Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2
Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse
LOO KESKKOOL xxxxxxxxxx VI a klass MUISTNE EGIPTUS Referaat 2004 SISUKORD 1.EGIPTUSE ASEND JA LOODUS......................................................................3 2.RIIGI TEKKIMINE.............................................................................................. 4 3.VAARAO............................................................................................................ 4 4.PÜRAMIIDID......................................................................................................5 5
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
Vana-Egiptus Viimsi Keskkool 5.C Valerija Oja 10.04.2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Egiptus- Niiluse kingitus 3. Püramiidid 4. Egiptuse jumalad 5. Pühad loomad 6. Igapäevaelu 7. Mumifitseerimine Sissejuhatus • Vana-Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. • Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam- Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km². • Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastast 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Niilus • Suuremat osa Egiptust katavad kõrbed, kuid sealt voolab läbi ka Niilus- üks kahest maailma pikimast jõest. • Igal aastal tõusis jõgi üle kallaste üle
VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).
EGIPTUS Alates IV aastatuhande lõpust e.Kr. areneb Niiluse kallastel kõrgetasemeline ja omapärane kunst. Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põllupidamine on juba tuhandeid aastaid olnud võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui 20 km lai, kui enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks ja moodustab rohelusse uppuva delta. Niiluse iga-astane üleujutuste vee kogumine hoidlatesse ja hiljem jaokaupa põldudele suunamine võimaldas oluliselt suurendada saagikust. Tammide ja kanalite ehitamine vajas nagu Mesopotaamiaski keskset juhtimist ja soodustas riikide tekkimist. Esialgu kujunes 40 väikest riiki, mis IV aastatuhande lõpus e.Kr. liitusid Alam-Egiptuseks (delta alal) ja Ülem-Egiptuseks.
Vastseliina Gümnaasium Püraamidide arhtektuur Referaat Koostaja:Sander Pild 10B klass Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse
Egiptus Niiluse jõgi annab Egiptusele omapäras, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest, iga aastased üleujutused uhuvad välja rikkalikult setteid mis tekitab viljaka pinnase ja mida Egiptlased ise kandsid mustaks maaks. Niilus on neile kõik, See andis neile vett, võimaldas põldu harida ja oli tee mis läbis kogu maa. Usuti, et selle tulvaveed pärinevad jumal Hapi põhjatust veekannust. Enamik egiptlasi tegeles põllundusega. Nad harisid Niiluse kaldaid palistavat pinnast ,mida jõgi korrapäraselt üle ujutas. Peamised põlluviljad olid oder ja nisu, neist valmisati leiba ja õlut. Talupojad kasvatasid ka aedvilha. Sibulaid läätsi, ube, kapsaid ja kurke. Puuviljadest
m.a.). Seda peetakse praegu kõige varasemaks märgiks põllundusest Egiptuses. Vana-Egiptuse territoorium oli vastavalt asukohale Niiluse suhtes jagatud erinevateks sektsioonideks. Tasandikku jõe kummalgi küljel tuntakse ujutusaladena. See on Egiptuse viljakaim ala ja seal kasvatati suurem osa vilja. Talupidamine toimus selle piirkonna kõrgeimas osas. Sealne maa oli musta värvi, rikas ja viljakas. Ujutusaladest natuke kõrgemal paiknesid kõrbetasandikud. Seda piirkonda Niilus ei niisutanud. Seal egiptlased küttisid, sinna matsid nad oma surnud. Äärmiselt hõreda taimestiku tõttu sobisid need alad sellisteks tegevusteks, aga mitte põllunduseks. Veel ülespoole minnes jõuame kõrbekõrgendikeni. Sinna saadeti ilmselt suuri karavane kive hankima. Elanikke oli seal vähe ja põllundus seisnes mõningases datli- ja viinamarjakasvatuses. Oleksid need alad olnud asustamata, puudunuks Egiptusel ühendusüli kaugemate piirkondadega
uue riigi perioodil ja millised arheoloogilised muinsused on neist säilinud? V: Vana riigi ajal kujunesid välja enam- vähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Uue riigi periood oli Egiptuse välise võimu hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber.
(lk 62-63) Niiluse jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat tagasi eKr Vana-Egiptus - üks maailma suurimaid riike, mis püsis muutumatuna ligi 3000 aastat. Põhiline tegevus oli põlluharimine, millel oli oma kindel aeg mille määras loodus Niiluse jõe näol. Kui üleujutused olid alanenud, siis algas viljakal põllul suur töö. Niisutatavad põllud andsid head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu peaaegu võimatu. Siiski olid egiptlased väga andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades kanaleid, millega vett juhtida. Nad ehitasid šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest jõe läheduses valitsesid viljakad mullad ja sealt
Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele
ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod kuningad Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida
(kool) Nimi Klass Referaat Ajalugu Tallinn 2005 Sisukord Sissejuhatus Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Murtud püramiid Punane püramiid Egiptus Sissejuhatus Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus. Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone. Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima
Egiptus Egiptuse riik tekkis niiluse orus umbes 5000 aastat e.Kr. See riik jäi püsima just oma hea asendi ja soise delta viljakate muldade tõttu. Egiptusest põhjas asus Vahemeri,mis võimaldas kiireid kaubavedusid. Lääne ja ida Egiptuses olid suured ja laiad kivikõrbed ning lõuna pool asetsesid Niiluse kärestikud. Egiptus oli jagunenud kaheks osaks-Ülem ja Alam Egiptuseks. Egiptuse ühendamine toimus 3000.aastat e.Kr. Alam Egiptuseks nimetati Niiluse suudmeala ja kuna seal olid hästi viljakad mullad,kutsuti seda mustaks maaks. Ülem Egiptuses asetsesid tohutu suured kivikõrbed. Ülem Egiptust nimetati punaseks maaks. Vana Egiptuse kuulsaim inimene oli vaarao,keda peeti jumalaks kellest sõltub kogu elu.Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine
arhitektuuri ja kunsti, mis on Egiptusele omane. Referaadist on võimalik teada saada nii vanimaid kui ka suurimaid ehitisi (templeid, haudehitisi jm.). Lisaks on lugejale välja toodud jumalad, keda seostati kuningavõimuga ja rõivad, mida sellel ajal kasutati. Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks, mis ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülem-Egiptuse moodustas kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest. Pärast vee taandumist külvati pehmesse mulda seemned maha, talvel vili küpses ja kevade saabumisel koristati saak. Maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos
EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased
Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud muud kui keemia.
Kadri Kivirand EKL-4kõ Vaaraod Vaaraod Valitsesid 2920 - 332 aastat eKr Vana-Egiptuse kuningas Erakordselt suur võim Talle kuulus Egiptuses kogu maa Kõik täitsid tema käske Peeti jumala asemikuks maa peal Peeti päikesejumala Ra pojaks Vaaraode võim Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas Vaarao võim oli piiramatu Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid Pojad pärisid isadelt võimud Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr
Eristada tuleb kahte tegurit: sademeid ja Niiluse üleujutusi. Kui viimane mõjus elamistingimusiorus endas, siis esimesest sõltus, kas piirnevad kõrbealad olid asustuskõlbulikud või mitte, mis omakorda määras Niiluse oru vahekorra oma naaberaladega ning oruasukate suhted naabritega. Niiluse annid - jõeoaasi põllumajandus Ükski teine maailm tsivilisatsioon pole oma kultuurilises ja majanduslikus arengus sedavõrd sõltunud omaenda jõest kui Egiptus Niilusest. Tänasepäeval kontrollin Niiluse üleujutusi Assuani tamm, kuid vanaajal tähistas aastaaegu jõetaseme vaheldumine. Mussoonivihmad Etioopia mägismaal ja Lõuna - Sudaanis paisutasid Niiluse võimsaks tulvaks. Egiptlased taandusid seepeale oma karjaga kõrgemale kõrbeserval paiknevatesse asundustesse. Üleujutus kattis põllumaa ja jõudis kõrgpunkti septembri alguses, mil vesi muutus rahulikuks. Hoovusega kaasa tulnud viljakad setted vajusid põhja
tsivilisatsioon, mis oli tuhandeid aastaid kõige võimsam tsivilisatsioon maailmas. Egiptus jäi aastatuhandeteks püsima just oma hea asendi ja jõe viljakate muldade tõttu. Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele. Vaaraod lasksid endale püstitada hiigelsuuri hauaehitisi, millest tuntuimad on püramiidid. Egiptlased uskusid, et surmale järgneb igavene elu ning seetõttu surnud palsameeriti ja neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik. Muumiate ehk palsameeritud inimeste kirstule maaliti idealiseeritud inimese portree
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.....................................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad.
..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................
SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 1. Vana- Egiptus püramiidide sünnimaa............................................................................4 2. Püramiidide ehitamine...................................................................................................5 3. Igavene elu ehk elu pärast surma.................................................................................. 7 4. Salapära ning müstika....................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Ülem- Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Põhja ja Kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni.
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki.
Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on üks komest Giza püramiidist ning ka ühtlasi neist kolmest kõige suurem. Oma ehitaja,vaarao Cheopsi (umbes 2551-2528) järgi nime saanud püramiid asub Giza lähedal Egiptuses ja on vanim, kuid sellele vaatamata ainus enam-vähem säilinud maailmaime. Suuruse tõttu kutsutakse seda ka Suureks püramiidiks ja maailmaimede nimestikus asub ta esimesel kohal. Kui välja arvata Hiina müür, on Cheopsi püramiid suurim ehitis, mis inimene läbi aegade rajanud on. Püramiidi kõrgs on 146,6 meetrit, seega sama kõrge kui 50- korruseline pilvelõhkuja. Maailma viis suuremat kirikut- Peetri kirik Roomas, Pauli kirik Maini-äärses Frankfurdis, Westminister Abbey Londonis ning Firenze ja Milano toomkirik mahuksid korraga selle põhjale, mille pindala on 230 x 230 meetrit. Püramiidis kasutatud kivimihulgast piisanuks kõigi eemisel aastatuhandel Saksamaal rajatud kirikute ehitamiseks.
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
