Ainete põhiklassid (1)

Hape -aine, mis annab lahusesse vesinikioone . (H2SO4 - väävelhape)
Sool – kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonist ja (happe)anioonist. ( NaCl - naatriumkloriid )
Hüdroksiid – anorgaaniline ühend,, mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH- . ( LiOH – liitiumhüdroksiid)
2. Oksiide saab liigitada:
a) aluselised oksiidid (reageerivad hapetega) – Li2O – liitiumoksiid
b) happelised oksiidid(reageerivad alustega) – CO2 – süsinikdioksiid
c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 – alumiiniumoksiid
d)neutraalsed oksiidid - CO – süsinikoksiid.
3.
a) K2SO3 – sool b)Ni – lihtaine , metall c) Na2O – oksiid d)Cu(OH)2 – alus
e) HNO3 – hape f)S8 – lihtaine, mittemetall g) ZnO – oksiid h)CaHPO4 – sool
4.
a)CuOH – vask(I)hüdroksiid b) Cl2O7 – dikloorheptaoksiid c)HNO2 – lämmastikushape
d)FeSO4 – raud(II) sulfaat e)K2S – dikaaliumsulfiid f)CaO – kaltsiumoksiid
5.
a) hape + alus – sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon)
Hcl + NaOH – NaCl + H2O
b)hape + aluseline oksiid – sool + vesi
2Hcl + MgO – MgCl2 + H2O
c) hape + sool – uus sool + uus hape
H2SO4 + Li2S – Li2SO4 + H2S (noolüles)
d)hape + metall – sool + vesinik
2HCl + Ca – CaCl2 + H2 (noolüles)
6.
a) Ca(NO3)2
CaO + 2 NO2 – Ca(NO3)2
Ca(OH)2 + 2 HNO3 – Ca(NO3)2 + 2 H2O
Ca(OH)2 +2 NO2 – Ca(NO3)2 + H2O
b)CO2
C + O2 – CO2
CaCO3 – CaO + CO2 (noolüles)
H2CO3 – H2O + CO2
7. BaCl2 ; CaO ; Hcl ; K2SO4 ; AgNO3
a) BaCl2 + 2 AgNO3 – Ba(NO3)2 + 2 AgCl (noolalla)
b)K2SO4 + 2 Hcl – 2 Kcl + H2SO4
c)BaCl2 + K2SO4 – 2 Kcl + BaSO4(noolalla)
d) 2Hcl + CaO – CaCl2 + H2O
8.SO2 saab kindlaks teha, et on happeline oksiid, kui juhtida too läbi vee ning tekib seega hape. Seda saadust kontrollitakse indikaatoriga, mis muudab värvi ja tõestab, et see on happeline keskkond. SO2 + H2O – H2SO3