotsieerunud happe asendamisel hästidissotiseeruva soolaga. Pärast ekivalentpunkti saavutamist kasvab elektrijuhtivus veelgi järsemalt, kuna lahuses tekivad hüdroksiidioonid. Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel reageerib leelisega kõigepealt tugev hape ja alles pärast selle neutraliseerimist hakkab tiitruma vähedissotsieeruv nõrk hape. Tugeva happe neutraliseerimisel elektrijuhtivus langeb, nõrga happe neutraliseerumisega kaasneb elektrijuhtivuse kasv nõrga happe täielikult dissotsieerunud soola moodustamise tõttu. Elektrijuhtivuse kasv pärast teist ekivalentpunkti on tingitud hüdroksiidioonidest.
Järeldused: Esimene lahus sisaldas 0,5524 mg*ekv nõrgat hapet ning teine sisaldas 0,4808 mg*ekv tugevat ja 0,6650 mg*ekv nõrka hapet. Võib olla tiitrimine läks natukene valesti, sest mõned punktid ei ole sirge peal. Nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega kasvab lahuse elektrijuhtivus nõrgalt dossotsieerunud happe asendamisel hästi dissotsieeruva soolaga.Pärast ekv. punkti elektrijuhtivus kasvab veel järsem, kuna on tekkinud hüdroksiidioonid. Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel reageerib leelisega kõigepealt tugev hape ja alles pärast selle neutraliseerimist hakkab tiitruma vähedissotsieeruv nõrk hape. Tugeva happe neutraliseerimisel elektrijuhtivus langeb, nõrga happe neutraliseerimisega kaasneb elektrijuhtivuse kasv nõrga happe täielikult dissotsieerunud soola moodustumise tõttu. Elektrijuhtivuse kasv pärast teist ekvivalentpunkti on tingitud hüdroksiidioonidest.
Hapnikhapped saadakse enamsti vastava happelise oksiidi reag. veega.(n. P4O10 +6H2O=4H3PO4) ALUSED 2. Kõik hüdroksiidid sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. 3.Aluste omadused on tingitud hüdroksiidioonide esinemisest lahuses.Om.-d: sööbiv toime, . muudavad indikaatori värvust, reag. hapetega ja happeliste oksiididega. 4. Indikaator muutub 5. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe vaheline reaktsioon. Neutralisatsioonireaktsioonil reag. omavahel happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid, moodustades väga püsivad vee molekulid. 6. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada lahjendatud äädikhappe lahusega ja uuesti veega. 7. Alused liigitatakse: Vees hästi lahustuvad, tugevad alused (leelised), nõrgad alused-vees praktiliselt lahustumatud. Kõik alused ei ole hüdroksiidid, aga enamik. 8. Leelised on vees lahustuvad tugevate aluseliste omadustega hüdroksiidid. Valged tahked ained, mille
Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH Na+ + OH- Ba(OH)2 OH- + BaOH+ 2OH- + Ba2+ Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl H+ + Cl- H2SO4 H+ +HSO4- 2H+ +SO42- Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 2Al3+ +3SO42- Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt
1) temperatuurist (kõrgemal temperatuuril on suurem), 2) kontsentratsioonist (lahjemates lahustes on suurem). VESINIKEKSPONENT · pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. · Neutraalses lahuses (pH = 7) on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt. · Happelist keskkonda (pH < 7) põhjustavad vesinikioonid (mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem on lahus). · Aluselist keskkonda (pH = > 7) põhjustavad hüdroksiidioonid (mida rohkem on lahuses hüdroksiidioone, seda aluselisem on lahus). · Indikaatorid on ained, mis muudavad värvust hapete või aluste toimel. KEEMILISI REAKTSIOONE ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3).
polaarsete molekulide seostumist lahustunud aine osakestega nimetatakse hüdraatumiseks. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH → Na+ + OH- Ba(OH)2 → OH- + BaOH+ ↔ 2OH- + Ba2+ (astmeline) Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl → H+ + Cl- H2SO4 → H+ +HSO4- ↔ 2H+ +SO42- (astmeline) Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 → 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 → 2Al3+ +3SO42-( puudub astmeline diss)
Määra antud ühendite vesilahustes reaktsiooni keskkond ja pH väärtus Kaaliumoksiid- aluseline, ph>7, väävelhape- happeline ph<7, kaaliumsulfit, vääveldioksiid-neutraalne, vask(II)sulfaat, lämmastikhape 16) Teada happe-aluse protolüütilist teooriat. Kõikide hapete elektrolüütilisel dissotsiatsioonil eraldub vesinikioon (H+ ehk prooton). Seetõttu on happed ained, mis loovutavad prootoni. Vaba elektronpaari olemasolu tõttu seovad hüdroksiidioonid kergesti vesinikiooni. Seetõttu on alused ained, mis seovad prootoni. 17) Mis on pH? Tema väärtused erinevates keskkondades. pH näitab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happelises keskkonnas on pH<7, aluselises keskkonnas on pH> 7 ja neutraalses keskkonnas pH =7 18) Teada , kuidas mõõta pH (indikaatoriga, pH-meetriga) 19) Teada, kuidas värvuvad erinevates keskkondades metüüloranž, fenoolftaleiin, lakmus
Piirkonda 6,5 - 7,5 loetakse normaalseks. Alla selle on happeline, üle selle aluseline. PH-d määratakse indikaatoriga või PH-meetriga PH-meeter on elektrooniline mõõteriist. Õunamahla PH on 3,5 - 4 Neutraalse PH-ga on ntx veri, sülg ja piim. PH-ga 9 on söögisooda lahus PH-ga 10 on lubjavesi PH-ga 12 on pesusooda lahus PH-ga 14 on naatriumhüdroksiidi lahus, kus on 0,1mol/l. Happelises keskkonnas on lahuses vesinikioonid. HCl = H + + Cl- . Aluselises keskkonnas on lahuses hüdroksiidioonid. NaOH = Na + + OH- . Neutraalses nad puuduvad. H+ + OH- = H2O Soolalahuse pH Ei pruugi alati olla neutraalne, sest toimub reaktsioon, mida nim. hüdrolüüsiks. Hüdrolüüs on soolas olevate ioonide ja vee molekulide vahel toimuv reaktsioon, mille tulemusena muutub soolalahuse PH nautraalsest erinevaks. Eristatakse kolme tüüpi sooli: · sool, mis on saadud nõrgema aluse ja tugeva happe reageerimisel (AlCl 3).
Happed alused soolad Definitsioon Arrhenius: Ained mille dissotsiatsioonil eralduvad Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel Liitained, mille kristallivõre koosneb katioonidest (enamasti vesinikioonid (H+) dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid metalliioonid) ja anioonidest (happejäägiioonid) Brønsted: Ained, mis loovutavad prootoneid (OH) Brønsted: aineosakesed, mis seovad (p+ = H+) prootoneid Liigitus Üheprotoonsed: HCl , HNO3 ...... Leelised vees lahustuvad hüdroksiidid Mitmeprootonilised: H2SO4 , H3PO4 ...
Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4. Kristallhüdraadid soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 5H2O vaskvitriol Nimetuses on mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral o.a. 1. Metalli nimetus + aniooni (happejäägi) nimetus
Kuna hüdroksiidioonide liikuvus on väiksem vesinikioonide omast, siis on elektrijuhtivuse langus kuni ekvivalentpunktini (vt. joonis a, lõik ab) järsem kui elektrijuhtivuse kasv pärast ekvivalentpunkti (lõik bc). Nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega (joonis b, lõik ab) kasvab lahuse elektrijuhtivus nõrgalt dissotsieerunud happe asendumisel hästidissotsieeruva soolaga. Pärast ekvivalentpunkti kasvab elektrijuhtivus veelgi järsemalt, kuna lahusesse tekivad suure liikuvusega hüdroksiidioonid (lõik bc). Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel (joonis c) reageerib leelisega kõigepealt tugev hape ja alles pärast selle neutraliseerimist hakkab reageerima vähedissotsieeruv nõrk hape. Tugeva happe neutraliseerimisel elektrijuhtivus langeb (lõik ab), nõrga happe neutraliseerimisega kaasneb elektrijuhtivuse kasv nõrga happe hästidissotsieeruva soola moodustumise tõttu (lõik bc). Elektrijuhtivuse kasv pärast teist ekvivalentpunkti (lõik cd) on tingitud jällegi suure
Mitu mooli kloriidioone sisaldus saadud lahuses arvestusega, et dissotsiatsioon oli täielik? 5. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses (pH=7) on vesinik- ja hüdroksiidioone võrdselt: cH+ = cOH- = 10-7 mol/dm3 Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavad vesinikioonid : cH+ > cOH- Mida rohkem on vesinikioone, seda happelisem on lahus. Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavad hüdroksiidioonid: : cH+ < cOH- . Mida rohkem on lahuses hüdroksiidioone, seda aluselisem on lahus. Lahuse pH-d saab määrata näit.indikaatoritega või elektrilise pH mõõturiga. (Märkus: pH arvutatakse valemist pH= -log cH+ ) ? 5.1 Kas Sinu kodus leidub aineid, mille a) pH<7, b) pH=7, c) pH>7? 5.2 Kas rõõsa piima seismisel tema pH suureneb või väheneb? Miks? 5.3 Kas Sinu kodus või kauplustes leidub puhastusvahendeid, mille pakendil on mainitud ära aine pH väärtus
Kuna hüdroksiidioonide liikuvus on väiksem vesinikioonide omast, siis on elektrijuhtivuse langus kuni ekvivalentpunktini (vt. joonis a, lõik ab) järsem kui elektrijuhtivuse kasv pärast ekvivalentpunkti (lõik bc). Nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega (joonis b, lõik ab) kasvab lahuse elektrijuhtivus nõrgalt dissotsieerunud happe asendumisel hästidissotsieeruva soolaga. Pärast ekvivalentpunkti kasvab elektrijuhtivus veelgi järsemalt, kuna lahusesse tekivad suure liikuvusega hüdroksiidioonid (lõik bc). Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel (joonis c) reageerib leelisega kõigepealt tugev hape ja alles pärast selle neutraliseerimist hakkab reageerima vähedissotsieeruv nõrk hape. Tugeva happe neutraliseerimisel elektrijuhtivus langeb (lõik ab), nõrga happe neutraliseerimisega kaasneb elektrijuhtivuse kasv nõrga happe hästidissotsieeruva soola moodustumise tõttu (lõik bc). Elektrijuhtivuse kasv pärast teist ekvivalentpunkti (lõik cd) on tingitud jällegi suure
Kuna hüdroksiidioonide liikuvus on väiksem vesinikioonide omast, siis on elektrijuhtivuse langus kuni ekvivalentpunktini (joonis a, lõik ab) järsem kui elektrijuhtivuse kasv pärast ekvivalentpunkti (lõik bc). Nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega (joonis b, lõik ab) kasvab lahuse elektrijuhtivus nõrgalt dissotsieerunud happe asendumisel hästidissotsieeruva soolaga. Pärast ekvivalentpunkti kasvab elektrijuhtivus veelgi järsemalt, kuna lahusesse tekivad suure liikuvusega hüdroksiidioonid (lõik bc). Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel (joonis c) reageerib leelisega kõigepealt tugev hape ja alles pärast selle neutraliseerimist hakkab reageerima vähedissotsieeruv nõrk hape. Tugeva happe neutraliseerimisel elektrijuhtivus langeb (lõik ab), nõrga happe neutraliseerimisega kaasneb elektrijuhtivuse kasv nõrga happe hästidissotsieeruva soola moodustumise tõttu (lõik bc). Elektrijuhtivuse kasv pärast teist ekvivalentpunkti (lõik cd) on tingitud jällegi suure
moodustuvad üksnes vesinikioonid. HAPPELINE OKSIID mittemetallioksiid, mis vastab mingile happele; alusega reageerides annavad soola ja vee. TUGEV HAPE lahuses täielikult dissotseerumun ioonideks: H2SO4; HNO3; HCl. NÕRK HAPE lahustumisel osaliselt dissotseerub ioonideks: H2S; H2CO3; H4SiO4. ALUS EHK HÜDROKSIID (aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil anioonidena moodustuvad üksnes hüdroksiidioonid. ALUSELINE OKSIID metallioksiid, mis reageerides happega annab soola ja vee. LEELIS vees lahustuv alus. IA ja IIA rühma metallid, söövitavad. NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON aluse ja happe vaheline reaktsioon, saadusteks sool ja vesi. LAHUSE pH SKAALA näitab keskkonna happelisust; skaala 0 kuni 14. pH=7 neutraalne keskkond. pH>7 aluseline keskkond. PH<7 happeline keskkond.
vastava veeproovi BHT arvust. Happed- on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist: Jagatakse kahte rühma: hapnikuga happed (H2SO3) ja hapnikuta happed.(HCl) Soolad- on liitained, mis koosnevad metalli ioonist ja happejäägist. Tekib happe ja aluse reageerimisel.Näiteks NaCl. Jagatakse: lihtsoolad (NaCl); vesiniksoolad (NaHCO3); Hüdroksiid soolad (Mg(OH)Cl) ja Liitsoolad. ALUS elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). On lihtaine, Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st Alused- (OH) liigitus: vees lahustuvad e leelismetallid (KOH, NaOH) ja vees mittelahustuvad.(Fe(OH)2) Tugevuse järgi Leelised on tugevad (LiOH) ; Vees mitte lahustuvad on nõrgad Cu(OH)2 OH rühmade järgi KOH reag. 1 happega, 1-happeline; Ba(OH)2 reag.2 happega, 2-happeline (Oksiidid- on liitained, mille molekul koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik
iooniliselektroonsed abivõrrandid, milles näidatakse elektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt või ioonidelt teistele ning arvestatakse keskkonna iseloomu (aluseline, happeline, neutraalne), milles reaktsioon kulgeb. Oksüdeeruvate ja redutseeruvate ioonide ning molekulide koostisse kuuluvate vesiniku ja hapniku aatomite arvu tasakaalustamiseks tuleb ioonilis- elektroonsetesse võrranditesse sisse viia vee molekulid ja vesinikioonid (happelises keskkonnas) või vee molekulid ja hüdroksiidioonid (aluselises keskkonnas). TASAKAALUD VESILAHUSTES Keemiline tasakaal Keemilisi reaktsioon saab jaotada pöördumatuteks ja pöörduvateks. Pöördumatute reaktsioonide puhul lähteainete reageerimisel tekkinud reaktsioonisaadusedomavahel ei reageeri. Näiteks : NaOH + HCl NaCl + H2O Pöördumatus tähendab seda, et vastupidises suunas reaktsioon ei toimu. Antud näite korral seda, et naatriumkloriidist ja veest ei teki vesinikkloriidhapet ja naatriumhüdroksiidi.
ioonvõrrandi. NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3 (molekulaarne võrrand) Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- = AgCl + Na+ + NO3- (täielik ioonvõrrand) Cl- + Ag+ = AgCl (taandatud ioonvõrrand) 13. Hapete ja aluste tugevus HAPE aine, mille vesilahuses on ülekaalus vesinikioonid. Koosneb ühest või mitmest vesinikioonist ja happe jääkioonist. Hape loovutab prootoneid ALUS elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. LEELIS vees lahustuv tugev alus (NaOH, KOH, Ca(OH) 2). IA ja IIA rühma metallidest: leelismetallide hüdroksiidid LiOH, KOH, jt. leelismuldmetallide hüdroksiidid Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2 Tugevus Leelised on tugevad LiOH
N +8 N V -III / 1 /1 KMnO4 + HCl = KCl + MnCl2 + Cl2 I VII -II I -I I -I II -I 0 2KMnO4 + 16HCl = 2KCl + 2MnCl2 + 5Cl2 + 8 H2O Mn +5 Mn VII II / 10 / 2 2Cl -2 2Cl -I 0 / /5 5. ALUSED ehk hüdroksiidid ALUS elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Definitsioon: Alus liidab prootoneid (vastand hapetele). Nomenklatuur a) metalli o-a. püsiv KOH kaaliumhüdroksiid c) metalli o-a. muutuv Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Liigitus 1. OH rühmade järgi 9
metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus. Muudavad lakmuse punaseks. On söövitava toimega. Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik. Elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42). 5. Anorgaaniliste põhiaineklasside mõiste, valmid ja nimetamine, erinevad liigitamisvõimalused, füüsikalised ja keemilised omadused, kasutamine ning konkreetsed näited
aktiivselt mullas toimuvates füüsikalis-keemilistes protsessides. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontentratsiooni. Nende hulgalisest vahekorrast olenevalt on muld kas happeline, aluseline või leeliseline. Neutraalse reaktsiooni korral on H +- ja OH-ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. pHKCl näitajate järgi mullad on järgmised : < 3,5 - väga tugevasti happeline 3,6-4,5 - tugevasti happeline 4,6-5,5 - mõõdukalt happeline 5,6-6,5 - nõrgalt happeline 6,6-7,2 - neutraalne 7,3-8,4 - leeliseline muld >8,5 - tugevasti leeliseline Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine.
Ei lagune IA rühma hüdroksiidid) t ° aluseline oksiid + vesi] Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saadustena tekivad sool ja vesi. (Hape + Alus Sool + Vesi) Lahuse pH väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happeline lahus ülekaalus vesinikioonid, pH<7 . nt tomatimahl, sidrunimahl, lahjendatud äädikhappe lahus Neutraalne lahus sisaldab H + ja OH -- ioone võrdselt, pH=7 (6-8) nt vesi, keedusool, veri Aluseline lahus ülekaalus hüdroksiidioonid, pH>7 nt söögisooda-, pesusooda- ja leelise lahus pH määramiseks kasutatakse universaalindikaatoreid, täpsemaks mõõtmiseks kasutatakse pH-meetreid. Sool kristalne aine, mis koosneb metalli katioonidest ja happe anioonidest. Soolade valemid ja nimetused! Na3PO4 naatriumfosfaat; AlCl3 alumiiniumkloriid; FeSO4 raud(II)sulfaat; CuCl2 vask(II)kloriid
tulemusena. SOOLADE HÜDROLÜÜS... on soola koostisee kuuluvate ioonide keemiline reaktioon veega. Hüdrolüüs vee toimel kulgev ühendi lagunemisreaktsioon. 1. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt (pH=7). Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavad vesinikioonid H+. Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavad hüdroksiidioonid OH-. 2. Nõrgast happest ja tugevast alusest moodustunud soola hüdrolüüs seisneb vee molekulidest happejääkioonidele prootonite liitmises. Keskkond ALUSELINE Na2CO3 + H2O = NaHCO3 + NaOH 2Na+ + Co3 2- + H2O = Na+ + HCO3 - + Na+ + OH- CO3 2- + H2= = HCO3 - + OH- 3. Tugevst happest ja nõrgast alusest moodustunud soola hüdrolüüs Seisneb vee molekulidest metalliioonidele hüdroksiidioonide liitmises. Keskkond HAPPELINE CuCl2 + H2O = CuClOH + HCl Cu2+ + 2Cl- + H2O = Cl- + CuOH+ + H+ + Cl-
molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 19. Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees. Kahte liiki karedust: karbonaatne e. mööduv karedus ja mittekarbonaatne e. jääv karedus. 20. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. Veele lisatakse soodat, lupja või NaOH. Karedus väheneb ka keetmisel. Kareduse vähendamiseks tehakse ka veepehmendust, selle meetodid termiline, keemiline
per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 19. Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees. Kahte liiki karedust: karbonaatne e. mööduv karedus ja mittekarbonaatne e. jääv karedus. 20. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. Veele lisatakse soodat, lupja või NaOH. Karedus väheneb ka keetmisel. Kareduse
mineraalide hüdrolüüs looduses. 38. Puhverlahused. - + CH COOH CH COO + H 3 3 dis.eelistatud .suund CH 3 COONa CH 3 COO - + Na + diss-b hästi. Puhverlahuste pH püsib kui lahusele lisada tugevaid aluseid või happeid. Puhverlahus koosneb nõrgast happest ja tema soolast. Happe lisamisel diss-vad H+ ioonid ja reag-vad atsetaatioonidega. Hüdroksiidioonid reag-vad H+ ioonidega ja tekib juurde vesi. Puhverlahuste tähtsus: keemilises analüüsis(analüütilised reakt) biokeemias, elusorganismides. Puhverlahused on lahused, mille pH muutub väikeste happe- või alusekoguste lisamisel vähe. Puhverlahuste pH määrab happe ja soola kontsentratsioonide suhte. c hape [ pH ] -lohK + log c sool 39 .Ülekandearvud.
Süljes on mineraalid (kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid) ning hulk mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono- ja disahhariide. Süljel on tugev neutraliseerimisvõime, mistõttu 1 - 1,5 tundi pärast happelise toidu söömist taastub sülje pH neutraalpiiri (6,8 - 7,2) läheduses. Kui hambakatus suureneb happelisus ning pH happelisus langeb alla 5,5, võib katuga kontaktis olevas hambaemailis alata demineralisatsiooniprotsess. Emailipinnalt hakkavad eralduma kaltsiumi-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. Hambale tekib kriitjasvalge laik, kuid alguses on emailipind veel terve. Neutraalse keskkonna taastumisel (pH 6,0 ja rohkem) algab remineralisatsiooniprotsess, mille käigus 2-3 tunni jooksul kaltsiumi-, fosfaadi ja hüdroksiidioonid pöörduvad taas hambaemaili ja tugevdavad seda. Olulised on hambaemaili struktuuri individuaalsed iseärasused, mis kujunevad hammaste arengu perioodil. Kui ebatäiuslikule struktuurile lisanduvad sülje
kontsentratsiooniga, nimetatakse neutraalseks lahuseks. tegelikult tuleks kirjutada: Happelises lahuses on ülekaalus vesinikioonid (CH + > COH-) ja aluselises lahuses HNO3 + H2O H3O+ + NO3 hüdroksiidioonid (CH + < COH-) NaOH kui tugev elektrolüüt on vees täielikult dissotsieerunud: Lahuste happelisi - aluselisi omadusi kirjeldatakse arvuliselt vesinikeksponendi ehk pH mõistega: Mõiste pH võttis kasutusele Rootsi keemik Sorensen (Soren Peer Lauritz
Dissotsiatsioonivõrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Näiteid: NaOH ® Na + + OH- K2CO3 ® 2K+ + CO3-2 HCl ® H+ +Cl- Zn(NO3)2 ® Zn+2 + 2NO3- 6.2 pH. pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt (pH=7). Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavad vesinikioonid H+. Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavad hüdroksiidioonid OH-. 6.3 Ioonvõrrandid. Kuna elektrolüütide vesilahustes osalevad reaktsioonides ioonid, siis on õigem kirjutada võrrandid ioonilisel kujul. Selleks tuleb kõikide ainete, mis annavad lahustesse palju ioone, valemid kirjutada lahti ioonideks (arvestades seejuures valemites olevaid indekseid ja võrrandi kordajaid). Nende ainete valemid, mis ioone lahusesse ei anna või annavad vähe, jäetakse molekulaarsele kujule
positiivne). • Anood (+)- elektrood, millel toimub oksüdeerumine; elektrolüüseris on anood seotud vooluallika positiivse elektroodiga, see tähendab anoodile on tekitatud elektronide puudujääk. Elektrolüüsi liigitatakse järgmiselt: - Elektrolüüs sulatatud soolades (K red metall, A oks anioon) - Elektrolüüs happe lahuses (K red vesinikioonid, A oks vee molekulid) - Elektrolüüs leelise lahuses (K red vee molekulid, A oks hüdroksiidioonid) 59. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Seda kasutatakse reaktsioonide, kus regendid ei puutu otseselt kokku, läbiviimiseks. Potentsiomeetria korral koosneb elektrokeemiline rakk kahest elektroodist, potentsiomeetrist ja uuritavast lahusest. Lahused ja nende omadused. Kontsentratsiooni väljendusviisid. 60. Lahustumissoojus, entalpia, entroopia. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud
*indikaatorpaberid indikaatorite lahusega immutatud ja kuivatatud filterpaber (kaasas värvuseskaala, lahuse tilga laskmisel paberile, tekib värviline laik, võrdlemine skaalaga). b)ioonselektiivsed elektroodid vastava mõõtaparatuuriga (pH- meetrid) täpsus kuni 1/100 pH. c)kodused vahendid *piim (kui koalguleerub, siis happeline; kui näppude vahel libe, siis aluseline); *tee ekstrakt + lahus -> hele (siis on happeline). 16) Happed ained, mille pH on alla 6 (prootonid>hüdroksiidioonid); osake (aine), mis loovtab prootoni H2SO4 <->2H+ + SO42-; HSO4- <-> SO42- + H+ Alused ained, mille pH on üle 8 (prootonid <hüdroksiidioonid); osake (aine), mis liidab prootoni OH- + H+<-> H2O. Hapete ja aluste tugevuse määrab ära happe ja aluse molekulide dissotsiatsiooni määr. Tugevad peaaegu täielikult dissotseerunud (molekulide dissots-määr läheneb max-le) Nõrgad väikene osa molekulidest on dissotseerunud
vesinikioonid) ja potentsiaalne happesus, mis jaguneb a) asendushappesus b)hüdrolüütiline happesus. Muldade liigset happesust on võimalik vähendada lupjamisega. Happeliste muldade lubjatarvet väljendatakse CaCO3-na t/ha kohta. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni vahekorda. Neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH--ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. 7 35. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt
b)ioonselektiivsed elektroodid vastava mõõtaparatuuriga (pH-meetrid) täpsus kuni 1/100 pH. c)kodused vahendid *piim (kui koalguleerub, siis happeline; kui näppude vahel libe, siis aluseline); *tee ekstrakt + lahus -> hele (siis on happeline). Lahuste pH väärtused: a) [H+]=6,210-3 mol/dm3 => pH= -log 6,210-3= -log 6,2 +3= 2,2076...b) [H+]=2,710-12 mol/dm3 => pH= - log 2,710-12 = -log 2,7 +12= 11,5683... 15) Happed ained, mille pH on alla 6 (prootonid>hüdroksiidioonid); osake (aine), mis loovtab prootoni H2SO4 <->2H + + SO42-; HSO4- <-> SO42- + H+ Alused ained, mille pH on üle 8 (prootonid <hüdroksiidioonid); osake (aine), mis liidab prootoni OH - + H+<-> H2O. Hapete ja aluste tugevuse määrab ära happe ja aluse molekulide dissotsiatsiooni määr. Hapete ja aluste vesilahused ja sulatised juhivad hästi elektrit. Tugevad peaaegu täielikult dissotseerunud (molekulide dissots-määr läheneb max-le)
harjutus) Alused ja hüdroksiidid 1. Ettevaatusabinõud leelistega töötamisel 2. Aluste mõiste (hüdroksiidid ja leelised) 3. Näited tuntumatest leelistest 1. Kuna leelised söövitavad, ei tohi nendega töötades seda sattuda riietele, nahale, suhu ega silma. Nahale sattudes tuleb nahka pesta seni, kuni see ei tundu enam libedana, ning seejärel niisutada lahjendatud äädik- või sidrunhappe lahusega. 2. Alused on ained, mille vesilahustes esinevad hüdroksiidioonid. Hüdroksiidid on liitained, milles metalli katioon on seotud hüdroksiidiooniga. Hüdroksiidid jagunevad lahustuvuse järgi vees lahustuvateks e. leelisteks ning vees mittelahustuvateks hüdroksiidideks. Leelised on valged tahked ained, nende kõikide vesilahused on värvitud. 3. Naatriumhüdroksiid e. seebikivi (NaOH), kaaliumhüdroksiid (KOH), kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH) 2), baariumhüdroksiid (Ba(OH)2) Keemilised omadused Hüdroksiidid reageerivad: 1
-¿=HA ¿ +¿+ A . Kui lisada puhverlahusesse tugevat H¿ alust, seotakse vabanenud hüdroksiidioonid -¿=H 2 O reaktsioonis +¿+O H ¿ . H¿ Nõrga happe HA dissotsiatsiooni tasakaal nihkub
CH2Cl2, CHCl3 ja CCl4 Ahelreaktsioonid - mitmeastmelised reaktsioonid, milles moodustub vaba radikaal (paardumata elektroniga osake), mis algatab reaktsiooni, ning milles seda radikaali taastoodetakse Fotokeemilised reaktsioonid - kulgevad valguskiirguse (nähtava valguse, infrapunase kiirguse, ultraviolettkiirguse) mõjul fotosüntees Sadestamisreaktsioonid tekib sade (katlakivi) Neutralisatsioonireaktsioonid omavahel reageerivad happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid moodustades väga püsivad vee molekulid, happe anioonid ja aluse katioonid reaktsioonist osa ei võta ja jäävad ioonidena lahusesse. Kasutatakse palju heitvee puhastamisel ja soolade valmistamisel 1. Sadestusreaktsioon ja lahustuvuskorrutise mõiste Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses 1. Neutralisatsioonireaktsioon 2. Redoksreaktsioonide mõiste ja tasakaalustamine Keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone
4,210-12 = -log 4,2 +12= 11,3767... (e. 11.38) 18. Millised ained on happed, millised alused? Hapete ja aluste moodustumine. Näited! Milles seisneb hapete ja aluste tugevus ning reaktsioonivõime ? Tooge näited tugevatest ja nõrkadest hapetest ja alustest! Millised on prootonite kontsentratsioonid järgmistes lahustes: a) pH = 2,7; b) pH = 8,8; c) pH = 12,8? Happed ained, mille pH on alla 6 (prootonid > hüdroksiidioonid); osake (aine), mis loovutab prootoni H2SO4 <->2H+ + SO42-; HSO4- <-> SO42- + H+ Alused ained, mille pH on üle 8 (prootonid < hüdroksiidioonid); osake (aine), mis liidab prootoni OH- + H+<-> H2O Hapete moodustumine: hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel Nt:H2O+SO3=H2SO4, vesiniksulfiidhape ja vesinik-halogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused ja neid saadakse vesiniku reageerimisel veega H2 + Cl2 = 2HCl või
Puhtas vees on vesinikioonide kontsentratsioon võrdne hüdroksiidioonide kontsentratsiooniga ja võrdne: CH*COH=√𝟏, 𝟎𝟎 ∗ 𝟏𝟎−𝟏𝟒 =1,00*10-7mol/l Lahust, milles vesinikioonide kontsentratsioon on võrdne hüdroksiidioonide kontsentratsiooniga, nimetatakse neutraalseks lahuseks. 73. pH mõiste, näited, määramine Happelises lahuses on ülekaalus vesinikioonid (CH+ > COH-) ja aluselises lahuses hüdroksiidioonid (CH+ < COH-) Näited: Gaseeritud vesi: pH ~5,5 Inimese veri 7,35 - 7,45 Maomahl 1,6 - 1,8 15 Merevesi 8,0 Määramine: Valem: pH log(C H ) e. negatiivne logaritm vesinikioonide molaarsest kontsentratsioonist. Visuaalselt võimaldavad lahuse pH-d hinnata indikaatorid - ühendid, mis omavad
annaabi.ee 
