TEST nr 10.2: Pangandus 1) Kuidas mõista seda, et suurem osa panga varast on võõrvara? a) pangad kasutavad inimeste hoiuseid; b) osa panga rahast on reservis; c) panga omanikud peavad paigutama ettevõttesse oma raha; d) panga omanikud on aktsionärid - võõrad. 2) Mis asi on kapitali adekvaatsus? a) Koheselt väljamakstavate summade osakaal panga hoiustest; b) Kohustuslik osa hoiustest, mida ei tohi välja laenata; c) Panga omakapitali ja varade suhe; d) Pangaomanike investeeringud . 3) Kuidas suurendavad pangad rahapakkumist? a) trükivad raha juurde; b) lastes ringlusesse tsekke ja elektroonilist raha; c) alandades hoiuste intresse; d) vahetades tsekke sularahaks. 4) Millist laenu nimetatakse hüpoteegiks? a) tagatiseks on kinnisvara; b) garanteerijaks on teine inimene; c) pandiks on ostetud auto; d) tagatiseks on teise inimese hoius.
Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse. Sündikaatlaen Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Kohustuslikud reservid Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või väheneb rahaloomekordisti võrra. Hoiustajate kaitse - Hoiuste tagamise süsteem
Raha - mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Sularaha - pangatähed ja mündid. likviidsus - näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. panga likviidsus - panga võimet rahuldada igal ajahetkel kreeditoride õigustatud nõudeid. kohustuslikud reservid - kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. varutegur ehk kohustusliku reservi määr - kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata ning mida hoitakse keskpangas nõudehoiusena Pangasüsteemi iseloomustavad tegurid: · Valdav osa panga vahendeid on võõrvahendid, mis saadakse avalikkuselt nende raha hoiustamise teel; · Pank tegutsed osalise reserviga; · Pank võib luua raha. 2. Seleta, miks pangal peavad olema rahalised omavahendid?
Keskpank tõstab diskontomäära see mõjutab kommertspankade laenuressursi hinda pangad tõstavad laenuintressi Keskpank alandab diskontomäära pangad alandavad klientidelt nõutavaid laenuintresse Kõrgema intressimäära korral tõrjutakse laenajad turult ning vastupidi, millest tulenevalt laenude hulk... Suureneb kasvab rahamass Väheneb väheneb rahamass Kohustuslik reservimäär Kohustuslik reserv osa hoiustest, mille kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid: Luua varasid, mida pangakriiside puhul kasutada Kontrollida rahapakkumist ja laenukasvu Majanduspoliitiline kontroll pangandussektori likviidsete vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10% Kohustusliku reservi mõju rahapakkumisele Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad
summa samaväärne laenatuga); ettevõtlus (tekitab ebakindlust, halvendab edaspidiste kulutuste prognoosimist, tootmiskulude kasv) Kasu: need, kellel on kerge oma tulu suurendada; laenuvõtjad (vastupidine laenuandjatele) MÕISTED: likviidsus raha kohese kasutamise võimalus ostujõud mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk faktooring arvete ost-müük varutegur e kohustusliku reservi määr on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. fondsäästmine regulaarne säästude paigutamine fondidesse, kiirem teenimisvõimalus kui hoiustamine sündikaatlaeng mitme laenuandjaga laen, summad on nii suured, et üks pank ei riski laenata kogu summat inflatsioon hindade üldine tõus ja raha ostujõu langus deflatsioon hindade üldine langus ja raha ostujõu tõus
tagasimaksegraafik pikem. Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse. Sündikaatlaen Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Kohustuslikud Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, reservid mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Eesti Pank Eesti Pank on keskpank, mida juhib Nõukogu., mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, kuid igapäevast tööd keskpangas juhib panga president. Panga presidendi ametiaeg kestab 5 aastat. Eesti Pangas tegutseb 4
Tunduvalt suurendati ametiühingute õigusi. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest-makstes töötutele abiraha ja vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi. Samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama. Kehtestati riigi kontroll ka panganduse üle. Taastati suudeti suur osa inimeste hoiustest. 1933.aastal hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuigi järelnähud andsid end veel aastaid tunda. Rahvas luges seega just Roosevelti meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 1936.aastal võitis presidendivalimised Roosevelt ülivõimsalt. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid MS vahel islolatsioonipoliitikad. Inglismaa Suurbritannia väljus I MS küll võitjana, kuid kaotas oma juhtiva koha maailmas, mis läks USA kätte
Selle mõistmiseks vaatame lihtsustatud näidet. 1. Hoiustamine Pangas hoiustatakse 1 000 kr. Pangal tekib (võõr)vara 1 000 kr ja kohustus hoius tagasi maksta. Varad Kohustused aktiva passiva 2. Sularaha laenamine Pank laenab hoiustatud raha välja. Laenu suurus on 900 kr, sest 10% hoiustest peab jääma reservi. Aktiva Passiva 3. Sularahatu laenamine Oletame, et sama summa ei anta laenajale kätte sularahas, vaid pank kirjutab laenu saajale tseki 900 kr väärtuses. Sellisel juhul reserv ei vähene. Passiva pool täieneb kohustusega tsekk välja lunastada.
efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) – pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks ja ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks on keskpankade hulgas levinud meetod Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) - kujutavad endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) +
Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra
vaid hindades, mitte püsivalt kogutoodangus. Keskpanga võimalused rahapakkumise reguleerimiseks: 1. Ostes ja müües valitsuse võlakirju - saab keskpank raha ringlusse lisada või sealt ära võtta. 2. Kommertspankadele mõeldud laenu intressimäära muutmine 3. Kohustusliku reservimäära muutmine - keskpank mõjutab väljastatavate laenude mahtu ja sedakaudu rahapakkumist. Kommertspangad on kohustatud hoidma teatud osa saadud hoiustest reservina keskpangas (kohustusliku reservi määr), et neil oleks hoiustajate nõudmiste rahuldamiseks piisavalt raha. Mida väiksem on kohustusliku reservi määr, seda rohkem saavad pangad raha välja laenata. Kui reservi määr on 10%, siis tähendab see seda, et pangad saavad kaasatud rahast välja laenata 90%. 3 Hinnastabiilsuse tähtsus • Rahapoliitika üheks eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus.
Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra
Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni ja vaesematele peredele toetusi, samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust ning kehtestas tootmispiirangud. Põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama. Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, taastati suur osa inimeste hoiustest. Kui 1933. a hakkas riik majanduskriisist välja tulema, hakati Roosevelti pidama meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 4.Diktatuurid Diktatuuride kujunemise põhjused. Diktatuuri põhijooned. Fasistlik Itaalia. Natsionaalsotsialism Saksamaal. PÕHJUSED: - Demokraatia kriis- pettumus demokraatlikus riigikorralduses, majanduslikud raskused - Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised - Nõuti diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased, majanduse
Selleks peab pank säilitama vajaliku likviidsete vahendite ning jooksvate kohustuste vahekorra. 1. Krediidiasutus on kohustatud hoidma osa oma vabadest vahenditest kohustusliku reservina Eesti Pangas, kui Eesti Pank ei ole määranud teisiti 1. Kohustusliku reservi määra ja selle kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. 1996. aastal rakendati kohustusliku reservi määr, milleks oli 10% panga bilansis kaastatud hoiustest. Pankade likviidsuse hindamisel keskendub Eesti Pank eelkõige likviidsete aktivate ja neile ajaliselt vastavate kohustuste suhtele, mis algab tähtajast kuni 2 päeva ja lõpeb tähtajaga 1 kuu. Kuni 1995. aasta lõpuni rakendati Eesti pankades likviidsuse alammäärana 30% taset, kuid seoses 1996. aastal üleminekuga rahvusvahelistele ehk Euroopa Liidu nõuetele kehtestati uueks likviidsuspositsiooniks 35% normatiiv, mis arvestab likviidsete aktivate
Hoiustamine sõltub usaldusest panga ja kogu pangandussüsteemi vastu, ühiskonna jõukusastmest ja säästmiskalduvustest (tähtajalised hoiused)- teised fiantsasutused, erinevalt kommertspankadest ei tohi avalikkuselt kaasata deposiite, küll tohivad aga teha võlakirjaemisioone. Selle ressursi arvel saab pank laenata (luues sedasi raha). Hoiused moodustavad Eesti kommertspankade bilansimahust 60%. Hoiuseda jagunevad: ¤ nõudmiseni hoius (Eestis 60% hoiustest) -kõige likviidsem, mõeldud arveldusteks võib olla ka välisvaluutas Tähtajalised hoiused (40% hoiustest Eestis, majanduse arenguga ja säästude tekkimisega seoses on nende osakaal kõikidest hoiustest suurenenud): ¤ säästuhoius- sobib pikemaajaliseks raha kogumiseks ja säilitamiseks (6-24 kuud)- hoiustaja teeb igakuiseid sissemakseid (annuiteetsissemakseid) ja saab siis teatud kindla summa tähtpäeval
ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. 2) Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. 3) Pankade kohustuslikud reservid keskpangas-kommertspangad hoiavad teatud osa hoiustest keskpangas. Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikku reservimäära muutes.Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastada ning rahapakkumine väheneb. Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada. Eesti rahapoliitika: Eesti Pank kasutab otsest osalemist valuutaturul, müüb pankadele konverteeritava välisvaluuta eest Eesti kroone ning Eesti kroonide vastu konverteeritavat välisvaluutat.
asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud ja hüvitatakse samasuguses või suuremas ulatuses, kui näeb ette Tagatisfondi seadus) (Tagatisfond) 3.9. Hüvitamise katteallikad Hoiuste tagamise osafondi ja investorikaitse osafondi fondiosalised tasuvad ühekordse osamakse (suurus 50 000 krooni) ühe kuu jooksul, alates tegevusloa andmise otsuse teatavaks tegemisest. Kvartaliosamakse määr on 0,0008% tagatavatest hoiustest eelneva kvartali viimase pangapäeva seisuga. Sellist varast makstakse hüvitist.(Tagatisfond) Juhul kui Tagatisfondi seda vara ei ole piisav kohustuste täitmiseks ja hüvitiste väljamaksmiseks, siis on vastavalt Tagatisfondi seadusele fondil võimalik võtta laenu krediidiasutustelt või teistelt isikutelt. Kui ka sellest kohustuste täitmiseks ei piisa, võib Tagatisfondi nõukogu taotleda riigilt fondile laenu andmist või riigigarantiid fondi poolt võetavale laenule
Kliendid võtavad oma arvelt sularaha Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+C)/(C+R+S) C sularaha ja hoiuste suhe S lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha kõige suurema võimsusega raha. Emiteerib ja kontrollib ainult keskpank. Rahaagregaadid: kitsas rahaagregaat M1 koosneb käibel olevast sularahast ning üleööhoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses laiem rahaagregaat M2 koosneb M1, lisaks kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavatest hoiustest ning kuni kahe-aastase tähtajaga hoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses lai rahaagregaat M3 koosneb M2, lisaks taolistest turukõlbulikest instrumentidest nagu repotehingud, rahaturufondide osakud, rahaloomeasutuste poolt emiteeritud kuni
meetmete mõju ülekandumine pangalaenude intressidesse on paranenud. a) Õige b) Vale 8. EKP hinnangul avaldub euro kallinemine ettevaateperioodi jooksul alusinflatsioonile kasvusurvet, kuid osaliselt tasakaalustavad seda euroala sisenõudluse paranenud väljavaated, mis omakorda pidurdab inflatsiooni. a) Õige b) Vale 9. M1 tähistab kitsamat rahapakkumist. M1 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest. a) Õige b) Vale 10. M3 tähistab laia rahapakkumist. M3 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest, millele on juurde lisatud hoiused lepingulise tähtajaga kuni kaks aastat ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused ning repotehingud, rahaturufondide osakud ja võlaväärtpaberid tähtajaga kuni kaks aastat. a) Õige b) Vale VIII test Avatud majandus 1
· Kehtestas seadusega miinimum töötasu ja tööpäeva maksimaalset pikkust. · Suurendas ametiühingute õigusi · Maksis töötutele abiraha, vanuritele pensioni ja vaesematele peredele toetusi · Reguleeris põllumajandust => kehtestas tootmispiirangud => põllumeeste sissetulekud hakkasid taas kasvama · Kehtestas kontrolli panganduse üle => lubas tegutseda vaid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud pankadel => suur osa inimeste hoiustest taastati 1933. a Ühendriigid hakkasid majanduskriisist üle saama, olid siiski veel järelnähud. Osa tööd oli küll enne Roosevelti võimuletulekut tehtud majanduskriisi ületamiseks, kuid rahvas luges just Roosevelti meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 1936. a presidendivalimised võitis võimsalt Roosevelt. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid maailmasõdade vahel isolatsioonipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. Franklin Delano Roosevelt
43. Raha multiplikaator – 44. Rahanõudlus – on majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida (omada) likviidsel kujul. 45. Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 46. Raha ringluskiirus- näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue – protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika – teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär – intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. 50
Kui raha ei ole kasutatav maksevahendina, siis keegi raha akumuleerima ei hakka. Kogunemine. 4) Raha tulevikuväärtuse funktsioon – peab arvestama, kuidas raha võib tulevikus muutuda, muidu võib halva tehingu teha. Arengud on kiired. Kohustuslik reserv – keskpanga poolt nõutav rahasumma, mida tuleb kohustuslikus korras hoida Kekpangas reaalselt hoiuste ja laenude kattevarana. Keskpank annab Kommertspankadele kohustusliku reservimäära 10% (hoiustest ja muudest kaasatud vahenditest) Arvutatakse kolme dekaadi keskmisena. 10 päeva kaupa, kuu lõpp kaob ära. 25. nov toimib reserv, mis on arvutatud 30, 16, 20 kuupäeval 30 nov. Toimib reserv, mis on arvutatud 30,20,10 kuupäeval Raha loomise protsessis osalevad üksnes finantsasutused, kes võtavad vastu hoiuseid ja annavad neid välja laenudena. D K Kassa 100 hoius 100 Kassa 90 hoius 100 Kohustuslik reserv 10
stabiliseerida rahaturu intresse. Sisuliselt kasutab Eesti Pank oma rahapoliitikas ka laenamise püsivõimalust, kuigi selle vajadus ja mastaabid on mitme asjaolu tõttu piiratud. Praegu on pankadel võimalik muude abinõude hulgas oma ajutiste likviidsuspuudujääkide kõrvaldamiseks kasutada ennetähtaegseid tagasimüügi- ja repotehinguid. Kohustuslikud reservid. Kohustuslikud reservid kujutavad endast pankade kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest ja kohati ka muudest kaasatud vahenditest. Eeldusel, et reservide nõutav tase tuleb saavutada mingi perioodi keskmisena või et neid saab mõnel muul viisil vajaduse korral kasutada maksete teostamiseks, on kohustuslike reservide abil võimalik stabiliseerida rahaturu intressitaset ja vähendada likviidsusriski pankadevahelistes arveldustes. Kohustuslike reservide kasutamisvõimalus maksete teostamisel vähendab pankadevahelise rahaturu
*Suur majanduskriis 1929 *valitsus keeldus sekkumast Hoover väitis, et majandus suudab ennast ise reguleerida ning kriis lõpeb varsti, seda ei juhtnud.(Kriis kestis viis aastat ja majandus ei suuntnud ennast ise reguleerida) 1932.aastal valiti presidendik Franklin Delano Roosevelt koostas tegevuskava ,,New Deal'' ja innustas ka rahvast tegudele Sisu: (kehtestati 1933) 1)kehtestati kontroll panganduse üle president sulges kõik mitteelujõulised pangad. Suur osa hoiustest suudeti taastada. 2)riik hakkas reguleerima põllumajandust piirati tootmist, selle eest maksti raha. Nii suudeti tõsta saaduste hindu ning põllumeeste sissetulekud hakkasid kasvama. 3)korraldati hädaabi töid ja võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid 4)viidi sisse sotsiaaltoetused (töötuabirahad, pensionid) Pilet 12 Diktatuuride tekke põhjused
kasutada. Raha on hea väärtuse kogumise/hoidmise vahend mõõduka inflatsiooni tingimustes. Peale raha saab väärtuse kogujatena/hoidjatena kasutada ka näiteks maja, autot jne. 5.2. Raha mõõtmine ja pakkumine Raha hulka majanduses mõõdetakse rahaagregaatidega. Peamised rahaagregaadid on M1 ja M2. M1 moodustub sularahast ja nõudmiseni hoiustest ning seetõttu nimetatakse seda raha ka tehingurahaks. See on raha, mida kasutatakse tehingute tegemiseks. M2 võrdub M1 pluss säästu- ja tähtajalised hoiused. Järelikult saab seda raha tehingute sooritamiseks kasutada teatava aja jooksul, mitte otsekohe. Seega peamine erinevus, mis rahaagregaate eristab, on likviidsus. Varade likviidsus näitab seda, kui kiiresti on neid võimalik kasutada maksete sooritamiseks. Kuna M1 mõõdab
Kui hinna- või tulutase tõuseb suureneb raha nõutav kogus. Kui intressimäär tõusev väheneb raha nõutav kogus. 45. Rahapakkumine - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. Rahapakkumine on tähtis indikaator makromajanduse analüüsimisel. 46. Raha ringluskiirus näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses.
Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse. Sündikaatlaen Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Kohustuslikud reservid Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või väheneb rahaloomekordisti võrra. Hoiustajate kaitse - Hoiuste tagamise süsteem
Raha pakkumine majanduses võrdub: (C - sularaha; D - deposiidid) a. C /D b. C +R c. C + D d. C - D Oletame, et majanduses toodetakse ainult üht toodet, kokku 1000 ühikut. Selle tooteühikuhind on 15 senti. Raha hulk majanduses on 50 eurot. Kui suur peab olema raha kvantitatiivse tasakaaluvõrrandi kohaselt raha käibekiirus? a. 1,5 b. 5 c. 0,33 d. 3 Stagflatsiooniks nimetatakse kõrge inflatsiooni ja majanduslanguse üheaegset esinemist. Rahamass M1 koosneb a. sularahast ja nõudmiseni hoiustest b. M0+nõudmiseni hoiused c. M0 + kõik pangadeposiidid d. M0 + sularaha Kiire inflatsioon tagajärjel võidavad suhteliselt laene omavad ettevõtjad. Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse Phillipsi kõveraks. Selleks, et raha täidaks oma funktsioone, ei pea ta olema tagatud kulla või hõbedavarudega. Kui inflatsioon alaneb 6 protsendilt 4-le ja kõik muud tingimused on püsivad, siis a. nominaalintress alaneb 2 protsendi võrra, aga reaalintress ei muutu b
Erinevad üksteisest põhiliselt likviidsuse poolest. · M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved pankades · M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused kroonides + valuutahoiused Raha nõudlus: · Äritehingute nõudlus 9 · Ettevaatusnõudlus · Spekulatiivne nõudlus Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Ekspansiivne rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja majanduse "ülekuumenemist", pidurdada kogunõudlust. Kitsendav rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika
sisuliselt saavad emiteerida ka kõik teised pangad. Seetõttu saab keskpank pangaarvetel oleva raha hulka kontrollida vaid kaudsete meetoditega. Pangaarve avatakse kliendi soovil ning arvele paigutatud summad on panga võlakohustus kliendile. Sellest hoolimata võib pank seda raha oma äranägemise järgi välja laenata. Laenamisel on siiski kindlad piirangud. Nimelt peab pank osa oma klientide raha üle kandma keskpanka. Kohustuslikus korras keskpanka paigutatavat osa hoiustest nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Sellise reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida. Raha loomine on võlgnevuse loomise sünonüüm. Võlgnevuse loomise protsess võib viia finantsilise ebastabiilsuseni. Pank on äriettevõte ja teenib kasumit. Võtab raha sisse madala ja laenab välja kõrgema protsendiga. Arvele paigutatud summasid (deposiite) käsitletakse kui panga õlakohustusi
sisuliselt saavad emiteerida ka kõik teised pangad. Seetõttu saab keskpank pangaarvetel oleva raha hulka kontrollida vaid kaudsete meetoditega. Pangaarve avatakse kliendi soovil ning arvele paigutatud summad on panga võlakohustus kliendile. Sellest hoolimata võib pank seda raha oma äranägemise järgi välja laenata. Laenamisel on siiski kindlad piirangud. Nimelt peab pank osa oma klientide raha üle kandma keskpanka. Kohustuslikus korras keskpanka paigutatavat osa hoiustest nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Sellise reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida. Raha loomine on võlgnevuse loomise sünonüüm. Võlgnevuse loomise protsess võib viia finantsilise ebastabiilsuseni. Pank on äriettevõte ja teenib kasumit. Võtab raha sisse madala ja laenab välja kõrgema protsendiga. Arvele paigutatud summasid (deposiite) käsitletakse kui panga õlakohustusi.
Oletame, et otsustasime panga teha. Seega esimeseks huviks on kliendid, kes raha tooks. Võimalikult palju deposiite. Esimene klient deponeerib meie panka 100 €. Seega kassa on meil siis 100 ning hoius/deposiit on samuti 100. V(ara) K(ohustus) Kassa: 100 Hoius: 100 7 Keskpank on kommertspankadele kehtestatud kohustusliku normatiivi 10%. See hulk rahast/hoiustest, mis tuleb reaalselt panna keskpanga reservi. Ehk see tuleb võtta raha ringlusest välja, see on piltlikult külmutatud. Ehk siis: V K Kassa: 100 Hoius: 100 Kassa: 90 Hoius: 100 Kohustuslik reserv: 10 Edasi on panga huvi raha välja laenata, et intressi teenida. Oletame, et pank laenab nüüd kogu selle raha välja. Laenab ehitajale, kes ostab ehitusmaterjali. Selgub, et ka sellel ehituskauplusel
neist. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakurssidele. Keskpanga vahendid rahapoliitika mõjutamiseks · pankade kohustuslikud reservid keskpangas · laenu ja hoiuse püsivõimalused · avaturuoperatsioonid KOHUSTUSLIK RESERV JA TEMA FUNKTSIOONID!!! Kohustuslik reserv on pankade kohustus hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Eestis on kohustuslik reserv 13% igast sajast kroonist, mis on panka hoiustatud või mille pank on oma klientidelt muul viisil kaasanud. Rahvusvahelises võrdluses väga range nõue. Kohustusliku reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida. Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos: raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja raha pakkumine väheneb reservimäära suurenedes
See on rahva petmine." Kuna kohvriga rahavedu Eesti Pangast Soome jätkus ka 1991. a septembris, otsustati suve lõpus kasutada põhimõtteliselt sama stsenaariumi mis oli käiku lastud suve hakul ajalehe Molodjoz Estonii veergudel. 18 10. PÄÄSTETUD KROON, OHVERDATUD PÕLVKOND 1992. aastal haaras inimesi ootusärevus, kuidav võimalikult kiiresti rublad kroonideks vahetada. Mured kogutud hoiustest, mis ränga töö ja vaevaga kogutud rubladest? Eesti Panka juhtiv R. Otsason pakkus välja rahareformi kava, mis püüdis vältida elanike hoiuste nullimist. Rein Otsason (Rahva Hääl, 26.03.1991): ,,Eesti käsutuses on suur, N Liidu omandusest tasuta üle võetud riigivara (ligikaudse hinnangu järgi 25 miljardit rubla), millest osa on moodustatud nendesamade hoiuste arvel. Vara tagasimüümine rahvale annabki vajaliku raha selleks, er riigivõlga vähendada ja
kategooriasse: · tähtajadeposiidid ehk tähtajalised hoiused · hoiupanga hoiused · jooksevkonto hoiused Nendes kolmes kategoorias on hoiuste ja hoiustajate motiivid erinevad. Tähtajadeposiidi hoiustajate motiiviks on investeerimine või rahastamine, ehk siis nad soovivad teenida sissetulekut vabadelt fondidelt selle aja jooksul, kui nad ise neid fonde oma tavalise äritegevuse käigus ei kasuta. Panganduses saavad tähtajadeposiidi ehk tähtajalise hoiuse kategooria hoiustest investeerimishoiused. Pangad investeerivad need hoiused tehes nad kättesaadavaks neile isikutele, kes vajavad investeerimisfonde, et nende pealt teenida sissetulekut. Intressivabas panganduses oleksid need investeerimisfondid või laenud pankadele peamiseks teenimistegevuseks. Juhul kui nõudlus laenude järele on ülemäärane, saab osa fondidest võtta järgmise kategooria hoiustelt. Veelgi suurema nõudluse korral saab pank laenata keskpangast
Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Keskpanka nime nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: · rahapoliitika elluviimine, · kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, · valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid 9 Rahaloomine kommertspankade poolt seisneb selles, et kui näiteks pannakse
· ei kasutada arveldusteks, vaid intressi teenimiseks; · fikseeritud hoiustamise tähtaeg; · hoiuse paindlik lõpetamine enne tähtaega; · fikseeritud minimaalne hoiustamise summa; · arvelduskontost kõrgem intressimäär; · hoiustatud summat võib suurendada lisasissemaksetega. Tähtajalist hoiust iseloomustavad järgmised tegurid: · ei kasutata arveldusteks, vaid intressi teenimiseks; · eelduseks arvelduskonto omamine; · fikseeritud hoiustamise tähtaeg; · hoiustest kõige kõrgem intressimäär. Alljärgnevalt käsitletakse hoiuintresside arvutamismetoodikaid. Enamasti kasutatakse kolme meetodit: progressiivmeetod, perioodi vähima ehk püsijäägi meetod ja saldomeetod. Progressiivmeetodi puhul arvutatakse intressid igalt algselt hoiustatud summalt ja igalt lisandunud või välja võetud summalt kuni intressiperioodi lõpuni. Perioodi vähima jäägi ehk püsijäägi meetodi puhul leitakse intressid mingi ajaperioodi kohta
Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid. Keskpanka nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: rahapoliitika elluviimine, kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Eestis peab 11% deposiitidest säilitatama reservina. Sellega suurendatakse hoiustajate usaldust pangasüsteemi suhtes. Rahaloomine kommertspankade poolt seisneb selles, et kui näiteks pannakse kommertspanka deposiitarvele 1000 krooni, peab pank osa raha jätma kohustuslikku reservi, oletame et kohustusliku reservi määr on 10%, siis on kohustusliku reservi suurus
annaabi.ee 
