"Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Tänapäeval nimetatakse nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduismi tunnistajaid . Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Jumal, jumalad ja jumalannad Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monostid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Paljud hindud usuvad, et on olemas üks jumal Brahma, kes võib avalduda mitmel kujul. Jumal võib ilmuda näiteks kui imik, sober, kuningas, ema või armuke. Jumal võib avalduda mehe või naise kujul või üldse mitte võtta inimese kuju ning seetõttu võib kummardada kas vormitut või vormiga jumalat, ta võib avalduda ikoonides ja kujudes. Mõnikord moodustavad jumalad kolmainsuse ehk Trimurti: Brahma (looja), Visnu (säilitaja) ja Siva (hävitaja). (pilt 1) Karma
Hinduistlik filosoofia Laura Hirvoja 11K Veedad Hinduistlik filosoofia, vanim järjepidav India mõttetraditsioon, ulatub tagasi vahemikus 900-400 eKr kirjutatud pühade tekstide- upanisadideni. Upanisadid on üks neljast veeda liigist. Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks
Hinduism Ajalugu ja tekkimine: Hinduismi juured peituvad u 2500 a eKr, Indias õitsele puhkenud induse kultuutis, sellele kultuurile panid aluse u 3000 a eKr Indiasse saabunud draviidid. Nende religionn (usund) oli polüteistlik ( mitu jumalat). Õpetus: Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad
1) See on maailmavaade 2) Tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada 3) Eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid. 4) Rituaal, näiteks jumalateenistused, erinevad palvetamise viisid, usuliste pühade tähistamise viisid Usundeid saab liigitada ja eristada jumalate arvu järgi: 1) Monoteistlikud religioonid üks jumal (ristiusk, islam, judaism). 2) Polüteistlikud religioonid palju jumalaid (Vana-Egiptus, hinduism jne). Leviku järgi võib usundeid jagada aga: 1) Maailma (maailmareligioonid) Kristlus, Islam, Hinduism, Budism ja Taoism. 2) Rahvusreligioonid iseloomulik teatud piirkonnale näiteks hõimu usundid Aafrikas. Veel võib usundeid jagada aabrahamlikeks ja dharmalikeks. Esimese alla kuuluvad judaism, kristlus ja islam, sest neid ühendab Piibel ja prohvet Aabraham (Islamis Ibrahim). (Käsuõpetus).
' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks
hinduism 2011 rajaja · Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon · On palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone · Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti · Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena · Juured ulatuvad u 3000eKr aastat tagasi · U 3000-1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa e Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid draviidid Pühad kirjad Vanimat ja usuliselt kõrgväärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veeda tähendab usulist ja püha teadmist. Ilmutatud kirjutised sisaldavad pühade meeste püha õpetust, mida preestrid suulise pärimusena täpselt säilitasid.
Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal? Umbes 1500 aastat eKr tungisid Iraanist mitme lainena Põhja-Indiasse nomaadlikud
Hinduism Koostas: Hinduism Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades.
Maailmakultuurid India · 1,205 miljardit inimest. · 13 suuremat keelt (<1,2%) · Religioonid: 1. hindud (80,5%) 2. moslemid (13,4%) 3. sikhid (1,9%) · 300 00 000 jumalust. · Korrapärased linnad. · Jooga sünnimaa. Hinduism · Hinduismi mõiste võeti kasutusele moslemite poolt. · Hinduistid olid need, kes moslemi usku omaks ei võtnud. · Induse kultuur sai alguse 3000 a eKr; asub Induse jõeorus, Loode-Indias (Harappa, Mohenjo Daro). · Matriarhaat ühiskond, kus naised juhivad. · Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol.
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
Araabia merre suubumisel moodustab Indus suure soise delta. Induse orus on ilmastik kuiv ning vihma sajab seal harva, mistõttu oli seal maaharimine võimalik ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Ganges, mis samuti algab Himaalaja (Himalaya) jääliustikest ning Bengali lahte suubumisel moodustab suure delta, oli palju niiskem piirkond. Vihma sadas seal küllaldaselt terve aasta läbi ning seetõttu kasvas Gangese jõgikonnas vanaajal igihaljas džungel. 2.2. Induse kultuuri (u 2600 – 1700 eKr) kujunemine: Umbes VII at eKr sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn viljaka poolkuu piirkonnast. Põlluharijad rajasid selgepiirilise tänavavõrguga asulaid, mis koosnesid keskse õue ümber savistellistest tehtud mitmeruumilistest hoonetest
Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega
nimetati veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. (1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatust ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Veedad tekkisid 1200 800 eKr. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 eKr. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vednta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 eKr. Hilisemad pärimused on India
Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika
Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve-, ja ülistuslaulud ning loitsud. 1. Vanim on neist Rigveeda. Veedad tekkisid vahemikul 1200 800 ekr. 2. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 ekr. 3. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vedanta veedade lõpp kui Brahma raamatute
Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid- nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud ning moodustavad pühakirja Nt. Kristlus, islam 2. Loodususundid
Ajapikku kujunes taoismist keerukas mütoloogiline süsteem, milles leidsid om koha vaimupossessioonid, alkeemia ja ennustamine. palvekapslid otsmikul ja käel juudi traditsioonis (sisaldavad Sma Israel palvet) vt. JHWH vanemate õpetus; vanim budismi koolkond shinto pühamu värav, mis koosneb kahest püstisest postist, mis toetavad kaht horisontaalset palki, millest ülemise otsad on taeva suunas kaardu toit, mis ei vasta kasrutile kolmikvorm; hindu jumaluste kolmik: Brahma, Visnu, Siva korv Kolmikaare, Kolm kalliskivi; Koosneb: Buddha e. õpetaja/virgunu, Dharma e. õpetus/seadmus ja Sangha e. kogukond/kogudus koolmerajaja; vt. dzina õiglane; ortodoksne juut, kellele omistatakse pühakustaatust nagu vaimne isa või rebbe (661-750) Islami dünastia, mis pärines Mekast Umaija perekonnast. sellele. õpitee algus reaalsust täitva tõelisuse kontseptsiooni. Hing, aatman, on samastatud püha väe, brahmaniga. Samuti leidu
s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi preester; ka jumal kõige kõrgemas ja absoluutsemas mõttes Atman - ,,hing" annab elu kõikidele olenditele; inimeses olev surematu osa Samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse. Selle ümbersünni määrab ära karma seadus. Karma - kõik elu jooksul tehtud hea ja halb, määrab, kellena sünnid järgmine kord Upanisadid Brahma raamatute ja Veedade kommentaarid Veeda Hinduismi pühakiri Avatara Hinduismis jumalus, kes tuleb maa peale inimese, looma, taime või ükskõik kellena. Moksa - kui Atman ühineb Brahmaniga Nirvaana - lunastusseisund budismis Duhkha esmane viis budismis, kuidas saavutada lõplik Nirvana seisund. Askees - keha kurnamine usulise valgustatuse nimel (pos e
Hinduism: Kastisüsteem. Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks ehk varnaks. Iga varna jaguneb omakorda paljudeks džatideks ehk kastideks. Elukäsitlus (roll ühiskonnas). Iga džati on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal kastil on oma tavad, mis puudutavad nii riietumist, söömist, kui ka usundit. Hindu jaoks tähendab hea elu oma kohustuse täitmist siin maailmas. See kohustus määratakse sünnihetkel ehks sõltub sellest, mis kasti inimene sünnib. Kõikide hindude jaoks on oluline vastutus nii enda kui teiste (eelkõige perekonnaliikmete) eest. Karma. Kui inimene sureb, saab ta vastavalt karmaseadusele uue keha. Inimene võib oma tegudega mõjutada, millise keha ta järgmises elus saab. Heade ja isetute tegudega kaasneb hea karma, mis aitab kaasa hinge vabanemisele. Halb karma seevastu hoiab hinge kinni taassünni ahelates. 3 peajumalat. 1. Brahma - loojajumal, rajaja 2. Višnu - kaitsejumal, elu säilitaja 3. Šiva - hävitusjumal, häving
Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. • Kehaline puhtusearmastus. Šintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud. • Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse sageli. SHINTO KAUNID KUNSTID Japan. Shinto on Jaapani ainupärane. Kiyamizu-dera Kyotos on pühamu. Miyajima saarel petiub Merevärav. Tõusu ajal on vee all. Shintode kunst. Jumalaid ei kujutata. Kujutatakse kombetalitlusi, pidustusi, mõtlejaid jne. Katsushika hokusai tegi kunsti. Iga pidustus on osa Shinto rituaalis. Krisid on ululised. Sümboliseerivad puhtust ja harmooniat. Keelipillid on tähtsad. Jaapani olulisim religioon Pühamud on pühendatud Shinto jumalatele Kam’ele loodus on oluline ja pühad puudka Miyajima saar- merevärav, tempel Kunst- enamjaolt kujutatakse riitusi ja kombeid, pigem mitte jumalaid rituaalid toovad kokku suuri rahvamasse
Üleminekuriitus toiming, milles viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist teise. Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse ennast põlnevat. Brahman maailmavaim, kõiksus, see millest on kõik tekkinud ja kuhu tagasi läheb. Atman inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha ja ümbersündide eesmärgiks on arusaamale jõudmine, et atman on brahmaniga üks ja see sama. Samsara hinge ümbersündimine uutesse eludesse ja selle määrab ära karma seadus. Ümbersünd pole alati uus võimalus, sest sellest olekust tahetakse pigem välja saada. Karma teo ja tagajärje seadus, määrab ära millisesse kehasse toimub ümbersünd. Upanisadid Brahma raamatute ja veedade kommentaarid. Veedad hinduismi pärimusraamatud. Avatar ehk kehastus. Moksa see kui akman ühineb brahmaniga ja ümbersünd lakkab. Nirvana kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida ei saa aja ega ruumi seadustega põhjendada
Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 14. Üleminekuriitus on toimingud, riitused millega viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist üle teise seisundisse. Kui riitus õigest iläbi viia toimub üleminek kohe. 4 peamist: sünd, täisealisus, abielu, surm. 15. Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse end põlvnevat. 16. Brahman HINDUISM vägi. Hinduismis preestri klass, kes suhtlevad brahmaga. Maailmavaim, kõiksus. . Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Hinduismis esimene klass kastikorras. 17. Atman inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha. 18. Sa(n/m)sara inimese hinge ümbersündmine uutesse eludesse. Eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et Atman ja Brahman on üks ja sama asi. 19
edastada. Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada) Põhisuunale omane on ka osavõtmatus ühiskondlikest suhetest. Kunagi pole budism omanud keskset võimu (vastupidi katoliiklusele). Usk on suhteliselt tolerantne (salliv teiste uskude suhtes). HINDUISM (hinduistid, hindud) India traditsiooniline usund, tänapäevane hinduism tekkis u. 8-9. sajandil. Hinduismi eellaseks oli brahmanism. Brahmanismi "ülepingutatud" nõudmised ei sobinud paljude inimeste vaadetega, vastuseisust kasvasid välja muutunud nõuded. SISU Igal inimesel on saatus (karma - tegude saadus). Pärast surma läheb hing teise olevusse, vastavalt inimese käitumisele (tegutsemisele, mõtlemisele?) oma elus. Inimene on
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva
jehoova Petlemm, Naatsaret, keeles tunnistajad) Konstantinoopol, Rooma, Lourdes, Santiago de Compostella) Islam 1,3 mld Prohvet Umma -> Meka, Moee Palverännak Mekasse (püütakse Prohvetite Koraan Moee Muhamed, sunniidid, iiidid, (palvemaja, puudutada Kaaba templi musta kivi), tähtsus; koosneb 114 Araabia, Abu Bakr sufid (jõudnud kaunistatud poiste ümberlõikamine olulisemad peatükist, araabia Wudu
tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse end põlvnevat; positiivne totemism on siis, kui tootemiloomast sõltub elu, näiteks toit; negatiivse totemismi ehk tabu puhul tootemilooma ei tapeta brahman preestriklass hinduismis; maailmavaim, kõiksus atman inimindiviidi hing, mille ajutine peatuspaik on keha; ümbersündide kaudu tuleb arusaamine, et brahman ja atman on samad samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse; määrab karma seadus; ümbersünniahel karma töö, tegu; elu ajal tehtud teod upanisadid ehk Vedanta ehk Veedade lõpp; Veedade ja Brahma raamatute kommentaar; loodi 800600 aastat eKr; pühakiri hinduismis veeda pühakiri hinduismis; loodi umbes 1200800 aastat eKr avatara jumalal hinduismi suunas Visnuismis on erinevad kehastused; näiteks kangelane Rama Krisna moksa atmani ja brahmani ühinemine
(1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
• Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma • Missioneerivad maailmausundid - tegelevad aktiivselt oma usundi tõekspidamiste levitamisega • nt
Kõrgema mina äratundmiseni. Selleni aitavad jõuda õiged teod. 12. Samsaara/sansaara-HINDUISMIS taaskehastumine, kõige olemasoleva ringkäik, sündide ja surmade ratas ja lakkamatu kordus, pidev ümbersündimine (karistus) mokšani jõutakse samsaara lakkamise puhul, samsaarat põhjustab rumalus, et maine on kõrgem kui vaimne. BUDISMIS olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav, inimese isiklikku ja muutumatut Mina ei eksisteeri, inimese karma, tunded ja mõtted muutuvad pidevalt, ümber sünnib surmaeelne teadvuseseisund. 13. Brahman-HINDUISMIS absoluut, kõikeläbiv olemus, kõiksus, avaldub kõiges, inimesel on võimalik sellega ühineda. 14. Atman-HINDUISMIS Brahmani avaldumine isiksuses, Kõrgeim mina, kõigis olendeis üks ja sama Kõrgeim isiksus, kes on loonud selle maailma koos kõigi olenditega. 15. Veeda-HINDUISMIS vanim India usuline kirjandus sanskriti keeles,
lõuaplaadid, g-vöö...jne. Abiellumine. See on majandustehing e.investeering. naine võidakse tuua ka naaberhõimust ja pruudi eeswt tuleb maksta lunaraha. Võib olla ka vastu pidi. Miniapelgus-teatud perioodi jooksul ei tohi minija peigmehe vanematega rääkida. Mingi aja peab ta eraldi elama. Surm. Üks võte on see et hinged lähevad taevasse tähtedeks. Seal ei usuta kirjateost. Hinduism OM(aum)....see silp hoiab maailma koos. Hinduism on etniline usund. Põhilised jorsid elavad hindustaani poolsaarel....seal esineb monoteismi, polüteismi, 1300 000 000 jumalat ja hindusi on 900 milj. Kõrgelt arenenud kultuur. Lehm on pühaloom. Ahimsa-austus erinevate eluvormide vastu...india köök on taimetoidu köök. 1500 eKr tungisid indiasse indoeuroopa rahvas Aarialased, kes rääkisid sanskriti keelt , mis on hindude pühakeel ja
eksisteeriv usund. See on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on maailmas umbes 28 miljonit. Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak. Sõna ,,sikh" (sikkha) tähendab järgijat või õpilast. Sikhid usuvad ühte jumalat, järgivad kümne guru õpetusi ning peavad kinni sikhide püha raamatu ,,Guru Grant Sahib". Sikhide templeid nimetatakse gurdvara`deks. Sikhid usuvad karma, põhimõttesse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mille kohaselt voorusliku elu elamine toob kaasa ümbersünni. Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud konkreetse usundi rajaja oma eluajal. Guru nanak 1499. aastal sai sikhismi rajaja guru Nanak ilmutuse. Enne seda oli Nanak olnud valitsusametnik, kes oli sündinud Talwandis. Vaimsete asjade vastu oli tal alati huvi olnud, kuid 30 aastasena oli tal müstiline kogemus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
