Keeleteaduse aluste kordamisküsimused. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele.
Indiaanirahvad: Wiyotid Referaat Jaanika Üprus XII B Wiyotid on indiaanirahvas, kes elavad California osariigis Humboldti lahe lähedal. Wiyoti hõimus elab teadaolevalt umbes 450 inimest. Nad on jagatud erinevatesse hõimudesse nagu näiteks Wiyoti hõim, Bear River Band of the Rohnerville Rancheria, Blue Lake Rancheria, ja the Cher-Ae Heights Indian Community of the Trinidad Rancheria. Nende põhikeelteks on inglise ning Algic (algonkini-ritva keelkond). Kultuuriliselt on see hõim kõige sarnasem Yuroki hõimuga, sest nad kasutavad sama keelt hõimude maad asetsevad lähestikku
Ettelugeja Bernhard Schlink Carl Mattias Räägel 10a Viimsi Keskkool Autor 6. juuli 1944 Saksa päritolu Jurist, kohtunik ja kirjanik Humboldti Ülikoolis professor Kuulsaim teos "Ettelugeja" Stiil Salapärane Arusaamatu Keerutav Mitmeosaline Sisu 15aastase poisi armulugu 36aastase trammijuhi Hannaga Michael loeb Hannale ette klassikalist kirjandust, nagu "Odüsseia" Hanna on kirjaoskamatu ning seda varjates satub elu lõpuni vangi Naine õpib seal natuke kirjutama, kuid vähe Ameerikast naastes külastab Michael Hanna hauda esimest ja viimast korda
germaani, slaavi. Leibniz postuleeris ungari ja soome keele sugulise, leidis, et kõigi keelte eellast pole enam olemas ja paigutas heebrea keele araabia keelte hulka. Jagas maailma keeled kaheks. Võrdlev-ajaloolise meetodi loojad olid Rasmus Rask, Jakob Grimm, Franz Bopp ja Wilhelm vom Humboldt. Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ka ise, et seda häälikumuutust alati ei järgita. 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. Keele ja rahvusliku eripära seos oli 19.sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Wilhel von Humboldti sõnul on keel loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt. Igal keelel on sisemine vorm, mis määrab keele foneetilise ja grammatilise ja leksikaalse vormi. Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputul hulgal üksusi, igas keeles on tema ajalugu. Kõige tuntum Humboldti jaotus on keelte jaotamine isoleerivateks,
märkis tee algust Berliinist Brandenburgi linna, mille järgi ka värav hiljem nime sai. Kohe algselt soovis kuningas, et Brandenburgi värav sümboliseeriks rahu. Alguses pandi värava nimeks hoopis Rahu Värav ning selle jumalannaks oli Victoria, Rooma mütoloogiast, kes sümboliseeris võitu. Tavakodanikud võisid kasutada viiest koridorist vaid ainult kahte välimist. (pilt!) Värava juurest algab ka imeline pärnaallee Unter den Linden, mille ääres seisavad Humboldti ülikool ja Riigiooper ning palju muud. (Nt. Sandarmiturg, kuulsate kirjanike nimedega raamatutest monument) Pildil on Unter den Linden postkaardina 1909.aastast ning tänapäevase pildina.(pilt!) Samuti Humboldti ülikool ja Riigiooper. (pilt 1-3!) ARHITEKTUUR: (pilt!) Brandenburgi värav on 65 meetrit pikk ning 11 meetrit lai. Värav koosneb 12 dooria sambast, mis on kahes reas kolonnaadina ehk 6 sammaste paari. (pilt!) Juhuks kui keegi ei tea, mis on kolonnaad, siis see on sambarida
jahedad.Talvel võib öine temperatuur isegi miinuskraadidesse langeda. Keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm.Atacama on üks maailma kuivemaid paiku,kus on piirkondi, kui pole aastakümneid tilkagi vett sadanud. Atacamast tekkis kõrb, sest see asub lõunapöörijoonte vahel, kus aasta ringi valitseb laskuvate õhuvoolude tõttu püsiv kõrgrõhkkond, mis ei soodusta sademete teket.Rannikuala muudab veelgi sademetevaesemaks külm Humboldti ehk Peruu hoovus. Kõrbete tüübid Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka.Atacamas on palju soolatasandikke, mitmed Andidest alguse saavad jõed voolavad kõrbesse, kus hääbuvad.Mineraalaineterikas vesi aurustub ja soolad jäävad pinnasesse, pika aja jooksul kujunevadki sinna kohta soolatasandikud. Joonis 3.Atacama kõrbe tüüp Taimestik ja loomastik Atacama kõrbes kasvab palju kaktuseid, eri liiki kõrbelilli jpt.Taimed suudavad pikalt ilma
mandrijääst eemale jääval rannikualal, oma sisemaa pesitsusaladele marsivad oktoobris. Liikumisel arvestavad nad ilmselt päikese asendit. Adeelia pingviinidel on püsivad paarid ja kindlad pesitsuspaigad. Nad munevad novembris, veebruaris lähevad pingviinipojad merele. 1.1.6 Spheniscus Spheniscus on lindude perekond pingviinlaste sugukonnast. Spheniscus perekonda kuulub neli liiki. Need on Aafrika pingviin e prillpingviin (Spheniscus demersus), Guaanopingviin (Spheniscus humboldti), Patagoonia pingviin (Spheniscus magellanicus) ja Galápagose pingviin (Spheniscus mendiculus). 8 1.1.6.1 Galápagose pingviin Galápagose pingviin (Spheniscus mendiculus) on Galápagose saartel elav pingviiniliik. See on kõige põhjapoolsema levikuga pingviin. Galápagose pingviin on ohustatud liik, neid arvatakse olevat looduses 1500 isendit. Täiskasvanud Galápagose pingviin
3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Keelte tüpoloogiline liigitus Humboldti järgi: 1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel. 2. Aglutineerivad keeled grammatilisi vahekordi väljendatakse mitmesuguste keeleelementidega, mis liituvad üheks sõnaks ja millel on alati omaette kindel tähendus ja iseseisev olemus. Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel
ka iseennast. Gadamer ja Dilthey mõlemad rõhutavad, et igasugune mõistmine on olemuslikult keeleline, sest ta ei teki kunagi tühjale kohale, vaid arendab varasemat mõistmist. Päritud vaated on meieni paratamatult jõudnud keeleliselt väljendatud kujul. Seetõttu on ka iga järgnev mõistmine keeleline. Kui miski jääb väljapoole keele väljendusvõimalusi, siis ei tähenda see seda, et keele enda võimalused ei võiks avarduda. Gadamer toetub Wilhelm von Humboldti nägemusele keelest kui mõtlemise peeglist. Kui iga uut võõrkeelt õppides laiendame oma arusaama senisest maailmast, siis on see Gadameri jaoks täpne kirjeldus viisist, kuidas hermeneutiline protsess toimib. Humboldt pööras tähelepanu keele vormile, hermeneutiline kogemus ei saa aga sisu ja vormi eristada, sest sisu jõuab meieni vormi kaudu. Võõraga suheldes on alati kohal ka enese maailmamõistmine ja keelekogemus
filoloogia alused; huvitus rahvalauludest ja humanismist Sir William Jones kõmri filoloog, muistse India uurija, indoeuropistika looja; Indo- Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse 11. Noorgrammatikud Lepzigi ülikoolis, eeskuju August Schleicher, tähtsaimad esindajad: Braune, Paul, Verner;
„Saksa keele grammatika” (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest → Grimmi seadus. Näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. • indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. Wilhelm von Humboldt – diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse Keeleteaduslik kontseptsioon
[3] Kõik tema ekspeditsioonid on äratanud suurt huvi väga mitmesuguste teadusharude esindajate seas ja ergutanud üha uusi uurijaid Sise-Aasia saladuste avastamisele. Tema ülestähendused olid tõukeks sihtasutuste loomisele, et täpselt kaardistada Kesk-Aasia. [3] Ta pole aga oma uurimistöö loorbereid sugugi mitte ainult enesele hoida pöödnud, vaid on koolitanud arvukalt noorte teadlaste kaadrit selle uurimistöö jätkamiseks (Postimees). Sise-Aasia uurimine võimaldas kontrollida Humboldti hüpoteese Sise-Aasia mäestikusüsteemide kohta, aitas kaasa mandrijäätumise teooria kinnitamisele ja aitas selgitada kontinentaalse kliima otsustavat mõju Sise-Aasia vähesele asustusele. [4] Sven Hedini uurimistöö oli tabu Saksamaal ja Rootsis tema seotuse tõttu natsi Saksamaaga, kuid see-eest tõlgiti palju hiina keelde ning tulemused on olnud hinnatud Hiina teaduse arengu seisukohast. Hedini teadustöö tulemusi avaldatakse
Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus. b) Wilhelm von Humboldt (1767-1835) - Üldkeeleteadus, keeletüpoloogia. 1888 Göttingeni ülikooli filosoofiat õppima, töötas diplomaadina, Preisi haridusministrina Asutas nt Berliini ülikooli (kannab seni Humboldti nime: Humboldt-Univesität) Alles 1819 asub täie jõuga keeleteadusega tegelema 1820 Berliini Akadeemias programmiline loeng "Keelte võrdlevast uurimisest keele erinevatest arenguetappidest lähtuvalt" 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat tüüpi keele ( mille kohta oli ka ise rohkesti materjali kogunud diplomaadiaastate jooksul) sanskrit baski kaavi (Jaava saarel seks ajaks välja surnud kultuurkeel)
Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel. Grimmi seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa · indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k · indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. Ablaut vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, ingl sing, sang, sung, a song 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele Humboldt: Palju reisinud, valdas mitut keelt. ,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, arenenuim on sanskriti k. Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel
Hiinat (?kolooniad äkki kõik muu Aasia piirkond?) Samuel Perkins Marsh: jätkusuutliku arengu kontsepti varaseim esitaja. Kommertsgeograafia: kust millist kaupa mis tingimusel saab, mis tooraineid saab kolooniatest. Hiljem uuriti ka kaupade tootmisvõimalusi päritolumaal. Hakkas tõusma ka maakasutuse ja arendamise parem planeerimine. USAst levis regionalistika: linna- ja selle ümbruse planeerimine. Geograafias tekkis suur mõra kahe koolkonna vahele: Humboldti järgijad tahtsid uurida loodusnähtuseid, vidalistid aga inimeste elulaadi, mis oleneb loodusest. Tollase paradigma probleemid ja puudujäägid: Avastati kurbusega, et pole olemas üldgeograafilist regiooni. Klassifitseerimine oli kui meetod, mitte eesmärk! Näitas kohta antud ajal, ei aidanud ennustada, mida oli aga vaja planeerimiseks. Alahinnati oma spetsiifilist ala uurivaid süsteemigeograafe, neid nähti kui vaid info hankijaid, alamaid.
Hiinat (?kolooniad äkki kõik muu Aasia piirkond?) Samuel Perkins Marsh: jätkusuutliku arengu kontsepti varaseim esitaja. Kommertsgeograafia: kust millist kaupa mis tingimusel saab, mis tooraineid saab kolooniatest. Hiljem uuriti ka kaupade tootmisvõimalusi päritolumaal. Hakkas tõusma ka maakasutuse ja arendamise parem planeerimine. USAst levis regionalistika: linna- ja selle ümbruse planeerimine. Geograafias tekkis suur mõra kahe koolkonna vahele: Humboldti järgijad tahtsid uurida loodusnähtuseid, vidalistid aga inimeste elulaadi, mis oleneb loodusest. Tollase paradigma probleemid ja puudujäägid: Avastati kurbusega, et pole olemas üldgeograafilist regiooni. Klassifitseerimine oli kui meetod, mitte eesmärk! Näitas kohta antud ajal, ei aidanud ennustada, mida oli aga vaja planeerimiseks. Alahinnati oma spetsiifilist ala uurivaid süsteemigeograafe, neid nähti kui vaid info hankijaid, alamaid.
maailmasõja ajal. Brandenburgi värava stiil järgis Propüleesid, Ateena Akropolise suurt sissepääsu, ja tema nimi oli algul Rahu värav Friedenstor. Värava ida- ja lääneküljel on laiad läbikäigud. Preisi valitsejad rajasid siia Muuseumisaareni ulatuva Unter den Lindeni allee (Pärnaallee) kõige väärikama tänava, mida ääristavad imposantsed neoklassitsistlikud ehitised. Selle ääres seisavad teineteise vastas Riigiooper ja Humboldti ülikool, veidi lõuna poole jääb Gendarmenmarkt (Sandarmiturg), hiilgav arhitektuuriansambel, kuhu kuuluvad ka Prantsuse ja Saksa katedraal. Brandenburgi värava lääneosa juurest algab Strasse des 17. Juni (17. juuni tänav), mis suundub läbi loomaaia (Tiergarten) ning avara ja vaimustava pargi, mis omal ajal oli kuninglik jahimets. Inimarengu indeks ja SKP 2011. aastal oli Saksamaa inimarengu indeksi järgi 9.- dal kohal. Esimestel kohtadel
(Gould, 2001). 5 Kuigi jääb mulje, et inimesed püüdsid leida ainult põhjuseid, miks mustad on alamklass, protesteeris Alexander von Humboldt, maailmarändur, riigimees ja 19. sajandi suurim teadstepopulariseeija, jõulisemalt ja aktiivsemalt kui ükski teine tolle aja loodusteadlane intellektist või esteetilistest kaalutlustest lähtuva järjestamise vastu. Tema kutsus lõpetama orjust ja ikestamist, mis oli Humboldti sõnul takistuseks kõigi inimeste loomulikule püüdlusele arendada oma vaimseid võimeid. Ta kirjutas järgmiselt: „Väites, et inimene kui liik on ühtne, tõrjume me samal ajal järsult tagasi alandava teooria ülematest ja alamatest inimrassidest. Mõned rahvad on küll kultuurile vastuvõtlikumad kui teised – kuid iseenesest pole ükski teisest õilsam või ülevam. Kõik on ühel määral loodud vabadeks (1849, lk 368).“ (Gould, 2001). Monogenism ja polügenism
V. Dokutsajev. Kompleksse uurimise idee üks autor ja kompleks ekspeditsioonide juht 1876. a. uuris ta ekspeditsiooni korras ka Narva ja 1881. a. Haapsalu ümbruse muldasid, vaadeldes nende kujunemist seoses jõeorgude, mere, jääaegade ja lähtekivimitega Maastikuteaduse eelkäijad 19. sajand Alexander von Humboldt (17691853) maadeavastaja Vassili Vassiljevits Dokutsajev (18461903) Kompleksse uurimise idee üks autor maastikuteadus Tugineb A. von Humboldti ja V.Dokutsajevi vaateil loodus on ühtne ja terviklik Maastik seotud tihedalt ka sotsiaalteadustega. Looduskeskkonnal on oluline osa elustiili ja tavade kujundamisel. Maastikule annavad sisu inimesed, nende sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtepunkt. Maastikuteaduse ettevalmistav periood seotud Eesti kooligeograafiaga. Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. Eesti teadusliku geograafia, sealhulgas ka maastikuteaduse rajaja.
Grimmi seadusega hakkab täpne meetod. • Grimm kirjeldas ka ablaut’i, mis on oluline keeleline nähtus indoeuropeistikas. • Ablaut – vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt – sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, Gespräch ‘vestlus’, Spruch ‘ütlus’, Sprüchen – ingl sing, sang, sung, a song – sanskriti (kirjeldas juba Panini) 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. TERMIN: von Humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Kujundas keele struktuuri ja mõtlemise vastastikuse sõltuvuse käsituse. • Herder oli juba 1770. aastatel postuleerinud keele ja mõtte lahutamatuse, kusjuures keel on primaarne. • Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Isegi Grimmi seadust tõlgendati kui märki gooti hõimude vabadusihast. Wilhelm von Humboldt 1767-1835 • H
situatsioonide tähistatavaid omadusi, vaid ainult "sematoloogiliselt relevantne" osa nendest omadustest). 3 muutujatfaktorit on kutsutud teda 3 erineval moel tõstma märgi staatusesse. Jooned sümboliseerivad keelelise märgi semantilisi funktsioone. B.Keele märgiline olemus. Aluseks skolastide printsiip aliquid stat pro aliquo + abstraktse relevantsuse printsiip. Keele fenomenid on mitmetasandilised. C. Kõnetegevus ja keelestruktuur. Süntees Humboldti ja Saussure'i kontseptsioonidest Husserli aktide teooria valguses. H Sprechhandlung(kõnetegevus) la parole HW W Sprachwerk (keeleline loodu) ergon ! ! A Sprechakt (kõneakt, tähendustav) energeia ! ! G Sprachgebilde (keeleline struktuur) la langue AG Jaotatult neljaks väljaks, saame kaks ristuvat dihhotoomiat:
Brandenburgi värava stiil järgis Propüleesid, Ateena Akropolise suurt sissepääsu, ja tema nimi oli algul Rahu värav Friedenstor. Värava ida- ja lääneküljel on laiad läbikäigud. Preisi valitsejad rajasid siia Muuseumisaareni ulatuva Unter den Lindeni allee (Pärnaallee) kõige väärikama tänava, mida ääristavad imposantsed neoklassitsistlikud ehitised. Selle ääres seisavad teineteise vastas Riigiooper ja Humboldti ülikool, veidi lõuna poole jääb Gendarmenmarkt (Sandarmiturg), hiilgav arhitektuuriansambel, kuhu kuuluvad ka Prantsuse ja Saksa katedraal. Brandenburgi värava lääneosa juurest algab Strasse des 17. Juni (17. juuni tänav), mis suundub läbi loomaaia (Tiergarten) ning avara ja vaimustava pargi, mis omal ajal oli kuninglik jahimets. 22 11.2.3. Saksi-Sveitsi kaljud Saksi-Sveitsi rahvuspargis asuvad Bastei kaljud
Locke: sõna on sekundaarne sise-taju, tajuimpulsside koosmõjul tekkiv. Hume: sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Sõna tähendus tuleb empiirilise sõnakasutuse kaudu. Pragmatism: Hewewy: sõna tähendus on pelgalt tegevus- harjumuste komplekt. Sõnal pole tegemist asja olemusega. Wittgenstein: sõna tähendus seisneb tema kasutusest, rollis, mida sõna mängib keelemängust. 51. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Toetutakse Wilhelm von Humboldti sõnadele: ,,Keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid". Erinevates ühiskondades on erinevaid tähendusi kandvad sõnad. E. Sapir, B.L.Whorf kelle relatiivsuse hüpoteesist: sõnade tähenduste defineerimine läbi pragmatismi (sõnade tähendus sõltub nende kasutusest), mis on ühendatud Humboldti
kommunistliku partei järeltulija, kes oli eriti rahulolematu tööturureformiga (töötu abirahade kärpimine jne). Hoolimata valimisedust jäävad äärmuserakonnad praegu tegeliku võimu teostamisest kõrvale, sest teised poliitjõud, keda Saksa avalikkus tituleerib kui ,,demokraatlikke", hoiavad neist hirmuga eemale. VÄLISPOLIITIKA 2000. AASTAIL. Saksamaa populaarne välisminister Joschka Fischer pidas 2000. a. 12. mail Berliini Humboldti ülikoolis oma kuulsa kõne, kus ta soovitas moodustada Euroopa Liidu entusiastlikemast liikmesriikidest tuumikgrupi, mis edendaks Euroopa integratsiooni ja paneks aluse poliitilisele föderatsioonile. Kuid 2004. a. võib märgata juba mõningaid muutusi Saksamaa välispoliitikas. Nimelt arutles Fischer Euroopa tulevase rolli üle maailmapoliitikas 28. I 2004. a. Berliner Zeitungis. Tema kõige märkimisväärseks teesiks oli väide, et spekulatsioonid ELi
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu
atmosfääris astus 1840. aastate keskpaiku õigeusku koguni 64 000 eesti talupoega. ·Ühtluskooli põhimõte- igal riigikodanikul on õigus haridusvalguse osaliseks saada niisugusel määral, kui seda võimaldavad temale ta oma võimed ja vaimuanded. ·Tartu keiserlik ülikool- 1802. aastal Tartusse taasrajatud ülikool kujunes kogu saksa kultuuri mõju all olevate Venemaa Balti provintside teaduselu keskuseks. Saksapärase olulisust ei maksa ülikooli arengus alahinnata. Alexander v. Humboldti ideede valgusel loodi Tartusse tüüpiline teadusülikool, mille olulisust omaaja teadusmaastikul võimendab see, et tegemist oli kahe suure kultuuri -- vene ja saksa -- vaheliste teaduskontaktide sõlmpunktiga. Selline positsioon tagas ideaalsed tingimused nii kiireks infovahetuseks kui nn akadeemiliseks rändurluseks. Tartu omanäolisust Venemaa oludes rõhutas ka see, et siin rakendati paljusid mujal riigis mõeldamatuid akadeemilise
(1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus. b) Wilhelm von Humboldt (1767-1835) - Üldkeeleteadus, keeletüpoloogia. 1888 Göttingeni ülikooli filosoofiat õppima, töötas diplomaadina, Preisi haridusministrina Asutas nt Berliini ülikooli (kannab seni Humboldti nime: Humboldt-Univesität) Alles 1819 asub täie jõuga keeleteadusega tegelema 1820 Berliini Akadeemias programmiline loeng "Keelte võrdlevast uurimisest keele erinevatest arenguetappidest lähtuvalt" 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat tüüpi keele ( mille kohta oli ka ise rohkesti materjali kogunud diplomaadiaastate jooksul) sanskrit baski kaavi (Jaava saarel seks ajaks välja surnud kultuurkeel)
Keele sisevormi õpetus. Keel ja maailmapilt, Weltanschaung; "vahemaailm"; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos etnolingvistika e antropoloogilise lingvistika lähtekoht. Keskmes keele sünkrooniline uurimine. Võrdles keeli analüütiliselt, arvestamata geneetilist sugulust tüpoloogilise lähenemise lähtekoht. Keelte tüpoloogiline liigitus Humboldti järgi: 1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel 2. Aglutineerivad keeled grammatilisi vahekordi väljendatakse mitmesuguste keeleelementidega, mis liituvad üheks sõnaks ja millel on alati omaette kindel tähendus ja iseseisev olemus.
Ka Eestimaa kandis maakaardile araablane Al Idris, kes 1154. a. märkis ära ka Tallinna. 16. saj. lõpus kuni 17. saj. kujunes ajalooline geograafia. Rajajaks oli P. Clüver (1580-1620). Suurte maadeavastuste üldistusena kujunes üldine geograafia üldmaateadus. 18. saj. arenes geograafia tihedas seoses statistikaga ja täiendas oluliselt kirjeldavat riigiteadust. Väljapaistev esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia kui paljusid spetsialiseerunud geograafiateadusi hõlmav teaduste süsteem. Oluliselt on tänapäeval edendanud geograafiat ka vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev. 4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär
Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Keelelise relatiivsuse teooria tekkelugu. 18. saj. rahvusluse tekkimisega Saksamaal ja Prantsusmaal kasvas huvi rahvuskeelega seonduva kultuurilise omapära vastu. 31 Wilhelm von Humboldt (1767-1835) oli esimene eurooplane, kes uuris keele ja mõtlemise seoseid. Wilhelm von Humboldti 'Weltanschauung' hüpotees: Keel määrab meie mõtlemise ja selle, kuidas me ümbritsevat maailma tajume. Inimesed mõtlevad erinevalt, sest nad räägivad erinevaid keeli. Keel kannab endas teatud ühiskonna või inimrühma ühist maailmapilti, s.o. inimeste ühiseid teadmisi, suhtumisi ja uskumusi maailmast. Franz Boas (1858 1942) Father of American Anthropology oli samuti pärit Saksamaalt. Boas uuris Ameerika indiaani keeli, mis kõik erinesid indo-euroopa ja semi keeltest. Boas
sotsiaalsele biograafiale. Sama kehtib erialakeeleliste väljendite kohta. Õiguskeeles peab tsivilist hooletust defineerima erinevalt kriminalistist. Keel on sotsiaalse kontrolli ja sotsiaalse mõju tähtsaim vahend: ilma keeleta ei saa funktsioneerida ühiskonna sotsiaalsed institutsioonid. III. Keel ja mõtlemine On 2 vastandlikku seisukohta: „Nagu mõtled, nii ütled“ – „Nagu ütled, nii mõtled“. Nendest esimene ulatub Aristoteleseni, teine seotud Wilhelm von Humboldti renessanssiga. Kuivõrd mõjutab keel mõtlemist? Lingivistilise determinismi suund esindab arvamust: kogu keel – mitte ainult leksikaalne süsteem, vaid ka grammatika, mille üle domineerib tunnetusprotsess – määrab ja pidurdab tajumist ja mõtlemist. Keele isikustamine viib kergesti ütlusteni, milles keelele omistatakse omadusi, mida keelel lihtsalt pole, nt “keel valitseb õigust”. Inimene pole oma keele vang. Ta võib valida erinevate formuleeringute vahel – aga alati vaid
Hermeneutika tähendas tehnikat millegi arusaamiseks. (Kust tuleb tõde? selliste küsimustega tegeleb)Üleminekud 1) Müüdilt logosele 2) Vanalt Testamendilt Uuele, Kristluse teke 3) Renessanss 4) Reformatsioon 5) 20. sajandi püsivate tõdede, väärtuste kadumine. Hermeneutikad jagunevad. Sellistele küsimustele on filosoofilised vastused juba olemas. Tõde tuleb asjast endast. (enne Kanti oli arusaam selline) Tõde tuleneb subjektist. Keerukaks muutuvad asjad romantismi ajal. Asti, Humboldti keelekasutuse mõjul mõistmine muutub determineerituks. (tõlgendamine muutub lõpmatuks)19. sajandil situatsioon selline humanitaarteadused pidid end põhjendama hakkama, positivism. Igal ajastul on oma vaim, ajastut mõistame selle järgi. Laiemas tähenduses on hermeneutika juba 19. sajandi lõpus Saksamaal populaarsust kogunud antipositivistlik mõtlemissuund: kõigile ja kõigele on võimalik leida erinevaid
elanike kui ka rahuvalvajate tervisele. päästeteenistusele. Kaitsevahendid Esmane kaitsevahend mürgise suit- ja eel, esimesed patendid võeti gaasi- su vastu oli keskajal veega niisutatud maskile 1887. aastal. Esialgu kasutati rätik, mis kaitses nina ja suud. Esime- sõjas uriiniga niisutatud rätikuid, mis se gaasitorbiku autoriks tuleb pida- kaitsesid kloori eest. da tuntud saksa loodusteadlast Ale- 1915. aastal valmisid esimesed tä- xander von Humboldti, kes lõi 1799. napäeva gaasitorbikute esivanemad. aastal gaasitorbiku kaevuritele, kuna Arvestades hobuse tähtsust Esimeses kaevandussahtides eraldus kivimite maailmasõjas, toodeti gaasimaske ka lõhedest mürgiseid gaase. neile. Tänapäevased keemiarelva kaitseva- Gaasimask oli valmistatud kas kum- hendid tekkisid Esimese maailmasõ- meeritud presentriidest või nahast, 162
annaabi.ee 
