Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Happed ja alused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Happed ja alused #1 Happed ja alused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 174 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Evelin Kaine Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Happed ja alused

Aluseline oksiid + hape= sool + vesi Näited: 1)CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 2)Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O CaO ja Na2O on aluselised oksiidid 7.Mis on happevihmad ja kuidas need tekivad? Happevihmad ­ happeid sisaldavad sademed. Inimtegevuse tagajärjel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 8.Reaktsioonivõrrandid. 1. Happed I. Hapnikuta happeid saadakse vesinikühendite lahustumisel vees. (Vaata vihikust) II. Hapnikhappeid saadakse happeliste oksiidide reageerimisel veega. Happeline oksiid + vesi = hapnikhape Näited: CO2 + H2O = H2CO3 :SO2 + H2O = H2SO III. Hapnikhappeid saadakse ka soola ja tugevama happe vahelisel reaktsioonil. Näited: Al2 | S3 + 6 H | NO3 = 2 Al | (NO3)3 + 3 H2 | S :

Keemia
thumbnail
1
doc

Happed ja alused

Näide : CaO + H2O -> Ca(OH)2 Nii saab aluselisest oksiidist hüdroksiidi. On ka selliseid metalle, mis ei anna hüdroksiidi ioone. Selleks et neist saada hüdroksiid tuleb panna see aine reageerima algul happega ja pärast hüdroksiidiga ja tulemuseks on see et saab sellest ainest hüdroksiidi. Näide : CuSO4 + NaOH -> Cu(OH)2 + Na2SO4 Happed: Happed on ained mis koosnevad ALATI vesinikust ja happelisest oksiidist. Happeid on 2 liiki tugevad ja nõrgad. Tugevad happed on näiteks : HF, H2S ; ja nõrgad : H2CO3, H3PO4. Tugevad happed on tavaliselt ühe prootoniga aga on ka üks erand : H2SO4. Happeid on samuti lihtne saada. Näide : SO2 + H2O -> H2SO3. Kuidas teha kindlaks et tegu on happega? Indikaatoriga saab määrata kas tegu on happega või mitte. Kui panna indikaator paber happesse ja see näitab punast värvi tähendab see seda et tegu on happega. KUI ON VAJA MIDAGI MUUD 8 või 9 Klassi keemiast kirjutage Annaabi.com kommentaaridesse.

Keemia
thumbnail
2
odt

Happed ja alused

Hape+Alus- Sool+Vesi Alus+MMO-Sool+Vesi MO+Hape- Sool+Vesi MMO+Vesi-Hape MO+Vesi-Alus MO+MMO-Sool MOH- MO+Vesi Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on Hapnik (O) Happed on ained , mis annavad vesilahusesse vesinikioone (H) Alused on ained, mis annavad vesiniklahusesse hüdroksiidioone (OH) Soolad on ained, mis koosnevad metallkatioonides ja mittemetallanioonidest Oksiid- /O Hape- H/ Alus- /OH Sool- MO/MMO Neutraalne lahus sisaldab võrdselt hapet ja alust Happelises lahuses on ülekaalus H-ioonid Aluselises lahuses on ülekaalus OH-ioonid

Keemia
thumbnail
4
doc

Happed, alused, soolad

Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1

Keemia
thumbnail
2
doc

Happed, soolad, alused

dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektrolüüt -ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine Hape -ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapnikhape -hapnikku sisaldavad happed Happeline oks. -oksiid, mis reageerib alusega, moodustades soola ja vee SO2, P4O10. Hüdraat -vee molekule sisaldav keemiline ühend- soolad moodustuvad kristallhüdraate, näiteks CaSO4·2H2O (kips) Hüdraatumine -aineosakeste(ioonide, molekulide) liitumine vee molekulidega Keemiline tasakaal -pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste

Keemia
thumbnail
1
pdf

Alused, happed, oksiidid ja soolad

· Lihtaine + O2 oksiid · Lihtainetevaheline reaktsioon · Ml hüdroksiidi lagunemine 2Al + 3Cl 2AlCl3 Fe(OH)3 Fe2O3+ H2O · Alus + hape sool + vesi · Karbonaadi lagunemine CaCO3 CaO + CO2 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O · Aluseline oksiid + hape sool + vesi Happed CaO + H2CO3 CaCO3 + H2O · Alus + happeline oksiid sool + vesi · ühe ja mitmeprootonilised HCl (1) H3PO4 (mitu) LiOH + SO3 Li2SO4 + H2O · hapnikhapped, mitte O happed · Aluseline oksiid + happeline oksiid sool · tugevad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 CaO + CO2 CaCO3 · nõrgad H2CO3, H2S + orgaanilised happed

Keemia alused
thumbnail
1
docx

Alused, oksiidid, happed

Mis on alus? Aine, mis koosneb metallioonist ja hüdroksiidioonist Mis on hape? Aine, mis annab lahusesse vesinikioone Mis on oksiid? Aine, mis koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Mis vahe on aluselistel oksiididel ja happelistel oksiididel? Aluselised on metallioksiidid ja happelised on mittemetallioksiidid. Mis on leelised? Leelised on tugevad alused. Lahuse pH. (näitab vesinikiooni sisaldust lahuses) 0-7 happeline ­ ülekaalus H+ -ioonid 7 suurem aluseline ­ ülekaalus OH- -ioonid 7 neutraalne ­ H+ ja OH- -ioone lahuses võrdselt Hapete omadused Hapukas maitse, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad aluste ja aluliste oksiididega, reageerivad metallidega eraldades vesinikku. Hapete liigitus Hapniku sisalduse järgi, prootonite arvu järgi, tugevuse järgi. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Happe ja aluse vaheline reaktsioon. Reaktsioonivõrrandid Oksiid+vesi=hüdroksiid Mittemetalloksiid+vesi=hape Metall+hapnik=oksiid Metalloksiid+vesi=hüdroksiid Metalloksi

Keemia
thumbnail
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

vajatakse grammides. · Mikroelemente on küll vähe tarvis aga ilma nendeta ei saa organismid normaalselt talitleda. Mikroelemente vajatakse mikrogrammides. MAKROELEMENDID · Hapnik O · Vesinik H · Süsinik C · Lämmastik N · Fosfor P · Väävel S MIKROELEMENDID · Kaalium K · Kloor Cl · Naatrium Na · Kaltsium Ca · Magneesium Mg · Flour F · Raud Fe · Jood I ANORGAANILISED AINED · Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. VEE OMADUSED · Hea lahusti · Suur soojusmahtuvus HÜDROFIILSUS- aine kas lahustub vees või ei lahustu aga seostub vee molekulidega. HÜDROFIIBSUS- ei lahustu. VEE ÜLESANDED · Hea lahusti · Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides · Vesi on fotosünteesi lähteaine. Soolade, hapete ja aluste puhul räägitakse alati katioonidest ja anioonidest. KATIOONID Katioon on pluss (+) laenguga osake. Katioonidest olulised on H+;NH4+;K+;Na+;Ca2+;Mg2+;Fe2+;Fe3+ 1

Keemia



Lisainfo

9 klassi kontrolltöö materjal

Kommentaarid (1)

Serg0 profiilipilt
Serg0: hullult kasulik, aitäh!
00:00 31-03-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun