eelarve kassapõhiselt Riigivõla kriteerium Kui riigivõlg ületab etteantud piire käivitub kohmakas seitsmeastmeline liigse eelarvedefitsiidi protseduur Kinnipidamine tähendab Euroopale vähem võlakoormust Lisaks nendele kriteeriumidele võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude lõimumise tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude ja muude hinnaindeksite arengut. Riigirahanduse stabiilsuse (eelarvepuudujäägi ja võla) kriteeriume peab liikmesriik täitma ka pärast majandus ja rahaliidu täisliikmeks saamist. Täname kuulamast!
kui 2 protsendipunktiga kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Riigi rahanduse kriteeriume peab liikmesriik täitma ka pärast rahaliitu astumist. Millised nõuded on lisaks Maastrichti kriteeriumidele? Lisaks Maastrichti kriteeriumidele võetakse euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Ka peavad meie seadused olema kooskõlas Euroopa Liidu asutamislepingu ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga.
ministeeriumid jne.) 7. Puhaseksport- suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka välismaalt sisse. Välismajandustegevust arvesse võttes lahutatakse ekspordist import ja saadakse puhaseksport. 8. Inflatsioon Inflatsioon ehk hindade kasv Deflatsioon ehk riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või kui ainult minimaalselt Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil 9. Tarbijahinnaindeks - tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus Tööstustoodangu tootjahinnaindeks- Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus(hinnad käibemaksu ja aktsiisita) Ekspordihinnaindeks - iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut Impordihinnaindeks - iseloomustab Eestist sisse veetavate hindade arengut 10. Majandusarengu planeerimine Majanduspoliitika eesmärgid: Kõrge tööhõive ehk võitlus
Nende kahe vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu vüi on muutus minimaalne. EUroopa keskpank peab hindu stabiilseks, kui hinnideks ei kasva üle kahe protsendi aastas. Millega inflatsiooni mõõta? Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu vüi kvartaliga) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. INflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, vartaalne vüi aastane muutumine. Eesti Statistikaamet kasutab kuut hinnaindeksit. Neist olulisemad on jägmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseoomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita.
.................................... 9 2 SISSEJUHATUS Hinnastatistika kogumises ja analüüsis valisin teemaks meditsiiniliste teenuste ja transpordi teenused, mis keskendus hinnaindeksi muutumise analüüsimisele. Vaatlusperioodiks võtsin ma 2005-2013.a ning arvutasin iga aasta keskmise hinnaindeksi. Arvutuste põhjal koostasin kaks joonist, mis näitavad ära 2005-2013.a hinnaindeksite keskmist. Samuti on töö teises osas ära toodud ka majandusteoreetiline analüüs, kus toon esile nõudluse ja pakkumise mudelid nii meditsiiniliste teenuste kasutamises kui ka teenustega, mis on seotud transpordiga. 3 STATISTILISED ANDMED JA NENDE ANALÜÜS Meditsiiniteenuste THI muutus 2005-2013 250.00 200.00 150.00 100.00 50.00 0.00
kui 1,5% võrra • Intressimäärad – riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra • Õiguslik lähenemine – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga • Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut Euroala kujunemine: Euroopa Liidu riigid, kus on kasutusel euro, koosneb väga erinevate majanduse ning eelarvedistsipliiniga riikidest. 1) Idée ühtsest rahaliidust Euroopas 20.saj alguses, et ühtlustada majanduslikult killustunud Euroopat 2) 1970ndate alguses – rahaliidu esimene kavand hakati rakendama esimesi abiprogramme liikmete majandusliku mahajäämuse vähendamiseks
kehtetuks tunnistamine eurotsooniga liitumisel ( Eesti Pank juuli 2009, 10). Viimase täitmine vastab praegu Maastrichti õigusliku lähenemise kriteeriumile ja see ei tohiks probleeme valmistada. Lisaks nendele põhikriteeriumitele võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka veel turgude integratsiooni tulemusi, 3 maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühiskulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Sellele lisandub veel nõue, et kõik liituda soovivad riigid peavad viima asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid vastavusse Euroopa Liidu õigusega ( Vabariigi Valitsus juuni 2009, 6). Eestil on head võimalused liituda eurotsooniga 1. jaanuaril aastal 2011. Maastrichti kriteeriumite täitmisele on pööratud suurt tähelepanu ja see on toonud tulemusi. Senine murelaps inflatsioon on märgatavalt langenud ja peatselt on oodata selle jõudmist vastavusse
Tööjõud +muud (materjalid) 20. Tähtsamad ligikaudese eelarvestamise meetodid Ligilähedase eelarvestamise meetodid Eesmärk prognoosida ehitusmaksumust ehitusprojekti varases staadiumis. 1. (Funktsionaalse) ühiku meetod 2. Pinnameetod 3. Pinna-perimeetri meetod 4. Ruumala meetod 5. Ligilähedaste mahtude meetod 6. Mitmesugused maksumusmudelid 7. Hinnakataloogide, statistiliste andmete alusel, hinnaindeksite järgi 21 Funktsionaalsetel ühikutel põhineva hindamismeetodi põhim. Ehitist iseloomustava standardse funktsionaalse ühiku valik ning vastavate ühikute mahu korrutamine ühikmaksumusega nt. "sotsiaalselt vastuvõetava" maksumuse määramiseks 1. Funktsionaalühiku (võimsusühiku meetod) 2. Kubatuuri meetod (NB! Jälgida ühtseid mõõtmispõhimõtteid) 3. Pindala meetod (Järgida kehtestatud pindalade mõisteid) 4
tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus (4). 3.1 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1). Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut.
20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga( eelmise aasta, kuu) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. · Tarbijahinnaindeks iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutumist · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust · Ekspordihinnaindeks iseloomustab eksportkaupade hindade arengut · Impordihinnaindeks iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse ehk ostujõu langus
kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Hinnataseme stabiilsus on inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord, mille puhul hinnad ei muutu v muutuvad minimaalselt.Hinna indeks ei kasva üle 2% aastas.Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga.Inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes.Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil.Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine,kvartaalne või aastane muutumine.Tarbijahinnaindeks on indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.Tööstustoodangu tootjahinnaindeks on indeks,mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust.Ekspordihinnaindeks on hinnaindeks,mis isel Eestist välja veetavate e eksportkaupade hindade arengut.Impordihinnaindeks on hinnaindeks,mis isel Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut
järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul). Milliseid näitajaid kasutatakse Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil. inflatsiooni mõõtmiseks? Väärtpaberituru osalised. Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad
kaitsekulutused, teedeehitus, ministeeriumide halduskulud; u 20%), puhasekport (ekspordist lahutatakse import) NOMINAALNE e JOOKSVATES HINDADES- antud aastal kehtinud hindades, sisaldab kõiki turuhinnamuutusi REAALNE e PÜSIVHINDADES- muutumatutes baasperioodi hindades, keskendub reaalkasvule LISANDVÄÄRTUS- kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv INFLATSIOON- Mõõtühikuks olev inflatisoonimäär on keskmise hinnataseme % muutus baasperioodiga võrreldes. Mõõdetakse hinnaindeksite abil: THI (tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus; aluseks indikatiivne ostukorv), tööstustoodangu tootjaindeks (Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus, ilma käibemaksu ja aktsiisita), EXHI (eksportkaupade hindade areng), IHI. Mõju tarbijale: pangalaenu tagasimakse on soodsam, hoiused kaotvad selle võrra väärtust, raha väärtuse e ostujõu langus. Põhjused: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (siis kui pangad annavad lihtsalt laenu); tootmiskulude kasv
protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Nende kriteeriumide eesmärk on tagada, et majandusareng EMU-s oleks tasakaalustatud ega tekitaks liikmesriikide vahel pingeid. Lisaks neile kriteeriumitele võtavad euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Samuti peavad kõik liituvad riigid viima asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid vastavusse EL õigusega 13.Mis on intressimäär? Nominaalne intressimäär on määr, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. See on paberil või lepingus fikseeritud. Reaalne intressimäär on nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsioonimääraga ja/või THI. Tegelik intressimäär on see, mida reaalselt makstakse. 8. Raha pakkumise mõõtmine
mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut 17.Euroala kujunemine Idee ühtsest rahaliidust Euroopas 20.saj alguses. Ettepanek ühtseks valuutaks majanduslikuks killustunud Euroopa ühtlustmiseks.(Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Madalamaad, Luksemburg. Majanduse ülesehitamise ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks (1952-67) Euroopa liidu kujunemine: 1970ndate alguses-Werneri plaan, 1973-liitusid Taani, Iirimaa,Ühendriigid, 1981-Kreeka, 1986-Hispaania,Portugal, 1986-Ühtne Euroopa Akt (4
· Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra · Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga · Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut 13. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika - Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast.. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. 14. Rahapoliitika eesmärgid Eesmärkideks on kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss 15
· Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra · Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga · Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut 13. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika - Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast.. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. 14. Rahapoliitika eesmärgid Eesmärkideks on kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss 15
· Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra. · Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut. 16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast, otsused rahapakkumise muutmise kohta. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. Viib ellu riigi keskpank. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Viib llu valitsus.
tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Lisaks nendele kriteeriumidele võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude ja muude hinnaindeksite arengut. 9. Mis on euroala? Täieõiguslikke EMU liikmeid nimetatakse euroalaks. Täieõiguslikud liikmed on need riigid, mis on ühinenud EMU kolmanda etapiga ehk on võtnud kasutusele euro. 10. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 11. Nimetage ja selgitage, millised on rahapoliitika teostamise instrumendid (3).
· Devalvatsioon alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes · Indekseerimine korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale · Annulleerimine endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem Millega inflatsiooni mõõta? · inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes · hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist Hinnaindeksite liigid: · Tarbijahinnaindeks (THI) · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) · Ekspordihinnaindeks (EXHI) · Impordihinnaindeks (IHI) THI arvutamine · indikatiivne ostukorv -koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist Inflatsiooni mõju tarbijatele · Mõju sõltub kaupadest: o tarbekaubad vaestele o lukskaubad rikastele · Raha väärtuse ehk ostujõu langus Hinnatõusu põhjused
konstruktiivelementide lõikes, hinnangud kuludele töömahtude loendite alusel, lepingumaksumusele ja hetke turuolukorrale). Samas pole tõenäoline, et avaldatakse nii täpseid andmeid nagu on kogutud. Paljud maksumuskonsultandid koostavad oma maksumusindekseid, teades nende arvutamiseks kasutatud kulusid ja nende osakaalusid. 3. Ise kogutud andmete kasutamine on kiirem kui avaldatud teabest vajaliku otsimine. See on eriti oluline hinnaindeksite puhul, kui avaldatud andmed võivad hilineda kuni kuus kuud. 4. Ise kogutud andmeid süstematiseeritakse ja kasutatakse ka ise. Seetõttu on võimalik uurida selliseid üksikasju, mis võivad olla palju tähtsamad kui tüüpandmetena avaldatud teave. Ka vigade ilmnemisel saab neid oma süsteemis parandada. Seega enamik eelarve koostajaid eelistab kasutada oma andmeid, kuid siiski on ebareaalne eeldada, et põhiliselt ka üht liiki ehitusprogrammiga seotud suurfirma piirdub vaid oma andmetega
Toodetakse seda mida vajatakse ja ökonoomselt Vabadus ja konkurent väldivad võimu koondumist Õpikust lk 138-145 Kõikide boldi mõistete selgitused Lk 145 vastata vihikusse küsimustele 138-179 146149 Inflatsiooni m6iste riigi keskmise hinnataseme j2tkuv kasv, piisavalt pikal perioodil, seejuures on oluline et kasvab keskmine hinnatase Millega inflatsiooni m66detakse? Inflatsioonim22ron m66tyhikuks, nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga v6rreldes M66detakse hinnaindeksite abil. THI iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust T66stustoodangu tootjahinnaindeks TTHI isel. Eestis tooodetud t66stustoodete hindade muutust Ekspordihinnaindeks EXHI isel eesttist v2lja veetavate eksportkauapade hindae aregnut Imprordihinnaindeks IHI isel sisse veetavate importkauapade ja teenuste hindade arengut Miks hinnad t6usevad? N6udlus kasvab kiiremini kui tootmine. On raha et tarbida, kuid ei ole piisavalt kaupu, mida tarbida.
Seega: 1. Hoiuste väärtus väheneb 2. Moonutab hinnasignaale ning vähendab turu võimet anda edasi informatsiooni Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringuid. - Kaotavad fikseeritud sissetulekuga tulusaajad - Kaotavad säästjad - Laenuandjad kaotavad, laenuvõtjad võidavad 67. Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks? Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil. Kõige enam kasutatakse tarbija hinnaindeksit (CPI). Tarbija hinnaindeks on hinnaindeks, mida arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutumise kohta. Enamik sotsiaalseid kokkuleppeid ja programme arvestab hinnamuutusi just CPI alusel, sest CPI mõõdab tarbija kulutusi. Tarbija hinnaindeksit arvutatakse järgmise võrrandi abil: CPI= (p1q0 / 0q0)x100%, kus p1 - vaadeldava perioodi hind p0 - baasperioodi hind q0 - hüvise q0 osakaal baasperioodi ostukorvis - Tarbija hinnaindeks
Seega on deflatsioon inflatsiooni vastand. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu või on muutumine minimaalne. Euroopa Keskpank peab näiteks hindu stabiilseteks kui hinnaindeks ei kasva üle 2% aastas. Inflatsioonimäär - Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga). Hinnaindeksid - Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Eesti statistikaamet kasutab kuut eriliiki hinnaindeksit. Neist olulisemad on järgmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita.
Avatäidete ja piirete viimistlemist näidatakse eraldi 51. Hinnaindeksi definitsioon. Arvutusvalem. Baasiaasta mõiste ja tegurite väärtused baasiaastal Hinnaindeks näitab ühe kuluartikli muutust kahe ajahetke vahel. On oluline maksumusteabe kasutamiseks prognoosimisel. Baasaasta (base year) on andmekogumi arvestusaasta, mille andmeid võrreldakse teiste aastatega. Baasaastat käsitletakse seejuures (vabalt) valitud aastana, mille suhtes saab välja tuua muutused erinevate aastate hinnaindeksite või hinnatasemete arvutusel Tavalisel on baasihetkel antud väärtus 100, millega seotakse juurdekasv vi vähenemine tulevikus. Kuna baas on 100, siis indeksi väärtus üle 100 annab näitaja juurdekasvu protsendi vaadeldava hetkeni. ( NÜÜDISVÄÄRTUS - BAASAASTA_ VÄÄRTUS ) *100 Arvutus: + 100 BAASAASTA_ VÄÄRTUS 52. Kuidas üle minna jooksva aastaindeksi väärtusest vaadeldava hetke väärtusele
katuse pinnast kõrgemale. Pole seotud kasut. pinnaga, korruste arvuga. 5) Ligilähedaste mahtude meetod mõõdet vaid kõige tähtsamate, kallimate tööde mahud ja rakendatakse vastavaid hindu nt katuse konstruktsioon m2-tes; karkass tervikuna, viimistlus jne 6) Maksumusmudelid keerulisemad matem. meetodil, algoritme, mis võivad haarata mitmesugused tegureid. Mõnikord käsit. omaette veel hinnakataloogide kasutamist, vahest ka hinnaindeksite meetodite klassifitseerimine. Üldine lääne riikide jaotus. 1. Detailiseeritud eelarved 2. Parameetriline eelarvestamine 3. Ajalooline eelarvestamine 4. Fiktseeritud eelarvete kasut. meetod 5. Spetsiaal- või erieelarvete meetod 6. Kombineeritud Lk 15. teine pool Detailiseeritud meetod on mikroeelarvestamise tase. Detail eelarved kost. tööelementide struktuuri kõige täpsemal tasemel, põhinevad tööjõu ja materjalide ühikmaksumustel. Need
Maksude korjamisega tegeleb maksuamet, kes samas kindlustab ka riigipoolse kontrolli maksude laekumise üle. Eestis puudub ettevõtte tulumaks, maksustatakse dividende. o Inflatsioon Inflatsioon RIIGI KESKMISE HINNATASEME JÄTKUV KASV PIISAVALT PIKAL PERIOODIL (KUU, KVARTAL, AASTA). Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmine kuu, aasta) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil, inflatsioon on seega hinnaindeksi muutumine. Inflatsioon mõjub inimestele erinevalt; nt, esmatarbekaupade kallinemine mõjutab ennekõike vaeseid, samas eluasemelaenu võtnutele mõjub inflatsioon hästi, sest laenu peab vähem tagasi maksma. Inflatsiooni ohjeldamise abinõud: deflatsioon - osa rahatähti eemaldatakse ringlusest, üldine hinnatase alaneb devalveerimine- raha kursi alandamine välisvaluuta suhtes (vastandmõiste revalveerimine
Inflatsiooni liigid: - nõudlusinflatsioon - juhul kui nõudlus kasvab kiiremini kui mingil tööstusharul on võimalik seda rahuldada - kuluinflatsioon - hinnad tõusevad tootmiskulude suurenemise tõttu Inflatsiooni väljendatakse inflatsioonimäär vt. õpik lk.146 Inflatsioonimäär on keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Enim kasutatud hinnaindeks on tarbijahinnaindeks THI (ostukorvi kuuluvate kaubagruppide hinnad teatud perioodi algul ja lõpul). Eestis oli THI 2004.a. (2003.aastaga võrreldes) 3,0 ja 2005.a. eelmisega võrreldes 4,1, 2008 10,4 23 o Hüperinflatsiooniks nimetatakse eriti kõrget inflatsiooni (näiteks 1000 või isegi rohkem protsenti aastas).
ja reaalne juurdekasv C P 1508000 1500000 8000 EURi. # Näide 2.5.6. Olgu 2004. ja 2008. aasta hinnaindeksid baashetke 1. jaanuar 2005 suhtes vastavalt 88 ja 116. Milline summa omas 2004. aasta 1. jaanuaril sama ostujõudu kui 1000 EURi 2008. aasta 1. jaanuaril? Lahendus. Olgu otsitav summa P2004. Tähistame P2008 = 1000, I p ,2004 88, I p,2008 116. Siis võrreldavate rahasummade suhe peab olema võrdne vastavate hinnaindeksite suhtega, st peab kehtima võrdus P2004 I p,2004 P 88 ehk , P2004 I p,2004 1000 116 millest avaldame 62 88 P 1000 758, 62 EURi. # 116
annaabi.ee 
