jääb valjapoole maja tundub peategelasele mõttetu ja isegi tülgastav. Teose lõpuks saab peategelane aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ja mõistatuslik. Kõrvaltegelastes mõjutas minategelast näiteks väike poiss Olle, kes vaatamata oma raskele haigusele suutis jääda elurõõmsaks ning optimistlikuks. 2)Oma kohta elus ei ole alati kerge leida. Alguses tänaval ning hiljem kummalises majas rännates peategelane justkui otsikski oma kohta elus. Peategelane rändab justkui üksiku hingena mööda maagilist hoonet. Raamat ei anna küll vastust, et minategelane oleks oma koha elus leidnud, aga arvan et see ,,rännak teispoolsusesse" leevendas tema üksindust ning muutus ta avatumaks kõigele uuele ja erilisele. 4. Tegelaste iseloomustus pluss näited Raamatu tegelastele on raske anda hinnangut, kuna tegelaskujud muutuvad ning täielikku ülevaadet ei tekigi.( nt
Mis olid minu jaoks köitvamad sümbolid ning kuidas mina teost mõistsin? Laias plaanis võttes saab raamatut lugeda kui kriitikat tollase kui ka tänapäevase maailma suhtes. Suur maja on killustunud fragmentideks, mille vahel mees uitab, kujutab tänapäevast maailma. Oleme kõik koos, kuid ometi nii eraldi ja üksinduses. Inimesed ei suuda raamatus omavahel suhelda, üksteist ei mõisteta ning arusaamatused kuhjuvad. Esimeses peatükis kondab minategelane surnud mehe majas. Keegi ei oska anda täpset vastust, kes täpselt surnud on, kuigi matustest räägitakse ülima pühadusega. Pulmas abielluvad vana mees ja noor rase näitsik, vaevu 17, kuid keegi ei pööra sellele võikale ühendusele tähelepanu ning seda tähistatakse suurelt. Teost saab vaadelda kui pagulase sisekaemust ja maailmavaadet. Teades Ristikivi tausta ning seda, et ta ise oli samuti pagulane Rootsi ühiskonnas, saab tuua mitmeid paralleele minategelase ja autori vahel
Hingede öö Karl Ristikivi Vana-aasta õhtul läheb mees tänavale jalutama, tahab olla lihtsalt üksi,jalutades tänaval ta tunneb ühe maja puhul vajadust sisse astuda. Sündmustiku toimumise kohaks on salapärane maja (Surnud mehe maja), mis on lõputu hulga tubadega ja on tohutu suur. Ta puutub kokku erinevate inimestega erinevates olukordades,kõik inimesed justkui tunneks peategelast, aga peategelase jaoks tunduvad ainult vähesed justkui tuttavad.
,,Hingede öö" kui sümbolistlik romaan Karl Ristikivi teos ,,Hingede öö" oli vaieldamatult omal ajal midagi uudset. Autor on kasutanud kirjatöös erinevatele romaanidele omaseid jooni. Millist romaani ta ise kirjutada tahtis polegi täiesti kindel, kuid võime oletada, lugedes kirja proua Agnes Rohumaale, et Ristikivi sooviks oligi kirjutada midagi teistsugust, millel poleks ehk üht suurt mõtet. Raamat kujutab nooremapoolset meest, kes on vana-aasta õhtul läinud linna jalutama ning satub maja, kes kõik näivad teda teadvad, kuid tema ise ei tea kedagi. Talle küll tunduvad mõned inimesed ja olukorrad tuttavad, kuid majas toimuv muutub kõik segaseks. Teos ise ongi väga ebatavalise ja keerulise ülesehitusega neile, kelle lugemus on väike.
"Hingede öö" - tegelikkus, mõtterännak, unemaastik või midagi muud? Meeldejäävate ning uskumatute olukordade või juhtumite korral võivad inimesed pikalt mõtlema ja arutlema jääda, et kas see teatud sündmus tõesti juhtus või oli see müstiline unenägu. Samasugune situatsioon võib tekkida, kui lugeda mõnda raskestimõistetava ning salapärase sisuga teost. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" on täpselt selline romaan, mis on üle küllatud tegude, salapära ning oluliste mõtetega. Spekuleerida võib pikalt selle üle, kas ,,Hingede öö" puhul on tegemist mõtterännaku, tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda
tagasihoidlikumasse ajajärku, kuid on siiski üheks oluliseks saavutuseks autori teiste proosaüllitiste (nagu näiteks "Rooma päevik" ja "Sigtuna väravad") kõrval. Enamuse oma eluperioodist veetis kirjanik pagulasena Soomes ja Rootsis ning seepärast on antud romaanigi toodud sisse põgenikuhirme ja -komplekse. Materjal on pärit 20.sajandi keskpaiga Rootsist, autori isiklikest kohanemisraskustest ja õige kodumaatunde puudumisest. Jutt käib ühe üksiku mehe rännakutest kummalises majas, kohtumistest sealviibivate isikutega ning erilistest sündmustest osavõtmisest. Mõnes mõttes võib vaadelda sisu ka kui ühe mehe ärakäimist "teispoolsuses" - nö vangis, kus aeg ei oma enam mingit tähtsust, sest sinnasattunud on leppinud paratamatusega ja jätkavad eksisteerimist sarnaselt reaalsele elule. Kui jätkata "Hingede öö" lahtimõtestamist selle sama nurga alt vaadatuna, siis on teose probleemiks juhuslikkuse, etteaimatuse ja inimelu vahekord
tagasi maale vanematekoju minna ei soovi. Üürides tuba eestlannast majaproua kodus, armub ta koduõpetajannasse, vaesunud paruni tütresse, baltisakslannast Erikasse. Ent nende armastus põrkab kokku neist palju vägevamaga inimese olemusega, mida ükski ühiskonnakorra muutumine juba kergelt ei muuda... Tammsaare kujutab olukorda, tüüpe ja tegelaste mõttemaailma, kirjeldatav pole ka täna oma usutavust kaotanud ja elab jätkuvalt edasi. Tammsaare kasutas romaanis enda jaoks uudset vormivõtet, esitades romaani kadunud noormehe käsikirjana, mille tema on korrastanud sobivaks ja trükki toimetanud. Romaani lõpus olev Erika kiri Oskarile on aga teose kõrgpunkt. Gailiti ränduriromaanid:T.Nipernaadi:kangelane rändab mööda Lõuna-Eestit.Läheb kuhu jalad kannavad,kaaslaseks kannel.Tutvub uute inimestega,luiskab palju.Teeb komplimente ja vajab tähelepanu.Südametemurdja.Lõpuks selgub,et ta on kutseline kirjanik.Läheb närvi,kui 1
Eesti keel Kirjanduse kontrollküsimused XII klass Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20 saj. kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 1944a lahkusid eestist välismaale sõjapõgenikena rida kirjanikke, tekkis paguluskirjandus. Eesti kirjandus oli jagunenud kaheks väliseesti ja kodueesti kirjandus Nimetage kirjanikke kes 1944. Aastal lahkusid Eestist Marie Under, Albert Kivikas, August Gailit, Karl Ristikivi, Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Kirjanikke oli vähe, kuid põhiline põhjus Eestis oli stalinistlik tsensuur Millise vabanemise tõi kirjandusse nn sulaaeg? Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. Millist romaanizanri viljeleb kirjanik Jaan Kross? Tooge näiteid.
Et ainult üks pool ei saa sõda pidada, siis on kallaletungija üksi täiesti süütu. Süüdi on see, kes vastu hakkab, sest ainult tema tõttu saab sõda teoks. Ei maksa üldse tähele panna, mis raamatutes seisab. Inimesed, kes neid kirjutavad, otsivad sageli ainult ilusaid ja sügavmõtteliselt kõlavaid sõnu, mis palju midagi ei tähenda. Mida kujutab endast Karl Ristikivi ,,Hingede öö" ? K.Ristikivi romaani "Hingede öö" tuleb eelkõige võtta kui reisikirjeldust. Mina-tegelane rändab läbi Surnud Mehe maja, mis on justkui omaette paralleelmaailm, koosnedes peamiselt peategelase kahtlustest, hirmudest, mälestustest ja tulevikulootustest. Surnud Mehe majja, kogu selle keerukuses ja dimensioonirohkuses, võib suhtuda kui elu sümbolisse, mille koridorides ja usterägastikus peategelane eksleb. Ta on otsija, pagulane nii hingelt kui
tunneb? Alguses kirjeldatud tegelased saavad loo kulgedes endale mingid rollid, mis vahepeal muutuvad millekski hoopis muuks. Peategelane kisutakse maja atmosfääri. Tal ei ole seal kohta ning ta ei otsigi seda, ta lihtsalt kulgeb sinna kuhu teda suunatakse. Iga tegelasega, keda ta kohtab on tal mingisugune erilaadi vahekord ning kõik näivat teda tundvat. Alguses arvasin ka mina tegu olevat unenäoga, kuid esimese osa lõpus leiduv selgitav kiri proua Agnes Rohumaale lõhkus selle illusiooni ning kiskus mind tegevusest välja. Mõnes mõttes oleks võinud see vaheosa täiesti olemata olla. Järgnev osa kohtumõistmisest seitsme surmapatu üle, aga tuli nii ootamatult, et võibolla polekski sellel vahet kas see kiri seal keskel on või mitte. Mind paelus igatahes raamatu esimene pool kõige rohkem. See, mis algas tõelisusega ning arenes järjest enam unenäo suunas, muutus lõpuks haiglaseks luupainajaks. Kui peategelast
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis,
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda
Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M
hariduse saanud (Ivask, Karuks, Laaman). Henrik Visnapuu vilakam vanema põlvkonna autor. Kirjutas poliitilist isamaalüürikat oma sõjaeelsete ,,Maarjamaa laulude" stiilis. Gustav Suits hilisluule kogu ,,Tuli ja tuul" (1950) sõjaaegsete vapustused, pagulasluule esikümnendi temaatika, mälestused kodumaast, maapaomeeleolud. Marie Under poeetiliselt lihtne ja rahvuslähedane luule. Patriootlikud teemad. Karl Ristikivi napp luulelooming koondub ,,Inimese teekond" (1972). modernistlik luule. Ivar Grünthal luuletas sõjast ja erootikast, vormiliselt virtuooslik. Ta on originaalne ja vitaalne. Raimond Kolk rikastas luulet murdekeelsusega. Debüteeris võrumurdelise luulekoguga ,,Üksik täht" (1946) 22. Kalju Lepiku luule. Asutas 1940.a Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" ning jätkas pärast sõda selle juhtimist Stockholmis
Kui satub vastamisi teisiknatuuri Maret Vaaga või Pille Riiniga, siis püüab ta tütarlaste illusioone purustada. N peab vahepeal põgenema sajatuste, vahel armastuse eest, vahel jääb lihtsalt reaalsuse piiridest välja. Meeldivaim talle on armastuse eest põgenemine. Nipernaadi positsiooni võluks ja väärtuseks on maailma vaatamine. Nipernaadi on kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia: Nipernaadi kõnnib oma loos ringi nagu lugeja romaanis. Nipernaadi nagu ka Ekke Moor kuuluvad sotsiaalsete reeglite eitajate, ümberpöörajate klassi, kes Vargamäe Andrese tüüpi tõsist tööinimese elu ei saa aktsepteerida. 9. August Gailiti proosa. AUGUST GAILIT (1891 (u.k.j.) 1960) August Gailit 1891 1960 (1961) Jaanus Vaiksoo, Gailit ja Nipernaadi (1995) 1910 Kui päike läheb looja 1917 Saatana karusell 1918 Muinasmaa 1919 Rändavad rüütlid 1919 August Gailiti surm 1919 Klounid ja faunid
Kui satub vastamisi teisiknatuuri Maret Vaaga või Pille Riiniga, siis püüab ta tütarlaste illusioone purustada. N peab vahepeal põgenema sajatuste, vahel armastuse eest, vahel jääb lihtsalt reaalsuse piiridest välja. Meeldivaim talle on armastuse eest põgenemine. Nipernaadi positsiooni võluks ja väärtuseks on maailma vaatamine. Nipernaadi on kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia: Nipernaadi kõnnib oma loos ringi nagu lugeja romaanis. Nipernaadi nagu ka Ekke Moor kuuluvad sotsiaalsete reeglite eitajate, ümberpöörajate klassi, kes Vargamäe Andrese tüüpi tõsist tööinimese elu ei saa aktsepteerida. 6) August Gailiti proosa 1910 Kui päike läheb looja 1917 Saatana karusell 1918 Muinasmaa 1919 Rändavad rüütlid 1919 August Gailiti surm 1919 Klounid ja faunid 1924 Purpurne surm 1924 Idioot 1926 Vastu hommikut 1927 Ristisõitjad 1928 Toomas Nipernaadi 1935 Isade maa
HEMINGWAY 1899-1961 Sündis Chicagos, emal eeldused saada lauljaks kuid loobub karjäärist perekonna nimel. 1928 lõpetas H. Isa elu enesetapuga. 1917 lõpetas keskkooli ning asus tööle ajalehe Staar tänavauudiste reporteriks 1918 astub ameerika Punasesse Risti , transpordikorpuseliikmena saadeti Itaalia- Austria rindele- sai raskesti haavata 1919 naaseb ameerikasse kodulinna 1920 läks tööle Torontosse aga töötab ka Chicago lehtede juures 1921 saadetakse ajalehekorrespondendina Euroopasse ning 30ndate aastateni põhiline peatuspaik Pariis. euroopaperioodil avaldatakse tema esimesed jutud , tutvub paljude kultuuritegelastega , korrespondendina osaleb tähtsatel poliitilistel üritustel -> euroopa perioodilt saab alguse tutvus Scott Ficherald ( teise kirjanikuga) 1925- tekib suur Hispaaniavaimustus , ostis elamise , külastab seda tihti , tema harrastused on kalapüük & jahiretked 1934- reisib esimest korda Ida-Aafrikasse suurulukeid küttima II maailmasõjas toestas NSV Lii
Franz Kafka (18831924) sündis tollal Austra-Ungari koosseisu kuulunud Prahas juudi päritolu lihakaupmehe peres. Oma tekstid kirjutas Kafka saksa keeles. Autor oli realistliku kirjandusvoolu esindaja ning paljuski olid tema teosed filosoofilised ja sümbolistlikud. Kirjanik pani lugejaid mõtlema inimloomuse sügavama olemuse üle. Kafkaga said alguse sellised nähtused nagu võõrandumine argisest reaalsusest ja maagiline realism. Romaanis ,,Protsess" (1925, kirjutatud 19141915) kujutatakse ohtrate sümbolite abil bürokraatia hammasrataste vahele jäänud väikest inimest. Romaani peetakse autobiograafiliseks ehk kirjaniku enda kogemusel ja tunnetusel põhinevaks. Lisaks Kafka etnilisele taustale ja sünni- ning elukohale Euroopa südames asuvas mitmekeelses Prahas, andsid olulise varjundi kirjaniku loomingule suhted isaga. ,,Kiri isale" (1919) on pihtimuslik kirja vormis valminud essee, milles autor analüüsib oma natuuri,
talle. Leib sümbol, mis sa enam kala püüad. Impressioon oli Leeni hinges/silmades, ümber vaadates polegi muud kui tüdruk tegi poisile võileiba. Läheb tagasi nukkude juurde, kes on päikeses põlenud. Sisenemine täiskasvanute maailma on tragöödia. H.A.Tammsaare Päris nimi on Anton Hansen. Tammsaare on tulnud sellest kohast, kus ta elas. Oli esimene kirjanik, kes suutis ennast ära elatada ainult kirjaniku tööd tehes. Tammsaare pidas Ristikivi oma potsentsiaaliks. Käsitlus: ,,Tõde ja õigus" 1926 ilmus teose esimene osa ja viimane viies osa ilmus 1933. Kahetasandiline jutt: pealkirjas tõde ja õigus, pole maatööga seotud. Sakraalse tähenduse psüholoogiliselt pingestatud, psüholooogiline realism. I osa võitlus maaga Raamatus hakkas tegevus ajast, mil suri Krõõt. Need tegevused muudavad Vargamäel elavate inimeste elu. Teoses on Piibel vahend õiguse leidmiseks, millest Andres muutus kurvaks ja kurjaks. Samasus
headust, inimväärikust ja kaastunnet, ja lord Henry Wotton, kes räägib, et tähtsad on hedonism ja ilu, et ilu ja esteetilise printsiibi nimel on kõik lubatav. Selle, mida lord Wotton sisendab, viib Dorian ellu. Kui Dorian lööb noaga pilti, tapab ta iseenda. Dorian Gray portree on peategelase südametunnistuse sümbol. Rootsi Selma Lagerlöf (1858-1940) esimene Nobeli kirjandusauhinna saanud naiskirjanik. Teoseid: "Gösta Berlingi saaga", "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi", "Löwensköldi sõrmus", "Charlotte Löwensköld" Norra Sigrid Undset (1882-1949) on kirjutanud mh 14 romaani ja saanud 1928. a Nobeli kirjandusauhinna. II maailmasõja ajal oli paguluses USA-s. Kuulsaks sai ajalooliste romaanidega. "Kristiina Lauritsatütar" (1920-22, 3 osa) räägib keskajal elanud naisest, autori arvates pole tema kaasaegse ja keskaegse inimese tundemaailma vahel suuri erinevusi. Mehe ja naise vaheline kirg ei tunne mingeid kehtestatud moraalireegleid.
mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). Teosed: "Luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru), Eesti Raamat,Tallinn 1988 "Mu südamelt murti pitsat: luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru),Tänapäev, Tallinn 2006 "Legendaarne" (koostanud Karl Muru ja Hando Runnel),Ilmamaa, Tartu 2004: Karl Ristikivi Karl Konstantin Ristikivi õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz..1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935),"Semud" (1936),"Sellid" (1938),"Sinine liblikas" (1936),"Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese
Anton Tsehhovi novellid ' Sisukord Sisukord .............................................................................................. .2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused ...........................................................3 Palat nr 6 ...............................................................................................4 Palat nr 6 mõistekaart ............................................................................. 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .........................................................................................8 Daam koerakesega ....................................................................................9 Maja ärklitoaga ...................................................................................... 10 Illustratsionn novellile ,, Daam koerakeseg " ....................................................11
oleks huvitav kohtuda pastor Rothiga. Nüüd võttis vanamees isalikult mehe käsivarrest kinni ja viis ta ruumi kus oli umbes 20 inimest, kes seisid istuva keskealise mehe ümber. See mees kes seal istus oli pastor Roth. Nad rääkisid piiblist, lunastusest, elust pärast surma ja pattudest. Mees ei tahtnud seda jutuajamist jumalateemal kuulata ja hakkas ukse poole liikuma, et ära minna. Vanahärra ja mees läksidki koridori ja mees küsis vanahärralt miks ta siin majas on. Vanahärra vastas, et kui teda on ära tüüdanud need inimesed siin majas, siis nad võiksid minna näiteks maalikunsti näitusele. Mees nõustus kohe, sest oli selle valikuga nõus. Nad läksidki ühte ruumi mis oli suur ja eredalt valgustatud ja seal ruumis oli ainult üksainus maal. Mees pidas seda normaalseks, ja tõi võrdluseks, et kuidas sa ikka loed ühte raamatut ja samal ajal vaatad teisse raamatusse
Ühtesulamis ja liitmise ülesanne lasus tema korraldatud õhtusöök sai alles hoo sisse, kui mrs. Ramsay alustas mõne teema arutamisega, tema oli see, kes pani Pauli ja Minta paari , ning soovis sama Lilyle ja mr. Banksile. Mõjus kõigile seltsiva ja hooliva inimesega, sest tema seltsis oli hea olla Charles Tansley ja Lily Briscoe, kes muidu läbi ei saanud, veetsid kolmekesti ranas lõbusalt aega. Lily on hästi romaanis tema kohta öelnud teda pööras inimsoo poole, et teha selle südamesse pesa. Mr. Ramsay mrs. Ramsay abikaasa ja filosoof, kirjanik, kuuekümnendates mees. Vastandiks ema hellusele on tema tegelaskujus rangus ja tõsidus, teda võiks pidada tulehargiks, kes samal ajal on kannatav geenius. Kannatav geenius, kuna tegeles filosoofia maailmaga , ning talle oli tähtis, et noored teda imetleksid, tema kirjandus elaks igavesti
Küsimus: Kuidas olla või käituda? ,,Kuristik", novell Venemaa kodusõjast ehk sõjast punaste ja valgete vahel. Lugu valgete armeest Eestis, kes integreerusid. Kuristik tähendab oktoobripööret. 1928 avaldas ,,Toomas Nipernaadi", mida hakati kohe tõlkima ja mis tõi Gailitile palju kuulsust. Tegu oli esimese pitoreskse ehk kelmiromaaniga Eesti kirjanduses. 1935 kirjutab vabadussõja-ainelise romaani ,,Isade maa". Lugu on keskkoolipoistest koosnevast kompaniist. Romaanis on palju kriitikat sõja argipäevas oleva liigse huumori vastu. 1938 romaan ,,Karge meri", mis on lugu Eesti väikesaare elust. Saareks on Ruhnu. Lugu kogukonnast ja tugevatest naistest ning sellest, mis juhtub seal võõraga. 1941 avaldas ,,Ekke Moori", mis on sarnane Nipernaadile. See on lugu inimese suurekskasvamisest. Ekke Moor oli keelatud raamat. Kolmas periood oli 1944 1960 ehk Rootsi minekust Gailiti surmani. Tehti palju teoste
· 1950 satub põlu alla, teda laimatakse, süüdistatakse, palju kriitilisi kirjutisi, ei saanud oma teoseid avaldada · 1953 Stalin sureb · 1956 Tuglase au taastatakse, teda hakatakse jälle ülistama · Tervis elu lõpuni väga halb, uudisloominuga ei tegelenud, vaid redigeeris vanu teoseid · inimesed käisid ringi ja kartsid, et neid võidakse kohe külmale maale saata. Alati valmis pakitud kohvrid · Tuglased elasid Underi majas, mis nüüd on majamuuseum · Kõikidel tema novellidel sarnased teemad ja ideed, mis tulevad euroopast · analoogilised sõlmsündmused-vastu oma saatusele, tundmatus maailmas lüüasaamine, lõpplahendus katastroofiline · tüüpilised tegelased-agressiivsed valitsejad, passiivne lihtrahvas, lapsed, loomad · Looming: Marginaalia, tähelepanekud elust, I hakas tähelepanu pöörama vormile
Aleksis Kivi jt. Ta on kirjutanud ka reisikirju. Temalt ilmusid "Teekond Hispaania", "Teekond Põhja-Aafrika", "Ühe Norra reisi kroonika" jms. Ta hakkas kirjutama marginaale. Marginaalid on tabavas sõnastuses mõtisklused mitmesuguste elunähtuste kohta: looduse, kunstiküsimuste või päevasündmuste kohta. Viimane marginaalide kogumik ilmus 1966.a kirjaniku 80-ndaks jubeliiks. Näiteks marginaal "Kolgata teel" või "Kätkilaul". 1937.a ilmunud romaanis "Väike Illimar" on peategelaseks poiss, kelle prototüübiks peetakse autorit ennast. See raamat põhineb kirjaniku mälestustele Ahja mõisast ja on vastandiks eelnevatele teostele oma positiivsusega. Mõisa elu-olu antakse kõrvaltvaataja pilgu läbi, kuid hinnangu annab viieaastane poiss. Veel võik mainida memuaare "Pagulasaastad", kus kirjeldatakse eesti noore kunstirahva elu Pariisis.
Ka on võimalik lugeda kui ühiskonnakriitilist satiiri (Gailiti jaoks pole see peamine, kuid see kiht on olemas). Vältimatult aga peame mõtlema selle üle, et mis moodi on või pole Nipernaadi armastusromaan. Samuti on see lugu, kuidas muinasjutt ja reaalsius ristuvad Nipernaadi kui muinasjutuvestja. Kahe maailma põrkumisele on ka varasemad tõlgendajad viidanud. Epp Annus osutab sellele, et Nipernaadi lahendus on see, et Nipernaadi laseb jalga muinasjutt ja reaalsus kohtuvad ja Nipernaadi lahkub. Gailiti loominugs võiks värgata seda, et klassikaline periood on ajaliselt küllaltki pikk 20ndate keskelt 40ndate kekspaigani. (Gailiti läti keeles kukeke). Iseloomulik tunnus klassikalisele Gailitile · Gailit on rõhutatult mitterealistlik autor. uusromantiline lahendus. · Novell jääb oluliseks romaanid on väikeste lugude kogu. · Korduvad rändurilood. Otsene paralleel või laiendus ,,Toomas Nipernaadile" on ,,Ekke Moor"
valetamisest, kuidas noored tahavad juua ja pidutseda, mitte alluda sellele maailmale, mis paneb neid tegema midagi, mida ise ei soovi. Holdeni probleemid olid küll vist veidi raskemate killast, aga kindlasti on ka tegelikult selliseid inimesi olemas. Holden: tasakaalutu, närviline, pikka kasvu, nägi vanem välja kui oli, egoistlik, arg, hoolimatu, hoolivus õe vastu, huumorimeel, jõi, suitsetas, ei viitsinud õppid, hea fantaasia. IV PILET 1. Rändmotiivid kirjanduses osata nimetada motiive (3) ning tuua näiteid (maailma)kirjandusest 2. Camus kui eksistentsialismi esindaja. Loetud teose ,,Katk"/"Võõras ,, lähivaatlus. Vastused: · Verepilastus ,, Kuningas Oidipus ,, ,,Hamlet" Pikk ja raske kodutee- ,,Odüsseia" ,,Toomas Nipernaadi ,, ,,Peer Gynt" Saatuslik eksitus ,,Hamlet" ,, Romeo ja Julia" ,,Pihtimus" · Camus' filosoofia keskne mõiste on absurdne
teha; tundesügavus, emotsionaalsus. Uue draama kangelased- konflikt on elu ja inimese vahel, sisemine murtus, võõrandunud inimene. Lunastuse leidmine läbi Solveigi- ootamisest ja Peer' i lubatusest , mõlemad pidasid oma lubadust (Solveig ootas, oli truu ja Peer tuli tagasi). Peeri olemus- puudub südametunnistus, puudub enesekriitika, ei hoolinud teiste tunnetest, nõrk (läks ahvatlustega kohe kaasa), hoopleja, lennukas fantaasia, valelik, tugev ja aktiivne loomus, otsis end, kuid ei leidnud, egoism, lähtub iseendast, muretu, liiderlikkus, moraalitus, tahtis saada kuningaks, raha ja võim olulised, alati rahul. Solveigi armastus muutis- tekkis enesekriitika, leidis Solveigis oma hinge. Talle oli jäänud Solveigi armastus, ainus mis midagi veel uges. Armastus peab alati suutma andestada (Ibseni meelest tõeline armastus). Solveigi nägemine= Fausti ,,oh kaunis hetk, oh viibi veel"
4. ,,Kõrboja peremehe" lähivaatlus 1922 aastal ilmus, lihtne ja poeetiline talupojaromaan, tegevus toimub kahes metsatalus 20- nda sajandi algupoolel. Kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus. Katku Villu on tulnud vangist, kus istus ühe mehe mahalöömise eest. Kõrboja Annat ootab isa kodutallu, et tütar tuleks tallu perenaiseks. Villut ootab Kuusiku Eevi ja Villu väike poeg. Isa polnud
Esimest korda ilmub 1910, aga kehva raamatuga. Asetub uusromantilise kirjanduselu taustale ja jääb sinna surmani, kuigi üldine kirjandus muutub realistlikku suunda. Klassikaline kõrgaeg algab 1920ndate keskpaiku ja jääb sinna kuni 25 aastaks. Ühelt poolt helge, naljaks, teisalt sünge, sümbolistlik ja impressionistlik kallak. Looming: Muinasmaa ilmselt pole kõige tuntum, kuigi ka hiljem trükitud. Suvitusromaan, rändav tüüp, kes hiljem Nipernaadi romaanis. Purpurne surm sama lugu mis Muinasmaaga, aga neist saavad alguse mingid tekstitüübid. Gailit on üks õuduskirjanduse varasemaid autoreid. Viimane romantik iseenesele viitamine, aga raamatus on samanimeline novell ja peategelaseks Kukk (Gailit on läti keeles kukeke) Karge meri loodusromantika karmim pool, 30ndate rannakirjanduse kontekst 9. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944. 1) Ajaloolise proosa laine (1934)
Loo asemel võib rääkida ka teose sündmustikust ehk teose tegeusest. ! Teose lugu e sündmustikku iseloomustab koht ja aeg. Sündmuskohti võib olla mitu, neist üks on aga tavaliselt peamine. ! Aega iseloomustavad kolm kriteeriumi: ! ! 1) Millal sündmused algavad? ! ! 2) Millal sündmused lõppevad? ! ! 3) Milline on loo kestus? Proosateose TEEMA on teoses kujutatud elunähtuste valdkond. ! Lühike vastus küsimusele "Millest romaan räägib?" määratlebki romaani teema. Pikemas romaanis võivad esineda peateema ja teised allteemad? ! Teose väikseim kunstiline üksus on DETAIL. -> Edastavad üksikfakte teose tegevuse, tegelaste ja tegevuskoha kohta. ! MOTIIV- loos eristatavad allelemendid, teatav kujutatud olukord üldises mõttes. Motiivid rändavad läbi kirjandusajaloo teosest teosesse, ent iga autor kasutab neid eripäraselt. Loo põnevuse tagavad konflikt ja intriig. ! KONFLIKT- tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses. Tegelase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
