Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. 1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgist. Kui kellelgi on säärastest asjadest hea ülevaade, siis võtab aega, ene kui saad aru, kas ta on tegelikult rumal või mitte.“ (lk. 94) Sellise lause ütles Holdeni õpetaja. Poisile väga meeldis kirjandus ja raamatud. Tal oli väga lai silmaring, seega oli ta tegelikult väga tark poiss, aga tal ei ole püsivust-ta ei viitsinud õppida ja kuna hinnete pärast kukkus ta koolist välja ja kõik arvasid et ta on rumal. „Naljakas küll – sul tarvitseb inimesele ainult midagi arusaamatut ette puhuda, ja ta teeb kõik, mida sa soovid.“ (lk. 137) Et täiesti ükskõik mida inimesele rääkida-kasvõi valet, teeb ta sinu heaks kõik
Teose analüüs J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" I Teose idee Teose ideeks oli näidata inimestele, et tänapäeva noored ei väärtusta eriti haridust. Raamatu autor üritas seda kõike meile näidata Holdeni kaudu, kes on küll suhteliselt intelligentne inimene, aga ei viitsinud lihtsalt õppida. Ta oli juba mitmendat korda lasknud ennast koolist välja visata. Holdenile meeldis teisi inimesi kritiseerida, ta vihkas valelikkust. Jutustus näitas ka, kui olulised on lähedased inimesed, tänu kellele me tihti oma otsuseid muudame. Nõnda tegi ka Holden, oma õe soovile vastu tulles, sest Phoebe oli talle väga kallis. II Aine ja teema Holden ei talunud teda ümbritsevat teesklust ja valelikke inimesi. Ta uskus, et räägib ise õigust ja on lihtsalt aus. Kõige rohkem põlgas Holden kõike, mis röövis väikestelt lastelt süütuse ja teadmatuse jubedatest asjadest, mis maailmas toimusid
Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu mitte keegi. ,,Kuus lasku karvasesse lihavasse kõhtu." Holden tihti kujutas ette, kuidas ta kellegi tapab, vahel vägagi detailselt. See konkreetne lause on sellest, kuidas ta kujutas, et tapab liftipoisi Maurice.
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" 2. Tegevusaeg Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada
Kuristik rukkis (Tuleb Robert Burnsi luuletuses/laulust) Tegelased Holden Caulfield Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles] (õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest
,,Kuristik rukkis" Jerome David Salinger Holdeni iseloomustus Holden Caufield on 16-aastane poiss, kelle nimi (Caulfield) on tuletatud ilmselt Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden käib nüüdseks Pencey erakeskkoolis, mis asub Agerstownis, Pennsylvanias. Tema vanemad on jõukad ning väga korralikud, tänu sellele ei ole tal probleeme oma tahtmise läbi surumiseks. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav(vanemad on tal eriusku ). Tänu vanemate jõukusele saab ta lubada endale internaatkooli. Paraku ei püsi ta seal kaua( vahetanud kooli juba 4ndat korda), tema halva õppeedukuse tõttu visati teda koolist välja, seda just tänu eksamite mittesooritamistele. Koole on ta vahetanud just tänu
J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda david copperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Nii on lapsepõlv üheks võtmeks, mille abil tõlgendada loos toimuvat, samuti
Sisukokkuvõte "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos, aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta.
ning ta sai omal nahal tunda ka füüsilist vägivalda. Noored ei pööra piisavalt tähelepanu õppimisele ja selle vajalikkusele ning üritatakse võimalikult lihtsalt kõigest kõrvale hiilida ning tegeleda meelepärasemate tegevustega. Selle tõttu kukkus ka Holden läbi kõikides eksamites peale inglise keele. Ka tänapäeva noortele on omane meelelahutuslik eluviis, mis toob endaga kaasa alkoholi tarbimise ja seadusega pahuksisse sattumise, sest nii nagu ka Holden külastas baare ja klubisid, üritavad ka tänapäeva noored lausa võltsdokumentidega siseneda kohtadesse, mis vanuse poolest veel neile keelatud on. Noorukid ei taju veel tagajärgi, mida riskantsed ja tervistkahjustavad ettevõtmised kaasa võivad tuua. Peategelane Holden tarbis ohtralt alkoholi ja tubakat, mis on ka tänapäeva noorte seas üsna populaarsed. Hotelli prostituudi tellimine oli Holdeni jaoks üsna ekstreemne juhtum ja tõi teda rohkem kahe jalaga maa peale tagasi. 2
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannesepuugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi 1 pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks
teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Viimasel koolipäeval on ta tagasi jõudnud New Yorkist, kus ta pidi olema vehkelmisvõistkonna kapteniks, kuid kaotas varustuse metroosse, nii et tagasiteel kogu võistkond teda ignoreeris. Ta otsustab teha hüvastijätuvisiidi ajalooõpetajale hr Spencerile, kes teeb talle halva õppeedukuse pärast etteheiteid ja tuletab meelde, et elu on mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt. Holden aga tunnetab, et ta on ebavõrdses mängus kaotajate poolel. Ühiselamus tekib tal konflikt koolikaaslasega, kes läheb kohtama tüdrukuga, kellega Holden on kunagi sõbrustanud, paludes Holdenil vahepeal enda eest valmis kirjutada kirjeldav kirjand. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtamiselt naasev poiss pole kirjandiga rahul ja Holden omakorda süüdistab teda lugupidamatus suhtumises tüdrukusse
Naine on koduhoidja, kelle ülesandeks on pereliikmed siduda ja kodukollet säilitada ka kõige raskemates olukordades. ,,Jenny" tema kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutav romaan. ,,Kristiina Lauritsatütar" naise ürgne elujõud, haprus, armastus. Naine on kodu ja elu sümbol. Üle aegade kestev tundeühisus. KURISTIK RUKKIS Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on 17-aastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda davidcopperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne
Pastoraal ehk karjaselaul-kirjutatud dialoogi vormis, sisaldavad Eestile omaseid motiive. Pastoraalides esineb algrütmi, korduse, parallelismi. ,,Ott ning Peedo" Luuletus ,,Mardi luteruse päeval" on luuletaja poeetiline testament-Peterson loodab, et pärast tema surma jäävad järele tema luuletused. Lisaks ,,Jaagu laul. Ta istub üksi mäe peal." 2.JEROME DAVID SALINGER "KURISTIK RUKKIS" Romaani tegevus toimub 1940ndate lõpus või 1950.aastate alguses. Raamatu peategelane on 16.aastane Holden Caulfield, kes pole millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki, sealhulgas kooli, õpetajaid, klassikaaslasi ja maailma. Holden käis kallis erakoolis Penseys, kus ta visati välja, sest õppis halvasti. Seepärast ei julgenud ta koju minna ja kondas New Yorgis ringi. Ta otsis elu mõtet ja unistas paremast maailmast. Ta sooviks sai valvata järsu kuristikuga rukkipõllul, et lapsed kuristikku ei kukuks, kuid tegelikult seisis ta hoopis ise kuristiku serval,
vestelnud, eranditult head. Alati sõbralik, abivalmis, leebe, härrasmehelik, vaimukas, meeldiv kaaslane ka kõige pöörasemate pidude ajal. "Kaugverile oli omane mingi põlvkondlik solidaarsuse ja autunne, mida olen endast vanemate meest käest õppinud," meenutab Teet Kallas. "Ja kuradi hea sõber oli. Alati, kui mingit abi või kiiret laenu vaja, oli Raim kohal. Mingid jamad olid ju kogu aeg. Vahepeal oli mul miilitsaga või kainestusmajaga pidevalt sekeldusi ja eks seda juhtus Raimilgi. Miilits lausa passis meid KuKu ees, sest meie käest andis ju trahvi võtta." Teet Kallase sõnul oli Kaugver harmooniline inimene. Seda harmooniat iseloomustas samavõrd suur töövõime kui alkoholitaluvus. Mees võis kirjutada 1415 tundi päevas ja tütre mäletamist mööda ei tohtinud talle siis isegi võileiba pakkuda. Kahe päevaga kirjutas kuuldemängu
Täiskasvanuile, kes on omaks võtnud ühiskonnas valitsevad väärtushinnangud ja elavad nn tavalist elu, seab J. D. Salinger vastu laste rikkumata mõttemaailma, kus eksisteerib veel omakasupüüdmatu ja puhas armastus ning mõistmine. Läbi lapse silmade paistavad paljud suurte inimeste tegevused mõttetud ja absurdsed. Salingeri tegelased usuvad, et lapsed näevad maailma selgema pilguga kui täiskasvanud. ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on 17-aastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda davidcopperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne hinne on tal kirjanduses, ta on
„Lõhnab siis õpetajaproua leian nõnda?“ - direktori väljanägemine just kuigi ametlik polnud, kandis tuhvleid, öökuube, mille alt paistis ihupesu - Maurus uuris Indrekult tema nime, nimetas ta ümber Heinrichiks, uuris kus koolis poiss on käinud, kas ta saksa keelt oskab, kas isal on suur talu ja temal endal raha - Indrek valetas, et sai kaasa vaid 50 rubla, Maurus nõudis need endale ja jäi sellega rahule, andis isegi poisile 1 rublase tagasi, et talle ka midagi jääks, kuid siis Indrek murdus ja tunnistas et tal on veel raha hotellis kastis, mis peale Maurus kohkus ja ütles, et raha ei tohi kunagi nii jätta, ja inimesed kes rahaga ümber käia ei oska, toogu see temale, ükskõik millal - Indrek siiski täielikult ei tunnistanud, palju tal raha on, direktor uskus teda, ütles et Inderk on ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
ema nagunii ei olnud koeraga väljas käinud. VÄIKE RIIUKUKK- Alguses sujus kõik hästi, töö oli lihtne. Kuid muret tegi juhataja lasp, kes tüdrukuid kiusas(juhataja) Jaana ei keelanud ega noominudki poissi. Olukord ei muutunud. Jaana oli kanaema. Miia ja Lotte hakkasid poissi kartma, poe uksel hakkasid kohe nutma. Kolis sisse uude korteri. Poiss jätkas kaksikute kiusamist. L ei suutnud vastu pidada ning ütles Jaanale mis tema poisikesest arvab. L vallandati. Selle üle oli tal aga hea meel, sest talle olid tähtsad tema lapsed. Niigi tundus talle, et korraga kahte head asja korterit ja tööd ei saa, aga oli õnnelik, et sai omaette elada nüüd. Järve Selverisse olles märkas ta tuttavat kuju, nagu G. Tüdrukud tundsid ta ka ära ja karjusid: ,,ISSIII." G ütles, et ta pole juba mitu nädalat joonud ning tahab et L lastega tagasi tuleks. L aga vastas et mees on oma võimalused maha maganud
Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga terve su elu koos olnud siis on ta sulle ikkagi rohkem isa kui sinu päris isa, arvas Ann. Ühel päeval kui Ann koolist koju jõudis avastas ta oma ema jälle rõdult suitsetamast. Annil ise polnud suitsetamis viga. Ta lausa vihkas suitsetamist nagu ka joomist. Ann jõi ainult seltskonnas, sõpradega, lahjat õlut. Seda võis ta küll endale lübada, kuid kangemat kraami ta ei puutunud. Niisiis, kui ema rõdult suitsu ära lõpetas istus ta Anni kõrvale söögilaua äärde ning vaatas Anni näoga nagu tahaks ta tüdrukule midagi kangesti rääkida, aga ei leia selleks vajalikke sõnu. Lõpuks otsustas Kärt kõik otse välja öelda ja teatas Annile, et ta on rase
7. Kogu ülejäänud nädala Helena ei tulnud kooli. Aga järgmisel esmaspäeval ta ikkagi tuli. Tüdruk ei ütelnud isegi "Tere!" selle asemel ta tänas Ethanit. "Mille eest?" imestas poiss. "Sa tead isegi mille eest." "Okei, oletame, et tean, aga sa ei rääkinud mulle kõike ära. Miks sinu perekond pole nagu tavalised inimesed?" Tüdruk kõhkles, kas ikka peaks poisile rääkima tema perekonnast, avaldama saladusi, mida hoiti enda teada juba üle kahetuhande aasta. Kas ikka peaks, kas poiss mõistaks teda? Helena ei tahtnud teda hirmutada, sest tema teadis, miks poiss oli nii jahmunud tol esimesel päeval, ta teadis sellest fotost ja nad olid ikkagist sugulased (kokkusattumusi pole ju olemas). Poiss oli tema vend. Helena otsustas vastata küsimusele tõega, ta ei tahtnud poisile valetada. "Seda ei teagi keegi nii kindlalt
muutunud - koju tagasi sõites kerjas metroos valge rase naine, prantslane, ta nõudis raha ja talle anti ka - sõitis hotelli või pansionaati, kus pesi oma pesu ja sõi end üle, hommikul ärgates oleks tahtnud surnud olla, aga ei saanud, sest pidi Amsterdami minema, et kõik oma ette nähtud kuriteod tehtud saaksid - mäletas ka tolle päeva unenägu, kus matsid üht poissi, kes pidi tingimata naeratama, kuid kes lõpuks tüdines sellest ära ja kirstust jalga lasi 8. - mt ei ole vahepeal kirjutanud, hulk aega on mööda läinud, kirjutab Angelole kirju, mida ta iial ära ei saada, ainult nende lühendatud tõlkeid, unustab pea koheselt ära, mida on kirjutanud, kui kirja posti pannud on, - kõik kirjad olid mt-l mälukettal alles ,,Ma olen elanud ja rääkinud" lk 34 9. - mt on Amsterdamis käinud, kuid tal pole selle kohta ühtki tõendit, sest ei tee pilte ega hoia pileteid alles, mäletab rongi aknast välja vaatamist ja lehmadega karjamaad ning kalapüüdvat
tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab. Laasik ja Sirkel lahkusid koos. Jaak oli sisimas õnnelik, et Laasik polnud teelauas Virvega ainsatki sõna
teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab. Laasik ja Sirkel lahkusid koos. Jaak oli sisimas õnnelik, et Laasik polnud teelauas Virvega
Ülgas rääkis pidevalt haldjatest ja neile ohvri toomisest kui minna allikale või ujuma, see oli Leemeti arust ebameeldiv loomapiinamine (elusa konna kõhu lõhki lõikamine ja vette viskamine), tema ohvrit ei toonud ja hirmust, et veehaldjas teda uputama hakkab, suples ta väga harva ja kalda ääres - Leemetit huvitas külaelu ja ta jonnis, et nad emaga sinna elama läheks, kasvõi ajutiselt, teda huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt
siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab. Laasik ja Sirkel lahkusid koos. Jaak oli sisimas õnnelik, et Laasik polnud teelauas Virvega ainsatki
Mati Unt - “Sügisball” märkmed "Raamatu mõte on kirjeldada inimeste üksindustunnet suurlinnas, kus neid kõikjal teised inimesed ümbritsevad. [---]Tuli välja, kui ebaperfektne on meid ümbritsev maailm ning et keset teisi inimesi tunneme me end tihtipeale kõige üksikumana." -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud
Jakob arutleb , et peaks oma kahes toa, mis talle usaldati eriti rahul olema, kuid ta pole. Ta läheb hoopis vaatama vaikselt oma vanasse tuppa võisikul. Ta võtab laualaudade vahelt oma päevaraamatu ning kirjutab sinna paneb selle olma vesti alla ja kompab veel nagu hüvastijätuks lae tolmuseid laudu. Järsku ulatuvad ta sõrmed mingisuguste paberiteni, ta võtab need välja ning loeb- need on Timo kirjad keisrile. Seal on kirjas kõik mis ta praegusest riigikorrast arvab... ta sõimab keisrit tema korda jne. Jakob peab teda hulluks... Timo soovitab keisril seadused välja anda ja mitte käituda kui ta esivanemad.. Ta on ju andnud tõerääkimise vande. Laupäeval, 16-ndal juulil Jakob leidis oma päevikule uue peidupaiga, selleks on tema tuba ühendava ukse pealne, kuhu ta spetsiaalselt augu saagis. La Trobeid jõudsid kohale. Hr La Trobe on u. 58 aastane härra. Ta astus koos oma naisega tol õhtul Kivijalga kohvile sisse. Ta vabandas pidevalt, kuna tal oli
põhimõttelisust mis jäi püsima ka kõige raskematel hetkedel. Kolmas osa, Juulius Kilimiti eluloojaku aastad, algavad Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. ,,Jah, ta oli pedagoog, ta oli seda juba mõnda aastat. Ta oli viimaks hakanud oma kutses nägema suurt missiooni, mida ta varem mujalt oli otsinud. Välised sündmused, sõjad ja revolutsioon, mis vahepeal olnud, polnud teda palju puutunud. Ainult niipalju, et kõigi ajalooliste sündmuste tagajärjel oli jõudnud kätte päev, mil ta sai ametliku eestikeelse humanitaargümnaasiumi õpetajaks, jõudis elu ringkäigust tagasi majja, kus ta oli oma esimesed metamorfoosid üle elanud ülemõpetaja Semmelni jupiterliku juhatuse all. (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 249 ). Juulius oli selleks ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud
väga ilus tüdruk, nuttis nagu purskkaev), piimakannust Piim (võluv daam, värske ja kaunis taluneiu). Ellu ärkas ka Suhkur (oli ülinaljakas). 1 Maris Savik Ilmus välja ka nende koer Tylo, kes rõõmustas, et lapsed mõistavad nüüd ta keelt. Veel ilmus välja nende kass Tylette, kellele ei meeldinud koer ega ka vastupidi koer tundis, et peab oma tähelepanu alati Kassiga jagama ja kuigi leppis sellega, vihkas kassi, tundis et maailm on ebaõiglane. Aknale ilmus aga suures hiilguses Valgus (võrratult kaunis neiu, Taeva Valgus, Maa jõud ja ilu) Pidi juhtima lapsi välja maailma, et näidata neile Vaimuvalgust, mis aitab näha kõike, mis on olemas. Lapsed hüppasid rõõmu pärast ja kui müra liiga suureks läks, käskis haldjas teemanti keerata. Haldjas ütles, et ,,kõik, kes lähevad lapsi saatma, surevad teekonna lõpul". Kõik peale Koera muutusid kurvaks. Haldjas kutsus kõik enda juurde
teda. Politsei tahtis poisi rongist maha võtta, kuid poiss küsis WC-sse ning siis hiilis reisjate pakkide taha ning raputas politseiniku maha. Ta tegi enda rahustuseks mõned ruutvõrrandid peas ära ja tuli peidust välja. Siis ta avastas, et ta enda pagas on kadunud. Ta küsis ühelt naiselt, kes akna taha istus, et kas nad on Londonis ja naine kinnitas seda, et on küll. Naine andis talle juhiseid, kuidas ta jõuab emani, kuid enne seda pidi Christopher sõitma veel metrooga. Vahepeal kadus ka ta rott ära ning ta läks teda otsima. Ta sai roti kätte, kuid nägi, et rong tuleb ja pidi ronima betooni peale, kuid ei jõudnud. Õnneks üks mees tiris ta sinna ning Christopher oli päästetud surmasuust. Hiljem istus ta rongile ning sõitis Willesdeni sõlmjaama suunas. Ta ostis ühest kioskist Londoni kaardi ning läks kaardi abiga ema juurde. Õnneks see polnud eriti kaugel, aga ema ei olnud kodus ja siis hakkas veel ka väljas sadama. Ta kuulis ühe naise ja mehe häält
et tema sõna maksab. Näiteks: Tõnu üritas igat moodi meelitada Mari mõisa minema, kuid ta ei saanud teda kunagi nõusse. Lõpuks kui Tõnu oli juba Mari meelitamisest loobunud ütles Mari, et ta otsustas mõisa minna ning see oli Tõnu jaoks suur üllatus. See ongi näide sellest, kuidas Mari näitas Tõnule, et tema otsustab ise millal ja mida tema teeb. 5. b) Sõnasta kronoloogilises järjestuses Tõnu Prillupi traagika põhjused, lisa näited. Tõnu jääb ilma Marist, kuna arvab, et piimaäri on tal rohkem vaja. Tegelt aga on Tõnul ikkagi tunded Mari vastu ning ta jääb oma tegu kahetsema. Näide: Tõnu ütleb Marile, et ta enam Kremeri juures ei käiks, kuna ta ei suuda seda taluda. Tõnu arvab, et saab piimaäriga tegeledes rikkaks. Tegelt aga on piimaäris suur konkurents ning Tõnu äril ei lähe hästi. Näide: Tõnu peab tihti oma piima müüma odavama hinnaga. Tõnu hakkab oma probleeme leevendama alkoholiga. Näide: Tõnu joob end täis ning jääb
Paul Baumer on 17-aastane koolipoiss, kes läheb klassivendadega vabatahtlikena rindele, et kaitsa oma kodumaad. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud. Rindele tagasi pöördudes satub ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
