· Lained jõuavad kaldale suure energiaga · Lained kulutavad, purustavad ja kannavad ära setteid · Kujunevad astangud ja pangad -> pankrannikud · Kulutusrannikutele iseloomulik õgvenemine Pankrannik Laugrannik · Lauge reljeefiga rannik · Ülekaalus lainte kuhjav tegevus · Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid · Peenikesest settematerjalist kujunevad veealused rannabarrid · Kui lained jõuavad kaldale nurga all, siis toimub setete pikiränne · Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib kujuneda maasäär Laugranniku joonis Inimtegevuse mõju rannikule · Takistades setete pikirännet, hakkab avalduma ühel pool ehitist lainte kuhjav tegevus ning teisel pool kulutav · Süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainte kulutavat tegevust TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. 10. Laugrannik- ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakesed liiguvad veekogu põhjani kaugel rannajoonest, rannajoonele jõudes on veel energiat vaid setete liigutamiseks. 11. Rannabarr- meres või suurjärves setete ristirände tagajärjel moodustunud rannajoonega paralleelsed valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees. 12. Setete pikiränne mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tegevus, vähemal määral hoovused. 13. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 14. Voolava vee energia - N= Q x h x g Q jõevooluhulk h-vee paisutuskõrgus meetrites g-raskuskiirendus 15. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeauru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. 16
1. Mis mõjutab merevee omadusi? -mere pinnale langev päikese kiirguse hulk -soolsus -soolsus -veetemperatuur -vee ringlemine 2. Mitu % päikesekiirgust neeldub merevees ja kui palju peegeldub? -merevees neeldub 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 3. Kuidas toimud soojuse ümberpaigutumine veega? -neeldumine lõppeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumi...
Millest sõltub merevee soolsus? Peamisteks merevee soolsuse reguleerijateks on sademete ja aurumiste vahe, Jõgede sissevool merre, väiksemate merede puhul ühendus ookeaniga ning ka tormid hulk. Milline vahe on järskrannikul ja laugrannikul? Järskrannikule on omane veekogu kiire sügavnemine,lained jõuavad rannale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus, tänu sellele kujunevad kulutusrannad, moodustuvad rannajärsakud, suure kaldega nõlvad. Laugrannikule on omane setete pikiränne, ülekaalus lainete kuhjav tegevus, randa jõudes on lainetel vaid setteid liigutav jõud, kujunevad rannavallid ja rannabarrid, tänu sellele võib kujuneda maasäär. Kuidas on omavahel seotud kliima ja jõe äravool? Mis on soot? Vana jõgi, mis on eraldunud sängist, tavaliselt muutub ta kinnikasvanud järvikuks, ning soot võib tekkida üheainsast üleujutusest. Milline on põrkeveer ja milline on laugveer? Põrkeveeru tegevuseks on jõgedes intensiivne kulutamine
suurem mõju, lained soodustavad randade teket. Kiviklibu teket soodustas veepinna ühtlane ning sile pinnas, seejärel uhtudes kivid kaldale ning kivimitel pole piisavalt energiat liikuda tagasi mere suunas. Antud ranna teke on looduslik, arvatavasti loodusjõudude toimel vees ja õhus levivate materjalide ladustamisel. Ajurand ulatus 3-3,5m kaugusele vaadelavast uhtealast, mis põhimõtteliselt oli sisemaa alguseks. Enamjaolt toimus setete pikiränne ehk setteosakeste üldine liikumissuund oli paralleelne rannajoonega. Uhteala, mille piires vesi liigub mööda rannajoont edasi-tagasi oli pea 40cm. Randla murdeala analüüs puudub kuna vesi oli üpris stabiilne vaadeldaval hetkel. Antud kohas oli ca 2m kõrgune järsak, mis oli üsna räsitud, kuid kuna seal kasvasid puud ning põõsad mille juured ulatusid maapinna sisse üsna sügavale, seetõttu püsib järsak koos ning ei lagune vaid laguneb sealt, kus kohas on mullane pinnas
vaid setteid liigutav jõud. Kruusa-, veeristiku- ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamast kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid. Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib kuhjuma hakata veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kui lained jõuavad kaldale mingi nurga all, siis toimub setete pikiränne ehk lained liigutavad setteid mööda randa edasi. Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib sinna kujunema hakata maasäär. Inimeste mõju rannikule- Kui rajada rannale, kus toimub setete pikiränne, sadam või mõni muu ehitis, mis takistab seda, siis hakkab ühel pool ehitist avalduma lainete kuhjav tegevus ning teisel pool lainete kulutav tegevus. Rannikualade süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainete kulutavat tegevust. 8. Mõisted
2) kuhjavad rannad Rand - Veekogu ääristav maismaa osa, mida kujundab lainetus. Rannajoon - vee ja maismaa kokkupuuteala. Rannamoodustised - pinnavormid, mida lained kujundavad ja kuhjavad ( rannavall jne) Paguvesi - madalam veetase, vesi pageb rannast Ajuvesi - Ajab vett rohkem randa, kõrgem veetase Rannavall - lainete poolt kokkukuhjatud setete kuhi rannal, enamasti kaarekujulised ja madalad. Leetseljak - setete kuhjad kalda ääres vees, kaarekujulised Maasäär - setete pikiränne, rannaga põigiti. Rannanõlv piirneb rannajoonega. Jõgede toitumine - Jõgi - looduslik vooluveekogu, kus vesi voolab tema enda poolt kujundatud voolusängis, raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Valgala ehk jõgikond - Maa-ala, kust jõgi saab oma vee. (sademed, vihmavesi, põhjavesi, liustike vesi) Äravool - teatud ajaühikus äravoolava veehulk valgalalt. Veereziim: Suurvesi Madalvesi - Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (auramine)
sademed-suur osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna taga,kuid isa ka õhuga maismaale.Auram-toimub koguaeg nii maa kui veekogude pinnalt. oleneb pinnase omadustest, taimest, temperatuurist jne. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast,mida rohkem sajab seda suurem äravool. kaspia araali,sahara kesk austraal kõrbalad. Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi. Inimteg mõjust rannikule-setete pikiränne on looduslik protsess ja võib toimuda aastate jooksul,kui seteid jätkub. Kui kavatstakse rajada maju nii, et see takistab setete rännet,siis tuleb arvestada setete kuhjumistega takistuse taha. Üleujutus-põhjustavad inimohvreid ja suurt majanduslikku kahju. mererannikutel tingitud merevee ootamatust tõusust. Suuri ja katastroofilisi üleujutusi on ka eestis 2001 Pärnus. Kaitseks tehtakse tamme, veehoidlaid, nende abil on võimalik parandada ka veevarustust.
23.nimeti rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende eesmärke, mis on vastu võetud veestiku kaitse eesmärgil? HELCOM kaitseb läänemerd reostuse eest Gdanski konventsioon - kalavarude säästmine ja kaitse. 24. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse ja see vesi moodustab põhjavee Rannavall tormide poolt rannale uhutud vall setetest. Rannabarr rannajoonega rööbiti paiknev vall Setete pikiränne sirgel rannal on ühtlane paralleelne setetekiht Maasäär kui lained liiguvad nurga all ranna poole siis setted hakkavad kogunema vee all pika kaarena ja kui need kaared on ühendatud maismaaga siis nimetatakse seda maasääreks. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. Haudmik kulutus põrkeveerudel muudab nad sügavateks ehk neist saavad haudmikud Koolmekoht madalam ja laiem jõesängi osa
iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine lahti murtud osa kantakse lahepäradesse, kus need settivad iseloomulik ka Eesti randadele · laugrannik ülekaalus lainete kuhjav tegevus kõige tüüpilisemad kruusa-, veeristiku- ja liivarannad kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid lainetus võib võtta lahtise osa endaga kaasa, tekitades vee alla valle rannabarrid setete pikiränne setete liikumine ranna joonega paralleelselt maasäär moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist Jõgede toitumine ja veereziim · jõgede peamised toitumisallikad: põhjavesi sademetevesi (vihm ja lumi) sulavesi · jõe vee omadused sõltuvad tema toitumisest · jõgi vooluveekogu, mis voolab enda kujundatud sängis · veereziim vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul
Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul Rand on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab Rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N voolava vee energia,Q jõe vooluhulk [1 m3/s], h vee paisutuskõrgus [1 m], g raskuskiirendus Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa
· Lausrannik (kuhje protsessid, laineenergia jõud on väike) Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusastkoosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. JÕGI Jõe toiteallikad: · sademetevesi · lumesulamisvesi · pinnaveekogud põhjavesi Jõgede toiteallikad on aja jooksul muutuvad ja sõltuvad: teperatuurist ja sademetest (aastaajalisest vaheldumisest) Jõe veereziim , vee hulga ja veetaseme ajaline muutuine aasta jooksul Jõeorud :
Rannale jõudes on laine ainult setteid liigutav jõud. Ainult tormi lainetus suudab kaasa haarata jämedamaid osakesi ning paisata neid rannanõlvale, rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid. Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib kuhjuma hakates muutuda veealuseks valliks ehk rannabarriks. Kui lained jõuavad kaldale mingi nurga alt, siis toimub setete pikiränne ja võivad hakata kujunema maasääred. MAAILMAMERI Maailma mere reostumise põhjused 1) Jõgede äravool 2) Praht laevadelt ja rannalt 3) Nafta ja kütus laevadelt 4) Tööstusest tulevad jäägid + keemia 5) Maa üleväetamine
- paljud Eesti rannad on kulutusrannad 2) KUHJAV TEGEVUS: - laugrannad - vesi läheb aeglaselt sügavaks - lainetel on väike kulutav võime, sest nad kaotavad oma energia vast põhja hõõrdudes - tekivad rannavallid- kuhjunud materjalist kujunenud rannajoonega paralleelsed settevallid - tekivad ka rannabarrid veealused vallid (nagu Kauksi rannas et läheb sügavaks ja siis jälle madal) - võib toimuda setete pikiränne setted liiguvad rannajoonega paralleelselt Maasäär- valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees · Ajuvesi kõrgvesi, mida põhjustab ühesuunaline tuul · Paguvesi madal vesi, tuul lükkab vee tagasi · Rannavall tekib tormidega ja koosneb kiviklibust. Max 1m kõrgune 4 5
meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti). maasäär - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. laguun madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või paikneb atolli ( rõngassaar) keskel 2) vesikesta osad magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 3) jõgede toitumine Sademetest, liustike sulamisest saadud veest , põhjaveest. Sõltub temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline s...
tervikuna. Globaalsed kliimamuutused. Randade reaktsioon. Globaalsed kliimamuutused- stressiseisus olev maailm, ajuvee tase on kõrgem. Randade reaktsioon. Jäävaba talv, soe talv, tormide mõju tugevam, rannad tundlikud. Erakordsete tormide ja nähtuste sagenemine. Tormid on aktiivsemaks läinud. Looduslik tasakaal on paigast ära. Halb on see, kui on tugevate tormide puhul on meretase kõrge. Purustused on siis taga, mitte veepiiril. 11. PILET Rannasetete pikiränne. Litodünaamiline süsteem. Settevool. Kui setteosakeste üldine liikumissuund on paralleelne rannajoonega, siis nim seda setete pikirändeks. Pikirände puhul kulutatakse pidevalt materjali. Pikirände tulemusel liigub märkimisväärsel hulgal setteid, toimub iseloomulik setete kulutus, toiteala kadumise korral lakkab ka setete pikiränne. Maasääred kujunevad setete pikirände tagajärjel kohtades, kus rannajoon muudab suunda.
kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Tugev lainetus: rannavallid(rannajoonega paralleelsed settevallid), nõrk lainetus: barrid(kuhjunud peenem settematerjal, mille vesi haarab tagasi valgudes, veealune vall). Murrutus: murrutuskulbas rannik taandub(pankrannik). Setete liikumine paralleelselt rannajoonega setete pikiränne. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Kõige paremini kaitsevad randa setted. JÕGEDE TOITUMINE JA VEEREZIIM o Jõed on ühed olulisemad veeringega seotud ainete ümberpaigutmisega lülid. o Jõed toituvad: Sademed- teatud intensiivsusega saju ajal/jõrel valgub vesi jõgedesse; Kongo, Doonau, Amazonase jõgi
Järskrannik Laugrannik veekogu sügavneb kiiresti ülekaalus lainete kuhjav tegevus lained jõuavad rannale suure energiaga randa jõudes on lainetel vaid setteid liigutav jõud ülekaalus lainete kulutav tegevus kujunevad rannavallid ja rannabarrid kujunevad kulutusrannad toimub setete pikiränne moodustuvad rannajärsakud, suure kaldega võib kujuneda maasäär nõlvad (pank, pankrannik) Inimtegevuse mõju: · Kaide ja sadamate rajamine · Lagunenud ehitiste vette ulatumine Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: · geograafiline asend · lumesulamisvee hulk · sademetehulk · kliima · põhjaveevarud Üleujutuste põhjused:
poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Tugev lainetus: rannavallid(rannajoonega paralleelsed settevallid), nõrk lainetus: barrid(kuhjunud peenem settematerjal, mille vesi haarab tagasi valgudes, veealune vall). Murrutus: murrutuskulbas rannik taandub(pankrannik). · Setete liikumine paralleelselt rannajoonega setete pikiränne. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Kõige paremini kaitsevad randa setted. JÕGEDE TOITUMINE JA VEEREZIIM o Jõed on ühed olulisemad veeringega seotud ainete ümberpaigutmisega lülid. o Jõed toituvad: Sademed- teatud intensiivsusega saju ajal/jõrel valgub vesi jõgedesse; Kongo, Doonau, Amazonase jõgi
Kruusa-, veeristiku- ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid. Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasivalgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib kuhjuma hakata veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kui lained jõuavad kaldale mingi nurga all, siis toimub setete pikiränne ehk lained liigutavad setteid mööda randa edasi. Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib sinna kujunema hakata maasäär. Inimeste mõju rannikule- Kui rajada rannale, kus toimub setete pikiränne, sadam või mõni muu ehitis, mis takistab seda, siis hakkab ühel pool ehitist avalduma lainte kuhjav tegevus ning teisel pool lainte kulutav tegevus. Rannikualade süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainte kulutavat tegevust. 27. Maailmamerede reostumise põhjused:
Kasutatakse nõguse profiiliga seinasid. Lained sööstavad seda mööda ilma erilise löögita üles ja veemass langeb tagasi merre. Seejuures puudub ka ohtlik tagasivool. Akt kaitse on selline, kus laine jõud ise pannakse enda vastu tööle. Selleks rajatakse rannaga paralleelseks 50m kaugusele vette lainemurdja, mida ületades ja deformeerudes laine kaotab ca 75% oma energiast. 21) Rand ja rannik, rannavöönd, rannanõlv, murdlusvool, setete risti- ja pikiränne, aju- ja pagurand, rannajoon, laug- ja järskrand, Eesti rannatüübid. Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavöönd ehk randla on mere või suurjärve põhja- ja maismaavöönd. Tema maismaa osa nim rannaks (asub keskmise rannajoone ja tugevaima aju- ehk ründeveeaegse tormilaine
on neil vaid setteid liigutav jõud. Kruusa-, veeristiku- ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid. Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasivalgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib kuhjuma hakata veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kui lained jõuavad kaldale mingi nurga all, siis toimub setete pikiränne ehk lained liigutavad setteid mööda randa edasi. Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib sinna kujunema hakata maasäär. Inimeste mõju rannikule- Kui rajada rannale, kus toimub setete pikiränne, sadam või mõni muu ehitis, mis takistab seda, siis hakkab ühel pool ehitist avalduma lainte kuhjav tegevus ning teisel pool lainte kulutav tegevus. Rannikualade süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainte kulutavat tegevust. 27
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
