11. klass Jevgenia Grigorovits Hüatsint Referaat Juhendaja Helen Oppar Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ja eessõna 3 2. Hüatsint 3 2.1 Hüatsindi iseloomustus 4 2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4 2.3 Ebahüatsint 6 2.4. Kobarhüatsint 6 3. Legendid ja pärimused 7 Kasutatud kirjandus 11 Lisad 12 2 1.Sissejuhatus ja eessõna Eesti aedades on praeguseni kõige enam levinud sibullilledeks tulbid ja nartsissid, madalakasvulistest kevadekuulutajatest peamiselt hüatsindid, siniliiliad ja krookused, millest
Siberi koerahammas ERYTHRONIUM sibiricum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sinine kirgaslill CHIONODOXA luciliae Click to edit Master text styles Second level 7-12cm, õitseb Third level Fourth level aprillist maini Fifth level Harilik kobarhüatsint MUSCARI botryoides 15-25cm, Click to edit Master text styles õitseb maist Second level Third level juunini Fourth level Fifth level Armeenia kobarhüatsint MUSCARI armeniacum Click to edit Master text styles13-25cm, maist juunini Second level Third level Fourth level Fifth level
Eestis looduslikult perekond lauk, kultuuris ja metsistunult nartsiss, lumikelluke, märtsikelluke Sugukond asparilised - Asparagaceae s.l. APG III järgi kuuluvad sellesse sugukonda varem iseseisvad sugukonnad Asparagaceae s.s Agavaceae Convallariacea Hyacinthaceae Ruscaceae Laias mahus (s.l.) sugukond väikesed rohttaimed kuni suured puud Piklik õisik, kas kobar või tähk või pööris Eestis maikelluke, leseleht, kuutõverohi naturaliseerunult aspar, silla, kobarhüatsint, linnupiim jt ilutaimena hosta (agaavilised), hüatsint 38. Kommeliniidid: palmid, kõrrelised, lõikheinalised, bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama Lehed suured, noorelt kokku volditud Õiekate kolmetine, aktinomorfne
annaabi.ee 
