Rakuhingamine hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Hingamise tähtsus: · Hingamine on vajalik, et elunditel oleks energiat elutegevuseks Õhu teekond: · Ninaõõs · Neel · Kõri (sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhre) · Hingetoru haruneb kopsutorudeks ehk bronhideks · Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks · Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe · Kopsualveoolid
Hingamine ainevahetus protsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia, ül tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel, rakuhingamine toimub rakus, O2 ja CO2 transport verega, gaasivahetus kudede ja vere vahel, toimub toitainete lõhustamine O2 abil ja mille käigus eraldub energia (glükoos + O2 CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2
Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia, ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 26. Miks peab hingama? Et varustada organismi hapnikuga, mida on vaja energiavahetuseks. 27. Nimeta hingamiselundite asukoht ja ülesanded! · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel - liigub sissehingatav õhk kõrisse · Kõri läbib ainult õhk · Hingetoru - soojeneb õhk veelgi. Hargneb kaheks kopsutoruks. · Kopsutoru ehk bronh suunavad õhu vastavalt vasakusse ja paremasse kopsu · Kopsud - · Kopsutorukesed 28. Kirjelda kopsude ehitust! ALAGAB HINGETORUGA à PAREM & VASAK KOPS à SEAL ASUVAD KOPSUTORUD. KOPSUSID KAITSEVAD ROIDED & KOPSU ALL ON VAHELIHAS. 29. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus? Alveoolides, 30. Kuidas reguleeritakse hingamissagedust? Hingamisel kopsude maht vaheldumisi
( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga.
Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on
valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on
ÜLESANNE Hapniku transportimine Võitleb võõrkehade ja Osalevad vere võõrmikroobidega hüübimises ARV 1 mm-s Umbes 4,5-5 miljonit Umbes 8000 Umbes 250 000 LÜMF · immuunsüsteemi elund · valmistab lümfotsüüte (kaitserakk) · lümfotsüüdid sünteesivad antikehi 5. KOPSUD JA HINGAMINE · toitainete lõhkumiseks vaja hapnikku · hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse · kopsudes toimub gaasivahetus · kopse ümbritseb kopsukelme · kopsud jagunevad sagarateks ÕHU TEEKOND: Ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsualveoolid ALVEOOLID · õhukesed seinad; üks rakukiht · täidetud õhuga · ümbritseb verekapillaaride võrk · efektiivse gaasivahetuse tagamine HINGAMINE · juhib peaajus asuv närvikeskus hingamiskeskus
Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES. Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli Funktsioon on kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3. Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. 4
Pidev hapnkuvajadus on seotud energia moodustumisega rakkudes. Glükoosi lõhustumisel vabanev energia salvestub ATP-sse Rakuhingamine Hapnik + glükoos veri transpordib rakkudesse rakkudes glükoos hapniku toimel lõhustub moodustub energia, vabanevad vesi ja süsihappegaas, mis transporditakse verega välja Hingamisteed Ninaõõs (õhk soojeneb ja puhastub) neel (lahknevad toidu ja õhu teed) kõri (väljahingatav õhk paneb häälekurrud vibreerima ning tekkib hääl) hingetoru ehk trahhea (õhk soojeneb ja puhastub veel) kaks bronhi juhivad õhu kopsu kopsualveoolid (mullitaolised moodustised, kust toimub hapniku liikumine veresoontesse) Sissehingamisel Tõmbub vahelihas kokku Roietevahelised sisemised lihased tõmbuvad kokku Roided kerkivad üles ja võlvuvad ette Rinnaõõs laieneb 6
Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude
Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk..................................
luudele, nii saab teha liigutusi. Luud on omavahel ühendatud liigestega. Luude ühendused. Liigesed on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese õõs. 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs 3. Liigesekihn http://www.tiitilves.ee/lihasvalud/index.html 4. Kõhr Enamik ühendusi luude vahel on liikuvad. Liikuvate ühendustega liigesed jaotatakse liigutuste sooritamise ulatuse järgi: kera-, plokk- ja silinderliigesed. Keraliigese puhul asub ümar liigesepea
30 cm, FUNKTS: URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE VILJASTUMINE- ehk FERTILISATSIOON TOIMUB MUNAJUHAS; VILJASTUMINE ON SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ; PÄRISNAHK ehk DERMIS; ALUSNAHK ehk HÜPODERMIS (NAHAALUNE SIDE- JA RASVKUDE) SÖÖGITORU- ASUB HINGETORU TAGA (OESOPHAGUS) JÄÄVHAMBAID ON KOKKU - 32 KEEL, ld.k, funktsioon- VÖÖTLIHASKOELINE ELUND (LINGUA); FUNKTS: KÕNE, IMEMINE, TOIDU SEGAMINE, MÄLUMINE, NEELAMINE, MAITSETUNDLIKKUS SÜLG, FUNKTS- TÄISKASVANUL um. 1-1,5 liitrit ÖÖPÄEVAS. SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE. MAOS- ON HAPPELINE KESKKOND. (VENTRICULUS /GASTER). MAGU ON ÜHENDATUD SÖÖGITORUGA KARDIA- ehk LÄVISESUISTIKU KAUDU JA DUODEENUMIGA PÜÜLORUSE ABIL.
liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisis ühendusi: sidekoelisi, kõhrelisi ja sünoviaalseid ühendusi ehk liigeseid. Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on sideliidused, õmblused ja tappühendid. Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust ja sümfüüsi. Sünoviaalne ühendus ehk liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. 7. Liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel liigeseketas või poolketas. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku – sünooviat. Liigestuvaid luid
lümfisõlmed, mandlid) seedetraktist kardiovaskulaarsesse süsteemi, toodab valgevererakke, kaitseb haiguste eest Hingamiselundite süsteem Kopsud ja hingamisteed Varustab organis--mi hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi Seedesüsteem Seedekanal ja tema juurde Teha toitained rakule kuuluvad organid vastuvõetavamakas, viia välja (süljenäärmed, maks, jääkained
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud
Osteoblastid- luurakkue noorvormid(rakuvaheaine tootjad) Osteotsüüdid-moodustavad luu Osteoklastid-luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet) 13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu? Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele. Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon.(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes.) Laste luude normaalset kasvu soodustab kilpnäärme hormoon, kaltsitoniin ja D vitamiin 14.Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll? Luude maatriksis ja vereplasmas esinev valk. Luudes on seotud hüdroksüapatiidiga ja lahustunult vereplasmas dekarboksüleeritud vormis. Kui organismis OK hulk suureneb, siis see suurendab insuliini tootmist, kudede insuliini tundlikkust ning testosterooni tootmist. 15.Keha suuremad luud ning põlve-ja puusaliigese ehitus (eraldi lehel terve skelett) Põlve liigesja puusaliiges eraldi lehel 16
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati
Diastol kestab puhkeolekus kaks korda kauem kui süstol. Vatsakeste tsükkel Asünkroonne kontraktsiooni faas - Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatajaks on vatsakeste lihasteni jõudnud impulss. Toimb rõhu tõus, mille tulemusena hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaasklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Isomeetriline kontraktsioonifaas - peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud, kuid südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb vatsakestesisene rõhk järsult, ilma et nende maht muutuks. Väljutusfaas - kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis ja parema vatsakese rõhk on suurem rõhust kopsuarteris, siis avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse järsu tõukega kopsuarterisse. Väljutusfaasi lõpus vatsakeste lihas lõõgastub ja vatsakeste siserõhk hakkab langema. Lõpuks sulgevad
Viljastumine *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud
hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. Sisemine e. Koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Inspiirium Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium- Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Õhk surutakse välja. Hingamisteede ülesanded- atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel, "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel, sissehingatava õhu puhastamine.
Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral nanism e kääbuskasv prolaktiin naistel reguleerib piimanäärmete tööd imetamise ajal türotroopne hormoon juhib kilpnäärme tööd adrenokortikotroopne hormoon juhib neerupealiste koore tööd gonadotroopsed hormoonid juhivad sugunäärmete tööd · neurohüpofüüs ise ei tooda eriti midagi, kuid tema kaudu lähevad vereringesse hüpotaalamuse tuumades toodetud hormoonid ja releasing-faktorid. Selle hormoonid: oksütotsiin reguleerib emaka tegevust kokkutõmbeid sünnituse ajal ja pärast
kudedes kapillaarvere ja kudede vahel difusioon ning rakusisene hingamine. Inspiirium Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi 8 käigus rindkere õõs suureneb nii külg kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Õhk surutakse välja. Hingamisteede ülesanded atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel,
Eristatakse epiteel-, side-, närvi- ja lihaskude. Inimese keha massist moodustavad valdava osa (70-80%) lihaskude ning sidekudede hulka kuuluvad luu- ja rasvkude. Need määravad keha kuju ja vormid. 1. Epiteelkude ehituslikud iseärasused: funktsioonid: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval Katab keha ja elundite (seedekulgla, Rakuvaheainet on vähe, moodustuvad kuseteed, kopsud, veresooned) pinda õhukesed kiled, mis koosnevad ühest või Vooderdab kehaõõnt mitmest rakukihist Moodustab piiri keha ja väliskeskkonna Teistest kudedest eraldatud basaal- vahel membraaniga Kaitseb teisi kudesid väliskeskkonna Esinevad epiteelrakud, närvilõpmed, mõjutuste eest vahel ka limanäärmed Võimaldab ainevahetust väliskeskkonna
roomates, sest jäsemed ei suuda keha raskust kanda, nahk on kuiv, krobeline, limanäärmeteta, sarvsoomustega ning vahetavad nahka perioodiliselt, neil on mitu kaelalüli, roided, mis moodustavad rinnakorvi, pikk selgroog, haaravad toitu teravate hammastega, kuid enamasti neelavad tervena, süda on kolme kambriline. · Eluviis- on kohanenud eluks maismaal, on kõigusoojased, osa elab vees, sigivad kuival maal, hingamiseks kopsud. · Elupaigad- liiva- ja männimetsad- varkuss, vees- krokodillid, kilpkonnad, maismaal- kolmkonnad. · Osa looduses- toiduks, nahast valmistatakse kingi, kotte, tarbeesemeid, kilpkonnarüüst ehteid ja nipsasjakesi, maomürgist ravimeid. 21.teab lindude ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses · Ehitus- keha katavad suled, luud on õhukesed ja kerged, palju õhukambrikesi, luuline
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
hüübimisel, vitamiinide ladestumine. Jämesool: jääkainete ladestuskoht, vee tagasiimendumine, jämesoole bakterid valmistavad K vitamiini. HINGAMISELUNDKOND: tagab kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi süsihappegaasi kehast eemaldamise. Hingamisel osalevad vahelihas ja roietevahelised lihased. Õhu liikumine: ninaõõs > kõri > hingetoru (trahhea) > kopsutorud (bronhid) > kopsud (> alveoolid). Hingamine ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuseks vajalikku energiat. RINGEELUNDKOND: kindlustab pideva ainevahetuse, kannab edasi toitaineid, hormoone, antikehi ja hapniku, osaleb jääkainete eemaldamises, aitab ühtlustada temperatuuri. Moodustavad veri, veresooned ja süda. Veresooned: Arterid viivad vere südamest kudedesse, elastsete seintega, seinet lihaskiht paks, vererõhk kõige kõrgem
neerupealise säsi rohkem aga organismi rahuolekus." VÄÄR 150.Millised alltoodud sisenõrenäärmete kohta toodud väidetest on tõesed? *Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP) on rakusisene ülekandeaine, st sekundaarne virgatsaine. *Ajuripatsi eessagara glandotroopsed hormoonid stimuleerivad teiste sisenõrenäärmete tööd., *Kasvuhormoon ja prolaktiin on mitteglandotroopsed hormoonid. *Antidiureetiline hormoon on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis osaleb neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. 151.Mis on inimese suurim sisenõrenääre? Kilpnääre 152.Millised sisenõrenäärmed toodavad alltoodud hormoone? a) Melatoniin ja serotoniin → Käbikeha, b) Türoksiin, trijoodtüroniin ja kaltsitoniin → Kilpnääre, c) Parathormoon → Kõrvalkilpnäärmed, d) Glükagoon, insuliin ja somatostatiin → Kõhunäärme sisesekretoorsed saared 153
- jäävhammaste värvus kollakas Piimahambaidon 20 - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks - ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud Hamba osad: 1. KROON - ulatub suuõõnde (nähtav osa) 2. KAEL - kaetud igemega (igeme sees) 3. JUUR- kinnitub alveooli (lõualuus, ühel hambal 1-3, vahel enam) 4. HAMBAÕÕS- hambakrooni ja -kaela sisemuses, juureosas kitseneb juurekanaliks 4 - kohevast sidekoest hambasäsi ehk pulp (sis. vere- ja lümfisooni, närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. 5. PERIODONT - hambaümbris, jääb hambajuurest väljapoole - sidekoest
võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju. Koletsüstokiniin Tekib peensoole limaskestas rohkem rasva ja valgurikka toidu korral, läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekitab ka küllastustunnet. Leptiin on rasvkoe hormoon (suht . hiljuti avastatud), teda produtseerivad rasvarakud. Leptiin on küllastustunnet tekitav hormoon. Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja või küllastustunnet tekitavad hormoonid. Osad neist on mediaatorid. Kõige tugevam hormoon on neuropeptiid Y, mis stimuleerib näljakeskust hüpotaalamuses. 6.loeng (prindi välja peaaju- ehk kraniaalnärvid) PEAAJU EHK KRANIAALNÄRVID
Lastel suurem (laps: 20-30; väikelaps: 30-40; vastsündinu: 40-50), kui täiskasvanutel (10-18), sest nende süda ja kopsud väiksemad. (f) Kopsude minutiventilatsioon – õhuhulk, mis läbib kopse 1 minuti jooksul. VE= VT * f (l/min) 3.Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Kogu sissehingatav õhk ei osale gaasivahetuses, sest osa õhku jääb surnud ruumi. Koosneb: 1) anatoomiline surnud ruum – õhk, mis jääb ülemistesse hingamisteedesse (nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni). 2) alveolaarne surnud ruum – õhk, mis jõuab allveoolidesse, kuid ei jõua gaasivahetusse Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum võrdub peaaegu funktsionaalse surnud ruumiga. Hingamisprotsessi kohapealt tegemist surnud õhuga, sest sealt ei saada hapniku. Tähtsus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
