BENELUXI MAJANDUSLIIT JA SCHENGENI LEPING (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL JA17KÕ Mairi Gansen BENELUXI MAJANDUSLIIT JA SCHENGENI LEPING Iseseisev töö  Õppejõud: Raine Marton, DipHE Mõdriku 2019


SISUKORD 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA.......................................3 2. SCHENGENI ALA RAJAMINE.................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................................7


1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA Beneluxi Liit ühendab endas Belgia ja Hollandi kuningriike ning Luxemburgi Suurhertsogiriiki. Nimetus   Benelux   tuleneb   nende   kolme   riigi   esitähtedest.   Madalmaad   on   üks   maailma arenenumaid tööstuspiirkondi ning nende majandus sõltub suuresti väliskaubandusest. Selleks, et kaitsta   oma   kaubandust,   lõid   Belgia   ja   Luxemburg   juba   1921.   aastal   Belgia-Luxemburgi Majandusliidu.   Liidust   kasvas   peale   Teist   Maailmasõda   välja   Beneluxi   Liit,   mis   võimaldas inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise kome riigi vahel ning kordineeris ühist majandus-, finants-, sotsiaal- ja väliskaubanduspoliitikat (Low Countries, s.a). Läbi ajaloo sarnast poliitilist saatust jaganud riigid tunnistasid pärast Teise Maailmasõja lõppu vajadust riikidevahelise tihedama koostöö järele. Beneluxi Liit sai alguse 5. septembril 1944. aastal, mil Belgia, Hollandi ja Luxemburgi valitsused allkirjastasid tolliliidu lepingu, mis jõustus 1. jaanuaril 1948. aastal, eesmärgiga kaotada Beneluxi-siseses kaubanduses imporditollimaksud ja   kehtestada   kolmandate   riikide   suhtes   ühine   välistariif  (Verhaegen,   2018).   1953.   aastal allkirjastasid riigid Kaubanduspoliitika protokolli, mille eesmärgiks oli saavutada ühine poliitika kolmandatesse   riikidesse   importimise   ja   ekspordi   suhtes.   Hulk   kokkuleppeid   viis   Beneluxi Majandusliidu asutamiseni 1953. aasta 3. veebruaril Hollandi äärelinnas Haagis. 1954 sõlmiti leping   kapitali   vaba   liikumise   kohta.   1958.   aastal   allkirjastati   Beneluxi   Majandusühenduse asutamise   leping,   mis   rakendus   1960.   aastal.   Leping   sõlmiti   50   aastaks   ning   selle põhieesmärkideks oli nimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine kolme riigi piires, majandus-,   finants-   ja   sotsiaalpoliitika   koordineerimine   ning   ühine   kaubanduspoliitika kolmandate riikidega (Beneluxi Liidu ajalugu, s.a).  Beneluxi Majandusliit rajas tee suuremale poliitilisele koostööle. Majanduslikest seisukohtadest kasvasid välja suured projektid nagu Belgia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariigi ja Itaalia poolt 1952. aastal asutatud Euroopa Söe- ja Teraseühendus ning Euroopa Majandusühendus.   Söe-   ja   Teraseühendus   hõlmas   ühendusse   kuuluvate   riikide   koostööd nendevahelise kaubanduse põhiartikli söe- ja terase tootmise valdkonnas, muutes riigid üksteisest vastastikku sõltuvaks ja vältides seeläbi nendevahelist sõjategevust tagades nii Euroopas kestva rahu (Kuidas EL alguse sai?, s.a). 3


5 aastat hiljem, 1957. aastal  (Low Countries, s.a)  lõid Beneluxi maad, Prantsusmaa, Lääne- Saksamaa ja Itaalia Euroopa Majandusühenduse, mis oli tänase Euroopa Liidu üheks eelkäijatest (Kuidas EL alguse sai?, s.a).  4


2. SCHENGENI ALA RAJAMINE 1985.   aastal   otsustasid   Prantsusmaa,   Saksamaa,   Belgia,   Luksemburg   ja   Holland   loobuda omavahelisest   piirikontrollist  (Benelux-   Schengeni   eelkäija,   2018).   Esimesed   lepingud allkirjastati Luxemburgis Schengeni linnas Prantsusmaa ja Saksamaa piiril, seega omas just see linn lepingute allkirjastamiseks sümboolset tähendust (Pinder, 2001, lk 111). Schengeni leppe ja konventsiooni tulemusel tõhustati kontrolli viisaalale välispiiridel ning tihendati riikidevahelist koostööd õiguskaitse, politsei ja piirivalve valdkondades. Üks Schengeni põhimõtteid on isikute vaba liikumine, mistõttu Schengeni sisepiiridel dokumente ei kontrollita ja  piirikontroll toimub vaid ala välispiiridel (Peamised Schengeni põhimõtted, 2015). Kontrolli kaotamine piiridel algas 26. märtsil 1995. aastal, kui esialgsed viis riiki ja neile lisaks veel ka Hispaania ja Portugal kaotasid kontrolli oma sisepiiridel. Sellest ajast alates on Schengeni ala pidevalt laienenud ja praegu   kuuluvad   sinna   26   riiki:   Belgia,   Tšehhi   Vabariik,   Taani,   Saksamaa,   Eesti,   Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ning neli riiki, mis ei ole ELi liikmesriigid: Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein. Neli ELi liikmesriiki – Horvaatia, Küpros, Iirimaa ja Ühendkuningriik   ei   kuulu   Schengeni   alasse,   aga   kohaldavad   mõningaid   Schengeni   eeskirju (SCHENGEN   Vaba   liikumise   võimalus   Euroopas,   2015,   lk   4).  Eesti  valitsus   allkirjastas Schengeni   lepingu   16.   aprillil   2003.  aastal   ja  alustas  selle   rakendamist   21.   detsembril   2007 (Schengeni ala - maailma suurim viisavaba tsoon, 2019). Kuna sisepiiridel kontrolli kaotamine mõjutab ka piiriülest kuritegevust, reisimist, kaubandust ja õigusalast koostööd, ei puuduta Schengeni ala eeskirjad mitte üksnes isikute vaba liikumist, vaid ka viisasid, varjupaigaküsimusi1 ning politsei-, tolli- ja õigusalast koostööd (ibid., lk 4). 2004. aastal allkirjastati piiriülese politseikoostöö konventsioon, mis rakendus 2006. aastal (Beneluxi Liidu ajalugu, s.a). Igal riigil on õigus kontrollida isikuid ja viia läbi tollikontrolli kõikjal oma riigi   territooriumil   osana   igapäevasest   politsei-   ja   tollitööst   ning   sisserändekontrollist. Naaberriigid teevad tihedat koostööd ning neil on õigus viia läbi ühisoperatsioone ja -kontrolli mõlemal pool ühist piiri. Õiguskaitsetöötajad võivad vajadusel teostada ka piiriülest jälgimist ja jälitamist   naaberliikmesriikide   territooriumil.   Tõsise   ohu   esinemisel   avalikule   korrale   või sisejulgeolekule,   võib   liikmesriik   erandkorras   taaskehtestada   piirikontrolli   piiratud 5


ajavahemikuks,   mis   ei   kesta   kauem   kui   30   päeva  (SCHENGEN   Vaba   liikumise   võimalus Euroopas, 2015, lk 5). Eesti kasutas seda õigust 2014. aastal seoses Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidiga (Randlaid, 2014).  Iga Schengeni riik vastutab oma välispiiride kontrolli eest. Turvalisuse tagamiseks kohaldatakse kõikidel   Schengeni  ala  välispiiridel  samal  tasemel   kontrolli   ja  samu   kontrollinorme,   mis  on kehtestatud Schengeni piirieeskirjades. 2005. aastal loodi Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur Frontex, mille põhiülesanne on tugevdada julgeolekut Schengeni ala välispiiril läbi Schengeni alasse kuuluvate liikmesriikide piirihaldussüsteemi täiendamise, välispiiride   integreeritud   haldamise   edendamise   ning   operatiivkoostöö   koordineerimise   ELi tasandil. Schengeni   ala   sisepiiridel   kontrolli   kaotamise   üks   tähtsaim   asendusmeede   on   Schengeni infosüsteem   (SIS),   mis   sisaldab   kandeid   Schengeni   alal   viibimise   keeluga   isikute, vahistamiskäskude, kadunud isikute, kohtusse kutsutud isikute, erikontrolli kohaldamise ning kaotatud   või   varastatud   esemete   kohta.   Infosüsteemile   pääsevad   ligi   piiridel,   riikide territooriumil   ja   välisriikides   asuvates  konsulaatides   tegutsevad   ametiisikud   ning   Eurojust   ja Europol (SCHENGEN Vaba liikumise võimalus Euroopas, 2015, lk 6). Beneluxi   riigid   on   sageli   olnud   Euroopa   sidemete   tugevdamise   mudeliks.   Mõned koostöövaldkonnad on tõepoolest olnud nii edukad, et nende rakendamist on laiendatud Euroopa tasandile  (Benelux, 2018). 17. juunil 2008. aastal allkirjastasid Beneluxi maad uue lepingu ja nüüd sai ühendus nimeks Beneluxi Liit. Lepingut hakati rakendama 2010. aastal ja see jõustus 2012. aastal. Lepingu peamisteks eesmärkideks on jätkata Beneluxi koostööd Euroopa katsealana ning   laiendada   piiriülest   koostööd  (Beneluxi   Liidu   ajalugu,   s.a). Koostöös   keskendutakse peamiselt kolmele põhiteemale: siseturg ja majandus, julgeolek ja ühiskond, samuti säästev ja digitaalne koostöö (Verhaegen, 2018). 6


KASUTATUD KIRJANDUS Benelux.  (2018).   Kasutamise   kuupäev:   16.04.2019,   allikas   The   official   portal   of   the   Grand Duchy   of   Luxembourg:   http://luxembourg.public.lu/en/le-grand-duche-se- presente/luxembourg-monde/organisations-internationales/benelux/index.html Beneluxi   Liidu   ajalugu.  (s.a).   Kasutamise   kuupäev:   16.04.2019,   allikas   Benelux: http://www.benelux.int/nl/benelux-unie/tijdlijn Beneluxi   Liit.  (s.a).   Kasutamise   kuupäev:   16.04.2019,   allikas   Benelux: http://www.benelux.int/nl/benelux-unie/benelux-een-oogopslag KAS   TEADSITE,   ET  BENELUXI   RIIGID   ON   SCHENGENI   KONVENTSIOONI   EELKÄIJA? (2018).   Kasutamise   kuupäev:   16.04.2019,   allikas   Focus   on   Belgium: https://focusonbelgium.be/en/facts/did-you-know-benelux-was-forerunner-schengen- convention Kuidas EL alguse sai? (s.a). Kasutamise kuupäev: 16.04.2019, allikas Euroopa Parlamendi büroo Eestis:   http://www.europarl.europa.eu/estonia/et/euroopa- parlament/valjaanded/elektroonilised/101_kusimust_ja_vastust/2_kuidas_el_alguse_sai.h tml Low   Countries.  (s.a).   Kasutamise   kuupäev:   16.04.2019,   allikas   Encyclopaedia   Britannica: https://www.britannica.com/place/Low-Countries Peamised   Schengeni   põhimõtted.  (2015).   Kasutamise   kuupäev:   16.04.2019,   allikas Välisministeerium: https://vm.ee/et/peamised-schengeni-pohimotted Pinder, J. (2001). Euroopa Liit. (P. Palk, Trans.) Randlaid,   S.   (2014).  Eesti   kehtestas   USA   presidendi   visiidi   ajaks   ajutise   piirikontrolli. Kasutamise kuupäev: 16.04.2019, allikas https://www.err.ee/519120/eesti-kehtestas-usa- presidendi-visiidi-ajaks-ajutise-piirikontrolli SCHENGEN Vaba liikumise võimalus Euroopas. (2015). Luxemburg: Euroopa Liidu Nõukogu. 7


Schengeni  ala   -  maailma  suurim  viisavaba   tsoon.  (2019).  Kasutamise  kuupäev:   16.04.2019, allikas Schengen visa info: https://www.schengenvisainfo.com/schengen-visa-countries- list/ Verhaegen,   J.-C.   (2018).  The   Benelux.  Kasutamise   kuupäev:   16.04.2019,   allikas   The Luxembourg Government: https://gouvernement.lu/en/dossiers/2018/benelux.html 8

Document Outline

• 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA
• 2. SCHENGENI ALA RAJAMINE
• KASUTATUD KIRJANDUS