Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas ma käin või õpin koolis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe?
Kas ma käin või õpin koolis?
Mina arvan, et koolis peaks ikka õppima. On see ju ikkagi õppeasutus. Vaid üksikud tunnid , kus ma tõesti ei kuula on näiteks: muusika . Seda aga seetõttu,et käin muusikakoolis ning need asjad on mul juba õpitud.
Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe? Koolis õppimine tähendabki seda, et ma tulen igal hommikul kooli sooviga, et õppida täna midagi uut ja huvitavat. Käimine aga seda, et on teatud kamp inimesi keda absoluutselt ei huvita tema hinded, korralik lõputunnistus, või eksamid.
Tegelikult on selliseid niinimetatud käijaid väga palju. Täiesti julgelt võin väita, et enamus meie klassi poisid on sellised. Nad veavad ennast vaevu kohale, hilinevad tundi üle 10 minuti, istuvad siis enda kohale ning hakkavad siis tegelema hoopis millegi muuga. Kes tegeleb söömisega, kes magab , kes räägib nädalavahetuse seiklustest jne. Ja kui õpetaja julgeb öelda talle, et ära sega või hakka tööle- tuleb sealt vastuseks vaid vihane pobin, et ta ju on tunnis, mida veel vaja.
Minu meelest on koolis õppimine väga tähtis, sest mida paremad hinded ja teadmised sul on, seda kergem on edasi pääseda järgmistesse koolidesse. Minul on plaanis minna tulevikus õppima õigusteadust, sest vähemalt praegu tundub see mulle üsna meelepärane. Tean, et see ei ole kerge ning seetõttu peavad olema mul juba praegu head hinded. Gümnaasiumis ei lööks ma mitte kuidagi läbi kahtede-kolmedega.
Minule isiklikult meeldib väga koolis õppimine, ja seda just uute huvitavate teadmiste pärast. Tegelikult on mul isegi päris kahju nendest kooliskäijatest, sest kui kunagi tekib neil soov hakkata õppima, võib olla selleks liiga hilja . Seetõttu peamegi me juba praegu koolis pingutama, väga.
Lavrikov Keidy- Anet
9.b klass
262 sõna
Kas ma käin või õpin koolis #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keidy-anet lavrikov Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

Minu LÜG mälestusraamat
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga ­ nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli

Ühiskond
ESMAABI-KAS KÕIK SUUDAVAD
3
docx

ESMAABI, KAS KÕIK SUUDAVAD?

Nüüd järele mõeldes oli tol ajal autokoolis tegemist pigem paberimäärimisega, sest kuna see on värsketele juhtidele kohustuslik, siis see tuli lihtsalt läbida. Samuti ka test, oli lihtsalt kinnitamiseks, et õpilane on selle läbinud. Nüüd, kutsekoolis taaskord esmaabi õppima hakates olin ma ausalt öeldes üsna löödud ­ meeles olid vaid tähtsaim (meeldejäävaim?) nagu näiteks see, et kui auto on üle katuse, siis ei tohi inimesi sealt seest välja tirida või liigutada ning et südamemassaaz on suhtele 30:2. Tund-tunnihaaval muutus asi küll tükk maad selgemaks, kuid sellegipoolest oleks ilmselt juba mõni nädal hiljem ohuolukorras asi hirmus keeruline ja segane. Ja tegelikult ei mäletaks ka enam, lisaks tekib ju avariipaigal hirm ja ohuolukorras on ka rahulikuks jäämine ülimalt keerukas. Leian et esmaabi on üks vajaminevamaid aineid. Sa õpid mootorit ­ see toob küll sulle leiva lauale, õpid arvutiõpetust

Keskonnaohutus
Raamat Nullpunkt
20
docx

Raamat Nullpunkt

Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm.

Kirjandus
Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

lapsepõlve ja teises kooliaega. Viimases peatükkis võrdlen enda, isa ja vanaema lapsepõlve ja kooliaega tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Minu vanaema Erna Lebreht on sündinud 29. märtsil 1935. aastal Hansu talus Kuremaa külas Gatsina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. Ta oli lapseeas väga tagasihoidlik. Siis kui vanaema oli just kooli minemas, suri tema ema Ida. Lisaks ühe kuu pärast küüditati sakslaste poolt neid Eestisse. Minu vanaema õppis Eestis kahes koolis. Algul Jõhvi algkoolis, hiljem Jõhvi põhikoolis. Tal olid terve kooliaja vältel hinded head. Hiljem läks ta tööle ETKVLi raamatupidajaks. Ta sai mitmel aastal järjest ametikõrgendust, aga kui ehituskontor likvideeriti tuli ta Võrru elama. Ta abiellus Aljo Nurmega ja nad said kaks imetoredat poega. Kahjuks vanem poeg enam ei ela, kuna ta suri autoavariis, aga noorem poeg elab siiamaani. 3 Minu isa Valev Lebreht sündis 1

Uurimustöö
Nimetu
25
doc

Nimetu

........................................................ 23 2 SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib ­ esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi ­ nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse.

Kategoriseerimata
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

OSVALD: Sina küll ei jää. ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, Laura. OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. Üks jalg on jumala märg. LAURA: Astusin kraavi. OSVALD: Kuuled, astus kraavi. ROLAND: Ma tean. OSVALD: Kui sa tead, miks sa siis ei taha, et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ja... ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina ei või jääda? Keda ma segan? OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te öösel hääletate, mille eest teid öösel autost maha tõsteti, sest siit ei keera ükski tee mujale ära, miks te kõnnite 4 kilomeetrit kõrvalist ja kinnikasvanud teed siia! Kuula hoolega. Mõlemad te siia ei jää. Sina lähed ja teed hommikuni aega parajaks. Võid minna suure tee peale, või lähed paar

Kultuur
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

peale... et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi ja... masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina LAURA: Mul on jalad märjad. ei või jääda? Keda ma segan? ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te ära konutada. öösel hääletate, mille eest teid öösel autost OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk, ma maha tõsteti, sest siit ei keera ükski tee ütlen! On kuradi jama, ma ütlen

Kirjandus
Sportimisvõimalused
25
doc

Sportimisvõimalused

........................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.............................................................................................................

Teadus tööde alused (tta)




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun