põhjaosas, kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on samuti üsna viljakad. Üldiselt on mullad väga viljakad, väljaarvatud piirkondades, kus on väga soe ja sajab vähe. Põllumaade niisutamiseks kasutatakse jõgede vett. Igal pool pole kindlasti võimalik tegeleda põllumajandusega, näiteks kiltmaadel ja mäestikel. Selle põhjuseks on see, et seal piirkondades pole nii viljakat mulda, sademeid on vähem. Hispaanial on suhteliselt piisav rahakapital põllumajanduse arendamiseks. Umbes pool rahvastikust on hõivatud põllumajandusega. Hispaanias süvendab probleeme suur sisseränne Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Ka Euroopast suunduvad inimesed tihtipeale just Hispaaniasse paremat elu otsima. Hispaania põllumajandusliku tootmise vormid on rantšod, istandused, segatalud ja korilus. Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad.
Mullad on suhteliselt viljakad, välajaarvatud sellistes piirkondades, kus on suviti väga soe ja sajab vähe. Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks, Hispaanias kulutatakse selleks ca 66%. Hispaanias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna seal on ka kiltmaid ja mäestikke. Hispaanial on suhtelisel piisav rahakapital põllumajanduse arendamiseks. 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st, põllumajandusega on hõivatud 5.7% tööealisest elanikkonnast. Valitsuse majanduspoliitika tegeleb põllumajanduse arenguga, võeti ka laenu põllumajanduse arendamiseks Euroopa Liidu pangast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%, Põllumajanduse
1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust. Euroopa Liidu liikmena on Hispaanial EL’ ga ühine põllumajanduspoliitika. Puuduvad tariifid liikmesriikide vahel, kuid kehtivad ühiseid maksud. Toimib vaba siseturg. Euroopa põllumajandussektor kasutab ohutuid, puhtaid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, pakkudes tarbijate nõudmistele vastavaid kvaliteetseid tooteid; Liikmesriikide valitsused kavandavad ELi tasandil Euroopa põllumajanduspoliitika ning seda teostavad liikmesriigid. See on suunatud põllumeeste sissetulekute
· tööjõu odavus · väliskapitali hoogne sissetung · välisturismist saadud ja saadav tulu · riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust. Joonis : Hispaania tööjõu hõivastus põllumajanduses Euroopa Liidu liikmena on Hispaanial EL' ga ühine põllumajanduspoliitika. Puuduvad tariifid liikmesriikide vahel, kuid kehtivad ühiseid maksud. Toimib vaba siseturg. Euroopa põllumajandussektor kasutab ohutuid, puhtaid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, pakkudes tarbijate nõudmistele vastavaid kvaliteetseid tooteid; Liikmesriikide valitsused kavandavad ELi tasandil Euroopa põllumajanduspoliitika ning seda teostavad liikmesriigid. See on suunatud põllumeeste sissetulekute
Riigikeel: Hispaania Rahvaarv: 44,1 miljonit Hispaania Rahaühik: euro (EUR) vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati välja Hispaania Kuningriik 1
HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14
HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14
Hispaania Hispaania on suur riik. Seal elab üle 46 miljoni inimese. Hispaania pindala on 504 605 km², mis on umbes 11 korda suurem, kui Eesti. Hispaanial on neli naabrit: Prantsusmaa, Maroko, Portugal ja Andorra. Hispaania rahaühikuks on euro. Hispaania pealinn on Madrid. Linna pindala on 605,77 km². Linnas tegutseb kuulus jalgpalli koondis Madridi real. Seal asub ka maailma suurim staadion. Hispaania on kuningriik ehk seda valitseb kuningas. Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas – aastas külastab seda riiki 50–60 miljonit turisti. Riik on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega
Oliiviõli tootmine Hispaanias on maailmas esikohal Taimekasvatuse piirkonnad Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana Puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest Andaluusias Loomakasvatus Sealiha- ja piimatoodang Põhjapoolsel rannikualal eelkõige veisekasvatus Hispaanial Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Atlandi rannik Galiitsia, Astuuria, Kantaabria ning Vahemeri
faktid pealinn: Madrid Pindala:504 782 km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40,7 miljonit Rahaühik: euro (EUR) Hispaania vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal;
Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on võimalik jõuda Indiasse ka läänesuunas, otse üle ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud õiget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel. Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil kõige võimsam laevastik ning seepärast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejärel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei võtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jätmata jonni, saavutas Kolumbus lõpuks siiski Hispaania õukonna nõusoleku kolmest väikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal.Ookean oli vaikne, puhus taganttuul.
ühiskondlike pahede suhtes. 10.Thomas More- “Utopia” kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust. 11.”Macbeth”, “Hamlet”, “Romeo ja Julia” 12.Miguel de Cervanetse peateos on “Don Quihote” 13.Renessansi ajal kujutati maad kerakujulisena.Mikolaj Kopernik pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunk. 14.Giordano Bruno oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis. 15.Hispaanial ja Portugalil oli vaja leida alternatiivne tee indiasse ja Kagu-Aasiasse, et vürtse, siidi ja kalliskive tuua.Need riigid olid Atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 16.Portugaallaste mereretked siirdusid indiasse,Ekvaatorini jõudsid nad 1471. 17.Bartolomeu Diaz purjetas esimesena ümber aafrika lõunatipu. 18.Vasco de Gama oli esimese eurooplasena kes jõudis mereteed pidi Indiasse. 19.Kolumbus oli teel indiasse kui jõudis Ameerikasse. 20
olemust. Kuid miks üldse inimesed piirisituatsioonis muutuvad teistsugusteks? Arvatavasti toob surmaga silmitsi seismine kaasa adrenaliinitaseme järsu muutuse. See annab inimesele teada, et oht on läheduses ning tuleb hoida oma piip ja prillid. See võibki olla põhjuseks, miks mõned inimesed ennast päästavad teiste nimel. Nad mõtlevad ainult enda peale ega huvitu teistest. Vaadates tänapäeva Euroopa Liitu, siis seda on näha väga hästi riikide põhjal – Iirimaal ning Hispaanial oli tohutu riigivõlg, ning et sellest pääseda, veeretasid nad selle Kreekale edasi. Niimoodi käis tegelikult suur ringi veeretamine, kuid lõppude lõpuks jäi süüdlaseks Kreeka. Sellega said Hispaania ja Iirimaa oma süüst lahti ning tundsid ennast rõõmsalt, kuna nemad said rinnale koputada ja öelda, et meie oleme suurest võlast vabad. Õnneks on olemas ka inimesi, kes ei muutu piirisituatsioonis olles isekaks ja aitavad ka teiste piipusi ning prille üles korjata.
Võimule tulnud Tokugawa väepealikute dünastia, algas eurooplaste väljatörjumine jaapanist. Eurooplastel oli raskusi ka Hiinas peale tokugawa. Hiinat häiris ka euroopa misjonäride tegevus, venelaste edasiliikumine Siberis Amuuri aladele ja üha laienev Euroopa kaupade sissetung Lõuna-Hiina sadamate kaudu. Ladina-Ameerika on Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kus räägitakse ladina keelest arenenud keeli. Seal on asumaad Portugalil ja Hispaanial. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire. Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust. Kiriku mõju ei olnud nii suur inimestele kui varem. Hakkas kujunema arusaam et inimisiksus on ka iseseisvalt väärtuslik ja suudab palju. G.Galilei leiutas eelmisest parema teleskoobi. Ta kinnitas , et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. I
puiduga?Kõige paremini Rootsi, siis Malaisia, Hispaania ja Poola. Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Rootsi- 28,2 mln ha, metsasus 69% Hispaania- 18,1 mln ha, metsasus 36% Poola- 9,3 mln ha, metsasus 30% Malaisia- 20,5 mln ha, metsasus 62% Neid andmeid vaadates saan pindala ning metsasuse järgi öelda, et kõige rohkem metsa on Rootsil, siis Malaisial, Hispaanial ning viimasena Poolal. Saadud järeldus on täpne, kuna tean näitab täpselt, kui palju metsa mingil maal on. Viimase paarikümne aasta jooksul on neis riigis metsa vähemaks jäänud, sest ei järgita reegleid ja ollakse liiga ahned. Mets kannatab sellepärast iga päev. Metsatüübid neis riikides Hispaania- parasvöötme leht- ja segamets. N: pöök Rootsi- sega- ja okasmets. N: kuusk Poola- parasvöötme leht- ja segamets. N: tamm
NATOsse.1956-85täielik külma sõja periood;võidurelv.1985-2000. NSVL varises kokku; tekkis demokraatlik Euroopa;tekkisid riigid;solidaarsus+Õpikust 1pg. Imperialism-suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas,majandusliku võimu laiendamine;sovinism-marurahvusls.Euroopa tsiv.-põhimõttesk isikuvabadus,eraomand ja demok.(ainuvõim), muu olukord oli mahajäänud ja mittetsiv. Kolooniad olid:belgial,hispaanial,hollandil,inglismaal,itaalial,portugalil,sakas,prants. Etioopia ja Libeeria olid ainukesed vabad maad. Inglise-Buuri sõda 1299-1902.India Rahvuskongress eesm. Saavutada Indiale otsustamisõigus siseasjades. Hiinas bokserite ülestõus. Teadus: Zeppelini õhulaev, Wrighti lennuk,Marconi raadiosaade. GLOBALISEERUMINE. 20.saj ühiskondlikud liikumised, palgatööliskond hakkas omale nõudmisi esitama K.Marx kuulutas klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist rev
Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Tähtsaks tuluallikaks on turism
ühendatud madalmaa. Prantsusmaa rahunes alles pärast Henri Bourboni (Henri IV) poolt väljaantud Nantes'I edikti (1598): *katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks *lubati kuulutada kalvinismi (reformeeritud usutunnistust), kuid mitte Pariisis *Lõuna-Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ning neile anti ka muid õigusi 6) Miks ebaõnnestus inglismaa rekatoliseerimis katse? Kuivõrd oli selles osa Hispaanial? Kuna Henry VIII suri, päris tema trooni endale tema poeg Edward VI, aga tema varajase surma pärast ei olnud tal palju pärijaid, kui ainult ta tütar Mary I. Ta oli valmistunud abielluma Hispaania troonipärijaga, kuid kõik kartsid, et tänu sellele Inglismaa allutatakse Hispaania võimu alla. Nii puhkes ülestõus, millega üritati Mary I troonilt tõugata, aga see ei õnnestunud, sest hiljem Londoni linnaväravaid ehtisid maharaiutud pead ja kehaosad, kõigile hoiatuseks
Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Ajavöönd CET Haldusjaotus 17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ja Melilla Maa ja rahvas Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 505 957 km² - mandriosa moodustab sellest 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaa, Andorra, Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus 7921 km. Hispaania rahvaarv oli 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 47,3 miljonit inimest, 33% elanikkonnast elab regioonide pealinnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 2012. aasta 1. jaanuaril 3,2 miljonit inimest. Hispaania miljonilinn lisaks pealinnale on Barcelona, teised
tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poolemoodustad puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. · Hispaania välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses- Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad sinna aastas kümneid miljoneid turiste. · Kokkuvõte Kokkuvõtteks on Hispaania väga hästi arenenud riik
Hispaania Hispaania on riik mis asub Euraasia mandril ning Euroopa edelaosas. Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaa, Andorra, Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km² ja merepiiri pikkus 7921 km.Vahemaa Hispaania pealinnast Madridist Tallinnasse on 3600 km. Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid
ja nende vastu esitatud varalise vastutusega seotud kaebustega. Sotsiaalasjade kohtud arutavad sotsiaalõiguse valdkonna küsimusi, nagu töötaja ja tööandja töölepingust tulenevad individuaalsed töövaidlused, kollektiivläbirääkimised, sotsiaalkaitsega seotud kaebused ja riigi vastu esitatud kaebused, kui riik on tööseaduste kohaselt vastutav. Lisaks nimetatud neljale kohtutüübile tegutsevad Hispaanias sõjaväekohtud. 6 Hispaanial on ka 12-liikmeline Konstitutsioonikohus, kelle ülesandeks on hinnata seaduste sobivust ning otsustada autonoomsete piirkondade ja keskvalitsuse vaidluste üle. Riigipea Riigipeaks on kas kuningas või kuninganna, hetkel on aastast 1975 kuningas Juan Carlos I, kes määrab valitsuse peaministri kandidaadi. Riigipeal pole täidesaatvat rolli, ainult ametnike ametisse määramine, nendelt aruannete saamine ja Hispaania esindamine ametlikel ja pidulikel puhkudel nii kodus
...................................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................................................10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). 2. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised Hispaanias on Altamira koopajoonised, mis loodi ilmselt 15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad.
15. sajandi teisel poolel tundsid meresitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on vimalik juda Indiasse ka lnesuunas, otse le ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud iget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel.Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil kige vimsam laevastik ning seeprast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejrel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei vtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jtmata jonni, saavutas Kolumbus lpuks siiski Hispaania ukonna nusoleku kolmest vikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal. Ookean oli vaikne, puhus taganttuul
koosnes paljudest erinevatest rahvastest tekkis kuskil pidevalt mingisuguseid probleeme ning Felipe II rändas väga palju oma valdustes. Näiteks Hispaanias oli pidevaks probleemiks mauride kogukond, kes olid Felipe II eelkäijate poolt sunniviisiliselt ristiusku pööratud. Mauride ülestõusu 1569. aastal Granadas lahendas oskuslik kuningas nad oma maalt välja saatmise ja teistesse provintsidesse hajutamisega. Veel oli Felipe II suhteliselt hea ka riigi majandamises. Vaatamata sellele, et Hispaanial oli tollal palju valdusi, oli riik hõreda asustusega, mistõttu makse laekus vähe. Sellest tulenevad raskused ületas Felipe II küll rahvale ebapopulaarselt, kuid pikas perspektiivis mõistlikult, tõstes makse ning seda eriti just aadlitel. Tänu sellele suutis ta oma võimsat sõjaväge ülal pidada vaid impeeriumi maksudelt kogutud resursside toel, mis tolleaegses Euroopas oli suhteliselt harukordne. Felipe II
Punased ja kollased triibud iseloomustavad Aragon'i maakonda. Granaatõuna õis iseloomustab Kanaari saari. Vapi kõrval asuvad Herculese sambad (pilt3). 3.Hispaania vapp. [http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/30/Escudo_de_Espa %C3%B1a.svg/180px-Escudo_de_Espa%C3%B1a.svg.png] 5 Hümn Riigihümniks on Hispaanial La Marcha Real ehk ,,Kuninglik marss" see on üks väheseid riigihümne millel pole sõnu. Hispaania riigihümn on üks vanemaid Euroopas. Selle päritolu ei ole teada, aga esimest korda mainiti seda 1761. aastal ühes dokumendis. Autorit seal ei mainitud, sest see polnud juba siis teada. 1770. aastal kuulutati see aumarsiks, mida mängiti avalikel ja tseremoniaalsetel üritustel. Varsti pärast seda hakkasid hispaanlased pidama seda
tsitrused; veiseliha, sealiha, linnuliha, piimatooted, kala. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on näiteks põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Eksportkaupadeks on veel. Masinad, mootorsõidukid, toiduained, farmaatsiatooted, ravimid ja muud tarbekaubad. Peamisteks eksportpartneriteks on: Prantsusmaa 19,3%, Saksamaa 11,7%, Portugal 9,6%, UK 9%, Itaalia 9%, USA 4% (2004) Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid
"Utoopia", kus kritiseeris ühiskonda. Renessansskirjanduse suurkuju William Shakespeare (1564-1616) toetus oma näidendites mütoloogiale ja antiikajaloole, nt "Suveöö unenägu". Teaduses pandi kahtluse alla keskajal kehtinud arusaamad. Galileo Galilei (1564-1642) avastas, et Maa liigub ümber Päikese ja ümber oma telje. Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Oluline oli leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse. Maadeavastusteks oli soodne geograafiline asukoht Hispaanial ja Portugalil. Toetuti Ptolemaiose arvutustele, et Maa ümbermõõt on 28 000 km. Meresõitjaid heidutasid legendid kaugete maade kohta. Cantino maailmakaart (1502) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Bartolomeu Diaz Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimisek purjetas esimese Teine tase Kolmas tase
+ 3D (dirty, dangerous, difficult) tööd +/- Surve palkade alanemisele( ettevõte poolt see on väga positiivne) +/- Paindlikum tööturg - Integreerumise tõrked suurendavad võõrandumist ning soodustavad kuritegevuse ja getostumise kasvu, terrori tegevus - Sotsiaalne dumping ja varjatud tööturg- vähem makstakse makse nt Kuidas hinnata tööjõu liikumise taset? •Retrospektiivsed (varasema kogemuse analüüs) –Portugalil ja Hispaanial oli 7. aastane üleminekuperiood (Portugalist lahkus 5000- 7000, Hispaaniast 1000 inimest aastas) •Migratsioonivoogude modelleerimine •Küsitlused, eksperthinnangud –Saksamaal soovis enne ühinemist Idast Läände minna 35% inimestest, tegelikult läks 7%. Kaks statistika metodit: -Registripõhine- ebatäpne, kuna kõik kes lähevad ära ei kirjuta ennast välja -Bilansimeetod- mõõdetakse inimeste elumärke- kuidas inimeste andmed kajastuvad
1975 a. 20. XI suri kindral F. Franco ja troonile sai Juan Carlos I 1981 a. liitus Hispaania NATO- ga 4 2 ÜLDINFO 2.1 Geograafiline asend Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 504 782 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Suurbritanniaga (Gibraltariga) ja Marokoga. 2.2 Rahvastik Hispaanias on 2008. aasta juulikuu seisuga 40 491 052 elanikku, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2006. aastal 3,129 miljonit inimest. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks
3. Piirkond................................................................................................5 lk. 2 1. SISSEJUHATUS Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14
Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on näiteks põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Riigi iseärasused Hispaania on muusika, tantsude ja laulude maa ning terves maailmas tuntud temperamentse flamenko kodumaa. Seda armastavad hispaanlased ka ise rõhutada. Turistidele pakuvad
vaheldumise etapp. See rahvastikupüramiid vastab nüüdisaegsete põlvkondade vaheldumise etapi iseloomustusele. Sündmus väheneb, tööjõud on palju, mille vananemisel on ka vanu inimesi palju. Noori vähe, mis põhjustab hiljem rahvastiku vähenemise, kuna on vähe lapsesaamis võimalustega naisi. Millised võiksid olla rahvastikupoliitika eesmärgid selles riigis? Hetkel on rahvaarv mitte väga suur, ega ka väike, niiet minu arvates poleks praegu Hispaanial vaja mingeid rahvastikupoliitikaid. Inimesed peaksid oma peret planeerima, et lapsi poleks väga palju ka. Hispaania võiks pakkuda tuge lastevanematele, abistades neid rahaliselt ja erinevate teenustega.
Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik staatus kõrvuti riigikeeleks oleva hispaania keelega, mida kutsutakse ka kastiilia keeleks. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus (eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein) ja turism on samuti väga tulutoovad. Hispaanial on rikkalik kunstitraditsioon alates Velázquezist 17. sajandil, jätkates Goyaga 18. ja 19. sajandil ning lõpetades Picasso, Dali ja Miroga 20. sajandil. Hispaania flamenkomuusikat ja -tantsu imetletakse kogu maailmas, Cervantese romaan Don Quijote on Euroopa kaasaegse kirjanduse teetähiseks. Hispaania filmirezissöörid Pedro Almodóvar, Alejandro Amenábar ja Luis Buñuel on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.
kaubanduslikult arenenud. Tegutsesid börsid, toimis krediidi süsteem Lõunamadalmaades oli tähtsaim tegevusvaldkond kalevi(villase kanga) tootmine, palju oli ka tükikodasid ja kaevandusi. Jõukuse kasvuga suurenes rahva eneseteadvus ja taheti võõrvõimust vabaneda. 16. saj keskel läks võim madalmaades Hispaaniale. Läbimõtlemata ümberkorraldused madalmaade siseelus tõid kaasa rikka kaubanduspiirkonna allakäigu: 1) tõsteti lambavilla sisseveo tolle 2) Hispaanial olid konfliktid Inglismaaga, mis kahjustasid madalmaade kaubandust. 3) Tooraine puudus; manufaktuurid pankrotiseerusid ja inimesed jäid tööta. Kalvinism( oma kokkuvõte õ lk 225) Madalmaades levis luterlus ja anabaptism. Alates 1550 a eriti kalvinism, mis rõhutas jumalikku ettemääratlust, tööarmastust ja kokkuhoidu. Edu igapäevases töös ning varanduse suurendamisel pidi näitama inimese väljavalitust. Kalvinistlikud kogudused moodustati kaubandus- ja tööstuskeskustes
Olulised hõbeda tootjad on ka Austraalia, Prantsusmaa ning Lõuna-Aafrika Vabariik. Argentina, mis on saanud oma nime hõbeda ladinakeelse nimetuse (argentum) järgi, jääb keskmiselt sajatonniste aastatoodanguga üsna tagasihoidlikule kohale, tahapoole isegi Rootsist ja Norrast. Venemaa tuntuimad leiukohad asuvad Siberis (Altais ja Nertsinski ümbruses), Uurali mägedes ning Kaug-Idas. Rikas on hõbeda poolest ka Kesk-Aasia. Keskne koht selle halja metalli tootmise ajaloos on Hispaanial. Juba II aastatuhande lõpul e.Kr. rajasid foiniiklased sinna kaubanduskoloonia ja leidsid ka kohalikku hõbedat, mida sealt veeti kõigisse Vahemeremaadesse. Hispaania hõbedakaevandustes olevat sel ajal töötanud üle 40 000 orja, kes suutsid oma isandatele iga päev üle anda rohkem kui sada kilo hõbedat. Pärast Ameerika avastamist kasutasid hispaanlased sama taktikat Ladina- Ameerika maades, kust nad kolme sajandi pikkuse valitsemisaja jooksul vedasid
tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% keskkonnakaitse alal. Sel teemal on kasulikud Hispaania Riikliku Biotehnoloogiakeskuse ja Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni veebilehed. · Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele · Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. · Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Eesti ja Hispaania majandussuhted · Majanduslepingud
Valitsusjuht Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Ajavöönd CET Maa ja rahvas Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 505 957 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2006. aasta seisuga 44,7 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on:
Sellega ühinevad veel Ungari, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria. (20.11.13) HISPAANIA KODUSÕDA Puhkes 1936. Aastal. Kõige ulatuslikum sõjaline konflikt Euroopas. Hispaania oli kuningriik. Esimeses maailmasõjas nad ei osalenud. 31-aastal võitsid valimised Vabariiklased. Hispaania kuulutati Vabariigiks. Poliitiline elu muutus ühtäkki väga kirevaks. Populaarseks muutusid kommunistid. 34-aastal loodu Hispaania rahvarinne, kes 36-aastal tuleb ka võimule. Hispaanial oli kolooniaid Põhja- Aafrikas. Seal oli üks noor kindral Franco (1892-1975). Oli oht, et Hispaania muutub NSVL eeskujul sotsialistlikuks. USA-s oli ka selline hirm olnud. Franco ja tema armee seisid selle vastu. EESTI 30.-ndatel Põhiseaduse kriis seisnes selles,et parlamendil oli liiga suur võim. Valitsemine oli ebastabiilne, kuna valitsused vahetusid üli kiiresti. Lahendusena käidi välja 1932. aastal erakondade liitmist a la parteide ühinemist. Deemanti valitsus oli pukis
Eesti suurimad HEJ asuvad Jägala jõel ja Keila-Joal. Narva jõel asuv kuulub Venemaale. Tuuleenergia 83 riiki kasutab tuulikuid elektrienergia tootmiseks. 2010. aastal andsid tuulikud 2.5% maailma elektrienergia toodangust. 2010 a. tõusis Hiina USA ees suurimaks tuuleenergia tootjaks. Euroopas on suurimateks tootjateks Saksamaa ja Hispaania. Suurim tuuleenergia osatähtsus elektrienergia tootmises on Taanil, Portugalil ja Hispaanial. Suuremad tuuleenergia tootjad maailmas on Hiina, USA, Saksamaa ja Hispaania. Tuuleenergia tootmise eelised: taastuv energia, keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki, jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike, suhteliselt lihtne rajada. Puudused: saab ehitada vaid sinna, kus on pidevalt tugev tuul, vajavad suurt territooriumi, ehitamine suhteliselt kallis, tuulevaiksemal perioodil ei tööta, rikuvad maastiku visuaalset pilti, lähiümbruses müra ja valgussaaste, ohuks lindudele
10 Tööstuse areng ja tootmine 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: • tööjõu odavus • väliskapitali hoogne sissetung • välisturismist saadud ja saadav tulu • riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust. Autode tootmisliin Euroopa Liidu liikmena on Hispaanial EL’ ga ühine põllumajanduspoliitika. Puuduvad tariifid liikmesriikide vahel, kuid kehtivad ühiseid maksud. Toimib vaba siseturg. Euroopa põllumajandussektor kasutab ohutuid, puhtaid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, pakkudes tarbijate nõudmistele vastavaid kvaliteetseid tooteid. 11
Hispaania-Ameerika sõda 19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja Guami USA-le pärast Hisp-Ameerika sõda 1898. 1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale. 1898. aasta "Katastroof", nagu Hispaania-Ameerika sõda tuntuks sai, andis hispaania kultuurielule tugeva tõukejõu ('89. generatsioon), milles oli palju kriitilist eneseuurimist. 20. sajand 20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll Võidujooksus Aafrikale koloniseeriti Lääne-Sahara, Hispaania Maroko ja Ekvatoriaalne Guinea. Rasked kaotused Rifi sõjas Marokos õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (19231931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (19361939). Kolm
19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja Guami USA-le pärast Hisp-Ameerika sõda 1898. 1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale. 1898. aasta "Katastroof", nagu Hispaania-Ameerika sõda tuntuks sai, andis hispaania kultuurielule tugeva tõukejõu ('89. generatsioon), milles oli palju kriitilist eneseuurimist. [redigeeri] 20. sajand 20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll Võidujooksus Aafrikale koloniseeriti Lääne- Sahara, Hispaania Maroko ja Ekvatoriaal-Guinea. Rasked kaotused Rifi sõjas Marokos õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (19231931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (19361939)
1989a. Hispaania on Euroopa Liidu eestistujamaa 1991a. Madridis toimub Bushi ja Gorbatsovi tippkohtumine 1993a. Gonzalez võidab kolmanda ametiaja 1994-1995a. Korrupatsiooniskandaalid kõigutavad kauaaegset valitsust 1996a. 3.märtsi üldvalimistel võidab Aznari koalitsioon 1998a. ETA kuulutab välja aastase relvarahu Hispaania pühitseb 25 aastast demokraatiat Juan Carlose I valitsuse all Enne Teist maailmasõda: 20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll Võidujooksus Aafrikale koloniseeriti Lääne-Sahara, Hispaania Maroko ja Ekvatoriaalne Guinea. Rasked kaotused Rifi sõjas Marokos õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (19231931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse.
edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases sõjas (1337-1453) võitlesid Flandria pärast Inglismaa ja Prantsusmaa. 1348 ühendati Flandria ja 1430 Brabant Burgundia hertsogkonnaga. Kui viimane 1477 jagati, läksid nimetatud alad Habsburidega, 1555 Habsburgide impeeriumi jagamisel sai need Hispaania. Selle absolutistliku ülemvõimu alt vabanes Belgia ala kodanliku revolutsiooni ajal, kuid 1579 sõlmitud Arrasi uniooni teotusel õnnestus Hispaanial oma võim taastada. Revolutsioonil lüüasaamisele järgnes majanduslik langus, mis jätkus ka pärast seda, kui Hispaanias oli võim peale sõda läinud Austri Habsburgidele. Pärast 1789. aasta Austria- vastast ülestõusu moodustati Belgia vabariik, Austria vägi likvideeris selle samal aastal. 1794-1814 kuulus Belgia Prantsusmaale. Kodanliku revolutsiooni tulemusena kuulutati 18. XI 1830 välja iseseisev Belgia riik, suurriikide 1831. aasta Londoni konverentsil kuulutati see neutraalseks
2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas. Sõja-järgsed läbiräkimised toimusid kahes kohas (Osnabrück- protsetandid + Püha Impeerium & Münster- katoliiklased ja Püha Impeerium). Sveits loodi peale sõda. Rootsi sai endale Balti mere lõuna osa. Hollandi ühendatud provintsidest sai uus riik- Holland. Prantsusmaa sai Elsass-Lotring + muud territooriumid. Hispaanial jäid Prantsusmaaga pikemaks ajaks keerulised suhted. Westfaali rahu- kaasaegsete riikide süsteemide teke: Sõjade tsüklid- 25a perioodid. Westfaali rahu lõpetas 30-a. sõjaga, luuakse kaasaegsete rahvusriikide süsteem. Paul Kennedy rahvusriikide tekkest: 1. majanduslikud eeldused- kaubandus 2. Kultuurilised eeldused- keel, piibli tõlked, trükkimine. 3. Kommunikatsioonilised eeldused 4. Sõjalised eeldused-mobiliseerumine, idenditeet, vihkamine
3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1) Juriidiline argument. Hispaanlastel oli Paavsti poolt antud õigus Ameerika enda riigiga liita (annetus) Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel. Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad? 1513 kogunes teoloogide komisjon, kus otsustati, et Hispaanial on õigus nende territoorimile, kuid indiaanlastele tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine. Koostati dokument „Requerimiento“, kus kirjeldati indiaanlastele Maailma ajalugu alates Aadamaast ja väidet, et need alad kuulusid õiguspäraselt hispaanlastele, sest need olid paavsti kingituseks. Dokument loeti ette Mehhiko vallutamisel. Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada? Siit tuleb: 2) Religiooni argument: uutes maades tuleb levitada kristlust. 1493
järiestjkus setides.Ta on kuues mängija, kes võitnud Federerit aastal 2004 koos Tim Henman,Albert Costa,Gustavo Kuerten, Dominik Hrbaty ja Tomas Berdychiga. Rafael puudus paljudest saviliivväljakute hooaegadest, kuna stress mõjutas tema vasakut põlve, jättes vahele ka Prantsuse lahtised. Olles 18 aastane ja kuue kuune sai temast noorim mängija registris, kes võitnud Davies Cupi. Alistades nr.2 maailmas Andy Roddicki, aidates Hispaanial võita Suurbritannia ees Davied Cup. Lõpetades aasta ATP tabelis nr 51. Austraalia Lahtistel 2005, kaotas Nadal 4-ringis Lleyton Hewittile.Kaks kuud hiljem jõudis ta Miami turniiril finaali kaotades see, aga Roger Federerile. Aga tol kevadel domineeris Rafael Nadal täielikult saviliivväljakuid,võites 24 järiestikust üksikmängu,millega murdis Andre Agassi vabaõhu rekordi.Võites turniiri Barcelonas,Monte Carlos ja Roomas tõusis ta ATP tabelis 5 kohale.
järiestjkus setides.Ta on kuues mängija, kes võitnud Federerit aastal 2004 koos Tim Henman,Albert Costa,Gustavo Kuerten, Dominik Hrbaty ja Tomas Berdychiga. Rafael puudus paljudest saviliivväljakute hooaegadest, kuna stress mõjutas tema vasakut põlve, jättes vahele ka Prantsuse lahtised. Olles 18 aastane ja kuue kuune sai temast noorim mängija registris, kes võitnud Davies Cupi. Alistades nr.2 maailmas Andy Roddicki, aidates Hispaanial võita Suurbritannia ees Davied Cup. Lõpetades aasta ATP tabelis nr 51. Austraalia Lahtistel 2005, kaotas Nadal 4-ringis Lleyton Hewittile.Kaks kuud hiljem jõudis ta Miami turniiril finaali kaotades see, aga Roger Federerile. Aga tol kevadel domineeris Rafael Nadal täielikult saviliivväljakuid,võites 24 järiestikust üksikmängu,millega murdis Andre Agassi vabaõhu rekordi.Võites turniiri Barcelonas,Monte Carlos ja Roomas tõusis ta ATP tabelis 5 kohale.
analüütikud arvavad, et kriisi järel oluliselt kasvanud Hispaanias ja Kreekas "musta palga" osakaal, mis statistikat moonutab). Kui buumi ajal töötas 13% tööjõust ehitussektoris, siis praeguseks on see number 8,5% ja peab ilmselt veelgi langema. Seega Hispaania makroperspektiiv lähiaastateks on päris halb. Praeguse seisuga paistab mulle paraku väga tõenäoline, et Hispaanial ei ole IMF/EL abipaketist pääsu. (2012 aasta artiklist on andmed!!!) Tänaseks on riik tinginud 100 miljardi eurose päästepaketi pankadele. Valitsus on seda tasakaalustanud reformide ja kasinusmeetmetega. 2011 lisati põhiseadusesse tasakaalus eelarve nõue. Hispaanias Madridi eeslinn ehitati üles, mistõttu kinnivarahinnad 3x, krediit lõppes, 11% eelarve puudujääk 2012 abi, lubati 100 kasutasid ära 41..maksavad tagasi 6,5 miljrd aastat.
annaabi.ee 
