Me õpime edaspidiseks eluks, mitte kooli jaoks Õpilaste poolt tehtud tööd on vaja hinnata. Kõik õpilased on tuttavad hinnete ja protsentide vahekorraga. 90%-100% on hinne 5, 70%-89% on hinne 4 jne. Paljude lase kodudes nõutakse ja tahetakse, et ikka nende laps õppiks väga hästi ning oleks väga tubli. Osades peredes isegi antakse raha või pakutakse preemiat selle eest, et lapsel kõik viied tunnistusel oleksid. Need lapsed, kes istuvad kodus, pöörates tähelepanu enamasti ainult koolitööde õppimisele, on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Või äkki laps, kes pole küll kõige parem õpilane, kuid siiski on tal teadmised ning ka mingisugune elukogemus on nii öelda targem ja tugevam. Elus läbilöömiseks ei piisa ainult koolitarkusest. Kool õpetab meid ainult ise loogilisi järeldusi tegema ja mõtlema asjadele mitu käiku ette. Tooksin siinkohal näite siinuse, koosinuse ja tangensi kasutamisest. Kui mulle on antud...
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli? Koolist puudumiseks ja põhikooli pooleli jätmiseks võib olla palju erinevaid põhjuseid. Üheks põhjuseks võivad olla halvad vanemad kes on näiteks vägivaldsed ja joovad. Selline asi mõjutab ka laste käitumist. Sellises olukorras pole lastel kuskil eeskuju võtta ja nad teevad seda mida heaks arvavad. Nende laste vanemad joovad oma raha maha ja siis pole neil enam raha, et lastele korralikud riidedki selga osta. Mõndade vanemate jaoks on lapsed kasulikud ainult selleks, et nad varastaksid poest jälle uue pudeli. Sellise käitumise tagajärjel võib laps sattuda halba seltskonda ja hakata ise jooma või suitsetama. Nii tekivad ka koolis probleemid. Algab asi sellega, et jäävad kodused tööd tegemata ja siis tekivad halvad hinded ja puudumised. Lõpuks loobutakse üldse koolist ja arvatakse, et kool on mõttetu. Vanematest kah pole neil mingit kasu, sest vanemaid ei huvita laste haridus ja...
Arvamuslugu E-kooli uus ülikond, mis sellega õige lahti on? ``See uuendatud e-kool on ikka täielik feil. Meil ei lähe see töölegi, st meie koolis ei saa seda praegu kasutada,``tõreleb Pärnu Koidulagümnaasiumis õppiv 10. klassi tütarlaps.Paljud teisedki lisavad omaltpoolt midagi negatiivset.Kuid välistatud pole ka uue e-kooli plusspool.Ka mina pole uue e-kooliga rahul.Eriti sakkis see kahel esimesel kooli nädalal. Tõrkuv ja õpetajate tööaega kulutav uus e-kooli süsteem on koolid välja vihastanud ning nad keelduvad vigase toote kasutamise eest augusti ja septembri arveid tasumast,vahenda uudiseid Postimees. Ma olen kindel, et uue e-kooliga veel harjub, kuid puuduvad vana e-kooli põhilised väärtused: aruanded. Klassijuhatajal pole ülevaadet õpilaste päeva jooksul saadud märkustest: kui varem nägin neid kõiki korraga, siis nüüd peavad nad terve klassi ükshaaval läbi klõpsima nin...
Minu isa mälestused koolist Minu isa on käinud esimesed 8 aastat Vändra keskkoolis ja pärast seda suundus ta Paide Kutsekeskkooli. Mu isa sai endale sellise hariduse mida ta soovis. Mu isa soovis saada eriala, et ta saaks varakult tööle ja saaks autoload. Ta vanemad panid talle mõned nõudmised. Ta ei tohtinud jääda istuma. Talle keelati võistlused ära kui tal polnud hinded korras. Isa vanemad pidid ka ikka mõnikord koolis käima, sest isa oli teinud lollusi või olid hinded halvad. Kuigi vahetevahel käisid ta vanemad koolis sellepärast, et oli vanemate kokkutulek. Kui isa käis Vändra koolis siis külastasid õpetajad tema kodu aga kui isa läks Paide Kutsekeskkooli siis enam ei külastatud. Kui isa Vändra koolis käis siis oli tal vaja minna ainult 500 meetrit koolini. Ta käis mööda Vändra alevikku. Ta läks kooli oma sõpradega kes elasid temaga ühes ja samas majas. Kuid kui ta oli Paides siis ta elas ühiselamus mis o...
Kas koolis on tähtis vaid hinne? Kas head hinded koolis tagavad hea karjääri ja õnneliku elu? Kaldun arvama, et paraku mitte. Usun, et ükski tööandja ei tunne iial huvi, mis hinde ma ajaloo kontrolltöö eest 11.klassi sain. Arvan, et üheskis CVs pole küsimusi mu keskkooli või ülikooli hinnete kohta, pigem arvan, et rohkem tahetakse teada, mis on minu varasem töökogemus ning minu hobid – need on tööandja jaoks hoopis olulisemad, kui on hinded. Kui on tulemas kontrolltöö või mõni muu hindeline töö, siis ikka mõnikord tuubin nii palju asju pähe, kui võimalik ja nii sooritan tööd enamjaolt edukalt. Ainult hinnetele õppimine kurnab kindlasti väga palju õpilast, nt kui õpid kogu öö ning tuled järgmine päev kooli, teed selle töö ära ja saadki väga hea hinde, kuid kas see on elus kõige tähtsam. Arvan, et see ei ole kuigi oluline, muidugi ei saa ka nii, et ei õpi midagi ja loodad tulevikus heale töökohale. Kindlasti ei...
Kooli nimi Nimi 11. klass Uurimustöö KAS AJALOO JA ÜHISKONNAÕPETUSE HINDED ON OMAVAHEL SEOSES? Juhendaja: nimi aasta Sissejuhatus Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada kas ajaloo hindel on seos ühiskonnaõpetuse hindega või vastupidi. Valisin sellise teema, sest tahtsin teada saada kas ajaloo hinne sõltub ühiskonna hindest või vastupidi, või kas kahe aine vahel on üldse seost. Eelkõige tundus teema huvitav, sest kahte ainet õpetab üks õpetaja. Hüpotees: Kas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse hinded on omavahel seoses? Uurimustöö üldkogum on 9. Klass, millest valimi moodustab 20 õpilast. 10 poissi ja 10 tüdrukut. Hinded sain teada suulise küsitlemise teel. Mõlema aine hinnete puhul on tegemist järjestustunnustega. Kõik arvutused on tehtud Microsoft Excelis vastavate valemitega. 1. Uurimustöö...
Kas ma käin või õpin koolis? Mina arvan, et koolis peaks ikka õppima. On see ju ikkagi õppeasutus. Vaid üksikud tunnid, kus ma tõesti ei kuula on näiteks: muusika. Seda aga seetõttu,et käin muusikakoolis ning need asjad on mul juba õpitud. Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe? Koolis õppimine tähendabki seda, et ma tulen igal hommikul kooli sooviga, et õppida täna midagi uut ja huvitavat. Käimine aga seda, et on teatud kamp inimesi keda absoluutselt ei huvita tema hinded, korralik lõputunnistus, või eksamid. Tegelikult on selliseid niinimetatud käijaid väga palju. Täiesti julgelt võin väita, et enamus meie klassi poisid on sellised. Nad veavad ennast vaevu kohale, hilinevad tundi üle 10 minuti, istuvad siis enda kohale ning hakkavad siis tegelema hoopis millegi muuga. Kes tegeleb söömisega, kes magab, kes räägib nädalavahetuse seiklustest jne. Ja kui õpetaja julgeb öelda talle, et ära sega või hakka tööle- tule...
Iseseisva elu algus Alari Toomsalu 10C See september oli juba selle poolest erinev, et asusin õppima uude kooli, Saaremaa Ühisgümnaasiumisse. Alguses oli vaja ikka harjuda, sest paljud asjad oli teistmoodi kui põhikoolis. Näiteks põhikoolis ei olnud eriti määratud, kuidas peab riietuma, nüüd olen hakanud koolis ülikonnaga käima, mis on kindlasti parandanud minu suhtumist, hoiakut ja käitumist. Ka koolide suurused on väga erinevad, seega ka inimesi on kordades rohkem, mille tõttu on vahetunnid mürarikkad, mul on selle tõttu pool päeva väsimus peal. Enne kooli tulekut oli ka väikene hirm, et kindlasti on õppetöö väga mahukas ja raske, kuid need mõned nädalad on jätnud hea mulje ning see hirm on kadunud. Õpetajad on ka väga tasemel, mis on andnud mulle juurde õppimistahet, sest kui on hea õpetaja, siis on kohe mõnus õppida. Klassikaaslased on samuti väga toredad ja kla...
Hinnete poolt või vastu? Suhtumine hinnetesse on vägagi varieeruv. Hinnet võib võtta kui kiitusena, kui ka karistusena. Hea hinne paneb õpilased veel rohkemgi õppima, kuid halb hinne võib tuju vägagi nulli viia ning see, et korralik õppetöö ilmselgelt vilja ei kandnud, viib tavaliselt õpilase õppimistahte hoopiski nulli mõneks ajaks. Hinded... Miks meil neid vaja on? Hindamine tekitab nii õpilastes, kui ka õpetajates palju vastakaid arvamusi. Paljud õpilased arvavad, et hindeid pole üldsegi vaja, et me õpime enda, mitte kooli jaoks. Kuid kui poleks hindeid, siis kuidas saaks õpetaja õpilasele teadvustada, et mis aines on ta tugev, millises nõrk? See on ju puht loogiline, et inimene valib tulevikuametiks sellise ala, kus ta on saavutanud oskuse saadud teadmisi oma erialal rakendada. Nii võivad ka paljud kuldpead ,,raisku" minna. Arvatavasti valiksid paljud tarkpead, kes on tugevad matemaati...
kasvuaastad Erki oli peres neljas laps.Neli aastat enne Erkit oli sündinud Margit,järgnesid aastate vahedega Joel ja Elin.Kairi oli Erkist kaheksa ja Ragne üheka aastat noorem.Erki elas om vanndade ja õdedega Võrus väikses kahetoalises korteris.Kõik suved aga veetsid-nad,neli vanemat last-vanavanemate pool maal.Algul Kullamaal,kus vanaisa oli kirikuõpetaja,hiljem Rõuges,kui ta kodukanti tagasi tuli.Oli Erki seitsmene.Kolimine oli tal hästi meeles , kuna kui kraam oli majja tassitud, sõid nad pakendist võetud viinereid ja sinki.See oli tollal ajal haruldane kraam,vanaisa oli selle kaasa toonud Leningradist , kus ta käis kuus ingrisoomlastele jumalateenistust pidamas. Rõuges tehti tollal kaunis aktiivselt sporti. Sovhoosi spordiinstruktor oli Karin Laine nimeline naisterahvas, tõeline spordiärataja.Küll ta organiseeris võrkpalli, küll ujumist.Saime tema poegadega hea klapi, mängisime ja sportis...
Selleks, et saada tuleb anda Me elame maailmas, kus pahatihti on kõik väga enesekesksed . Meile on kõige tähtsam ,,mina ise" ,ülejäänud inimesed on vähem olulised. Kui me tahame midagi saada, peame selleks ise vaeva nägema ja ka teistele mõtlema. Mitte midagi ei juhtu niisama oodates. Ükski unistus ei täitu kui me ise vaeva ei näe. Tahan midagi saada, see tähendab, et pean selle ka välja teenima. Näite võib tuua tööl käimisest. Miks inimesed käivad tööl ? Loomulikult selleks, et saada palka ja enda ning oma perekonnaga toime tulla. Pole ju nii, et saan palka, kuid tööl ei käi. Et midagi saada, tuleb ka ise midagi teha mitte niisama istuda ja oodata, et raha taevast sülle sajab. Paljud minuvanused noored on hädas kooli ja hinnetega. Kodused ülesanded jäävad tegemata, vajalikud õpikud- vihikud koju, õpetaja kuri ja nõudlik nägu ei lase tunnile keskenduda või pinginaaber ajab jutt...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat 1890-1917 Keiser Nikolai I Gümnaasium Tallinn 2014 1.Õppetöö 1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi. Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks e...
Iseloomustus Holden Caulfield on 17-aastane ning õpib Pencey erakoolis. Ta elab kooli internaadis koos oma toakaaslasega. Esimesse klassi astus Holden 1949. aastal. Ta on õppinud Whootoni keskkoolis , Elkton Hillsis ja Pencey erakoolis. Tema õppeedukus on väga madal ja ta visati koolist välja. Holdeni teadmised põhiainetes ei olnud head, aga inglise keele kirjandid tulid tal väga hästi välja, sest sellest ainest oli ta huvitatud. Praegu õpib Holden 11.klassis ja ta hinded on väga halvad, viiest eksami hindest neli olid mitterahuldavad. Minu arvates puudus ta väga palju, aga poiss ise ütleb, et puudus vaid mõnel korral, kuna see oli keelatud. Holdenil olid ema, isa, 10-aastane õde ning vend D.B, kes elab Hollywoodis ja on kirjanik.Poisil oli ka teine vend, kes suri 18.07.1946 verevähki. Nende perega koos elab ka teenija. Holdenil on olemas ka vanaema. Pere elab erakorteris ja nende majanduslik olu...
Karjäär ja tulevik Meid on suunatud ja õpetatud juba väikesest peale. Oleme pidanud langetama palju otsuseid, mis paneks paika meie tuleviku teed, mida mööda me käima hakkame. Raske on tunnistada, et vead, mida oleme nooruses teinud maksavad kunagi hilisemas elus raskelt ja karmilt kätte. Hariduse kätte saamiseks tuleb välja kannatada pikad 12 aastat ja veel lasteaia aastad ka, kui seal on käidud. Kahjuks või õnneks ükskord tuleb see aeg, millal need pikad aastad läbi saavad. Peale kooli tuleb astuda järgmised sammud tuleviku poole ja mõelda tööle, mis meile meeldib. Kui valida endale töökohta, siis tuleb silmas pidada, mis on tulevikus kasulik, vajalik ja tasuv. Õnneks olen mina valinud endale eriala, mis on tulevikus elus nii kasulik, vajalik ja võibolla isegi tasuv. Ma ei pea saama koha firma ülemuseks, vaid alustan kõige madalamalt astmelt ja hakkan karjääri tegema. Kuid kahjuks on kurb see...
Kordamine I Arvuta 1 4 16 3 1. 2,5 - + :1 = 4 15 25 5 1 2 4 2. 2,7 2 + 3,4 - 1 : 1 = 12 3 9 1 2 5 1 1 3. 1 + 2 4 - 3 : 2 = 6 15 8 6 27 1 5 7 4. 1,2 + 2,7 2 -3 : 2 = 12 6 18 7 11 5 5. 2 : 2,1 1 -1 + 2 -1 = 8 14 6 2 2 1 5 6. 3 - 2,25 1 : = 3 6 6 4 1 7. On antud avaldis : 0,6 +1,6 . Arvuta kirjalikult: 1) selle avaldise täpne väärtus; 2) leitud 5 6 väärtusest 25% võrra väiksem arv. 2 5 8. On antud avaldis 2,75 - : 2,5 . Arvuta kirjalikult: 1) selle avaldise täpne väärtus; 2) leitud 3 6 väärtusest 20% võrra suurem arv. ...
Kas Paldiskis peaks säilima gümnaasium? Gümnaasiumiharidus on tänapäeval hästi hinnatud. Paljud noored tahavad saada kõrgharidust ja selleks tuleb kõik 12 klassi ära käia. Aga kas Paldiskis peaks säilima gümnaasium? Mina arvan, et Paldiskis peaks gümnaasium alles jääma. Mul on paralleeli tuua kool, kuhu ka mina 10.klassis olin läinud aga see osutus väga raskeks. Tallinnasse sõit võtab palju aega ja on väga väsitav. Paldiskis on ka sõbralikud õpetajad, kellega on kõik harjunud ja nad enam- vähem teavad, mida oma õpilastelt oodata. Paldiski kool pakub erakordset võimalust parandada perioodide hindeid otseses mõttes ükskõik millal, mujal ei ole seda. Kooli positiivseks pooleks pean ka seda, et puudumistesse suhtutakse leebemalt kui mujal koolides, aga see ongi hea kuna gümnaasium on vabatahtlik, peaasi, et hinded oleksid korras. Gümnaasium on vabatahtlik ja enamik neist, kes sinna lähevad, seda ka lõpetavad ja ...
Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maail...
Fjodor Dostojevski 1821-1881 · Sündis Moskvas vaestehaigla arsti peres. · Isa tööl kohusetundlik, kodus sünge ja range, ihne. · ema oli hella hingega, palju lugenud ja elurõõmus,peenetundeline , armastas vene luulet. · Alghariduse (isa õpetudel) sai kodus(koos vennaga). Haridustee jätkus pansionis(internaat). · 1837 suri ema tiisikusse (tuberkuloos) ja vennad läksid 1837 Peterburi sõjaväeinseneride kooli, mis Fjodorile hästi ei sobinud -olid siiski head hinded. · 1839 said teate isa surmast, arvati, et talupojad kägistasid ta. See mõjutas Dostojevskit väga ja sealt sai alguse ta haigus epilepsia (langetõbi krambihood). · 1843 lõpetasid vennad inseneride kooli ja Dostojevskit sai Peterburgis ametnik, töö teda ei köitnud. · 1845 lõpetas oma esikteose ,,Vaesed Inimesed", kirjutas väikeametnike elust- virelus,raha puudus.. · 1847 ühine...
Kas suudaksime vägivallata? Vägivald on meie ühiskonnas olnud alati suureks probleemiks. Praegusel ajal on selleks koolivägivald. Sageli võib olla see nii vaimne kui ka füüsiline. Tihti tahetakse teiste õpilaste silmis oma mainet tõsta, selleks kasutatakse ära endast nooremaid. Mõned valavad lihtsalt oma viha teiste peale välja, pekstes või sõimates väiksemaid. Vahest juhtub ka selliseid olukordi, kus väiksemad tulevad tüli norima, siis hiljem lähevad kaebavad vanematele või õpetaja(te)le. Eelmisel nädalal juhtus selline olukord, kus õpilane võttis kooli kaasa relva ja tulistas sellega. Minu teada pole sellist juhtumit varem toimunud. Probleem võib seisneda selles, et vanematel ei ole aega kodus oma lastega tegeleda. Asi võib seisneda ka õpetajates. Kui süüdistatakse õpilast, milles ta süüdi pole. Arvab, et talle on ülekohut tehtud ja keegi ei usu teda. Siis võibki asi nii kaugele minna, et ta tuleb järgmine kord kool...
Arutlus Koolilapse mured ja rõõmud Koolilastel on palju muresid ja rõõme. Mõnedel rohkem rõõme, mõnedel rohkem muresid. Teismelisel on kindlasti rohkem muresid. Näiteks ajavad õpetajad närvi või on halvad hinded. Kui saad mõne halva hinde siis oled väga kurb ja võib olla järgmises töös ei pinguta enam nii palju, kuna oled loobunud. Hommikune ärkamine on samuti õudne. Mõnikord lähed liiga hilja magama ja siis ei saa hommikul lihtsalt kuidagi üles. Tihtipeale jääb kodus väga palju teha ning lihtsalt ei jõua nii palju. Kontrolltöid on ka mõnel nädalal lausa 4 tükki ning nendeks õppimine võtab palju aega, eriti kui on mingi väga raske aine. Rõõmudeks võiks lugeda seda, et kooli tulles näed oma sõpru. Kindlasti on tore ka see, kui saad mõne hea hinde raskes aines või kui õpetaja sind kiidab. Aga näiteks algklasside õpilastele on kooli tulek ainult hea asi. Nendel ...
Kooli hirm. Esimesed hommikused päikesekiired jooksevad võidu, et tuua rõõmu ja valgust, paidates oma pehme soojuse ja säraga.Kergelt, tõstsin siis uniselt pea, ning kissitasin silmi, et harjuda valgusega. Tüdruku juuksed olid sasitud ning meik üpriski laial, kuid viivuks ta tõusis. Kadri pani ennast valmis, jõi viimse tilga teed ja hakkas minema. Kõik oli veel hästi kuni tüdruk jõudis kooli õue. Mitte üksgi hing ei teretanud teda. Tüdruk ei saanud aru hetkel, mis toimub. Miks kõik teda salgavad? Ta liikus aegalaselt garderoobi poole, kuid siis tuli võimukas tüdrukute punt. Korraks lõi mulle miski hirmu nahka, kuid see kadus sama kiiresti, kui see tulla jõudis. Ma võtsin oma jope seljast asetasin selle nagile, vahetasin ka välisjalanõud siseomade vastu, aga siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasj...
Arvamusartikkel- Mida arvate kodustest töödest koolis ja koolipäeva pikkusest? Hetkel Eestis ja üleüldse kogu maailmas palju temaatikat tekitanud koolinoorte probleem, et koolipäevad on rasked ja kodus antakse palju ülesandeid on viimasel ajal hoogu kogunud. Viisime läbi tänavaküsitluse ja selgus, et selle kohta sobib väga hästi ütlus “Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.” Kui küsisime 46. aastase Merikese käest, mida tema arvab tänapäeval koolipäeva pikkusest ja lastele antavate kodutööde kogusest, võrdles ta seda, nagu arvata, enda kooliajaga. Tema sõnul ei tohiks lapsed kurta, et neil on raske, kuna mõelda vaid-tema ajal oli veel raskem! Kuna Merikesel on kolm last: algkooliealine, gümnasist ja tudeng, oskas ta sel teemal sõna võtta küll. “Tõsi, algkoolis on pojal küll nii noore õpilase kohta pikk päev, kuid koduseid ülesandeid neile minu arvates palju ei anta. Nii noorelt ei osata veel aega planeerida ja seepärast k...
Kuhu kaob ja kust tuleb koolirõõm? Tänapäevases Eesti Vabariigis on kohustus omandada kõigil 7.-17. aastastel endale haridus, kes kui kaugele muidugi selle ajaga jõuab. Paljud võtavadki seda kui pelgalt kohustust, aga samas on ka neid, kes naudivad koolis käimist ja vaheaegadel ootavad, millal juba kooli saaks. Sellega seoses tekib aga küsimus, et kust tuleb ja kuhu kaob koolirõõm? Suuremalt jaolt tuleb koolirõõm sellest, kui saadakse kontrolltööde ja ka väiksemate tööde eest häid hindeid, st. hinneteks saadakse 4 või 5. Osad õpilased pingutavad selle nimel väga, et saada enamus tööd sellisena hinnatud. Õpilased on ka rõõmsad, kui hakkavad lähenema vaheajad. Vaheajalt tulles võidakse olla alguses tusased, et jälle kool, aga samas ollakse ka väga õnnelikud, et saab olla koos klassikaaslaste ja teiste koolikaaslastega. Koolile õpilaste silmis lisab plusspunkte ka see, kui on rohke valikainete valik st, et ei ole ainult tavalised ained, ...
Koolimure ja koolirõõm Haridustee on üks tähtsamaid etappe meie elus. Esimese klassi lapsed ootavad kooli alati elevusega, aga suuremad teavad, et kõik pole nii lilleline, nagu paistab. Mis on minu jaoks koolimured ja -rõõmud? Kool tähendab palju rasket tööd, pinget ja õppimist. See on kindlasti üks koolimuredest- hea tulemus nõuab alati suuri pingutusi. Paljud rahuldavate hinnetega õpilased mõtlevad, kas ma olen selle töö õnnestumiseks piisavalt palju õppinud või kas ma olen ikka nii tark, et suudan eksami ära teha. Mured algavad juba algkoolis, kus lapsed mõistavad esimest korda, et kolme saada pole üldse raske. Väike lõdvaks laskmine eelnevatest suurtest pingutustest ning kolm on olemas. Seejärel tulevad nutud, kui käes on esimene kaks. Need, kes hoiavad oma hinded viitel-neljadel ka vanemates klassides, väärivad tunnustust, sest kool on tõepoolest raske katsumus. Vanemaks saades hakkavad õpilased arutlema...
Kas Eesti haridussüsteem vajaks muutmist ? Lugupeetud kuulajad. Tihti virisevad õpilased ja ka täiskasvanud kooli korralduse vastu. Aga kuidas siis Eesti koolisüsteem teiste riikide omadega võrreldes tundub ? Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: algharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus. Laps peab minema kooli 7 aastasena ja õppimine mine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eesti on väga tihe kooli programm. Õpilastele antakse kodus rohkesti ülesandeid, liigutakse kiiresti edas, sest materjali on väga palju. Õpilastel jääb tihti vähe aega tegeleda oma hobidega ja veeta aega sõradega, sest koolipäevad on pikad ja õppimist palju, seda eriti veel vanemates klassides. Kiire elutempo tingib aga õpilastes rohkesti stressi, selle tulemusena halvenevad ka hinded. Osad õpilased jäävad ainetes maha ning see tekitab omakorda lisapingeid, kuna õppimi...
Nõo Reaalgümnaasium NRG õpilased ja reisimine Ees- ja perekonnanimi Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Nõo 2011 Sisukord Sisukord 2 Statistika mõisted 3 Sissejuhatus 5 Kodeerimiseeskiri 6 Andmed 7 Vastanute sugu ja reisieelistused 9 Sõiduvahendid 10 Kaugeimad sihtpunktid 11 Õpitulemused 12 NRG õpilased ja võõrkeeled 13 Vanuse ja sõiduvahendi vaheline seos 16 Kokkuvõte 17 Statistika mõisted Statistika teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ...
Depressioon Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt. Vältida saab depressiooni siis kui oled rahul ise endaga. Koolitöödeks oled ettevalmistanud ja muu selline, kuid on ka asju mida on raske vältida ja on suured depressiooni valmistajad. Selleks võib olla suhted vanematega. Palju on selliseid vanemaid veel kes oma lapsest ja tema tegemistest ei hooli, seega on see suur stressi ja depressiooni tekitaja lapsele, mille tõttu võib lapsel koolis suhted teiste õpilastega ja üldse kooli tegemisteg...
Elu raskeim algus ! Martin Haug 10B Asusin septembrist uude kooli õppima, Saaremaa Ühisgümnaasiumi . Alguses oli väga raske, ikka poole raskem kui põhikoolis . Kõik oli teistmoodi kui rahulikus põhikoolis , vahetundides oli koridoris nii suur müra ja kisa , et ei kuulnud õigesti isegi seda , mis ise rääkisin . Muidu üldmulje jäi ikka hea , õpetajad on väga head ja kassikaaslased on ka toredad . Pikapeale olen hakanud sellega harjuma , mis toimub . Kooli sisse elamine ja aru saamine , et ei käi enam põhikoolis võttis ikka aega ja arvan , et ega praegugi veel pole kõik päris selge . Tulles tagasi õpetajate juurde siis nendega oli ka raske kohaneda, sest osad soovisid sinatamist, aga teised teietamist . Eks ka sellega tuli harjuda ja nüüd on ikka teada , keda kuidas kutsuda . Eks see oli raske kõigile, kes maalt tulnud . Selle kõigega tuli harjuda ja see...
Hariduse globaliseerumine Liisa Eensoo Hariduse globaliseerumine ja avardumine võimaldab nii riigi kui kodaniku tasandil arengut näha kompleksse protsessina. Sellest tulenevad kogemused annavad Eestile võimaluse osaleda ja kaasa rääkida otsuste tegemisel rahvusvahelisel tasandil. Hariduse kaudu taastoodetakse generatsioonide ebavõrdseid võimalusi. Kui vanematel on halvem sotsiaalmajanduslik staatus, vähendab see hiljem lapse võimalusi koolis edukalt toime tulla. Seetõttu on paljudes Euroopa riikides püütud vähendada hariduslikku kihistumist, vältides laste varast selektsiooni ja eelistades ühtluskooli printsiipi. Erineva sotsiaalse taustaga laste ebavõrdset stardipositsiooni saab tasandada, kui kõigile tagatakse kõrgekvaliteediline haridus. Seetõttu pööratakse Põhjamaades tähelepanu juba kooli-eelsele haridusele, et kooli minnes oleks ...
Kokkuvõte Merris Kvisoo ,,Makaagid ja majad" Poisid on kõik kümnenda klassi õpilased, Markus, Esso, Valdi, Janek ja Olari, kellele pakutakse võimalust, hakata kooli bändi tegema. Nad võtavad pakkumise loomulikult vastu. Bändi nimeks sai Monkey House. Esimene esinemine on bändil oma koolis rebasteretsimisel, kus kõigile bänd meeldis ning poisid said sellest hoogu ainult juurde. Nad hakkasid rohkem ka oma muusikat tegema. Markus oli nende seast see eluvend, kes koguaeg käis pidudel, suitsetas, jõi, vahel tõmbas ka narkotsi, tal olid ka kõige halvemad hinded ja mitu korda oli oht, et teda võidakse koolist välja visata. Esso oli poiss, kes oli arg ja vaikne, aga kes väga hästi pilli mängis. Lisaks oli tal pruut, Hele-Mariin kes oli käitumiselt väga esso moodi. Vladi oli eesti-venelane, kes jäi paljudele oma rahvuse pärast ette, aga kes siiski kunagi vastust võ...
Tuleviku kool Minu arvates on tuleviku kool seline, et sa ei peagi kooli minema, kuna sa vaatad kodus arvutist või televiisorist, mida õpetaja räägib ja õpetab ning selle põhjal teed sa konspekti. Kodutöö saadab õpetaja sulle meilile. Kõik õppimine toimub arvutis. Õpikuid, vihikuid ega töövihikuid ei ole. Ning õpetaja näeb kõiki 30 õpilast oma arvutist, mida kõik teevad läbi veebikaamera. Tunnid on samad nagu praegugi kuid osad on ka uued, näiteks lendama õppimine erinevate lendamisvahenditega ning iga tund kestab 45 minutit. Kehalist kasvatust tehakse vabal ajal ning siis räägitakse õpetajale mida sa tegid 45 minuti jooksul ja kui sa midagi ei teinud ja valetasid õpetajale igasugust jama, siis on näha et sa muutud aina paksemaks. Need, kes on õpiraskustega, saadetakse haiglasse ajuoperatsioonile, mis annab tarkust juurde. Kui see operatsioon ebaõnnestub, siis saadetakse need õpilased ...
Milline on kool 20 aasta pärast? Kahekümne aasta pärast on teadus ja tehnoloogia väga palju arenenud. Kõik need arendused on ka täielikult muutnud koole. Kooli uksest sisse saamiseks tuleb alguses panna näpp näpujälje lugeja peale. Kui näpujälg on andmebaasis, siis lastakse õpilane sisse. Kui aga jälg on vale, lükatakse inimene uksest välja. Kohe, kui uksest sisenetakse astub õpilane metall kasti, kus võetakse joped ära ja pannakse sussid jalga. Kui see on tehtud, sõidab kast otse õigesse klassi. Õpilased ei pea enam kandma koolivormi. Igal koolil on kohustatud olema vähemalt jalgpallistaadioni suurune välisõhu ala, kus õpilased vahetundide ajal olla saavad. Sööklatoidud on väga head, kuna igal aastal küsitakse õpilastelt, mida nad tahaksid süüa ja siis selle järgi koostatakse menüü. Selleks ajaks on ka leiutatud tervisele kasulik p...
Koolirõõm ja koolimure Enamus maailma inimestest on koolis käinud, käivad siiani, kuid on ka väikseid lapsi, kes veel pole kooli jõudnud, kuid küll tuleb ka nende aeg. Igal inimesel on olnud või on praegugi koolis oma rõõmud ja mured. Koolis saad endale uusi sõpru ja näed neid peaaegu iga päev, kuid on ka selliseid õpilasi, kes teistega ei suhtle ja on kõrvale jäetud. Koolis on väga mitmeid rõõme, saad endale palju uusi sõpru ja tuttavaid. Väiksemad saavad omavahel mängida, suuremad niisama jutte rääkida. Kui minna esimesse klassi on kõik õpilased väga rõõmsad, sest nad on juba nii suured, et saavad kooli minna. Nad on rõõmsad, et nad saavad õppida ning siis saavad targaks. Tänu koolile saavad nad unistada igasugustest huvitavatest ametitest kelleks saada soovivad. Kuid koolis pole kõik nii lilleline ka, mida vanemaks õpilane saab, seda raskemaks tal läheb. Päevad muutuvad pikemaks, aineid...
Essee teemal Kuidas tehnoloogia areng mõjutab petturlust? Millised on võimalused selle ennetamiseks? Väga raske ei märka, et tänapäeva tehnoloogia areneb päevast päevani. Tänapäeval meil puudub vajadust kodust välja tulla, selleks, et näiteks raha ülekanda või midagi osta. Kõrgetehnoloogia progress ajendas, selleks, et kõik milles on vajadus saab teha Internetis. Ongi petturlus areneb ja muutub ka. Kui näiteks sada aastat tagasi enim arv petukauba oli turul, siis tehnoloogia arenemisega kandunud petiste lemmikkoht Internetisse. Automaatiseeritud süsteemid ei ole ideaalsed, alatasa saab leida haavatusi. Oma kogemusest võin tuua üks näide, mis on seotud petturluse tegevusega. Kõigile on hästi tuttav, selline asi, nagu E-Kool, internetipõhine elektroonne õppeinfosüsteem. Süsteemi tähtsaimaks osaks on klassipäevik, milles on õpetaja poolt sisestatud hinded, tunni sisu kir...
Kuressaare Ametikool Karjääriplaneerimise arvestustöö Essee Koostaja: Maarja Strandson Töö juhendaja: Eveli Kallas Kuressaare 2007 1 Karjääriplaneerimine on väga keerukas otsus ja seda ei saa uisapäisa teha. Näiteks mina palusin abi oma emalt. Tema oli kõigega nõus mida ma ise valin ja meeldib edasi teha. Aga siiski ta eelistas et ma edasi keskkolli läheksin. Veel palusin ma nõu oma kooliõpetajatelt. Sealt tuli palju erinevaid pakkumisi mulle kuhu ma võiksin edasi õppima minna, kuna mul olid põhikoolis väga kõrged hinded siis soovitati mul keskkooli edasi jääda. Kuid minu kunsti õpetaja soovitas mul kunsti edasi õppima minna. Kuna tema arvates oli mul annet, see tuli mul loomulikult ja mulle meeldis sellega tegeleda. Mina tahtsingi midagi uut ja huvitavat proovida ja otsustasin Kuressaare Ameti...
Hommik! Alustuseks tahan tänada selle eest, et mulle sõna anti. Tänane päev on meie kõigi jaoks väga eriline. Meie, abituriendid, oleme õpetajad ja teie meie õpilased. Erinevalt paljude õpilastega koolidest on just teil see eelis, et me kõik oleme omavahel tuttavad ja sõbrad, mis annab teile võimaluse enda soove hõlpsamalt selgitada kuid kõike muidugi, mõistuse piirides. Aga mis päev see täna siis üldse on? Õpetajate päev on tähtpäev, mis on pühendatud meie elu aluskivi ladujatele, õpetajatele. Seda päeva on Eestis juba peetud 1960.-ndate aastate algusest, see päev on jäänud oma vormilt peaaegu täiesti muutumatuks. Tahate te seda endale tunnistada või mitte, aga just õpetajad on need, kes on andnud endast kõik, et teist saaksid targemad, osavamad, hoolivamad, sihikindlamad, kohusetundlikumad, töökamad ja julgemad versioonid teist endast. Nii et palun, teeme kõik õpetajatele enda tänu ja austuse avaldamiseks ühe suure aplausi. Tänase...
Karl Laur s6enA 10.05.09 KAS ON HEAD ILMA HALVATA? Elus käib alati hea halvaga käsikäes ja ometi tahaks loota, et lõpptulemus on kõigil õnnelik. Kuid, kas alati peab tõesti õnneni jõudmiseks kogema nii palju valu? Kahtlusi? Pettumusi? Pisaraid? Lootuste purunemist? Samas, kui kõik oleks alati hästi, kas suudaksime armastusest, õnnest, sõprusest rõõmu tunda või seda üldse äragi tunda? Kas oskaksime ära tunda teist inimest tema õnnetuses ja hädas? Neid küsimusi vaatlen läbi kõikvõimalike inimsuhete prisma - alates kõikehaaravast õnnest kuni sügava hingevaluni välja. Kujutlen maailma, kus iga inimene teab juba sündides, kes on tema jaoks see õige. See ük...
Kõne koolivormi vastu Tervist austatud kuulajad. Tegelikult pole ma siin selleks, et teile peale sundida oma arvamust, vaid pigem sellepärast, et avaldada teile oma mõttemaailma uksed teemale "Koolivormi poolt/vastu.,, Minu seisukoht on selles probleemis rohkem "vastu,, poolt. Ma arvan, et paljud jagavad minu arvamust. Kuid miks pole koolivorm nii aktuaalne tänapäeval? Vanasti kandsid kõik koolivormi ja polnud probleemi. Tänapäeval on kõik rohkem arenenum ja mitmekülgsem, kui niiöelda meie vanaemade aeagadel. Praegu on suur-suur valik muid riideid, mida selga panna. Kas tõesti valiksid sina, noor ja rõõmasameelne koolilaps, lõbusa värvilise omanäolise särgi asemel näotu ühesuguse argipäevase koolivormi ? Mina nii ei arva. Sattusin lugema ühte meie koolis käivat noortele suunatud ajakirja tundRuudus. Seal oli ka artikkel koolivormi kohta, mille ma kodus usinasti ka läbi luges...
Vaba aeg Tere lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Räägin teile, mida kasulikku saaks teha oma vaba ajaga. Õpilased sageli kurdavad, et vaba aeg neil puudub mille tõttu ei saa nad tegeleda oma hobidega. Tegelikkkuses on asi selles kuidas osatakse oma aega planeerida ja mis on number üks pioriteet. Turu-uuringute firma GfK uuringu sõnul veedavad eestlased ka liigsellt aega internetis. Kindlasti on suur probleem viimasel ajal see, et enamus noori veedavad suure osa oma vabast ajast veebiavarustes, seal kas mängides või lihtsalt ringi tuulates. Liigne arvutis olemine võib kahjustada silma nägemist ning rühti. Kannatada saab ka kirjastiil, sest internetis suheldes kasutatakse sageli slängi ning ei kasutata korrektset kirjakeelt. See pärsib ka laste ja noorte omavahelist suhtlemist. Internetis ,,surfamise’' asemel saaksid nad tegeleda palju muuga. Teismeeas peaks esikojal olema kooli lõpetamine, kuid...
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal val...
Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli? Ideaalses maailmas oleks nii , et kõik kes gümnaasiumi lähevad, lõpetavad ka selle, aga paraku nii ei ole. Tänapäeval jätavad paljud noored gümnaasiumi pooleli, aga miks nad jätavad? Kas nad on laisad ja ei viitsi õppida. Või on hoopis kooli keskkonnas probleem. Äkki hoopis tahetakse minna juba raha teenima. Üks peamisi põhjuseid on noorte laiskus. Kui õpilane on harjunud näiteks põhikoolis koduseid ülesandeid mitte tegema, siis suure tõenäosusega see jätkub ka gümnaasiumis. Aga gümnaasiumis enam nii lihtne ei ole ja sellepärast hakkavadki siis ka hinged langema. Ja kui hinded on kehvad, ega siis kaua vastu ei pea. Teine põhjus ongi ka see, et gümnaasiumis ongi osade jaoks liiga raske, ega siis kõik inimesed pole nii targad. Gümnaasiumis nõutakse palju ja sellega kaasnevad pinge ja stress, mis vaevavad tihti õpilasi ja osad lihtsalt ei pea sellele vastu. Nagu Albert Einst...
T imo Tombak G3a Kompromiss kas tsiviliseeritud ühiskonna loomulik käitumisviis või lahingu kaotamine Miks inimene ütleb, et ta ei saa teatud asju teha? Näiteks Timotheus von Bock ei saanud ära sõita põgeneda keisririigist.Timo ei saanud seda teha, kuna ta pidas lahingut keisririigiga. See oli tema enda lahing, keegi teine ei oleks saanud seal osaleda, ainult tema ise. Tema jaoks oli ainuõige olla seal, kus teda sunnitakse, olla kui raudnael keiserriigi ihus. Seda olukorda võib nimetada ka mingil määral kompromissiks - iga osapool nõustub tingimustega, mis põhjustavad talle koos kasuga teatud ebamugavusi, selleks, et teised osapooled nõustuksid tingimustega, mis põhjustavad neile samamoodi ebamugavusi koos kasuga. Timo jaoks oli tegemist kompromissiga, kuna ühelt poolt oli talle vajalik olla nael keisririigis, teisalt oli see talle, kui i...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE....
Minu kirjandite analüüs I. Sisu Gümnaasiumis olen kirjutanud kokku 13 kirjandit. Põhilised teemad on tulevik, eluprobleemid, keskkonnasaaste, andekus, õnn. Hinded olid enamasti kolmed, kuid oli ka üks neli ja üks kaks. Kirjandid on järjest pikemaks muutunud, kuid ka kirjavigu on juurde tulnud. Punktid on enamasti kolmekümne-neljakümne ringis. Kirjanduslikke näiteid ei kasuta eriti. Olen toonud näiteid Sophoklese ,,Kuningas Oidipus", Nabokovi ,,Lolita". Tekstid on tavaliselt teemasse, kuid toodud väiteid ei aruta piisavalt. Mõttet jäävad tihti poolikuks. Pean rohkem oma väiteid tõestama ja järeldama. Ning küsimustele vastused leidma. II. Õigekiri Õigekiri on hinnatud rahuldavaks. Kirjandis on 8-11 kirjaviga. · Häälik Proffesionaaliks - proffessionaaliks · Kokku- ja lahkukirjutamine Keskkonna probleeme keskkonnarobleeme, liiklus vahendid liiklusvahendid, päikese energia päikeseenergia, elekt...
Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unereziim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unereziimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unerežiim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unerežiimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
Mari Murakas 10. A Haridus on vabadus kannatada Vaimne tervis on sama tähtis kui füüsiline tervis. Nende mõlema eest peab inimene hoolt kandma. Sellegipoolest hoitakse ühiskonnas sageli kõrgemal kohal füüsist ning vaimsus ja selle korrasolek näib justkui tähtsusetuna. Ka koolist puudumist ei saa välja vabandada millegi nii ,,labasega", kui seda on näiteks: ,,Vabandan, ma ei saanud täna kooli tulla, mul oli hommikul tunne, et ma ei ela seda päeva üle." Tundub, et igal ühel meist on tutvusringkonnas vähemalt üks inimene, kes igapäevaselt oma vaimse heaolu korras hoidmisega võitlema peab. Koolis on mentaalsete haiguste all kannatajaid märgatavalt rohkem, kui üheski teises hoones või ametiasutuses. Kuidas anda lastele vabadus...
TUNNIKONSPEKT OLGA PRIVALOVA, SKVVM-1 AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine - kommunikatiivsed eesmärgid: õppida rääkida riietest, garderoobist, riieteesemeid kirjeldada 2. Arenemiseesmärgid: 1 Fantaasia, mõtlemise, tähelepanu, vaatlemisoskuse arendamine, üldise silmaringi laienemine, ka lingvistilise silmaringi arenemine, analiseerimisoskuse ja suhtlemisoskuse arenemine 3. Kasvatuseesmärgid: Iseseisv...
Lauseliikmed ÖELDIS * Öeldis on lause tuum. * Vastab küsimusele mida tegema ? * Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses. * Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed. * Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis hari...
Mida tähendab mulle õppimine üheksandas klassis? Me kõik alustame kord esimese klassiga ja lõpetame üheksandas. Kuigi see teekond kestab tervelt üheksa aastat, omandame seal vajaliku hariduse. Kooliteed alustame aabitsaga ja lõpetame paljude erinevate õpikutega, Sellel pikal kooliteel juhtub palju põnevaid ja raskeid seiklusi. Kolmandas ja kuuendas klassis ootavad kõiki tasemetööd, kaheksandas üleminekueksam ja üheksandas kolm riiklikku eksamit. Kuigi see kõik tundub raske, on koolil ka oma head küljed. Koolis on palju sõpru ja mitmeid põnevaid klassiõhtuid. Kindlasti meeldivad kõigile vahetunnid ja erinevad kooliüritused. Koolis tuleb ette hetki, kus tuleb kõvasti pingutada ja õppida. Selle kõige kõrval on kindlasti ka mõned laiskusehetked. Kindlasti on kordi, kus on koju ununenud õppevahendid või tegemata jäänud kodutöid. See ei tähenda, et õpitakse halvasti, pigem on see laiskusest. Esimesed klassid...
annaabi.ee 
