Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riikide metsamajanduse võrdlemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides?
  • Kui suur on metsasus?

Riikide metsamajanduse võrdlemine
 
 
Sisukord
 Sisukord
2
 Hüpotees
3
 Üldine
4
 Metsatüübid neis riikides
5
 Puidutööstus
6
 
 
 Keskkonnaprobleemid
7
 Kokkuvõte
8
 Kasutatud kirjandus
9
Hüpotees
Mil isel ri gil neljast (Poola, Rootsi,  Malaisia  ja 
Hispaania ) on kõige paremini arenenud 
metsatööstuse klaster, mil isel kõige 
halvemini?
 
 
Üldine
Riigi metsaressurssidega varustatust iseloomustatakse  metsamaa  pindala, 
metsasuse , puiduvaru,  juurdekasvu  ja liigilise koosseisu kaudu.
Metsanduse kuldne reegel on, et puitu ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde 
kasvab.
Mil ine ri k neljast on kõige paremini, mil ine kõige halvemini varustatud oma 
puiduga ?Kõige paremini Rootsi, siis Malaisia, Hispaania ja Poola.
Kui suurel pindalal kasvavad  metsad  nendes ri kides? Kui suur on  metsasus
Rootsi- 28,2 mln ha, metsasus 69%
Hispaania- 18,1 mln ha, metsasus 36%
Poola- 9,3 mln ha, metsasus 30%
Malaisia-  20,5 mln ha, metsasus 62%
Neid andmeid vaadates saan pindala ning metsasuse järgi öelda, et kõige 
rohkem metsa on Rootsil, siis Malaisial, Hispaanial ning viimasena Poolal. 
Saadud järeldus on täpne, kuna tean näitab täpselt, kui palju metsa mingil 
maal on.
 Vi mase paarikümne aasta jooksul on neis riigis metsa vähemaks jäänud, 
sest ei järgita reegleid ja ol akse li ga ahned. Mets kannatab sel epärast iga 
päev.
 
 
Metsatüübid neis riikides

Hispaania- parasvöötme leht- ja segamets. N: pöök

Rootsi- sega- ja okasmets . N: kuusk

Poola- parasvöötme leht- ja segamets. N: tamm

Malaisia- ekvatoriaalne vihmamets. N:  ahvileivapuu
sega- ja okasmetsa  
levik
Vihmametsade levik
parasvöötme leht- ja segametsa levik
 
 
Puidutööstus

Puidutööstuse ettevõtete hulka kuuluvad teiste hulgas liimpuidu,  akende ja uste, 
puidust ehitusdetailide, mööbli jne tootjad.

Kõige paremini on metsatööstus arenenud kõige paremini Rootsis, kõige halvemini 
Malaisias või Poolas.

Puitu saab kasutada mitmel viisil. Kõige targemalt kasutavad puitu arenenud riigid. 
Rootsis toodetakse puidust kõige rohkem paberit ning küttepuid, teisel kohal on 
Malaisia. Ümarpuitu toodab kõige rohkem Malaisia, siis Poola ja kõige vähem 
Hispaania. 

Raiutud puitu kasutatakse peamiselt mööbli- ning paberitööstuseks. Samuti ka 
küttepuudena. Puitu kasutatakse ka keemiliselt: sellest tehakse tselluloosi.

Rootsi ja Malaisia suudavad ennast ise puidu ja puidu- ning paberitoodetega 
varustada, kuid Poola ning Hispaania ei suuda, nad sõltuvad puidu impordist.

Rootsi osatähtsus on maailma metsatööstuses suurim, sest Rootsi ei impordi endale 
puitu sisse, vaid ekspordib välja, mis aitab neid maid, kes ise omal jõul hakkama ei 
saa.
 
 
Keskkonnaprobleemid

Peamiseks ülemaailmseks keskkonnaprobleemiks on muidugi metsadest ilma 
jäämine, mille tagajärjel planeet hukub, kuna taimed, peamiselt puud toodavad 
eluks vajalikku hapniku, mida kuskilt mujalt nii lihtsalt ei saa. Kui raiuksime kogu 
maailma metsa maha, ei taastuks hapnikutase enam kunagi ning inimkond sureks 
välja. Vihmametsi kutsutakse ka "Maailma Kopsudeks", sest nad töötlevad CO2-e 
kõige kiiremini ning efektiivsemalt hapnikuks. Kuna Malaisias on  vihmametsad
mida pidevalt maha raiutakse, peab riik väga vastutustundlikult käituma.

Poolas on metsatööstus liiga madalalt arenenud ning seetõttu reostatakse 
metsasid igapäevaselt, mistõttu metsa ökosüsteem võib välja surra.
 
 
Kokkuvõte
 Sain nende 4 riigi puidumajanduse kohta 
teada väga palju, ning olin ülimalt üllatunud, et 
maailmas veel nii palju puitu alles on. Ei 
teadnud  enne, et Malaisias on puuderohked 
vihmametsad ning, et Hispaanias ei ole 
piisavalt metsa, et ära elada. Mind üllatas 
kõige rohkem aga see, et Rootsi ning Malaisia 
 metsasus nii kõrge on.
 Kõige paremini on arenenud Rootsi 
metsatööstus, kõige halvemini Poola oma. 
 
 
Kasutatud materjal
  http://et.wikipedia.org/wiki/Puidut%C3%B6%C3%B6stus
  http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/parasvootme_segalehtmets_evelin.ht m
  http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cts=1331386954793&ved=0CCAQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.miksike.ee%2Fdocs%2Freferaadid%2Fekvatoriaalne_vihmamets_ooops1.doc&ei=KVpbT_bcHLDb4QSUzYGFCg&usg=AFQjCNFoRadsdSdpkqkgp3ZccRTlkF9P9w&sig2=gADESG8ncKzH6O9OiWgCdg
  https://www.google.ee/search?hl=et&gs_nf=1&pq=forest+type+spain&cp=6&gs_id=1j&xhr=t&q=ekvatoriaalne+vihmamets&biw=1218&bih=939&bs=1&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_cp.r_qf.,cf.osb&um=1&ie=UTF-8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=11VbT_nvL_PU4QSB6u2eDw
  https://www.google.ee/search?hl=et&gs_nf=1&pq=forest+type+spain&cp=6&gs_id=1j&xhr=t&q=ekvatoriaalne+vihmamets&biw=1218&bih=939&bs=1&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_cp.r_qf.,cf.osb&um=1&ie=UTF-8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=11VbT_nvL_PU4QSB6u2eDw#um=1&hl=et&tbm=isch&sa=1&q=sega-+ja+okasmets&oq=sega-+ja+okasmets&aq=f&aqi=&aql=&gs_sm=3&gs_upl=86154l86154l0l86606l1l1l0l0l0l0l51l51l1l1l0&gs_l=img.3...86154l86154l0l86606l1l1l0l0l0l0l51l51l1l1l0&pbx=1&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_cp.r_qf.,cf.osb&fp=dabc5fad179ae42f&biw=1218&bih=896
  http://www.fao.org/docrep/013/i2000e/i2000e0
5.pdf
  Garri Raagmaa “Maailma 
ühiskonnageograafia gümnaasiumile” 
 
 
Tänan kuulamast!
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
Vasakule Paremale
Riikide metsamajanduse võrdlemine #1 Riikide metsamajanduse võrdlemine #2 Riikide metsamajanduse võrdlemine #3 Riikide metsamajanduse võrdlemine #4 Riikide metsamajanduse võrdlemine #5 Riikide metsamajanduse võrdlemine #6 Riikide metsamajanduse võrdlemine #7 Riikide metsamajanduse võrdlemine #8 Riikide metsamajanduse võrdlemine #9 Riikide metsamajanduse võrdlemine #10
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erki.2344 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Metsatööstus
2
doc

Metsatööstus

Ühiskonnageograafia gümnaasiumis ARVUTITUND Kuidas hinnata metsatööstuse arengutaset? Taustinfo Igal aastal väheneb maailma metsade pindala, kuid samas kasvab pidevalt nõudlus puidu, puidutoodete ja paberi järele. Paljudes riikides laastatakse metsi röövraiega, järskudelt nõlvadelt raiutud metsade asemele kujunevad sageli erosioonist puretud jäätmaad. Palkide eksport toob kasumit küll metsaärimeestele, kuid jätab riigi ilma palju suuremast tulust, mida saaks puidu väärindamisega oma riigis. Selleks, et metsa kui olulist taastuvat loodusvara pidevalt kasutada, tuleb seda mõistlikult majandada ning raiutud puit parimal viisil ja täielikult ära kasutada. Metsaraie tagajärjel tekkinud uhtorud Madagaskaril. Vastake küsimustele

Geograafia
Metsanduse ja metsatööstuse võrdlus
8
pdf

Metsanduse ja metsatööstuse võrdlus

Poola, Suurbritannia, Colombia, Kuuba metsanduse ja metsatööstuse võrdlus Hüpotees Arvatavasti on kõige rohkem metsa Colombias, sest riik asub vihmametsa piirkonnas. Ilmselt on riigil metsa palju, kuid metsatööstus pole arenenud, sest ei ole vahendeid tööstuste ja tootmiste arendamiseks. Arvan, et metsa pindala väheneb kõikides riikides, Arvan, et kõige targemalt majandab oma metsaga arenenud riik. Ehk siis ilmselt on kõige paremini metsatööstus arenenud Poolas või Suurbritannias. Joonis 1. Metsa pindala 1000 hektari kohta Graafikult on näha, et kõige suurem metsa pindala 1000ha kohta on Colombias. Colombias on metsamaad 60 499 000 hektarit. 1000ha kohta on Colombia metsa pindala 60 499. Poolas on kogu metsa pindala 1000ha kohta 9337 hektarit. Suurbritannia ja Kuuba on metsa pindala poolest küllaltki võrdsed. Suurbritannias on 1000 hektari kohta metsa 2881 ja Kuubas 2870 hektarit. Joonis 2. Metsasus protsentides Tulpdiagrammilt on näha, et mets

Metsandus, Kalandus, Põllumajandus
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. majanduses o rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu o kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv o riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
EESTI METSANDUS 2011
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

a hinnanguga on puidutagavara suurenenud enam kui neli korda. Arvestades kasutatud meetodeid ja nende objektiivsust võib eeldada, et reaalselt on metsamaa tagavara suurenenud 3-3,5 korda. Põhjusteks metsamaa pindala ja metsa keskmise vanuse oluline suurenemine, aga ka metsa kasvutingimuste paranemine, seda nii looduslike protsesside kui inimmõju tulemusena. Keskmiselt on Eestis iga elaniku kohta 1,7 ha metsamaad ja 340 m3 puitu. Metsasuse protsendi (49%) järgi on Eesti Euroopa riikide seas viiendal kohal, jäädes alla ainult Soomele, Rootsile, Sloveeniale ja Lätile. Puidukoguselt ühe elaniku kohta ületavad Eestit ainult Skandinaavia metsarikkad riigid Soome ja Rootsi, viimane suhteliselt napilt. PUULIIGID Eelkõige kliima muutumise tõttu on rohkem kui 10 000 aasta jooksul Eesti alal domineerinud erinevad puuliigid. On olnud perioode, millal olid valitsevad kaasikud, siis männikud, laialehelised metsad, seejärel kuusikud ja jälle männikud

Metsaressurss ja -klaster
Geograafia riigieksami konspekt 2010
0
pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

............................................................... 39 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ................................................................................................................... 40 ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE ....................................................................................................... 40 34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; ................... 40 35. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi;......................................................................................................................... 40 36. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; ..........................................................................................................................

Geograafia
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

............................................................... 39 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ................................................................................................................... 40 ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE ....................................................................................................... 40 34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; ................... 40 35. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi;......................................................................................................................... 40 36. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; ..........................................................................................................................

Geograafia
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsakorraldus ­ esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. 3.)Metsatööstus ­ esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb puidu varumise ja töötlemise probleemidega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa

Eesti metsad
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun