A.H. Tammsaare. ,,Tõde ja õigus" 1. Seostage ,,Tõde ja õigust" ja ,,Maa õnnistust". 2. Vargamäe vanad ja noored ning nende vahelised suhted. 3. Looduse osa teoses. 4. Hundipalu Tiit. 5. Mis mõtteid teos tekitas? Vastused: 1. Mõlemas raamatus tegeletakse ehitamisega ning maaharimisega. Samuti oli mõlemas juttu jumalase uskumisest. Keskenduti kahe perekonna tegemistele. ,,Maa õnnistuses oli rohkem tõde ja õigust, kui ,,Tões ja õiguses" endas. Tegelased oli ka kohati sarnased: töökad, tõsised, rahulikud. 2. Andres oli väga töökas ja tõsine mees. Ta oli pigem kinnine ja tahtis kõiges õiglust.
Andrese ja Pearu viisid kohtusse vankri vilja sisse vedamine, koera tapmine, 9. Mida ütles noor Andres vanale, kui ta kroonu läks? Noor andres ütles vanale Andresele, et ei tea kas ta tahabki seda talu omale, sest seal ei ole armastust, ainult töö. 10. Kuidas suri Juss ja mida ta enne seda tegi? Juss poos ennast üles. Enne seda üritas Juss armukadedusest Andrest tappa, aga ebaõnnestus. 11. Kuidas suhtusid haridusse Andres, Pearu ja Hundipalu Tiit? Andres, Pearu ja Hundipalu Tiit arvasid, et kool teeb lapsest “hobusevarga” ja, et peale kooli lapsed enam tallu tagasi ei pöördugi. 12. Miks võib öelda, et Vargamäe kujundas inimeste saatusi? Too näiteid, arutle. Kui uskuda saatusesse, siis seda muuta ei saagi, siis on kõik juba niikuinii ette määratud.
Inimese võitlus maa ja loodusega. Andres Paasi saabudes oli Vargamäe lagunenud, hooned ei kõlvanud kuhugi, aeg oli sigu täis (selleks, et nad majja ei saaks löödi ustele ette alla mõned lauad). Maa oli vesine ning kraavid ummistunud. Esimese tööna tahtiski Andres sood kuivendada. Vargamäe ostis Andres tulevastele põlvedele mõeldes. Kui ta lähemale oleks mõelnud, poleks mõtet olnud, sest ta sai ka ise aru, et töö ei saa Vargamäel kunagi otsa. Andrese eeskujudeks olid Hundipalu Tiit, kes kamandas oma talus nii nagu tahtis ja rääkis Andresele talu ostmise suhtes augu pähe. Veel olid eeskujuks Andrese enda vanemad. Esimesel aastal oli Andres täis entusiasmi ja kavatusi. Esimesel suvel, sügisel ja kevadel: tõeline töörügamine, võistlemine Pearuga. Veeti sõnnikut, kaevati kraave. Uus tamm, valmisid uued kambrid. Kümne aasta pärast: Krõõt surnud, abielu Mariga elustas Andrest taas. Andres uskus, et
prenaine Krõõt - Andrese esimene naine oli Krõõt, ta oli Eesperes kõige rahulikum ja kannatlikum inimene. Krõõt ei tahtnud Vargamäed kutsuda koduks, talle ei meeldinud see, et kõik oli korrastamata ja maapind oli soine. Siiski oli ta heasüdamlik ja meeldiv inimene, kes võtis vapralt vastu kõik raskused, mille elu tema õlgadele lükkas. Siiski tundis ta selle kõige juures elust rõõmu, armastas lõbutseda ja tõi lähedaste ellu päikesepaistet. Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees Taar- oli rätsep ja isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale Kassioru Jaska- oli rikas talumees, kahjuks ta lapsed said surma. Tagapere perenaine - Lambasihver, niimoodi kutsuti Pearu enda naist, kes põgenes kodunt Madis-saunamees - popsutas pidevalt piipu, Vargamäe lapsed : Andres & Krõõt Andres & Mari Juss & Mari Pearu Liisi, Maret, Anna, Indrek, Ants, Liine, Juku ja Kata Joosep, Karla;
" (Andres, 415) · ,,Riivatud on mehed kõik, üks nii ja teine naa..." (Pearu) · ,,...varandus seisab tõele lähemal." · ,,Peksteski põle minu eit nii hea, kui sinu eit peksuta." (Pearu Andresele) · ,,...ära puutu Andrest, tema on hullem kui Pearu, kui sa ta vihale ajad." (sauna Madis oma eidele) · ,,...viin ise on ju jumala armuand kurbadele rõõmustuseks." (arvab kohus) · ,,Tarkuseks põle rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudust, kui rammust." (Hundipalu Tiit) · ,,Kuule sina, Kõrvenurga rätsep Taar,... sinu tõde on kasukas ja sinu õigus on pükstes." (Pearu) · Kirikuõpetaja ütles, et ei tohi nõuda õigust, peab paluma armu. · ,,Kes üle, sel õigus." (noor Andres) · ,,Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks." (Pearu Andresele) · Andres arvab, et Vargamäe peab ühe sugukonna käes olema. · Pearu usub, et Andres muutus üha kangemaks. · Liisi arvas, et Vargamäel oli õigus alati Andrese käes.
TÕDE JA ÕIGUS TEGELASED: SAUNA MADIS:popsib pidevalt piipu,sülitab ja on skeptiline. Ta annab naisele kere peale, kui too ei suuda keelt hammaste taga hoida. Tunneb Andrese ees aukartust ja peab tast lugu, sest Andres ei söö oma sõnu. Peale saunanaise keelelõksutamist ei meeldi talle enam ei Andres ega ka Mari. Sauna Madis oli ka omakasupüüdlik ja silmakirjalik. HUNDIPALU TIIT: Elas üksinda teisel pool jõge. Kasvult oli ta keskmine. Ta hooples rohkem vaimu kui rammuga. Teised kuulasid teda kui köstrit. Ta oli ainus mees ,kes luges ajalehte. Oli ärpleva jutuga. Tihti lisas lausele ,et too ütles. Ta arvas end kõigile eeskujuks olevat. JUSS: Juss oli alla 20 aasta vana, leeritatud, lühike ja tüse. Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest
1. ,,Tõde ja õiguse" I osa on avar panoraamromaan, mis kujutab möödunud sajandi lõpu eesti talupoja elu. 2. Tegevuse aeg -19.saj. 70-ndatest aastatest sajandivahetuseni. 3. Ainestik 3 esimest kõidet on kõik seotud kirjaniku biograafiaga, kodu- ja lapsepõlvemälestuste ja muljetega. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi, Pearus tunneme ära üleaedse Jakob Sikenbergi, Hundipalu Tiidus Hans Grossthali, Krõõdas kirjaniku ema Ann Hanseni, Indrekus kirjaniku enda pisikeseeas jt. 4. Kirjanik on püüdnud käsitleda neid põhilisi probleeme ja ideid, millega kõik inimesed ja kõik rahvad oma eluvõitluses paratamatult kokku puutuvad. I köide kujutab võitlust maaga, autor on näinud selles võitluses elu alust, inimest hinnatakse romaanis töö järgi. Unistused ja tegelikkus, rõõm tööst, kibestumised, looduse pidev vastupanu,
Sauna- tädi rääkis kirikuhärra eidega palju, klatsis. Sellepärast kirikuhärra kõike hästi teadiski. Sauna-tädi said peapesu Andreselt, Andres ähvardas isegi saunalised välja visata. Sauna-Madis lubas oma eide eest paremini hoolt kanda. Maril sündis Indrek. Peres oli kokku 7 last: Krõõda tütred Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres, Jussi lapsed Juku ja Kata, Mari ja Andrese poeg Indrek. Indrek oli teistsugune laps, nõrgem, vajas rohkem hoolt. Hundipalu Tiit, tark mees, ristiisa, arvas, et sellest lapsest saab tark laps. Andrese ja Pearu rahavõrdlemine kõrtsis. Liisi ja Maret sõbrustasid Pearu poegadega Karla ja Joosepiga. Tüdrukud viisid neile aiaaugust saepuru ja muud pahna. Neil oli saladus Mariga, et Marile räägitakse kõigest ning Mari kaitseb neid Andrese eest. Andres oli aastaid teinud tööd, kuid tundus, et töö ei saa ikka otsa. Kivid ei läinud kuhugi, soo ei kõlvanud ikka põlluks jne
Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine Rearu Murakas- Tagapere peremees, Andrese naaber Hundipalu Tiit- naaber, Indreku ristiisa*Tegevus toimub eelmise sajandi kolmandel veerandi lõpul(1870). Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki jäänud.*Algul tahtis Andres Pearuga kraavi kahesse kaevata, kuigi Sauna- Madis andis nõu, et see pole hea mõte
ema Nimeta kaks põhjust, mille pärast Andres Liisiga tülitses. Liisi tahtis Oru Joosepiga abielluda ning hiljem jäi Joosepist abieluväliselt lapseootele. Missuguses küsimuses olid Andres ja Pearu ühel nõul? Andres ega Pearu ei tahtnud, et nende lapsed abielluksid Miks Andres Liisile siiski kaasavara otsustas anda? Andres nägi, kui palju kaasavara sai Joosep Pearult ning ta ei saanud Pearust halvem olla. Kindlasti ta ka sisimas hoolis Liisist. Kes oli Indreku ristiisa? Hundipalu Tiit. Millal oli vana Andres Vargamäel südamest rõõmustanud? Mida ütles vana Andres Pearule, kui viimane kosis, mida Indrek linna otsis? Tsiteeri korrektselt. „Indrek läks linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada.“ Võrdle perenaise ametit Krõõda ja Mari ajal ning tänapäeval. Kunagi pidid perenaised päevast päeva töid tegema: koristama, loomi söötma, lehmi lüpsma, sigu välja ajama, süüa tegema, vahel ka vilja lõikama ning palju muid põllu töid
saaks Andrese peale kaebata. 6.Mis phjustas Andrese prdumise piibli poole? Andres prdus oma jumala poole ,sest kik tema lapsed olid ra linud ja mitte kski neist ei tahtnud sinna jda . Ja ka Krda surma prast. 7.Miks lahkusid lapsed Vargamelt? Sest Vargamel ei olnud kunagi armastust ega nne vaid palju tlisid ,riidu, vihkamist ja kurbust. 9.Mis olid andrese laste nimed? Liisi, Maret, Anni(suri ra) ,Indrek ,Ants , vike Andres. 10.Kes olid romaanis: Hundipalu Tiit - Indreku ristiisa ,Andrese hea sber, naaber. Mari - algul oli saunanaine ja Jussi naine, hiljem Andrese naine (taluperenaine, lasteema) Taar - rtsep lambasihver - Pearu naine (Pearu kutsus teda nii) Kassiaru Jaska - Naaber, rikkur Milliseid probleeme teos ksitleb? Minu meelest on seal heks suureks probleemiks see, et kogu aeg visteldi milleski ja tehti vingerpussi ksteisele. Palju valetati ,mis muutis inimesed seal kurvaks ja elaks. Jo
raha tema kätte. Tigapuu vihastab, et Indrek Maurusele tõtt rääkis ja tüli lõppeb kaklusega. Varsti lõpetavad nad suhtluse. Sekeldused annavad Indrekule mõista, et ta peab hakkama teisiti tegutsema. Indrek sõidab suveks koju, kuhu ta oli juba mõnda aega igatsenud. Ta paneb tähele, et isa sõrmed on könksu jäänud. Samuti sai ta teada, et ka Ants tahab õppima minna ja et Andres pole ka koju kirjutanud. Indrek kohtas ka Pearut ning tervitas teda soojalt ja külastas ristiisa, Hundipalu Tiitu, kellega rääkis poliitikast ja muudest ilmaasjadest. Indrek läks sügisel kooli tagasi ning suhted Vargamäega lõdvenesid, sest kumbki ei kirjutanud, nagu poleks enam midagi öelda. Andres kirjutas ka Indrekule esimest korda, öeldes, et temagi ei ole koju kirjutanud, ega taha sinna tagasi minna. Kord lauda kattes kohtub ta Mauruse tütre Ramildaga, kes õpetab talle saksa keelt, ja armub temasse. Ramilda ema suri sünnitusel ning tädi Malmberg hoolitseb tema eest. Kui Maurus on
Andres tahtis pärandada talu oma pojale , aga tema tahtis maailma peale rändama minna ja tütred olid juba läinud oma peigmeeste juurde . Nii see jäigi . 8. Mida tähendas Pearule ,,Laual käimine" 9. Mis oli Andrese laste nimed ? Andrese lapsed Krõõdaga olid - Liisi, Maret, Anni, Andres Andrese lapsed Mariga - Indrek Olid veel Kata ja Juku ,kes olid tegelikult Jussi lapsed , aga Andres võttis nemad ka omaks 10. Kes olid romaanis : Hundipalu Tiit - Oli Indreku ristiisa Mari Mari oli saunanaine , kes elas Jussiga saunas . Hiljem Andresega . Taar - ta oli rätsep, tema jaoks oli kõige tähtsam raha . Lambasihvler nii kutsuti Pearu naist ,kes põgenes kodust ära Kassiaru Jaska Rikas taluperemees , tema lapsed surid lasteepideemiasse . 1. Kirjuta välja 3 sulle olulist tsitaati . Kirjuta ühe kohta, miks see on sulle tähtis . Tõlgenda autori mõtet. Andres ütles :
kokku, mida ta kogus ja siis pidi lahkuma esimese köstri juurest, kuid otsustas veel raha koguda. Indrek hakkas käima noore köstri juures, sai Juliuselt raamatu,mida ei osanud lugeda,tahtis ikkagi lugeda ja nii luges salaja õdede raamatuid, kus oli juttu armastusest ja seksist. Ta armus kirikumehe tütresse Millisse, kes kadus ära. Indrek läks kirjutaja juurde, enne seda aga ootas kaua luba Andreselt, kes ei teadnud kas lubada Indrekut linna,kirjutaja juurde ja küsis nõu Hundipalu Tiidult ja lõpuks otsustas lubada. XXXVIII Ants hakkas Vargamäel tööle, kuna Inderk läks kirjutaja juurde ja tööjõudu oli vähe. Tõrvaküla Mätliku Eedi leeris koos noore Andresega olid võrdsed vastased, kaklesid ning Andrese abiga lõpetas Eedi leerikooli pärast mitmeaastast istumajäämist seal. Noor Andres oli väga tugev, sebis Kassiaru Maaliga, kes ei tahtnud temaga olla, kuid lõpuks hakkas talle Andres meeldima. Vana
Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad.
4. Analüüsi Andrese suhet ümbritseva maailmaga Andrese suhe ümbritseva maailmaga on seotud ainult Vargamäega, kuna tema jaoks on kõige tähtsam Vargamäe ning muu teda ei huvita. Ta elab ainult selleks, et ükskord saaks kesist Vargamäest üks uhke elamiskoht, kus oleks kõigil hea elada. Ta rabab hullu moodi tööd selleks, et kunagi üks ta poegadest võtaks tema talukoha üle. 5. Arutle, kuidas hindasid Pearu, Andres ja Hundipalu Tiit haridust? Selgita, lisa näited! Pearu ja Andres ei hinnanud nii väga haridust, sest nende arust oli taluga seotud tööd kõige tähtsamad. Nad arvasid, et nende poegadest saavad tulevikus samasugused peremehed nagu nemadki ning seetõttu pole vaja linna kooli minna haridust omandama. Lisaks pidasid nad kõige tähtsamaks Piibli lugemist, kust said nemad oma teadmised. Nt: Andres ei tahtnud, et Indrek läheks linna kooli, sest muidu ta saab harituks inimimeseks ning tal pole enam
ta ei meeldinud kuna ta oli vana jal lastel polnud temaga tore - Sauna Jaagup- uus sulane peale Jussi surma - Põlluotsa Roosi- Jaagupi salajane armuke, kuid tal oli veel teisigi - Leena (talutüdruk)- talle meeldis Jaagup kuid see ei pannud teda tähelegi - Sauna Miina- lahkub kuna jaagup oli teinud ta rasedaks - Laulu-Lullu- tegi Andresest ja Marist laulu, et and olid juba enne oma kaaslaste surma üksteise vastu huvi tundnud - Aaseme ja Hundipalu rahvas - Hundipalu Tiit- Indreku ristiisa - Karjapoiss Atu- Liisile ja Maretile meeldis temaga mängida - Oru(Pearu) poisid (Karla ja Joosep)- Liisi ja Maret tegid nendega kaupa - rätsep Taari- Pearu polnud rahul oma pükstega ja lubas uue rätsepa otsida - vana Jaska – Kassiarult, tal suri talvel kuus last, ellu jäi vaid tütar Maali - Kingu Priit- naist ega ka lapsi polnud - Riia-(Pearul) madal ja matsakas plika, kes karjas käis
Nii siis võttiski Juss sama nöörijupi oma pükstelt, sidudes selle oksa külge ja poodes ennast ülesse. Selline uudis jahmatas Marit, muidugi ka Andrest, kuid temale oli see rohkem kasuks, kuna siis sai ta Mari endale naiseks võtta. Aga muidugi tundis Andres Marile kaasa Jussi surma puhul, aidates matustel ja olles toeks Marile. Kuid ega selleks korraks ei olnud surm Vargamäelt kadunud. Nüüd vaevas lapsi haigus, mis lõppes surmaga. Haigeks jäid Oru, Hundipalu, Ämmasoo ja Rava lapsed. Ühel päeval maeti korraga 8 last. Vargamäel suri Andrese tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Aeg möödus ja lapsed kasvasid aina täiskavanumaks, aeg oli nii kaugel et lapsed armusid juba ja nii juhtus ka Liisiga, kes oli Andrese tütar, ja Joosepiga, kes oli Pearu poeg. Kuid ega vihavaenlased ei saa ju lubada et nende järglased suhtlevad
VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õppida ja komistuskivide alt õpetussõnu leida. PROBLEEM ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Missuguseid õpetussõnu ja näpunäiteid pakub endas selgusele jõuda soovijale aga ilukirjandus? SISU · rumalus haritus K. Ristikivi "Rohtaed" - Juulius Kilimit J. Kross "Wikmani poisid" Tammsaare "Tõde ja õigus"- eelkõige II osa Indrek, aga ka Hundipalu Tiit ja külarahvas A. Kivirähk "Rehepapp"- rehepapp ja sulane Jaan rehepapp ja külarahvas A. Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - onu Vootele · mugavus/ laiskus töökus A. Kivirähk "Rehepapp" Imbi ja Ärni A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Pearu Murakas ja Andres Paas "Põrgupõhja uus Vanapagan"- Kaval-Ants ja Põrgupõhja Jürka A. Tsehhovi novell "Jonõts"- Dmitri Jonõts Startsevi nn allakäigutrepp M
maa kuivemaks, et saaks seal põlde kasvatada. 17. Järjesta talutööd kevadest kevadeni, kirjeldaneist kaht pikemalt.k Kündmine, kivide korjamine, äestamine, sünniku vedu, külvamine, heinaaeg, vilja koristus, rehepeks. Talvel ketramine, peremees tegi puust asju. Korjasid uue aia jaoks ka materjli. 18. Kes olid Andrese parimad nõuandjad ja milles nad nõu andsid?Ta naine krõõt ja siis sauna madis ja mari ja hundipalu tiit, andsid nõu selles suhtes mida pearuga peale hakata. 19. Millest võib järeldada, et Pearule meeldis Krööt? Pärast Krõõda surma ta rääkis Andresele, ta lastele ja teistele kui hea ja tubli naine oli Krõõt olnud, ning kiitis teda taevani. 20. Mitu korda ja mis põhjusel käisid Andres ja Pearu esimeses osas kohtukulli ees? Nad käisid väga tihti kohtukulli ees. Esimene kord käidi Mardi koera pärast kelle Pearu maha lasi
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad
laulusõnad hirm XXIII lk.272 Andres ja Pearu kõrtsis ; Aaseme Aadu räägib Andresele, et Lullu laul viidi ka Marile näha, Andres ei tea sellest midagi vihastab ja läheb Marilt kirja nõudma, Mari valetab Andres tahab teda lüüa Mari viib kirja Andresele lepivad, Mari aga ikka kurb XXIV lk.280 Andres teeb saunatädile peapesu laimujuttude levitamise eest ; Maril ja Andresel sünnib poeg (Indrek) ; poisi ristiisa Hundipalu Tiit usub, et Indrekust saab kunagi tark ja õpetatud mees XXV lk.289 Indrek hädine ja nõrk pidev hoolitus ; karjaAtu, Liisi, Mareti ja Anni kopliVargamäe ; kõrtsis uhkeldamine XXVI lk.305 Liisi ja Maret viivad salaja Oru Joosepile ja Karlale saepuru ja laaste ; Liisi ja Maret räägivad Marile kõik ära, too ei pahandagi usaldus XXVII lk.322 Andresel ja Maril sünnib poeg Ants ; Mari hirm ja ebausk (loomad haiged ja surevad) ; õlletegu ja
Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplomjäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. ,,Tõe ja õiguse" analüüs ,,Tões ja õiguses" põimuvad kolm teemat. Erinevate peremehetüüpide otsimine. Pearu küüned enda poole, püüab kõike saavutada valedega. Andres võtab korraga liiga palju ette. Töö tõttu kaotab pere ja oma tunded. Hundipalu Tiit ideaalilähedane peremees. Armastus väga erinevatel tasanditel. 1) vanemad ja lapsed 2) armastus töö ja maa vastu 3) sõpradevaheline armastus 4) inimese ja omandi vaheline armastus 5) enesearmastus 6) jumalaarmastus 7) armastus teadmiste vastu Tõe ja õiguse teema. 1) Andres ja Pearu (I, V osa) 2) Indrek ja jumal (II osa) 3) Maurusega seotud probleemid (II osa)
rääkida. Üks õhtu kõrtsist tulles astus Andres soosilal endale midagi jalga, nii et kõik verine ja kodus Mari pidi ravima. XIX Juss ei saanud rahulikult magada ning võttis pussi ja läks metsa äärde ootama. Kui Andres tuli virutas ta pussi peremehele jalga. Ise läks ning poos end metsas ülesse, seal samas, kus Mari aastaid tagasi palus. Matused oli vaiksed, toimusid laupäeval. Ei olnud õpetajat ega midagi. Ära saatjaid oli peale nende veel Hundipalu Tiit ja Aaseme Aadu. Mari mõtles peale matust Vargamäelt lahkuda, kuid Andres tegi tema südame nii helaks, kui luges palveraamatut puusärgi ääres. Pärast veel Andres küsis, kas jääd siia või lahku ise tead. Mari jäi esialgu Vargamäele. XX Elati rahuliku elu. Pearu käis naabrirahvaga leppimas. Kuid ei jätnud jonni kemplesid ikka tuleval kevadel edasi ning rääkisid asja selgeks ainult kohtukulli silme all ja kõrtsileti ees.
Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta end üles
hea kui enne. Nelipühade viimasel pühal käid Eesperes suurem müra, sest rahvas oli tulnud/mõned kutsutud pererahvast vaatama. Vastuvõtuga said noored hästi hakkama. Lõpuks toimus jälle ka rammu katsumine. Rahvas pidas kõige tugevamaks Tagapere sulast Kaarelit aga peale mintmeid katseid A ikkagi võitis. VII Nelipühade lõpetamine- Andres ja Krõõt said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja võib ka öelda et omadeks inimesteks. Tagapere, Aaseme, Hundipalu ja Eespere rahvas leppis kokku et sõnniku vedamise teevad nad see aasta ühiselt. Andres saatis oma sulase, tüdruku ja hobuse nende juurde appi, sest tema pidi sõnnikut hiljem vedama, siis kui ta hakkas seda tegema saatsid teised oma rahva appi. Sõnnikut oli aga vähe. Andres unistas et järgmisel aastal oleks seda väga palju. Krõõt oli aga töö lõpuks (õhtul) rahul sellega et tundis ennast lõpuks ometi perenaisena. Teispere sulane Kaarel ja tüdruk Mai vahel oli silmnähtav keemia
hüppas metsa ja viskas pussi ära, lonkis kodu poole, pani kuuseotsa nööri ning poos end üles - Jussi leidis Madis, kes sellest ka pererahvale teatama läks, joosti vaatama, v.a Andres, kellel oma jala pärast liikuda polnud mõistlik, Mari oli väga kurb, oleks tahtnud end selle sama silmusega üles puua, kui poleks olnud lapsi - jälle tuli Meistri-Ants Eesperre kirstu tegema, matused olid kurvad, selles osalesid vaid pererahvas ja Hundipalu Tiit ning Aaseme Aadu, saunatädi tahtis ka, kuid tema pidi lapsi hoidma jääma, Mari jaoks maeti Jussi nagu koera, surnuaia puude taha, ilma kirikukellade ja kirikuisa sõnadeta, kuigi Mari seda palunud oli - siiski oli Andresel niipalju südant, et võttis ise palveraamatu ja laulis Jussile ning luges palvet - Mari oli plaaninud pärast Jussi matmist perest ja Vargamäelt lahkuda, kuid kui Andres ise,
kätega ei tohi tema tütar minna. Ka Liisi õde Maret läheb mehele, kuid mitte talumehele, vaid tislerile. See isale küll ei meeldi, kuid väga ta vastu ka pole. Indrek on lahtise peaga poiss ja hakkab Köstri juures koolis käima. Köster soovitab Indreku linna kooli panna, kuna see talle sobilikum koht. Kuid Andresel pole piisavalt raha. Lõpuks läheb Indrek linna kirjutajaks, et seal ametit õppida. Soovitust selle tegemiseks saab Andres Hundipalu Tiidult. Ka Noor-Andres saab piisavalt vanaks ja ta võetakse sõjaväkke. Kui isa teda kogunemispaika viib, siis keelitab ta teda talusse tagasi tulema ja talu üle võtma. Kuid Noor-Andres ei taha. Ta räägib, et isa pole siin õnnelikuks saanud ja avaldas enne veel soovi, et kui saaks läheks Vana-Andres isatallu tagasi. Vana-Andrest hirmutab see. Ta on talu üles ehitanud selleks, et lapsed selle üle võtaks, kuid need põgenevad ära. Kodus loeb ta jälle piiblit ja nutab omaette.
Kardab Andrest, kui too vihastub. Loodab probleeme tekitada, mille läbi saaks sotti, milline mees Andres on, kas nutikas või rammib kõigest jõuga läbi, sest ilma jõukatsumiste ja ärplemisteta oleks Vargamäel hirmus igav elada. Lasi teise pere koera Valtu maha. Hindas väga Krõõta, poetas pisaraidki tema surma tõttu. Iga inimene, kes rääkis isamaast ja isamaalisist asjsust, millest temal polnud aimugi, oli kahtlane. 6. Hundipalu Tiit - elas üksipäini, teisel pool jõge, kasvult paras, ärpleb rohkem vaimu kui rammuga, teda kuulati kui köstrit, ainus mees, kes luges ajalehte. Ustav ,,Sakala" lugeja ning suur Kalja Pärdi ja Nalja Märdi austaja. Hakkas köstrile(pigem rätsepale) vastu vaidlema, kui haistis tolle kõnest Jannseni ja Hurda pooldamist. Väidab, et ,,Postimees" tahab, et oleks aina põrguvalu ja sakste malakas.Oskas ja armastas rääkida; kõige
lahkusid isatalust linna tööle ja haridust omandama. Mõlemal oli esikohal eneseharimine ja mõtlemist nõudva töö tegemine. Andres saatis Indreku kirjutaja juurde õppima, see oli tal õige otsus, sest Indrek ei olnud talupidaja tüüpi, tal oli hea pea ja suur potentsiaal õppides elus edasi jõuda. Ta oli rohkem mõtlemist nõudva töö kui füüsilise töö tegija. Indrek ei tahtnud ise ka Vargamäele jääda. Seda soovitas Andresele ka Hundipalu Tiit. Vägisi ei saa inimest millekski sundida, parem las ta teeb seda mis talle meeldib ja mida ta kõige rohkem teha tahab, sest seda teeb ta südamega ja hästi, mitte nagu siis kui Indrek olekski jäänud Vargamäele vastutahtmist talutöid tegema, see ei oleks olnud produktiivne töö. Vargamäe naiste elu oli raskem kui tänapäeval, kuid sellegipoolest löövad ka tänapäeval aeg-ajalt välja jooned nagu olid Vargamäe naiste elus
XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep...) tähendab armastus (483-493). Andrese - Hundipalu Tiidu kõnelus Indreku haridusest, kool kasvatab hobusevargaid, Pearu sugu tulevik... See paneb Andrese mõtlema (493- 500). XXXVIII (500-523) Indrek lubati minema. Lapsed, kes Vargamäele jäid vanuse järjekorras. Noore Andrese tugevus, lubadus Maalile(500-508). Antsu nahatäis karjas magama jäämise eest, konnade nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517).
Rahvas pidas kõige tugevamaks Tagapere sulast Kaarelit- mees pidi aga see kord tunnistama et uus peremees on ikka vägagi tugev ja tema vastu hetkel ei saanud. Lõpuks, peale mitmeid kaotatud katseid ütles ta et rammu saab katsuda ainult kõrtsis- ta lihtsalt ei tunnistanud et oli nüüd Andresele alla jäänud. VII Nelipühade lõpetamine- Andres ja Krõõt said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja võib ka öelda et omadeks inimesteks. Tagapere, Aaseme, Hundipalu ja Eespere rahvas leppis kokku et sõnniku vedamise teevad nad see aasta ühiselt. Andres saatis oma sulase, tüdruku ja hobuse nende juurde appi, sest tema pidi sõnnikut hiljem vedama, siis kui ta hakkas seda tegema saatsid teised oma rahva appi. Ep oli aga probleem selles et sõnnikut oli väga vähe. Andres unistas et järgmisel aastal oleks seda väga palju. Krõõt oli aga töö lõpuks (õhtul) rahul sellega et tundis ennast lõpuks ometi perenaisena. Teispere sulane Kaarel ja tüdruk
katsumine. Rahvas pidas kõige tugevamaks Tagapere sulast Kaarelit- mees pidi aga see kord tunnistama et uus peremees on ikka vägagi tugev ja tema vastu hetkel ei saanud. Lõpuks, peale mitmeid kaotatud katseid ütles ta et rammu saab katsuda ainult kõrtsis- ta lihtsalt ei tunnistanud et oli nüüd Andresele alla jäänud. VII Nelipühade lõpetamine Andres ja Krõõt said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja võib ka öelda et omadeks inimesteks. Tagapere, Aaseme, Hundipalu ja Eespere rahvas leppis kokku et sõnniku vedamise teevad nad see aasta ühiselt. Andres saatis oma sulase, tüdruku ja hobuse nende juurde appi, sest tema pidi sõnnikut hiljem vedama, siis kui ta hakkas seda tegema saatsid teised oma rahva appi. Ep oli aga probleem selles et sõnnikut oli väga vähe. Andres unistas et järgmisel aastal oleks seda väga palju. Krõõt oli aga töö lõpuks (õhtul) rahul sellega et tundis ennast lõpuks ometi perenaisena. Teispere sulane
Isepäine(oma ideedes kinni) Emotsionaalne(süütunne visatud kivi pärast) Missugused iseloomuomadused ja kalduvused avalduvad tema juures varases lapseeas,poisipõlves,noorukina (XXVI pt. ) Iseloomustage eriti tema vahekorda emaga. Indrek oli sündides nääpsuke ja nõrgake. Mari kartis Indreku pärast , kuid Andres lohutas naist õeldes : „ vaata kui suured ja eradad silmad on teisel, tuleb tark poiss saab koolmeistriks või kirikuõpetajaks.“ Indreku ristiisa Hundipalu Tiit julgustas poisi vanemaid õeldes : „ tarkuseks pole rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudu kui rammust . Kui temast kord õpetatud mees saab, siis pistab ta meid kõiki ühes meie suure rammuga kotti .„ Mari aga muretseb. Indreku suhe emaga on tugev. Tooge näiteid Indreku tundemeele erksuse kohta (XXXI ja XXXVIII pt ) Indrek oli unistaja . Talle ei meeldinud teha haiget loomadele. Kord venna Andresega mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa
Krõõdas heasüdamlikkust ja enesekindlust, Maris emalikkustja töökust. 4.Analüüsi Andrese suhet ümbritseva maailmaga. Andres oli küll heasüdamlik aga liigse rivaalitsemise käigus ununes tal kõige tähtsam mis on pere. Andres oli rohkem ametis rivaalitsemisega Pearuga kui hoolitsemisega oma pere eest. Ei tulnud tal aru ka siis pähe kui Krõõt suri Mariga läks asi sama rada edasi. 5. Arutle kuidas hindasid Pearu, Andres ja Hundipalu Tiit haridust. Tiit oli väga haritud mees ja suhtus haridusse väga positiivselt. Andresel endal küll haridust ei olnud kuid julgustas oma lapsi õppima ja suhtus haridusse positiivselt. Pearu ütles küll, et kui keegi kooli läks, et läheb hobusevargaks õpiima, kuid ei keeland oma lastel õppimist. 6. Analüüsi Indreku olemust. Indrek oli väga tagasihoidlik natuke eraklik, kuid ka jonnakas. Ta ei viitsinud mängida ega joosta koos teiste lastega. Parema meelega oli indek kuskil
kinnitas sedasama Jussilegi. Kuid Juss ei leppinud sellega kaua. 15. Juss (XIX ptk.) Juss otsustas, et kui Mari Homme ka ei tule, siis on lõpp. Siis läks ta teele Andrest varitsema ja võttis pussi kaasa. Kuid haavas Andrest ainult jalga. Juss jooksis teepealt sauna, võttis sealt nöörijupi poos end üles lähedal asuva kuuse otsa. Nõnda sauna Madis ta hommikul leidis. Juss maeti laupäeval. Andrese jalg oli haige ja tema ei saanud Jussi matta. Abiks olid Hundipalu Tiit ja Aaseme Aadu. Andres ei rääkinud, mis tema jalaga juhtus, ütles, et kukus orgi otsa. Juss maeti surnuaia taha puude alla, ilma kirikukella löömiseta, ilma õpetaja ja laulmiseta. Matusepaika sõitis ka Andres ja kui kirst oli hauda lastud võttis ta taskust palveraamatu ja ütles laulusõna ette. Mari jäigi Andrese tallu elama. 16. Vargamäe argipäev (XX ja XXX ptk.) Algas harilik argipäevaelu. Ainukeseks vahelduseks oli kirikuskäimine. Andres ja Mari
- Miks inimesed petavad üksteist? Kas vanematel on õigus valida oma lastele kaaslased? 20. Tõde ja õigus Romaani 3 esimest köidet on üpris ligilähedaselt seotud kirjaniku enda biograafiaga. I osa sõnastamisel kasutab ta lähteainena oma kodu- ja lapsepõlvemuljeid ning mälestusi. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud
ära(ei näinud isa). XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep...) tähendab armastus (483-493). Andrese - Hundipalu Tiidu kõnelus Indreku haridusest, kool kasvatab hobusevargaid, Pearu sugu tulevik... See paneb Andrese mõtlema (493-500). XXXVIII (500-523) Indrek lubati minema. Lapsed, kes Vargamäele jäid vanuse järjekorras. Noore Andrese tugevus, lubadus Maalile(500-508). Antsu nahatäis karjas magama jäämise eest, konnade nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517). Andres
hobusevargaks õppima, kuid Andres vastas, et Indrek ei läinud mitte hobusevargaks õppima, vaid tõde ja õigust tudeerima, ja nüüd kuis Indrek tuli tagasi Vargamäele perele külla ja Pearule hüüdis: „Tere, teisepere isa!“, siis tekitas see Pearus halva tunde, et nii Mäe Andrese poja kohta tookord seal kõrtsis öelnud oli, veel meenutas Pearule see hüüe Krõõda ilusat ja heledat häält * - Indrek läks ka ristiisale, Hundipalu Tiidule külla - rääkisid juttu XIX - Indreku linane särk oli kulunud, ema lubas varutud linast uue teha, Liine kuulis seda pealt, solvus, sest sellest linast pidi tema endale särgi saama, Indrek tundis end pahasti ja minnes hiljem õega rääkima, lubas ta talle, et ütleb emale, et too talle sellest linast särki ei teeks - Indrek hindas väga Vargamäe pühapäeva hommikut ja kirikukelli, mis lõid eriliselt ja ilusti, selliseid kusagil mujal ei olnud
lood. Tõde ja õigus Romaani 3 esimest köidet on üpris ligilähedaselt seotud kirjaniku enda biograafiaga. I osa sõnastamisel kasutab ta lähteainena oma kodu- ja lapsepõlvemuljeid ning mälestusi. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud eluvaatlustest saadud andmeile,
A. H. Tammsaare on XX sajandi eesti kirjanduse suurim eepik. "Tõde ja õigus" Romaani 3 esimest köidet on üpris ligilähedaselt seotud kirjaniku enda biograafiaga. I osa sõnastamisel kasutab ta lähteainena oma kodu- ja lapsepõlvemuljeid ning mälestusi. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa
ja tõuseb erilisse ausse ,,Tõe ja õiguse" köiteis, eriti alates teisest köitest; nii see jääbki suure- mal või vähemal määral valitsema kõigis hilisemais teostes, tõustes ainuoluliseks eelkäsiteldud satiirilises näidendis. Lihtsaist sõnanaljadest alates - nagu koomiline haritlas- või raamatukeele (Pearul ka piiblikeele) sõnade moonutamine või ebakohaselt tarvitamine oskamatusest (Pearu ,,hallelooja", Rava Kusta ,,ei anna õiget vahmiili välja", Hundipalu Tiidu ,,poolidiiga, karikseriv kõlanali ,,katkikismus"; linnatõusikute keele ,,kulduura", ,,prohviit", ,,kriit" = krediit, ,,konktuur"), koomilised hüüdnimed (,,lambasihver", ,,So ein Tere-tere", ,,majalukk"), argoosõnad (Lible ,,kapsad", ,,palvekapsas", Mauruse ,,komade palee", Tigapuu ,,vosmi" jne.); murde- ja rahvapäraste kõnetavade ja rahvanaljade kaudu (,,Vuatan ja vuatan, tunnistan ja tunnistan, aga ei tunne ega tunnegi", ,,Säh, võta oma püksid ja aja uadetele jalga, las
A. H. Tammsaare on XX sajandi eesti kirjanduse suurim eepik. "Tõde ja õigus" Romaani 3 esimest köidet on üpris ligilähedaselt seotud kirjaniku enda biograafiaga. I osa sõnastamisel kasutab ta lähteainena oma kodu- ja lapsepõlvemuljeid ning mälestusi. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus - kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus - Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud eluvaatlustest saadud
A. H. Tammsaare on XX sajandi eesti kirjanduse suurim eepik. "Tõde ja õigus" Romaani 3 esimest köidet on üpris ligilähedaselt seotud kirjaniku enda biograafiaga. I osa sõnastamisel kasutab ta lähteainena oma kodu- ja lapsepõlvemuljeid ning mälestusi. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud eluvaatlustest saadud
olema, kui ta tahab eesti jumala vastu minna. Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja, aga härra Maurus on juba vana... ent nüüd on Maurus koolis ainuke õpetaja, kes reaktsioonilise tsaaripoliitika eest ägedalt seisab ning ateiste ja sotsialiste oma koolist välja kihutab. Üksikute episoodidega ulatub II osa sündmustik ka Vargamäele, kus saavad uut kinnitust Indreku moraalne puhtus, ausus ja tõearmastus. Oma ristiisalt Hundipalu Tiidult saab noormees selge ideelise orientiiri: ...peab teadust taga nõudma ja mitte usku, sest teadus on sõjariistaks mehe käes, kui tal õige eesti meel. Tõe ja õiguse II osas täheldatakse pikki monolooge ja arutlusi, mis väljendavad inimeste kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas
on metsamua. Sinu isa kruavitab kangesti seal teises kandis, aga mina tahan siin hakata, sest siin on see õige metsamua." Sellele ei osanud Indrek midagi vastata ja kui Pearu oli tükk aega oma ,,metsamuast" seletanud ilma mingit vastust saamata, viis ta jutu teisale, öeldes: ,,Sa elasid nüüd linnas, seal lehtede ja seitungite lähemal, kuulsid ehk, mis seal ka kuulda on; kas on jälle mõni sõda tulemas või?" Aga Indrek polnud midagi iseäralikku kuulnud. ,,Hundipalu, tema ikka teab, sest temal käivad need lehed ja muud asjad, aga ma'p pole teda juba ammugi näind ja sellepärast ei tea midagi," seletas Pearu edasi. Sellega nende jutt lõppeski seks korraks, sest Indrek ütles ,,head päeva" ja jätkas oma teed. Pearu jäi endisele paigale ,,rehnutti" pidama, jalas ,,venelased", mille sääred alla langenud, seljas kuub, hõlmad lahti ja särgikaelus nööbita, nii et päike paistis karvasele rinnale.
annaabi.ee 
