2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani.
onnid võidi ehitada paleoliitikumi lõpus (u. 12 000 a. eKr). Kasutades ära maapinnas olevaid süvendeid, täiustati seda primitiivse katusega suurte loomade luud aeti koonusekujuliselt püsti ning kaeti pealt loomanahkadega. Taolisi elamuid ehitati ka järgmise perioodi mesoliitikumi (10 000 5000 a. eKr.) alguses. Kuna sel perioodil muutus elu paiksemaks, siis vajati ka pidevat ja kindlat eluaset. Lisaks sellel olid täiustunud tööriistad, millest suurima evolutsiooni oli teinud läbi pihukirves, mis endale varre taha sai.. Nüüd muutusid kõige tavalisemateks elamuteks puitlattidest nahkadega kaetud onnid. Nahkade kõrval hakati kasutama ka roost või vitstest/okstest tehtud katust, mis saviga püüti vettpidavaks muuta. Tõsi, külmadel ja karmidel talvekuudel eelistasid ka varase mesoliitikumi-aegsed kütid- korilased elada koobastes, soojade ilmade saabudes ehitati varjualune aga välja. Õige varsti
Kõik kommentaarid