Kordamisküsimused keeleteaduse alused (0)

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused



Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgnevate kordamisküsimuste hulgast (laiemad  küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus kohustuslike artiklite kohta (vt allpool) (tuleb valida üks  kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus  kirjas olevate mõistete ja  nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun  kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus  keeleteadusele); 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ 3. Araabia: Sibawaihi grammatika 4. Kreeka  1) filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest  ja metafoorist;  2) Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus);  5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus  keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused,  keeleuniversaalide põhjused) 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui  probleem sündivate kirjakeelte jaoks. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. 9. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd: arvamused keelesugulusest enne 19. sajandit,   Rask, Bopp ja vennad Grimmid häälikumuutustest ja keelesugulusest. 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute  ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega.


13. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. 14. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd 15. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure ja edasiareng  Praha koolkonnas. 16. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield 17. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad. 18. Tänapäeva keeleteaduse põhivaldkonnad.  19. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest,  Hymes kontekstist. 20. William Labov ja mikrosotsiolingvistika 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i  koostööprintsiip.  22. Vestlusanalüüs (ehk konversatsioonianalüüs) ja suhtluslingvistika. Suhtlustegevuse  mõiste. 23. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: Chomsky seisukohad lapse keelelise  arengu kohta, universaalne grammatika, kompetents ja sooritus,  sisendi vaesuse  probleem, transformatsioonigrammatika. Vt vajaduse korral ka Martin Ehala artiklit  (Generatiivne grammatika ja Noam Chomsky. - Oma Keel 21, 10-16.) 24. Kognitiivne keeleteadus keelest ja keele omandamisest (võrreldes generativismiga, vt ka  Virve Vihmani loengut) 25. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid.    Küsimused artiklite kohta (artiklist loetu seostamine loengus kuulduga on ülimalt teretulnud): 1. Mis on koodivahetus ja kuidas käsitleb seda koodikopeerimise mudel? Anna  Verschiku ja Reet Igava artiklite põhjal (Koodikopeerimise mudel: tõlgendades  keelekontakte mikrotasandil. Teoreetiline keeleteaduis Eestis II. 2006. Lk 97-111 ja  Inglise-eesti koodikopeerimine Facebooki vestlustes. - Oma Keel 29, 21-27.) 2. Millised probleemid on tähenduse esitamisel sõnaraamatus? Mis on polüseemia ja  millised eripärad on loogilisel polüseemial? Margit Langemetsa artikli põhjal  (Sõnaraamat keeleteaduses: generatiivse leksikoni teooria. Teoreetiline keeleteadus  Eestis (I). 2002 Lk 146-163)


3. Kuidas mõjutavad keelekontaktid keele kasutust (pragmaatikat)? Leelo Keevalliku  artikli põhjal (Keelekontakt ja pragmaatika. Teoreetiline keeleteadus Eestis II.2006.  Lk 85-96) 4. Kuidas toimivad direktiivid ja küsimused argisuhtluses – uurimismeetod ja mõned  olulisemad tulemused. Andriela Rääbise ja Andra Rummi artiklite põhjal (Direktiivid  argisuhtluses. - Oma Keel 30, 3-10. ja Avatud küsimused argivestluses. - Keel ja  Kirjandus 11, 834-849) 5. Eesti keele ja identiteediga ning eesti keelepoliitikaga seotud rõõme ja muresid  emakeelepäeva konverentsi põhjal (vaata, kui soovid, uuesti:  https://www.uttv.ee/naita?id=26870) Terminid ja nimed (lisaks eelpool paksus kirjas olnutele): (keele)korpus, fraasistruktuurireeglid, õnnestumistingimused, illokutiivne akt,  vooruvahetusmehhanism, diglossia, kommunikatiivne kompetents, süllogism,  spekulatiivne grammatika, Dante, propositsioon, predikaat, koopula, keele monogeneesi  teooria, William Jones, Sajnovics, ablaut, biologism, keelepuu, dialektoloogia,  grammatikalisatsioon, pankrooniline protsess, parole, langue, SAE (Standard Average  European),  hierarhia keeletüpoloogias, semantiline kaart, leksikaalne tüpoloogia