... ... x bx n n Vektorid Olgu n -mõõtmelises ruumis ortonormeeritud baasvektorid e1 = (1, 0, ..., 0 ) , e 2 = ( 0,1, ..., 0 ) , e n = ( 0, 0, ...,1) . 1 MLF 1121 Geofüüsikaline hüdrodünaamika (Matemaatika ülevaade I) Jüri Elken n Vektori üldkuju x = ( x1 , x 2 ,..., x n ) = xi ei , i Vektorite a = ( a1 , a 2 ,..., a n ) ja b = ( b1 , b2 ,..., bn ) skalaarkorrutis a b = a1b1 + a 2 b2 + ... + a n bn
Hüdrogaasimehaanika Kordamisküsimused eksamiks 1. Mida uurib hüdromehaanika? Hüdromehaanika on teadus, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi ning vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi.
-ristilained. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif pikilained (kehades, mis säilitab oma ruumala). · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/risti.gif - ristilained (kehades, mis säilitab oma kuju). · Ristilained veepinnal (nt kivi vette viskamisel). LAINED VEEKOGUDES · Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. · Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. · Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. · Füüsikalised suurused: laine pikkus - vahemaa kahe laineharja vahel. · laine kõrgus - laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (see ei ole amplituud). · periood - ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra.
Õhu sisehõõrdeteguri määramine. Kapillaar, vedelikmanomeeter, gaasholder, ajamõõtja, pump gaasholderi täitmiseks Joonis Töö teoreetilised alused Sisehõõrde olemus on gaasides ja vedelikes erinev. Kuid küllalt suure gaasi tiheduse korral, kui molekulide vaba tee pikkus on väike võrreldes toru raadiusega, milles gaas voolab, võib gaasi voolamist vaadelda sarnaselt vedeliku voolamisega ja kasutada hüdrodünaamika valemeid ning meetodeid. Poiseuille valemi põhjal on kokkusurumatu vedeliku ruumala, mis r 2 laminaarsel voolamisel aja jooksul läbib toru ristlõiget V = p , kus r 8l on kapillaari raadius, l on kapillaari pikkus, on vedeliku sisehõõrdetegur ning p on rõhkude erinevus kapillaari otstel.
Mendelejevi oli 1869. aastal üks Vene Keemiaseltsi asutajatest. Ta töötas teoorias ja praktikas majanduslike kaubandusmeetmete ja põllumajandusega. Mendelejev kirjutas 1868 1870 kahes osas raamatu ,,Keemia põhimõtted". Peale kõige selle on Mendelejev teinud teisi olulisi panuseid keemia edendamiseks. Vene keemik ja teaduste ajaloolane Lev Chugaev on iseloomustanud teda kui ,,geniaalset keemikut, esmaklassilist füüsikut, viljakat uurijat hüdrodünaamika, meteoroloogia, geoloogia ja keemiatehnoloogia valdkondades , keemiatööstuse põhjalikku eksperti ja suurt mõtlejat majanduse alal".
Põhioperatsioon tootmisprotsessi alused või osad, mis põhinevad sarnastel teaduslikel alustel või mille tegemiseks kasutatakse samu võtteid. Toimub energia ülekanne ja muutumine ning materjalide ülekanne ja muutumine põhiliselt kas füüsikaliste või füüsikalis-keem,imliste meetoditega. Põhiopid: fluidiumi voolamine, hüdromeh separeerimine, soojusvahetus, aurustamine, kuivatamine, destillatsioon, absorptsioon, membraanlahutus Ekstraktsioon, adsorptsioon, leostamine, kristallisatsioon Keemiatehnika aluseks on - termodünaamika - mateeria ja energia jäävuse seadus - ülekandeprotsesside kineetika ja keemiline kineetika Ülekandeprotsessid: 1)liikumishulga ülekanne liikumishulga ülekanne esineb liikuvas keskkonnas 2)massiülekanne toimub massi ülekanne ühest faasist teise faasi. Põhimehhanism nii gaasi, tahke kui vedela oleku korral on sama. 3)soojusülekanne Hüdraulika alused: Fluidium aine, mis ei allu jäävalt deformatsioonile ning seet...
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeli...
LAINED;LAINED VEEKOGUDES VÕNKUMISTE LEVIMINE • Ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine kandub üle ka teistele süsteemidele (seotud võnkesüsteem). • Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. • Laine – teatud kiirusega leviv häiritus. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif • Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. • Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS • Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif – pikilained (kehades, mis säilitab oma ruumala). • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/risti.gif - ri...
(1755.a).Võrrandisüsteemi (2.8) kaks esimest võrrandit väljendavad rõhu sõltumatust koordinaatidest x ja y. Horisontaalsed tasapinnad on seega samarõhupinnad, mille kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk. 4. Fluidumi dünaamika. Mehaanilise energia bilanss. Bernoulli võrrand, Bernoulli võrrandi erinevad kujud ja rakendamine. Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga mõõtmisel. Bernoulli võrrandi ra kendamine voolamisel avadest. Hüdrodünaamika (HD) on hüdromehaanika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju. Hüdrostaatika: kirjeldab seisva fluidumi olukorda - rõhu määramine igas fluidumi punktis - p=f(x,y,z); - fluidumi iseloomustamine - r. Hüdrodünaamika : kirjeldab liikuva vedeliku olukorda - rõhu määramine + voolamise kiirus;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Töö teostasid: Töö teostamise kuupäev: 30.09.3014 Tallinn, 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Töö ülesanne.......................................................................................................... 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem............................................................................. 4 Arvutused............................................................................................................... 7 Tabelid.................................................................
p1 ja p2 on rõhud pinnakeskmetes Võrrandi teisendamise tulemusena saadakse Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu kohta: Reaalvedeliku voolamisel muutub erienergia piki ideaalvedelikku ning seega lisandub võrrandisse survekadu h t, mis mõõdab voolamisel ristlõikest 1 lõikeni 2 voolutakistuse ületamiseks kulunud energiat. Bernoulli võrrand reaalvedeliku muutumatu e statsionaarse voolu kohta kujuneb seega: See on hüdrodünaamika põhivõrrand. Muutuva e. ebastatsionaarse voolamise korral lisandub Bernoulli võrrandisse inertsisurve: Inertsisurve tekib äkki kiirenevas (hin>0) või aeglustuvas (hin<0) voolus, ta kaasneb potentsiaalse ja kineetilise energia vahekorra muutumisega ning teda saab arvutada seosest: Kus l on voolu pikkus ning dv/dt kiirendus. 1.19 Bernoulli võrrandi geomeetriline tõlgendus z kõrgussurve, potentsiaalne asendi-erienergia, p/g piesomeetersurve, potentsiaalne rõhu-erienergia
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika Õppejõud: Jelena Veressinina, Keemiatehnika õppetool lektor Tallinn 2014 SISUKORD Töö ülesanne...............................................................................................................................3 Katseseadme skeem....................................................................................................................4 Katseandmed ja arvutused..........................................................................................................5 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 ...
jõuga, mis on võrdne 2 d F2 = 2 F1 (3.28). d1 Saab näha, et kui läbimõõtude vahe on kahekordne, siis saadav jõud võimendub neljakordselt rakendatud jõuga võrreldes. Joonis 3.4 Hüdraulilise pressi ja hüdrauliliste pidurite töö põhimõte. 3.4. Hüdrodünaamika Hüdrodünaamika (kreeka keelest ' - vesi ja µ - võimas) käsitleb fluidumi liikumise seaduspärasusi ning selle vastasmõju erinevate tahkete kehadega. Fluidumi liikumist alati tekitab rõhkude vahe selle teekonna otspunktides. Hüdrodünaamikas eristatakse nn. kolm ülesannet: sisemine, mis käsitleb fluidumi voolamist torude või kanalite sees, välimine, mis käsitleb tahke keha liikumist fluidumis, ning segaülesanne, mis käsitleb vedeliku liikumist läbi tahke materjali kihi. 3.4
Füüsika referaat Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektr...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA Õpilased: Õppejõud: Õpperühm: Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse ehk keevakihti, on vaja selle materjali kihist läbi juhtida gaasi või vedelikku (fluidumi) kiirusega, mille puhul kihi takistus õhu voole on võrdne kihi kaaluga pinnaühiku kohta. Fluidumi kiirust, mille juures materjali kiht läheb hõljuvasse olekusse, nimetatakse kriitiliseks kiiruseks. Kriitilisel kiirusel suureneb kihi maht, peeneteralised osakesed omandavad võime üksteise suhtes liikuda ning hakkavad "keema" ja voolama sarnaselt vedelik...
Maie Remmel (1940) on Eesti teadusloolane (uurinud Karl Ernst von Beari) ja luuletaja(luulekogu: Polüfooniline karneval 1985, Laulud laugudetagused 1982 ja Äng ja arm 2001). Maie Remmeli raamat anti välja Argo kirjastuse poolt 2007. aasta alguses. Raamatutäispikkuseks on 222 lehekülge (sellest 8 lehte lisasid ja 8 lehte kasutatud kirjandust). Raamaton illustreeritud suure hulga pildimaterjaliga, mis muudab selle raamatu igati atraktiivseks.Antud raamatu autor on Muinas-Eestile lähenenud teistmoodi, kui seda tavaliselt tehakse,nagu ta seda isegi mainib. M. Remmel üritab kummutada vanu paradigmasid, mis Muinas-Eestit puudutavad. Raamatu üheks eesmärgiks on aeroarheoloogia tutvustamine ja levitamine.Ta üritab rääkida asjadest, millest pole loodusesse selget märki jäänud ehk siismegaliitehitistest ja nende olemasolust Eestis.Teisalt püüab autor uurida, kuidas rajati tee vanema kiviaja matemaatilisest pihumudelitest uuema kiviaja muinasobs...
atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. · Millisega viiest kihistuse e stratifikatsiooni tüübist on fotol tegu? o Inversioon saasteallikast kõrgemal · Milline iseloomustus vastab mis kihile? o Pinnalähedane kiht, mida mõjutab oluliselt aluspinnal tekkiv turbulents planetaarne (piirikiht) o Kiht, milles õhk liigub suhteliselt lihtsate hüdrodünaamika seaduste järgi aluspinna vahetu mõjuta vaba atmosfäär o Kõige alumine kiht, kus tuulehõõre põhjustab tuule kiiruse järsu kasvu kõrgusega - pinnakiht · Millised lihtsustaud eeldused tehakse Gaussi jaotusega saastejoa valemi tuletamisel põhivõrrandist o Üks horisontaaltelgedest suunatakse tuule suunas o Tuule kiirus ja suund on kogu ruumipiirkonnas samad o Turbulentse segunemise intensiivsus ei sõltu kõrgusest
Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellep...
FÜÜSIKA EKSAM 1. VEKTORID Vektorid ja skalaarid Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus: siht näitab, kuidas vektor asetseb suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud pikkus on vektori arvväärtuseks Vektori koordinaatide arvutamine: Kui A(x1;y1) ja B(x2;y2), siis vektor AB = (x2-x1;y2-y1) Nullvektor Vektorit O = (0; 0) nimetatakse nullvektoriks o nullvektori pikkus on võrdne nulliga o nullvektori alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad o nullvektori siht ja suund ei ole määratud Vektorite liitmine Vektorite summa koordin...
mõju. *Viimastel aastakümnetel on aga nii mõnelgi pool rannikul muutunud setete liikumise looduslik tasakaal. *Inimese üha kasvav sekkumine loodusprotsesside käiku, kes näiteks kohati kasutab mereliiva ehituste tarbeks, teisal hüdrotehniliste ehitustega kunstlikult muudab liivade liikumise reziimi. Suvilad ja elamud aktiivsesse randa. *geoloogia, inimtegevuse mõju. Üldiselt. geoloogilised iseärasused (setted, pinnavormid), hüdrodünaamika iseärasused, inimtegevuse mõju. Inimtegevust võib lugeda ka globaalsete tegurite hulka, kuna teda loetakse peasüüdlaseks globaalsetes kliimamuutustes. Inimtegevuse mõju, näiteks intensiivistub suvilate ja ka elamute ehitus aktiivsesse randa; Hüdrotehniliste rajatistega (sadamad, kaldakindlustused jt.) rajamisega muudetakse setete liikumise reziimi, jne.) 2. PILET Terminoloogia- rannik, randla jt alljaotused. Rannik randla, koos seda piirava maismaa ja merega
· 1963 Viriaalteoreem ellipsoidaalsetes süsteemides. · 1973 Sfääriliste tä:hesüsteemide isokroonsed mudelid. · 1973 Kolmeteljeliste ellipsoidaalsete tä:hesüsteemide liikumisintegraalid. · 1975 Kvaasiisotermilised mudelid. · 1986 Isokroonsete ja isotermiliste mudelite üldistus. · 1987 Kolmandat integraali lubava potentsiaali üldistus. · 1987 Telgsümmeetrilise tähesüsteemi hüdrodünaamika 3 liikumisintegraali lähenduses. 8 Leonard Vello Kuhi ( 1936 ... ) Kuhi on Eesti päritolu USA astrofüüsik, ta on uurinud T. Tauri ja WolfRayet tähti, tähtede teket ja evolutsiooni vaatluslikust aspektist, samuti atmosfääre. Eesti päritolu astronoomidest on saavutanud Ta kõige kõrgemaid ametiposte: 1
Olulise lainekõrguse väärtusi on lihtne võrrelda ajalooliste lainevaatlustega, kuna nad langevad 5-10% täpsusega kokku visuaalselt hinnatud lainekõrgustega. Merelainete liigid Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. Veepinnal esinevate lainete seadused on keerulisemad kui teistel laineliikidel. Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. Merelainete liigid Pinnalained on tuule poolt tekitatud lained (nn. tuulelained), mis levivad vaba veepinna läheduses ja on suhteliselt lühikesed. Pinnalainete hulka kuuluvad ka säbarlained (ummiklained), mis
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
luudest lahkuma, luude tihedus väheneb, vanemate inimeste luud on rabedamad. Lahkunud soolad ladestuvad veresoontesse, liigeste ja selgroolülide välispinnale. o Osteoporoos haigus, mida iseloomustab luumassi vähenemine, mille tagajärjel luude hapruse suurenemine koos kalduvusega luumurdude tekkele. Vältimiseks manustada kaltsiumit ja D3-vitamiini. 7. Hüdrodünaamika. · Hüdrodünaamika põhimõisted. o Vedeliku- või gaasi osake kaduvväikeste mõõtmetega, suvalise kujuga, harilkult kujutatakse sfääri- või kuubikujulisena. o Vedeliku- või gaasiosakese hetkeline kiirus sõltub neljast muutjast u(x,y,z,t). o Statsionaarne voolamine ajast sõltumatu voolamine, antud punktis vedelikuosakese kiirus ei muutu ajalisel nihkel. o Trajektoor Osakese poolt tema liikumisel läbitud (kujutatud) joon.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada k...
Valguse difraktsioon: Lainete paindumine tõkete taha Atmosfääris näiteks valguse paindumine pilvepiiskade taha Valguse polarisatsioon: Lainetuse jaotus: Pikilainetus – tihedused ja hõrendused lainete levimise sihis Ristlainetus – võnkumine risti laine levimise suunaga Polarisatsioon on lainetuse toimumine eelistatud tasapinnas Omane ristlainetusele Hüdromehaanika: Jaotus: Hüdrostaatika – uurib tasakaalus vedelikke Hüdrodünaamika – uurib vedelike liikumist Hüdrostaatika: Aine tihedus: Mass/ruumalaga Kg/m3 Hüdrostaatiline rõhk: Rõhk, mida avaldab vedelik/gaas vedeliku sees gravitatsiooni tõttu Mida sügavamale keha panna, seda suurem rõhk talle mõjub Hüdrostaatika põhivõrrand: Kui vedelik on avatud atmosfäärile (välisele rõhule), siis P = P0 + ρgh P- rõhk P0 – rõhk vedeliku pinnal ρ0 – vedeliku tihedus g – raskuskiirendus
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna süsteemis on kilogramm. mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on vedelikke sisaldavate protsesside Jõud F kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab Kehade vastastikuse mehaanilise mõju ...
Mehaanikas eristatakse aine kolme olekut järgnevalt: A. Tahke keha säilitab liikumisel oma kuju ja ruumala; B. Vedelik säilitab liikumisel oma (kogu)ruumala, kuid ei säilita kuju; C. Gaas ei säilita ei kuju ega ruumala, vaid täidab kogu olemasoleva ruumi. NB! Need lõpmata väikesed osakesed ei ole molekulid! Molekulid, millel on kindel mass ja mõõtmed ja mis liiguvad kaootiliselt ning väga suurte kiirustega, tulevad mängu gaaside kirjeldamisel. Klassikalise hüdrodünaamika vedelik on pidev, tema osake võib (põhimõtteliselt!) olla kuitahes väike. Mehaanika käsitleb vedelikku pideva keskkonnana. Et leida vedeliku liikumise võrrandit, peame oskama matemaatiliselt kirja panna vedelikuosakestele mõjuvaid jõude. Kuna osakesi mõjutavad kõige sagedamini teised (naaber-)osakesed, on vaja suurust, mis iseloomustaks neid jõudusid. Et me oskame mõõta-arvutada tahketele kehadele mõjuvaid jõude, kasutamegi vedelike uurimisel nende kontakti tahkete kehadega.
võimsad rünkpilved (kuni tropopausini) ?intensiivsed hoogsademed, äikese ja tugevneva tuule oht Faktiline tuul · www.emhi.ee Ilmavaatlused?Tuul · www.fmi.fi Testbed Numbrilised ilmaennustusmudelid · Numerical Weather Prediction (NWP) models järgnevate päevade ilma väljaarvutamine Andmed · tänased ilmaandmed · varasemad kliimaandmed Arvutused · aluseks termo- ja hüdrodünaamika võrrandid · võrrandite numbrilise lahendused viiakse lõplikele vahemikele ruumis ja ajas- mõtteline kolmemõõtmeline võrgustik harvem võrgustik-ebatäpsem prognoos tihedam võrgustik- arvutamisaeg pikem, vaja enam arvutimälu- ja mahtu · Horisontaalne dimensioon maapinnalähedane isobaarväli ja meteoroloogilised elemenid · Vertikaalne dimensioon kõrgemate õhukihtide isobaarväli ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Tallinn 2011 1. VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.2. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on 1. tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; 2. hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3. torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; 4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: 1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1. Toites...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördü...
mehaanika alalt, kuid ei tohi unustada, et ta loos L.H.H. Navier'ga (1785-1836) üks matemaatilise elastsusteooria rajajaid. Kõige rohkem kuulsust tõi Cauchyle kompleksmuutuja funktsioonide teooria ja see, et ta nõudis rangust matemaatilises analüüsis. Kompleksmuutuja funktsioone kasutas juba d'Alembert, kes ühes töös vedelike takistuse kohta (1752) jõudis tulemuseni, mida praegu nimetatakse Cauchy-Riemanni võrranditeks. Kuid Cauchy käes muutus kompleksmuutuja funktsioonide teooria hüdrodünaamika ja aerodünaamika vahedast vahendist uueks ja iseseisvaks matemaatika uurimisalaks. Cauchy tööd nendes küsimustes ilmusid alates 1814.a. pidevalt. Üks tähtsamaid on tema ,,Memuaar imaginaarsee rajadega määratud integraalidest" (Memoire sur les integrales definies,prises entre des limites imaginaires, 1825).Cauchy ainus tõsine rivaal oli temast kaksteist aastat vanem Gauss, kes samad põhjapanevad tulemused oli leidnud aastal 1811, kolm aastat enne Cauchyd. Memuaari pikkuse
13. Mis eristab mõisteid ideaalne ja reaalne vedelik? Ideaalsel vedelikul puudub viskoossus ja ta ei ole kokkusurutav. Reaalsel vedelikul on viskoossus olemas. 14. Mis eristab hüdrostaatikat hüdrodünaamikast? Hüdrostaatika tegeleb vedelike tasakaaluprobleemidega, vaadeldakse vedelike käitumise seaduspärasusi nende paigalolekus. Hüdrostaatika osatähtsus protsessides on väike, enamikes vedelikega toimuvates protsessides toimub liikumine voolamine. Hüdrodünaamika käsitleb vedelike voolamise seaduspärasusi (nii tehnoloogilistes aparaatides kui ka torustikes). Hüdrodünaamilised protsessid mõjutavad tehnoloogiliste põhiprotsesside efektiivsust, nt. aitavad kiirendada soojuslikke protsesse, massiülekandeprotsesse jt. 15. Millised 2 põhinäitajat määravad ära vedeliku hüdrostaatilise rõhu mingi anuma põhjas? Kas rõhku määrab ka anuma kuju?
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. ...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomusta...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda t...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda tra...
kavandab ohutu laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia- on õpetus veest ja selle ringidest looduses.Meteoroloogia seos teiste distsipliinidega: füüsikaline(uurimisobjektiks on optilised, elektrilised, elektromagnetilised, akustilisd, termodünamilised nähtused atmosfääris,atm.keemiline koostis, kiirgusseadused, pilvede ja sademete tekke.Tema aluseks on termodünaamika põhikonseptsioonid.),2.Dünaamiline(see tegeleb fundamentaalsete hüdrodünaamika ja termodünaamika võrrandite lahendite uurimisega.Vaadetakse spets. Situatsioone atmosfääris.)3.Sünoptiline ja mesoskaala(tegeleb ilma kohta käiva info analüüsi ja uurimisega üle laia,sünoptilise piirkonna,et idetifitseerida sünoptilises skaalas atmosfääri süsteeme.Põhiline rõhk on mesoskaala nähtusel)4.Klimatoloogia.Ilmteaduse rakenduslikud aspektid: atm.met. , atm. keemia ja õhusaaste met. , atm. turbulents, geometeoroloogia, ehitusmeteoroloogia, linnamet
See lihtne tehe sisaldab aga varjatud eeldust, et vedeliku tihedus on kõikjal ja alati ühesugune. Kõigis veekogudes - ka veevärgi torudes - kasvab rõhk sügavuse h kasvades 9800 paskalit iga meetri kohta. Tegelikkuses on vedelikud nagu tahked kehadki kokkusurutavad (tihedus sõltub rõhust), ka esineb vedelikel soojuspaisumine (tihedus sõltub temperatuurist). Õnneks on need muutused väga väikesed ja seepärast võib klassikaline hüdrodünaamika neid mitte arvestada. Et asi täpne oleks, räägitakse sel juhul ideaalsest vedelikust, mille tihedus on alati ühesugune, mis ei lähe kunagi keema ja mis voolab ilma takistusteta. Archimedese seadus. Kujutame ette, et meil on kuup tihedusega ja massiga . See kuup pole tasakaalus: talle mõjub rõhkude vahest tingitud üleslükkejõud ning keha kaal
(grazing) vastu. · Zooplanktoni enamikel rühmadel esineb aktiivne liikumine. Paljud zooplankterid on läbipaistva kehaga (kaitsefunktsioon). · · Planktonorganismide levikut ja arengut mõjutavad tegurid: · I. Abiootilised. 1. Veekogu asend ja morfomeetria (veekogu aluspõhi, valgla, selle suurus ning pinnakate) 2. Füüsikalised: valgus, vee hüdrodünaamika, veetemperatuur. · Ilma valguseta ei toimu fotosünteesi. Fotosünteesi maksimum on sügavusel, kus on ca 50% veepinnale langevast valgusest. Valgus on oluline organismide hingamisel, toitumisel, paljunemisel ja liikumisaktiivsusel ning organismide biokeemilistes protsessides (vitamiinides süntees). · Fütoplankton esineb parasvöötme järvedes suvel ca 2-3 m, meredes 30-40 m, ookeanis kuni 200 m sügavuseni.
kanalites . Täiesti muutumatut voolamist ei ole ,kuid kui muutumine on aeglane , siis see märgatavaid kiirendusi ei põhjusta. Vedelike voolamise põhivõrrandiks on nn. Bernoulli võrrand .Hõõrdevaba vedeliku voolu erienergia on voolu pikkusel konstsntne E1 = E2 .. Reaalvedeliku voolamisel see nii ei ole ja Bernoulli võrrand saab kuju E1 = E2 + h (t) , kus h(t ) on survekadu., mis mõõdab voolutakistuste ületamiseks kulunud energiat. Seda Bernoulli võrrandit loetakse hüdrodünaamika põhivõrrandiks , mille abil saab lahendada enamiku voolamisega seotud probleeme . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. Hüdraulilisteks masinateks nimetatakse selliseid masinaid, milles põhiliseks töötavaks kehaks on vedelik. Hüdrauliliste masinate ehitus ja töö põhineb hüdrodünaamikal. Olenevalt masinas toimuva energeetilise protsessi iseloomust ja masina kasutamise otstarbest ,liigitatakse hüdraulilised masinad kahte suurde
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
