Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hirm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
foobia, kartus, hirmud, paanika, kannatav, paanikahoog, ängistus, meta, foobiad, karuse, stress, hirme, kardab, tunnet, meditsiin, iiveldus, tavalised, foobiate, spetsiifilised, agorafoobia, eluaasta, saata, rohud, häda, halvav, higistamine, värinad, pekslemine, tunnevad, aegadel, mainitud, saatana, viide, olukordi, eluaastat, viitavad, tavalisemviidatud. /allkiri/ Koostaja ees- ja perekonnanimi Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Juhendaja ees- ja perekonnanimi 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED ................................................................ 5 1.1Mis on foobia? .............................................................................................................. 5 1.2. Foobia tunnused .......................................................................................................... 5 1.3. Foobia tekkepõhjused ..........................................................................6 1.4
Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon........................................................................
Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS......................................................................
Kas foobia pärsib elukvaliteeti? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Sind haarab kõikehõlmav hirm mingi objekti, looma, situatsiooni või sündmuse ees. Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid
Mis on foobia? Foobia on sundmõtteil rajanev haiglane ja põhjendamatu hirmuseisund või ärevustunne kindla olukorra, nähtuse või olendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas foobiad tekivad? Foobia areneb tavaliselt eelsoodumusega isikuil psüühilise trauma tagajärjel. Usutakse, et pärilikkus, geenid ja ajukeemia segunevad elukogemustega ja mängivad suurt rolli foobiate arengus. See tähendab, et foobiad võivad olla ka päritavad. Lapsed jälgivad oma vanemate foobseid situatsioone ning see mõjutab neid samamoodi reageerima. Foobia võib põhjustada sümboolset kaitse- või tõrjetegevust s.t. kardetud objekte või situatsioone hakatakse vältima või tajutakse neid väga suure ebamugavustundega. Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. Foobia on ravitav, kuid võib korduda. Mis on foobne situatsioon ja mis on selle sümptomid?
Foobia Kati Rannamees Sõna ,,foobia" Tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust Mis on foobia? Haiguslik kartus Kõrge ärevustunne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kõige levinumad foobiad Kõige levinum on agorafoobia- hirm avalike kohtade ees Lihtfoobiatest akrofoobia (hirm kõrguse ees), arahnofoobia (hirm ämblike ees), klaustrofoobia (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kallavere Keskkool FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS – e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6
Kallavere Keskkool Rebecca Lopez FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6
Min u u uri mus lai end ab j a arenda b mõn inga l määral sil maringi ja on vä ga kasul i k i ni mestel e , ke s sell est tõep ool est huvi tu vad j a sel le kohta ro hkem teada tahaksi d, ku id ei o ska kuski lt otsid a eg a kü si da . 3 FOOBIA KUI SELLINE Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku
Referaat Klass FOOBI AD Kool Nimi Õpetaja Mis on sümptomitena sümptomitest. Sümptomite subjektiivne - tugevus võib varieeruda kergest foobia? südamekloppi ebamugavustundest väljakannatamatu mine, paanikahooni. Foobia ehk hingeldamine Enamusel inimestest esineb vähemalt üks haiguslik või hingetuse foobia, kuid tihemini esineb foobiaid just kartus on tunne, naistel. ärevustunne, higistamine, mis tekib külma- või Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka mingi kindla kuumahood, tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. nähtuse või jalgade, käte elusolendi ees, ja/või keha mida tajutakse värisemine,
Psühholoogia referaat Foobiad Tallinn Tallinna Reaalkool 2010 Mis on foobia? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda. Miks tekivad foobiad? ,,Psühholoogide väitel on ootamatu hirmu põhjuseks stressid, mis meid juba ammusest ajast jälitavad. Kunagised üleelamised ja vapustused ei kao jäljetult. Nad ootavad ajus oma aega nagu viitsütikuga pommid. Ning kunagi toimub plahvatus, mille nimi on foobia. Mis on foobia? Mille poolest erineb see tavalisest hirmust? Normaalne hirm on seletatav ja isegi kasulik. Kuid ohte on mitmesuguseid. Näiteks: Euroopas pole
Jana Smirnova LASTE HIRMUD Referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISSEJUHATUS Hirm on emotsioon, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul ning see on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. 1. HIRMUD JA NENDE PÕHJUSED
..................................................................3 1.1 Biheivorism......................................................................................3 1.2 Biheivorismi puudused.....................................................................4 1.3 Psüühika.........................................................................................4 2.Hirm.....................................................................................................5 2.1 Foobiad...........................................................................................5 3.Halb kogemus ......................................................................................6 4.Meedia.................................................................................................6 5.Lennuhirmu ravi....................................................................................8 5.1 Alternatiivne ravi.................................................................
Koostaja: Liisa Leonova Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood,
Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud.
- perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, vestlusteemaga) 5 Mõtlemise sisulised häired (disturbances in content of thought): 1) sund- e. obsessiivne mõte (obsession) (vt. kirjeldus obsessiiv-kompulsiivne häire) 2) foobia (phobia) - teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud): *agorafoobia (agoraphobia); *sotsiaalfoobia (social phobia); *liht- e. spetsiifiline foobia (specific phobia)(kõrgusekartus, välgukartus, loomade kartus jne 3) ülekaalukas mõte (idee) (overvalued idea) - ekslik veendumus, mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
jms), aga laiemas ja siinkohal sobivamas tähenduses inimese väärtust ja olulisust maailma silmis. (de Botton 2004) Sotsiaalne ärevushäire ja sotsiaalse ärevushäire ülemäärane emotsionaalne ebamugavustunne, ängistus, hirmu või muretsema sotsiaalse olukorra. Isik on erakordselt mures sotsiaalse olukorra, hinnatakse või kontrollida teiste inimeste poolt kõrgendatud hirm omavahelisele suhtlusele. Sotsiaalne ärevushäire on mõnikord viidatud kui sotsiaalse foobia. Foobia on irratsionaalne hirm teatud olukordades, esemete või keskkondades. Mure, et äkki me ei vasta eduideaalidele, mille meie ühiskond on seadnud, ja et me võime selle tulemusena jääda ilma väärikusest ja austusest- see mu on nii hukatuslik, et võib rikkuda suure osa inimese elust. Inimene võib leida, et ta asub ühiskonnaredelil liiga madalal või kardab ta madalamale pulgale langemist. Staatusemuret kutsuvad teiste tegrite seas esile majanduslik surutis, koondamine, edutamised,
Seega transi ajal sisendab hüpnotiseerija sõltlase alateadvusele, et ta tahab saada ravi, tahab end muuta ning soovib saada terveks. Siiski, kui füüsiline sõltuvus on välja kujunenud, võib uimastitest loobumise soovi sisendamine üksi olla ohtlik. Hüpnoos aitab psüühilise, kuid mitte füüsilise uimastisõltuvuse puhul. 10 3.2 Hüpnoosi kasutamise võimalused foobiate korral Mis on üleüldse foobia? Foobia ehk haiglaslik kartus on ärevustunne, mis on tekkinud hirm kindla tegevuse või objekti vastu, seda tajutakse tegelikkusest ohtlikumana. Paljud hakkavad seda seda probleemi eirama või taluvad seda tugeva ebamugavusega. Paljude inimeste elu võib täielikult olla foobia piina all.. Kõrvalseisjale võivad need hirmud tunduda täiesti ebaloogilised ja mõistusevastased. Aga samas inimesel, kellel on foobia, on hirm aga vägagi tõeline.
see tõukab teda tegudele mida ta hiljem võib kahetseda. On ka olemas sellised inimesi kes siiralt usuvad, et on olemas keegi kes korraldab nende elu ja aitab neid elus edasi. Kõige levinum on uks Jumalasse. Väga raske on mõista inimest kes räägib pikkalt ja laialt kuidas teda on Jumal teda aidanud ning ilmutanud ennast. Kuid samas usk pole halb asi, on küll raske uskuda tavainimesel, aga need inimesed kes usuvad on palju rahulikumad, siirad ja soojad. Usule väga sarnane on foobia. Kõik foobiad on kinni inimese mõtlemises. Paljudel on väga imelikud ja tavainimeste jaoks veidrad kartused. Näiteks on olemas Alliumfoobia mis on hirm küüslaugu ees, tundub veider kuid kellegi jaoks võib see tõsine hirm olla. Enamus hirme tuleb lapsepõlevest, kui me kogeme midagi väiksena siis me ei mõista seda nii nagu täiskasvanud. Kui väike laps jääb pimetasse ruumi kinni võib tekkida tal eluaegne foobia kinniste ruumide vastu.
mille eesmärk on organismi mobiliseerimine, et antud olukorraga paremini toime tulla. Kui ärevuse väljendused on liiga tugevad või kestvad, ei allu tahtele ja toovad kaasa elupiiranguid ja kannatusi, võib ärevust pidada haiguslikuks. Haiguslikkuse piir ongi see, et ärevuse ületamine käib inimesele üle jõu. Ärevushäireid on väga erinevaid, peamised neist on: · üldistunud ärevushäire · paanikahäire · foobiad · somatisatsioonihäire · traumajärgne ärevushäire Ärevushäiresse võib haigestuda igaüks, selle eest ei kaitse haridus, jõukus või arukus ega ka nende vähesus. Paljud ärevushäirete all kannatajad on tublid ja targad inimesed. Ärevushäiretel ei ole ühte kindlat põhjust. Peamised põhjuslikud tegurid on teatud iseloomuomadused, elusündmused, pärilikkus ja aju iseärasused. Mõned inimesed lihtsalt on kõrgema ärevusega. Uurimused näitavad, et 30-40%
Kadri Kivrand EKL-1kõ ,,Tervete laste hirmud" Gisela Eberlein Austria lastepsühhoterapeut G.Eberlein kirjeldab kooli- ja koduhirmusid. Eriti rasked on hirmud, mida põhjustavad kodused situatsioonid. Kui koolihirmu eest leiab laps (või loodab leida) kaitset kodust, siis koduse hirmu eest pole kuhugi põgeneda. Raamatust leiab häid näpunäiteid kasvatusvigade vältimiseks, õige koduse ja koolisituatsiooni loomiseks, hirmu ja sellega ka haiguse vältimiseks. Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense haigestumise põhjuseks on hirm, mille aluseks võib olla äge psühhotraua või kestev psüühikat traumeeriv situatsioon
Gesaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne.
Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, maania, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: sokk, hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus
keegi talle teeks. Hämamine ehk deflektsioon kontakti hajutamine, tehakse märkusi kohatuid jne. Nt. skisofreenik eitab kõike. Kokkusulamine inimese ja teda ümbritseva piir ähmane, fantaasia ja välismaailma vahel. Kõik inimesed tunnevad sama moodi. Küpsus on optimaalse tervise seisund, kus inimene suudab leida toetuseks ressursse enda seest. 15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm kuulub eksistentsi juurde. On globaalsed ja isiklikud hirmud. Igal hirmul on arengulugu. See, kuidas inimene hirme vastu võtab, mõjutab isiksuse arengut. Kui inimene hirmud vastu võtab, saab küpsemaks. Globaalsed hirmud on teatud vanuses, need kõigil olnud. Isiklikud ei ole tüüpilised. 4 hirmude põhivormi : hirm sõltuvuse ees minast loobumine, hirm muudatuste ees, hirm paratamatuse ees tajutakse lõplikkust, vabaduse puudumine. Loob nende alusel isiksuse käsitluse, kui mingi hirm domineerib, kujuneb välja isiksusetüüp.
teraapiaseansside jooksul kasutatakse enesehinnangut tõstvaid sisendusi. Sügavama sõltuvuse korral kasutatakse hüpnoosi, tugevdamaks patsiendi soovi leida spetsialistide abi (M. Streeter, 2004). Vaatamata paljudele Ameerika Ühendriikides tehtud uuringutele väidab Soome neuroloog S. Kallio, et rahva seas tuntud hüpnoosi kliiniliste rakenduste nagu alkoholismi, suitsetamise mahajätmise ning kaaluprobleemide korral pole tõhususest statistilist kinnitust saadud (H. Lainjärv, 2011). 2. Foobiad Seletamatut ehk irratsionaalset hirmu nimetatakse foobiaks. Foobia on haiglaslik kartus ja neid on erinevaid, hirmu võib inimene tunda ükskõik mille ees. Foobia ilmnemiseks peab inimene olema stressi all (B. Goldberg, 2004). Vahest võib foobia olla tähtsusetu, kuid väga tihti võivad foobiad kujuneda takistuseks normaalse elu elamiseks. Enamikul juhtudel on hüpnoos väga efektiivneabinou ja üha rohkem inimesi kasutab just hüpnoosi oma hirmudest üle saamisel.
Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele ega haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud
Mills, 1991) Temperament Varane sotsialisatsioon Perekonda mõjutavad tegurid, keskkond ebakindlus, mis viib suhtlemisest hoidumiseni, eemaletõmbumiseni · Võimalikud ka teistsugused arenguteed, oleneb omavahelisest kombinatsioonist Internaliseeritud probleemid · Seotud emotsionaalsete vajadustega, turvatundega Eluga rahulolu ja õnnelikkus Enesehinnang-enesetõhusus Üksildus Kaasneb: ärevus · Hirmud ja foobiad; koolitõrge · Depressioon Hirm · Kolme tüüpi reaktsioonide muster tajutud ohule: · Motoorsed reaktsioonid (nt vältimine, eemaldumine, nutmine, sõimamine, küünte närimine) · Subjektiivsed-emotsionaalsed reaktsioonid (nt verbaalsed ebamugavustunde väljendused, kurbus, kollide nägemine, mõtted ohust, enesekriitilised mõtted, ebakompetentsuse mõtted) · Füsioloogilised reaktsioonid (nt südamekloppimine, higistamine, kiire hingamine)
Gesaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne.
verejooks. Ta suri arstide käte vahel,» Üks viimastest, kes Nelet enne saatuslikku hetke nägi, on Reimo. Reimo kinnitusel roninud Nele torni, joonud viina ning hüpanud siis vaateplatvormilt alla. Teame, et see oli tema põhjalikult läbi mõeldud otsus. Neiu jättis kaks hüvastijätukirja ühe kallimale, teise vanematele. «Põhjus on siiski tulnud isiklike suhete pinnalt. Noored vanuses 13-17 aastat: Tänu läbiviidud uuringule selgusid 13-17 aastaste noorte hirmud, probleemide valdkonnad, sotsiaalvõrgustiku mõju ja kas neil esineb depressioonile viitavaid ilminguid. Poiste ja tüdrukute testi tulemused on kohati erinevad ja kohati sarnased. Erinevused esinevad ka vanusegrupiti. Eeldusel, et noortel esineb palju hirme, leidis kinnitust: kõik osalenud noored kardavad midagi. Üllatav on aga see, et väga suurt hirmu millegi pärast tunneb tervelt 11% noortest, see tähendab et iga kümnes vastanu kardab midagi eriti
Siis võibki olla, et inimesed mingites olukordades käituvad täpselt samamoodi, kuid nad ei saa seda ka muuta, sest see on neile sisse kodeeritud. Sundused on mingusugused ülekantavad käitumismehhanismid, millel esialgne ülesanne oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks. Näiteks pidevalt koristava naise puhul võib see olla nii, et ta soovib mingit muud puhtust, mitte selle kodu puhtust. Tihtipeale võivad need allasurutud tunded tekitada mingusguse foobia või sunduse. Kui mees pettis naist, naine surus seda endas alla, siis sellel naisel tekkis millalgi hirm teravate esemete ees (naine ei luba teadvusesse mõtet, mida ta sellega teha tahaks). Sunduste tekke algstaadiumis on alati küsimus millegi vältimises (uus, tundmatu, ebakindel, miski harjumuspärasest kõrvalekalduv). Sageli kantakse see tegelik probleem mingitele muudele asjadele üle ja nad teisenevad mingiteks sundlusteks.
*Lähed kodust ära -> siis tagasi -> äkki jäi pliit sisse jms -> ütle kõva häälega välja ,,lülitan nüüd pliidi välja" jne. F1 psühhiaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) *Ajus olevate ülekannete häired tekivad. F2 psühholoogilised häired (nt skisofreenia) F3 meeleoluhäired (nt depressioon) F4 ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid F6 isiksusehäired, muud käitumishäired F7 vaimne alaareng F8 psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 psüühikahäired lapse- ka noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired (F53.0 kerged; F53
annaabi.ee 
