Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9
2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine
maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad.
Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.)
toitealad. Inflatsioon on väike, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas, ja kui põhjaveetase ulatub maapinnale- maa on sel juhul vett täis ja juurde ei saa seda imbuda. VEEBILANSS. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumine. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Lisanduda võib veel veevahetus põhjaveega, vee tarbimine jm. Seepärast on ka veebilanss avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. 6.2. Maailmameri Merevee omadused Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari
1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 %
sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Päikesekiirgusest neeldub vees 92%. Veekogude pinnakiht on soojem kui sügavamad kihid. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18C. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi sisaldab mineraalaineid, soolasid, gaase, orgaanilisi aineid. Min. koostises on kõige rohkem kloriide, sulfaate, karbonaate. Keskmine soolsus on 35. Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub. Merevees olevate liikide arv on kõige suurem 35-40 juures, kõige väiksem 5-15 juures. *Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nim rannanõlvaks. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab, nim rannaks. Rannamoodustised on rannajoone läheda maismaal kujunenud pinnavormid. Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa.
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab selline järsak on kujunenud monoliitsetess
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.)
või temperatuurierinevustest Liustik-liustikud on aasta ringi püsivad suured jääkehad, mis katavad tänapäeval maismaa pinnast ligikaudu 11% Mandriliustik- ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas Mägiliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. Veeringe osad on auramine, sademed ja äravool Veeringe liigid on suur veeringe ning väike veeringe Väike veeringe- päikesekiirgus soojendab maailmamere vett ja see aurustub; tõusev veeaur jõuab atmosfääri jahedamasse õhukihti, jahtub ja kondenseerub pilvedeks; kui pilve on kogunenud piisavalt vett, hakkavad veoosakesed kokku põrkuma; kasvad suuremaks ja sajavad raskusjõul tagasi maailmamerre. Suur veeringe- hõlmab ka maismaad, õhuvoolud viivad merelt aurustunud
järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE SADEMED AURUMINE SADEMED SADEMED AURUMINE AURUMINE
Sisevete hüdroloogia- uurib siseveekogusid ning neis toimuvaid äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga: P=E+Q (P-sademed, E- protsesse. auramine, Q-jõgede äravool). Veebilansse koostatakse veekogude, Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega põimunud. atmosfääris põhjaveekihtide, riikide ja haldusüksuste kohta. on veeaur, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on 6.2 Maailmameri samuti palju vett. Samal ajal moodustavad veekogud ja neid siduv veeringe Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Soojushulk, mis iseseisva sfääri. Vee olekust oleneb tema liikumine kiirus
ning liiva sisaldavaid setteid ja need kohad on põhjavee peamised toitealad. Kui aga pindmise kihi moodustavad savi või turvas, siis infiltratsioon on väike. Veebilanss. Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord mingil kindlal ajavahemikul.Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast on veebilanss avaldatav mitmel kujul. Tavaliselt iseloomustatakse veeringet sademete, auramise ja äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansida, mis on avaldatav kujul P= E + Q kus P on sademed, E- auramine ja Q- jõgede äravool. MAAILMAMERI Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning ookeanid on peamised soojuse vastuvõtjad ja kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilansi mõjutavaid komponente
Korrapäraselt esinev vee hulga tõus Tulvavesi- Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5. Milline näeb see piirkond välja suurveeperioodil? Suveperioodil…. Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? Põhjenda oma arvamust. Pildil on keskjooks või alamjooks, sest jõgi on looklev 6. Mida on skeemil tähtedega märgitud kohas kujutatud? Pildil kohal A on soot ja kohal B on delta Kuidas on need tekkinud? Soot on jõest eraldunud ehk kui vesi oli looklev siis ajapikku ta kulutas maad ja leidis otsesema viisi. Vanad looked eraldusid jõest. Delta tekib siis, kui alamjooksul on veevool aeglane ja jõgi kannab peent setet suudmesse, need kuhjuvad järjest ning jõgi peab muutma suunda. See kordub mitu korda ning tulemuseks on lehtrikujuline moodustis jõe alamjooksul.
5) mõjutavad ka inimeste tervist. Sudu - Tekib, kui õhku sattunud põlemisproduktid (tahm ja suits) segunevad uduga. See kahjustab inimeste ja loomade tervist. HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal 97,2% maailma veest asub maailmameres. Ülejäänud 2,8% on magevesi. Magedast veest moodustab pinnavesi 77,8%, 22% magedast veest on põhjavesi ja 0,2% on mullas. Pinnaveest 99,36% on jää ja liustikud, 0,61% on järvedes, 0,03% on atmosfääris ja 0,003% jõgedes. Maailmamere vee temperatuur ja soolsus Vee temp. on kõrgeim ekvaatori piirkonnas, sest seal paistab päike kõrgema nurga alt ning vesi soojeneb kiiremini ja rohkem. Vee temp. langeb liikudes pooluste suunas. Põhjapoolkeral on vee keskm. temp. 3'C kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere keskmine soolsus on 35(promilli), kuid see erineb maailmamere eriosades päris palju. Ekvatoriaalsetel aladel on soolsus keskmisest madalam, see tuleneb suurest sademetehulgast (õhuniiskus on suur, auramine väiksem).
Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C- horisonti. Tee joonis PROTSESSID MULDADES: sõltuvad sademete ja auramise vahekorrast * Kui sademed ületavad auramise on, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni Tüüpiline paras- ja palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda kõrbed ja poolkõrbed Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa
Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: SOOJAD- hoovuses KÜLMAD- hoovuses olev vesi on soojem, kui olev vesi on külmem, ümbritsev vesi kui ümbritsev vesi Mõju kliimale · Tõstavad temperatuuri · Alandavad · Soodustavad temperatuuri sademete teket · Ei soodusta
on vajalik fotosünteesiks. Õhus esineb veel pisikesi tolmu-, tahma-, ja soolaosakesi, mis satuvad õhkus ookeani pinnalt aurustumisel ja neid kokku kutsutakse aerosoolideks. · Ilm- õhkkonna seisund, kliima- pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. Meteoroloogia tegeleb ilma vaatlusega ja ennustamisega, klimatoloogia kliima seaduspärasuste uurimisega. · Õhutemp. vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temp. kindlasuunaline muutumine. 1. Troposfäär: kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist, temp. järkjärguline langemine keskmiselt 6C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud
suuremõõtkavaline kaart 1:100 000 (20 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike väikesemõõtkavaline kaart 1 : 1 000 000 ( 500 000 ja rohkem korda vähendatud) kujutatud maa-ala suur horisontaal samakõrgusjoon 1 isoterm samat MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD Iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.
hävimine(ehitus-teed,tallamine,maavarade kaevamine...bio-orgaanilise aine kogus mullas väheneb). Sooldumine tingitud põldude niiisutamisest. Turvastumine nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist. Tuuleerosioon e. deflatsioon - tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid.mulla viljakus-mulla võime varustada taimi vajalike mineraalainete ja veega.hüdrolüüs-veemolekulid viivad ioonid lahusena välja.oksüdeerumine-kivimi pind muutub pudedaks ja muudab värvi. Murenemise tähtsus-kivimid peenestuvad, kaljudest saavad rahnud, setted
Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. Maavärinad toimuvad laamade serva aladel. Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees. 9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad. 6. Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva
Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb hapnik-toimub hingamine ja lämmastik-toimub fotosüntees. Biosfääris elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained
· Tuule kiirus üle 3-11 m/s (10-40 km/h) · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks - esineb vee kohal Tuulispask esineb väike keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu, liikumissuund suvaline Äike võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: · Õhumassisisesed -tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel, peamiselt mägedes · Frontaalsed esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal Hüdrosfäär Ehk vesikest. Magedad veed: · jõed · järved · põhjavesi · ojad · sood · liustikud Soolased veed: · maailmameri 97% on soolane vesi. 3% mageveest: · 68,79% jääkilbid ja liustikud · põhjavesi 30,19% · pinnavesi 0,3% · muu 0,9% Maailma meri katab 71% maakera pinnast Veeringe: · Auramine · Sademed · Jõgede äravool · Põhjavee äravool Väike ja suur veeringe
ida-kagutuuled parasvöötmes läänetuuled palavvöötmes kirdepassaadid kagupassaadid PASSAADID püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4. HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !! tõusvad õhuvoolud ) külm hoovus temperatuur madalam sademeid vähe ( !! laskuvad õhuvoolud ) 5. Pinnamood mõjutab õhumasside liikumist ( mäestik/tasandik ) kõrgustike tuulepoolsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud! ) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur = kõrgusvööndilisus 1 km - 6° C Kliimadiagrammi lugemisel:
tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. 14. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon e uuristus on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna
tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. Erosioon e uuristus on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt
kuskasvab palju rohttaimi 3. Soostumine pidev liigniiskus 4. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustuvad mulla alaossahallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi 5. Sooldumine on tingitud põldude niisutamisest; esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid 15. Mullaviljakuse vähenemise ja mulla hävimise põhjused; mulla kaitsmisvõimalused Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla
Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Üldine õhuringlus: 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2
............... 27 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 28 HÜDROSFÄÄR ........................................................................................................................................................ 30 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; .................................................................... 30 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi ning selgitab erinevuste põhjusi; ...................................................................................................................... 30 25. teab hoovuste tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 31 26
tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad. 12.Maakera sfääriline ehitus. Geograafilise sfääri mõiste. Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 13.Maa magnetosfäär ja kiirgusvööndid. . Magnetvälja ja päikesetuule kohtumise ning ionosfääri vahelist ruumi nimetatakse magnetosfääriks. Kiirgusvööndid on suure kiirgustihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber. Vööndi kaugus Maast on u 20070 000 km (see vahemik varieerub erinevate hinnangute puhul) [1]
D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta oskab määrata geograafilisi koordinaate ja teab nende vajalikkust; (teadmised, oskused, seos igapäevateadmistega) Too näiteid, kus (millistel elualadel) ja milleks käsutatakse geograafilisi koordinaate? Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; 34 oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja tuua näiteid nendevahelistest seostest; (teadmised) Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.