Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüpertoonia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüpertoonia, vererõhk, kõrgvererõhk, paemurd, kõrgvererõhutõbi, 90mm, aastastest, väikestel, hüpertooniatõbi, neeruhaiguste, riskifaktoriks, arterites, soolasisaldus, kaebused, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, töövõime, vereanalüüsid, kehalist, ravimid, raviarst, vahetamaKÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks
Melanoom on ravitav, kui see on avastatud varases staadiumis, kuid muutub eluohtlikuks, kui lasta sel kasvada ja levida KASUTATUD MATERJAL http://www.haigekassa.ee http://www.kasvaja.net http://www.huidinbeeld.nl/melanoom5b.jpg http://f4.pmo.ee/f/2008/06/19/51056t20hc06c.jpg KÕRGVERERÕHKTÕBI Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Vaid 510%l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab Siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks TEKKE PÕHJUSED Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk
b -blokaatorid, labetalool kopsuhaigused diureetikumid Depressioon Ca-antagonistid tsentraalse toimega a -agonistid metüüldopa, labetalool, Rasedus AKE-inhibiitorid atenolool Ravimite toimemehhanismid hüpertoonia korral Resistentsusveresoonte laiendamine Mahtuvusveresoonte laiendamine Südame kontraktiilsuse ja löögisageduse vähendamine Na- ioonide väljaviimine organismist Angiotensiin II tekke pärssimine ARTERIAALSE HÜPERTENSIOONI medikamentoosseks RAVIKS kasutatavad ravimrühmad: Diureetikumi b adrenoblokaatorid Ca-antagonistid AKE-inhibiitorid ARBid -adrenoblokaatorid AKE-INHIBIITORID
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1
esineb haigus perekonniti. · Hemofiilia puhul peaks inimene hoiduma vere hüübivust vähendava aspiriini kasutamisest. Hemofiiliat põdevale inimesele ei tohi teha lihasesiseseid süste, sest süsti kohta võib tekkida suur verejooks. Hemofiilia raviks kasutatava hüübimisfaktori kontsentraadiga võivad levida hepatiidiviirused, seetõttu peaks veritsustõbe põdevat inimest kohe vaktsineerima B-hepatiidi vastu. Kõrgvererõhktõbi · Kõrgvererõhktõbi e. suurenenud vererõhk. Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <140 ja diastoolne <90 mmHg. · Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. · Sümptomid on peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus, töövõime langus ning unetus. ·
Insuldil on omad sümptomid. Nendeks on ühepoolne näo või jäsemete tuimus, segadus, kõnelemis- ja kõndimisraskused, pearinglus, tasakaalu- ja kordinatsiooni häired ning nägemishäired. Eestis haigestub insulti iga aasta jooksul 65-74 aastaste hulgas iga sajakahekümne viies, 75-84- aastaste hulgas iga viiekümnes ja üle 85-aastaste hulgas iga kolmekümneviies inimene. Insuldi vältimiseks tuleks teha sama, mida ka infarkti ennetamisel. Kõrgvererõhutõbi on vererõhk, mis korduvatel mõõtmistel ületab normi piiri. Hüpertoonia esineb ligi pooltel üle 65-aastastel inimestel, kuid vähestel põhjustab seda mõni haigus. Kaebusteks on väsimus, närvilisus, nägemise halvenemine, peavalu ja ringlus, üldine halb enesetunne koos peavaluga, südame kloppimine ja töövõime langus. Hüpertoonia on süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Sellest pole võimalik vabaneda, aga on võimalik leevendada. Järjekordselt tuleb järgida samu samme
Kudede alatalitlus ja oht haigestuda. Koed ohustatud vabade radikaalide rünnakut, tekivad kiiremini rakukahjustused. Oht vähirakkude arenguks. 3 põhilist aneemia tüüpi: liigsest verejooksust (hemoraagia ehk verejooks) tingitud, liigsest verekudede lagunemisest (hemolüüs) tingitud. Er puudusest tingitud (ebaefektiivne vereloome). RAUAVAEGUSANEEMIA: fe vähesus veres. Organism ei saa toota piisavalt Hgb. Kabused: kahvatu nahk, ärrituvus, õhupuudustunne, madal vererõhk, söögiisu vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen kapslid, kelsinfe) eelistada biokompakseid tooteid. KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt. Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus
kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG. Pulss ja selle mõõtmine. Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ning suunas jooksvalt erinevaid muutusi saab kindlaks teha keha välispinna erinevate kohtade vaheliste potentsiaalidiferentside mõõtmise teel. EKG kujutab enesest nende ajas muutuvate potentsiaalidiferentside kõverat ja on seega südame erutuse, mitte kontraktsiooni väljendus.
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.
6. Südame–vereringe ja hingamise haigused Vererõhk on rõhk, mille tekitab südame pumpamine eelkõige suurtes arterites. Süda pumpab verd veresoontesse, veresoontes tekib rõhk ja seda saab mõõta. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Eristatakse ülemist ja alumist vererõhku. Ülemine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige kõrgem rõhk vatsakeste kokkutõmbel. Alumine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige madalam rõhk vatsakeste lõõgastumise ajal. Normaalne ülemine vererõhk täiskasvanul on kuni 130 mmHg ja alumine on kuni 85mmHg. Seda tähistatakse 130/85 mmHg Kõrgvererõhu tõbi on vereringehaigus, millega kaasneb vererõhu tõus üle 140/ mmooli/l ja suurtes arterites on vererõhk pidevalt normaalsest kõrgem. Kõrge vererõhk tekib siis, kui arterid on liiga pinges ja seega tihenenud. Süda peab rakendama suuremat jõudu, et suruda
Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1. Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket. Selle reaktsiooni käigus langeb vererõhk järsult, võib lõppeda surmaga. 2. Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi – rh-emal võib olla RH-loode. Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes. Teise raseduse ajal,
Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D- antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1) Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket. Selle reaktsiooni käigus langeb vererõhk järsult, võib lõppeda surmaga. 2) Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi – rh-emal võib olla RH-loode. Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes.Teise
Vastupidavustreening ja bronhiaalastma. Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet. Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada. Kehaline aktiivsus viib rakkude insuliinitundlikkuse suurenemisele. Parim on vastupidavustreening intensiivsusega 70% VO2max-sest
tooteid nagu rasvata piima, petti, kohupiima, lahjat liha ja kala. Päevasest energiavajadusest tuleb valkudega katta veerand. Neerukahjustuste puhul tuleb valgu hulka päevases toidus vähendada. 2.2.5 FÜÜSILINE KOORMUS Igapäevane mõõdukas füüsiline koormus on kasulik kõikidele inimestele. Füüsiline koormus ja liikumine tugevdab lihaseid, treenib südant ja kiirendab ainevahetust. Samuti alanevad vererasva näitajad (kolesterool ja triglütseriidid), langeb vererõhk ja veresuhkru tase. Regulaarne füüsiline koorinus ja treening parandavad insuliini omastamist ja aitavad normaliseerida kehakaalu energiakulu tõttu. Füüsilise koormuse soovitused on igale diabeetikule individuaalsed ja selletõttu on vajalik pidada nõu endokrinoloogi või diabeediõega, eriti kui o vanus on üle 40 eluaasta o esineb kõrge vererõhk o esineb kõrge kolesteroolitase o esinevad tüsistused või kaasnevad haigused o inimene suitsetab o diabeet on kestnud aastaid
Pärilikke haigusi tuleb eristada kaasasündinud haigustest. Need on tingitud rasedus- või sünnikahjustusest (ka mõned päevad pärast sündi tekkinud kahjustusest). Põhjusteks võivad olla näiteks reesuskonflikt, raseduse ajal põetud viirusinfektsioon või kasutatud ravimid, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, vitamiinide või mineraalainete puudus toidus, ema poolt põetav suguhaigus. Teatud haiguste nagu suhkruhaigus, hüpertoonia, kasvajad, neeru- ja sapikivitõbi jt. tekkes omab tähtsust pärilik eelsoodumus. Tänapäeva uuringud on näidanud nende seost geenidefektiga. Reaktiivsus on organismi võime vastata teatud kindlal viisil nii tavalistele kui haiguslikele ärritajatele. Reaktiivsus on haigustele, eriti nakkuslikele, vastupanuvõime omapära aluseks. Organismi kohastumise seisukohast on see küllaltki oluline omadus. Eristatkse liigispetsiifilist (n
psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vererõhk, kehatemperatuur, vee sisaldus, soolsus, suhkru sisaldus, vere näitajad, pH, jne. Psüühikahäired Tekivad, kui aju psüühilistes funktsioonides esineb hälbeid, mis põhjustavad aju närviühendustes nihkeid sünaptilistes ülekannetes ja see võib tekitada ajus arusaamatusi (nt hirmutunne) või halvendavad mingil moel organismi kohanemist situatsioonis (nt hallutsinatsioonid). Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: (1) pulss (3 sõrme randmel, südamelöögi sagedus, imikutel pulss kiirem 100-120, täiskasvanutel 60-80 norm), (2) vererõhk (norm vähemalt 80), (3) kehatemperatuur (kaenlaalt 36,6C, limaskesta 37C nende vahe oluline, saunas 110C ehk 10 min ja 6x max, natuke rasvane parem olla, kui vähem, külmaretseptorid 2x tihedamalt nahas kui soojaretseptorid mustanahalistel vastupidi), (4) vee sisaldus (ajurakud sisaldavad 90% vett, päevas peaks jooma 2l vett, iga 20-30min tagant juua lonks vett, külm vesi vähendab maokasvaja ohtu, kehasoe vesi matkal jms),
võivad esineda veel neelamishäire, tasakaaluhäire, nägemishäire. Insuldi järgne nägemishäire ei ole prillide ega silmaoperatsiooniga korrigeeritav, sest kahjustatud on aju sees asuv nägemisaistinguid vastuvõttev ala, mitte silm. Rasketel insuldi juhtudel esineb uimasus või koguni teadvusekaotus. Püsivat vaimsete võimete langust (dementsust) võib insult samuti põhjustada, eriti suur tõenäosus on korduvate insultide puhul. Insuldi olulisemateks riskifaktoriteks on kõrge vererõhk, suitsetamine, südamehaigused ja suhkurtõbi, alkohol, rasvumine ja kõrge kolesterool. Insuldi riskifaktorid võivad olla mõjutatavad ja mittemõjutatavad ning sõltuvad vanusest ja soost. Nooremas täiskasvanueas on kõige sagedamateks põhjusteks trauma, ravimid, suukaudsed rasedusvastased preparaadid, migreen. Viiekümne viie aastastel ja vanematel on tähtsateks sõltumatuteks riskifaktoriteks hüpertensioon, varasem insult, TIAd, südame koronaarhaigus, südamepuudulikkus ja diabeet
Kasvamise ja kopsude suurenemisega kerkib süda ülespoole, 3.ea omandab süda iseloomuliku põikiasendi. Sünnil vatsakeste seinad ühepaksused, hiljem muutub vasaku vatsakese sein paksemaks. Neljandaks elunädalaks langeb kopsuarteri rõhk normaasele tasemele, enne on kõrgem. Esimesel eluaastal südame kaal kahekordistub. Arterid ja veenid venivad välja koos kehapikkuse kasvuga. Koos vasema südamepoole jõu ja tugevuse arenemisega esimese 6 nädala jooksul, tõuseb süstoolne vererõhk oluliselt, edasi tõuseb süstoolne vererõhk aeglaselt. Mida noorem on laps, seda laiem on arterite valendik. Vastsündinutel süstol ja diastol ühepikkused. Nimeta vereloome ealisi iseärasusi lapsel. Esimese 3-4 ea sisaldav kõik luud aktiivset punast luuüdi. See hakkab muutuma rasvüdiks vanuse kasvades ja puberteedieaks on punast luuüdi veel pikkade toruluude proksimaalsemate epifüüside, sternumi, roiete ja lülikehade üdis. Vastsündinu tüümus on suur, moodustades u 4% kehamassist
respekteerimine, usaldus ja turvatunne, sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid. Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. ·Pahaloomulised kasvajad Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine,
Transudaat -erikaal madal (alla 1012) -valgusisaldus <2%, peamiselt albumiin -rakuvaene (üksikud irdunud mesoteelirakud), hüübeid ei esine Transudaat tekib hüdrostaatilise rõhu suurenemisel ja/või onkootse rõhu vähenemisel. Transudaadid on tavaliselt kahvatukollased ja selged. Tõlgendus: *portaalhüpertensioon *südame paispuudulikkus *hüpoalbumineemia (maksatsirroos, nefrootiline sündroom, krooniline neerupuudulikkus) Asoteemia- jääklämmastiku sisalduse tõus veres. Esineb sageli neeruhaiguste puhul. Neeruhaiguste puhul kontsentratsioonivõime langeb, neerud ei reageeri verekoostise muutustele, lisandub proteinuuria jne. - neeruhaigused, jääklämmastiku tõus 2 10 korda retensiooni hüperasoteemia - kudede mehaaniline kahjustus produktsiooni hüperasoteemia Venoosne hüpereemia- tekib organites ja kudedes vereäravoolu takistuste tagajärjel. Hüpereemilise piirkonna varustamine arteriaalse verega muutub puudulikuks aeglase verevoolu tõttu. VENOOSSE HÜPEREEMIA PÕHJUSED
viiruslik kohleiit või labürintiit (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Sümptomaatika annavad ka perilümfi fistul, Meniere tõbi ja pontotserebellaarnurga tuumor (kuni 40% akustikusneurinoomi haigetel avaldub esimese sümptomina äkk-kuulmislangus, teha ABR uuring). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või õhurõhu kiire muutus (sukeldumine, lendamine). Äkk- kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist on kirjeldatud ka seoses tugeva aevastamisega. Tulemuseks on sisekõrva kahjustus, mille tagajärjel tekib kuulmislangus. Tavaliselt on kuulmislangus pöörduv, vertiigo lisandumine halvendab paranemise prognoosi. 18. Kõrvakohin: põhjused, kaebused ja ravi põhimõtted. s.o. heli e. kuulmisaisting ilma välise akustilise stimulatsioonita,mis võib olla põhjustatud väga
Parasomniaks võib lugeda ka Cluster-peavalu ja kroonilist paroksümaatset hemikraaniat. Vanur võib unenäo ajal vägivaldselt käituda. Patsient võib vigastada ennast või abikaasat. · Uneapnoesümptomi all kannatava patsiendi suuõõnt peab uurima istuvas asendis ja selili asendis. Tunnused häälekas ja katkev norskamine, rahutu ööuni, öine higistamine ja päevane väsimus. Vererõhk on sageli kõrge, ka ärrituvus ja hootine vägivaldsus on tavalised sümptomid. Paljud patsiendid ärkavad öösiti korduvalt, et istuda voodi äärel või minna tualetti. Öise urineerimise lisandumine näitab südametegevuse puudulikkust öösel. · Narkolepsia ehk haiguslik unesööst. · Idiopaatiline hüpersomnia. Ebastabiilsus Kukkumine on vanuril tõsise tervise- ja funktsionaalsusehäire esimene kindel märk. Neljandik
Põhjused: Äkk-kurtus on mõne tunni jooksul tekkiv kuulmislangus ühes kõrvas, vähem kui 10% võib esineda mõlemas kõrvas. Täpset tekkemehhanismi ei teata. Arvatakse et tegemist võib olla kas sisekõrva hetkelise verevarustuse häirega, või on tekitajaks viirused- (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või õhurõhu kiire muutus (sukeldumine, lendamine). Äkk- kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist on kirjeldatud ka seoses tugeva aevastamisega. Tulemuseks on sisekõrva kahjustus, mille tagajärjel tekib kuulmislangus. Tavaliselt on kuulmislangus pöörduv, vertiigo lisandumine halvendab paranemise prognoosi. Kaebused: Põhiliseks sümptomiks on mõne tunni jooksul tekkiv kuulmislangus. Tavaliselt märgatakse hommikul ärgates, et ühest kõrvast on kuulmine halb või puudub hoopis.
südametegevus süstolis. 13. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu mahtkiirus vere hulk, mis voolab läbi kogu veresoonte süsteemi ühes ajaühikus. Mõõdetakse ml/min või ml/sek. Verevoolu joonkiirus vereosakeste liikumise kiirus piki veresoont. Mõõdetakse cm/sek. Veresoone keskosas on joonkiirus suurem ja seinte lähedal väiksem. Vere keskmine joonkiirus on aeg, mis kulub vereosakestel üheks täisringiks (rahuolekus 21-23 sek., kehalisel tööl 15-8 sek.). 14. Vererõhk, selle näitajad. Vererõhk on rõhk, mille all veri voolab verisoonkonnas. Jaguneb: · süstoolne e. ülemine (110-120 mm Hg) · diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg). PULSIRÕHK süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Vererõhk sõltub: · vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) · vereringe perifeersest vastupanust (R) · vanusest · emotsionaalsest seisundist · kehalise töö intensiivsusest. ARTERIAALNE PULSS süstoolse vererõhu tõusust tingitud
ja ärevushäired,depressioon,Alkoholi kuritarvitamine, Skisofreenia,Sundhäired unehäired, söömishäired, psühhosomaatilised häired (peavalud, kõhuvalud jne), tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom.Põhjused:· bioloogilised (sh vanemate rohke alkoholi tarvitamine, edasilükatud sünnitused)· sotsiaalsed (nt perekondade defektsus, vaesusest tingitud piirangud). Kurnavatel stressi perioodidel võivad ägeneda nahahaigused, kõrgeneb vererõhk ja suureneda südamerabanduse oht. Stress põhjustab või raskendab mitmeid seedetrakti haigusi ja stressi tagajärjel muutub põis haigustele ülimalt vastuvõtlikuks. Stress on vaimsete probleemide üks põhjustajaid, pikaaegne stress võib viia tõsiste vaimsete häireteni. Pikaaegne stress nõrgestab immuunsüsteemi, muutes organismi vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele. 18. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid. On. aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte
13.Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on takistus, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Mida lähemal südamele, seda suurem rõhk. Arterites rõhk kõrgem, kui mujal. Veenides võib rõhk ka negatiivne olla. Arteriaalses süsteemis muutub rõhk samuti: süstoli ajal kõrgem kui diastoli ajal. Jaguneb: - Süstoolne e. ülemine vererõhk (110-120 mm Hg) - Diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg) Diastoli ajal rõhk püsib, sest tegu suletud süsteemiga. Süstoli ajal veresoon venitakse välja, diastoli ajal tõmbub see kokku -> takistus tõuseb ->rõhk ei kao ära. Mida kaugemale südamest, seda väiksem rõhu muutus süstoli ja diastoli vahel. madal vererõhk – ülemine vererõhk alla 100; kõrge vererõhk – ülemine üle 140 Pulsirõhk – süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Alumine vererõhk normaalne,
Suitsetades mõju saabub mõne minutiga, kestab mõne tunni Jäljed organismis kuni mitu kuud! Väike annus põhjuseta õnnetunne, naeruhood, elav käitumine, jutukus, kõrgenenud enesehinnang, vähenenud enesekriitika, olukorra väär hindamine, õpi- ja keskendumisraskused, lühi- ja kaugmälu halvenemine, unehäired, aja/ruumi/vahemaade väär hindamine, reflekside aeglustumine, koordinatsioonihäired, laienenud pupillid, skleerad hüpereemilised, kiire pulss, kõrgenenud vererõhk Suur annus tajumoonutused nägemistaju, kuulmistaju , irratsionaalne käitumine, jälitusmõtted,rahutus,äng, psühhoos(enamasti skisofreeniataoline) teada vaid mõni surmajuhtum Pikal kasutamisel: immuunsüsteemi nõrgenemine, nina- ja suulimaskesta haigused, hingamisteede infektsioonid, kopsuvähk, peavalud, peapööritus, testosterooni tootmise vähenemine, ebaregulaarne menstruatsioon, amenorröa, iseeneseslikud abordid, loote
elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist
elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist
Pulsi rütm - südamelöökide regulaarsus (Novak 2004). Pulsi pinge - väljendab seda kas pulss on pehme, elastne, paindlik või kõva. Lastel on arter pehme, elastne ja ühtlane (Novak 2004). Veresoonte lupjumine põhjustab pulsi kõvastumist (Iivanainen jt 1997). Pulsi täitumus (amplituud-suurus/ulatus) - on vere kogus, mis pumbatakse veresoontesse südame iga löögiga (Novak 2004). Iivanainen jt (1997) nimetatakse seda pulsi mahuks. Arteriaalne vererõhk - on üks elutegevuse näitajatest. Arteriaalne vererõhk tekib südame kontraktsioonil ja vere pumpamisel suure vereringe arteritesse. Vererõhuks nimetatakse seega rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhk on vere liikumisest põhjustatud arterirõhk. Vere ringlemiseks vajalikku rõhku tekitavad südame kokkutõmbed ehk kontraktsioonid. Rõhk arterites muutub olenevalt südame, kui pumba tsüklilisest tööst. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Novak 2004,
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumi
annaabi.ee 
