Tallinna Ühisgümnaasium Manfred Mletsin Hiiumaa Referaat Juhendaja : Merike Tuisk Tallinn 2009 1 Hiiumaa Hiiumaa on pindalat (1122 km2) teine saar Eestis. Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%. Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad Maastiku eripära Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2). Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart. Hiiumaa kõrval asub Kassari saar. Hiiu ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks muutunud veekogu. Hari kurgus e väinas (10-13 km ) asuvaates sa...
Hiiumaa and Saaremaa Hiiumaa is the second biggest island belonging to Estonia. Its largest town is kärdla. Hiiumaa arose from the water about 455 million years ago as a result of a meteorite impact. It is one of the oldest islands in the world. Around the island there are more than 200 islands and islets that have just risen from the water. Hiiumaa is a very beautiful place with kind and friendly people. The landscape on one end of the island is completely different from the landscape the other. In many languages the island is called ,,Day island". The best known sight on Hiiumaa is the Kõpu lighthouse. It's located on the Kõpu peninsula. It is the oldest lighthouse in the Baltics and the second or third oldest lighthouse in the world that has had the light continuously burning. The other big island that belongs to Estonia is Saaremaa. Saaremaa is approximately as big as Tenerife in Spain. The ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...
Kiili Gümnaasium Referaat Hiiumaa Kairo parts 8b klass Kiili 2011 Contents 1. Hiiumaa 2. Name 3. History 4. Transport 5. Kõpu lighthouse Hiiumaa Hiiumaa (Finnish, Hiidenmaa, German Dagö, Swedish Dagö, Danish Dagø) is the second largest island (989 km²) belonging to Estonia. It is located in the Baltic Sea .north of the island of Saaremaa ,a part of the West Estonian archipelago. Its largest town is Kärdla. Name Hiiumaa is the main island of Hiiu County, called Hiiumaa or Hiiu maakond in Estonian. The Swedish and German name of the island is Dagö (day isl...
Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Loom.02.243 Eestimaa tundmine Eestimaa tundmine: Hiiumaa ringreis Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hiiumaast................................................................................................................................ 4 I päev...................................................................................................................................... 5 II päev..................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus...........................................................
kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõuna suunalist tarandit. 7) Linnus-muistne kaitseehitis, mis koosneb mullast,palkidest ja kividest. 8) Kaali meteoriit põhjustas Saaremaale Kaali Kraatri. Millised muudatused toimusid Eestis peale vallutust? 1.Haldusjaotuses- Põhja -Eesti (Revala, Harju-ja Virumaa)- Taani valdus, Kesk- Eesti ja osa saartest (Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast,o sa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) - Liivi ordu, Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond, Lääne- Eesti ja osa saartest (Enamik Läänemaast , osa Saaremaast ja osa Hiiumaast) -Saare-Lääne piiskopkond, Läti alad- Riia peapiiskopkond. 2.ühiskonna struktuuris- Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma ,aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada 3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma
õpetaja B. Russow poolt kirjutatud alamsaksakeelne kroonika. Kroonikas on kirjeldatud Liivi sõja aegseid südmusi. · Maahärrad Enamvähem sõltumatud valitsejad, kes omasid oma maad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Liivimaa haldusjaotus · PõhjaEesti ( Revala, Harju ja Virumaa ) Taani valdus. · Kesk Eesti ja osa saartest ( Sakala, Mõhu, Järvamaa, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) Liivi Ordu. · KaguEesti ( Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast ) Tartu piiskopkond. · LääneEesti ja osa saartest ( Enamik Läänemaast, osa Saaremaast ja osa Hiiumaast ) Saare Lääne piiskopkond. · Läti alad Riia peapiiskopkond.
Sissejuhatus Hiiumaa - saar Läänemeres, rikas mitmekülgse, ilusa ja puutumatu looduse ning toredate inimeste poolest. Juba ligi 455 miljonit aastat tagasi tekkis praeguse Kärdla linna lähistel meteoriidiplahvatuse tagajärjel kümmekonna kilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast ühe maailma vanima saare. Raske on leida Eestis looduslikult mitmekesisemat paika, kui seda on Hiiu saar. Maastikutüübid ja -pildid vahelduvad suisa peadpööritava kiirusega. Olles ühtviisi kaunid ja miniatuursed, põimuvad nad omavahel kokku just täpselt selleks, et teha Hiiumaast Hiiumaa. Suviti meelitavad pea kõiki kilomeetripikkused liivarannad Tahkuna ja Kõpu poolsaarel. Hiiumaale on teda ümbritsevad väikesaared nagu värvikirevad pärlid kauni naise kaelas. Üle
SAAREMAA SAAREMAA Saaremaa on Eesti suurim saar, mis asub Balti meres Hiiumaast lõuna pool. Saaremaa ainsas linnas, Kuressaares, asub hästi säilinud keskaegne loss. Kiviaiad, rookatused, töötavad tuuleveskid ja koduõlu on märgid, mille järgi saad kindlasti aru, et oled saabunud Saaremaale. MAJUTUS Saaremaal on palju lahedaid majutus kohti! Kuressaare on Eesti SPA pealinn ja on tõenäoliselt maailmas esikohal SPA'de arvult ühe elaniku kohta.
On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Eesti rannikumeri Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes
On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Eesti rannikumeri Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim
Seega on Läänemere süvaosa soolsus 10-15 promilli, pinnavete soolasus 6-8 promilli vesi on kihistunud. See takistab vee vertikaalset segunemist. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes -0,2 kuni -0,4C. Maksimaalne veetemperatuur on juulis-augustis, olles 16- 19C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Läänemere soolsus on umbes 10. 10000g saab soola 1 tonnist Läänemere veest. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jäävas meres on rohkelt laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid, tuntuim on Hiiumadal. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Looded on Läänemeres alla 10 cm, lainekõrgus 1-2 m. Läänemere põhjataimestik on liigivaene vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on
Kõige kiiremini toimub maakerge Hiiumaal umbes 23 mm aastas Saaremaa lõunarannik, Pärnumaa rannik ja Narva lahe rannik ei kerki peaaegu üldse, Ruhnu saar aga vajub. Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis umbes 3000 aasta pärast on LääneEesti saared mandriga kokku kasvanud ning üksnes Väinamere kõige sügavamates kohtades on säilinud mõned väikesed järved. Ilmselt on ka Liivi laht järveks muutunud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 1520 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome
pidada oma kaitsepühakuks. Palvetajale toovat Apollonia kergendust nii hambavalu kui ka muude luuvalude puhul. Tänini on säilinud vaid üks keskaegne P. Apollonia kujutis Tallinnas. See on Niguliste peaaltaris koos teiste varakristlike märterneitsite Barbara, Dorothea ja Kateriinaga. Eesti rahvakalender on Püha Apollonia näiliselt unustanud, kuid luuvalupäeva kombed viitavad, et katoliikluse ja õigeusu pärandina juurdunud kombed olid veel hiljuti elujõulised Hiiumaast Setumaani. Püha Apollonia poole pöörduvad nii hambaarstid kui ka hambavalus vaevlejad. Kristlikus kunstis on Apollonia tunnusmärgid hammas ning tangid. Pärimust: Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa. Reigi Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda). Kui tuhkapääva teed, siis riie läheb tuhakarvaseks, kui luuvalupääva, siis
juba umbes 11 000 aasta tagasi. Hiiumaa kaugus mandri-Eestist on 22 km ja naabersaarest Saaremaast 6 km. Rootsi rannikuni läänes jääb umbes 250 km ning Soome rannikuni põhja pool 120 km. Kaugus lähimate pealinnadeni on: Tallinn 120 km, Helsingi 180 km, Stockholm 240 km ja Riia 270 km. Puhkus Hiiumaal Saarele pääsemiseks on mitu võimalust - lihtsaim neist on praami või lennukiga, eksootilisem ja närvekõditavam viis on talvel mööda jääteed sõita. Hiiumaast maagilisemat paika leida on keeruline. Mõnule pikkadel liivarandadel, külasta uniseid külakesi või avasta sisemaa sügavaid metsasid. Hiidlased on rahumeelsed ja sallivad. Nad elavad looduslähedast elu ning räägivad oma keelt - Hiiu murre ei ole isegi mandrieestlastele lihtsasti arusaadav. Hiidlaste visiitkaardiks on aga nende huumorimeel - neile meeldib eneste üle naerda ning nad armastavad igat sorti anekdoote, saarlastega seotuid eriti.
kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. 5 Liivimaa haldusjaotus- · Põhja -Eesti (Revala, Harju-ja Virumaa)- Taani valdus. · Kesk-Eesti ja osa saartest (Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast,o sa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) - Liivi ordu. · Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond · Lääne-Eesti ja osa saartest (Enamik Läänemaast , osa Saaremaast ja osa Hiiumaast) -Saare-Lääne piiskopkond. · Läti alad- Riia peapiiskopkond NB! Stensby lepinguga läks Järvamaa Taanilt Liivi ordule. NB! Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Taani oma valdused Liivi ordule.
aastas . tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad . Umbes nii oli asi Antsulusjärve lõpus ja Mastogolaier mere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Saaremast ja Hiiumast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m.
Hanerahu ehk Anerahu on 1,2 hektari suurune asustamata laid Vinameres Hiiumaast kagus. Saar asub Phalepa valla territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevndisse. NIMI: Uuematel Nukogude-aegsetel kaartidel ja ka mitmetel 1990ndate kaartidel kasutatakse nimevormi "Anerahu", maastikukaitseala materjalides aga "Hanerahu" ning vanematel venekeelsetel kaartidel "?????????" vi "?????-????". Nhtavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede jrgi. Saar sai nime ajal, kui ta oli veel krgveega mneti leujutatav.
noorimast õest ja piimavahust. Järvesuu poiste brigaad- 11lehekülge luuletusi jääst, kevadest, äikesest, randadest, jürikuust, tööst ja tütarlastest. Et õunapuud õitseksid- 15lehekülge loodusest, tuultest, pöldudest, vabadussõjast, õhtutest rannas, pilvedest ja merest. Mere ja taeva vahel- 54lehekülge merepealsest elust, meremeestest, saartest, kalameestest, töödest, tormidest, põhjatuultest, kaladest-silkudest. Merelaulud. Tormipoeg- Hiiumaast Luuletusi oli nii vaba- kui riimivärsilisi, eepilisi ehk jutustavaid kui ka lüürilisi ehk hingestatud ja emotsionaalne. Esines ka sonetti. Luuletusest Viimane laev on saanud laul, mille esitajaks on olnud Kait Tamra. Pärast surma ma saan oma laeva, Pärast surma ma laeva....(4x) mille tulesid ise ei näe. Olles elus ma palun su käest: Enne seda, mu kallis, sain taeva ära iial mind minema aja ja õitseva maa sinu käest
P ärast Muistset vabadussõda 1227. aastal jagati Eestimaa 4 võitja vahel. Eestis ja Lätis vallutatud alad kokku olid tuntud Liivimaana. Põhja-Eest alad olid tuntud Eestimaana. Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi
3 mille soolsus on 1015 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 68 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. Eesti rannikumeri Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahnusi. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 1617 °C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 1819 °C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel
.............................................. 4 Loomastik..........................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 7 Sissejuhatus Vormsi ( joonis 1.1) on Eestis suuruselt neljas saar pindalaga 93 km2. Saar asetseb Väinameres, teda lahutab Noarootsi poolsaarest ligikaudu 3 km laiune Voosi kurk ja Hiiumaast 11 km laiune Hari kurk. Vormsi juurde kuulub üle 40 väikese saare, millest suurem osa paikneb saare lõuna- ja kirderannikul. Vormsi saare pikkus läänest itta on ligikaudu 16 kilomeetrit, suurim laius on 9 kilomeetrit. Rannajoone pikkus on 99,82 km. Vormsi on metsarikas ja
meelelahutuseks sadadele turistidele iga päev ja see on ka hea koht vabaaja veetmiseks. Piiskopilinnuses saab uurida vanu relvi, keldreid, jõudu katsuda mõõgavõistluses, vibu lasta, malet mängida, korraldatakse festivale, pulmasid, matuseid, kontserte ja palju muud huvitavat. Varemetes kapiitlihoone ehk väike linnus,19.sajandi joonistus. HAAPSALU PIISKOPILINNUS AJALOOSÜNDMUSTE JÄLGEDES 1228.a. Moodustas Riia piiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning teistest väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille keskus asus esialgu Lihulas, hiljem Vana-Pärnus. Mis 1263.a. hävitati ning siis otsustas piiskop Hermann I Buxhöwden rajada aastatel (1262-1285) keskuse Haapsallu kuhu algul ehitati peakirik ja siis hakati rajama piiskopilinnust.Siin oli hea sadamakoht ning liivane neemik. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse maaala
On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Eesti rannikumeri Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes
aristokraadid ja loomingulised inimesed, elanud ja töötanud baltisakslased. Kõik eelpoolnimetatu on jätnud jälje Haapsalu arhitektuuri, elu-olusse, tänavapilti, huviväärsustesse, traditsioonidesse. Haapsalu Piiskoplinnus Haapsalu piiskopilinnus on Eesti keskaja kindlusarhitektuuri tähelepanuväärne mälestusmärk, mille sajanditetagusest hiilgusest on säilinud vaid varemed. 1228. aastal moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille esimene keskus asus Lihulas, seejärel Vana-Pärnus, mille leedulased aga maha põletasid. Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati peakirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse territooriumi. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etapis, vastavalt relvastuse arengule.
4 LÄÄNEMERI Eestit piirab põhjast ja läänest Läänemeri ning selle osad -- Soome ja Liivi laht. Riigi territoriaalvete laius on 12 meremiili, s.o. umbes 22,2 km. Eesti rannajoon on enamasti tugevasti liigestunud, mandri rannajoone pikkus on 1242 km, saartel 2551 km (sh. suurimal saarel Saaremaal 854 km). Kokku on Eestil ligikaudu 1500 meresaart. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahnusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiu madalat (varem tuntud ka Neckmansgrundi nime all), kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti (Mustpank, Uuskuiv) on ka Saaremaast ja Vilsandist 15 20 km kaugusel läänes. Põhjapoolsemad neist on piki Muhu ja Saaremaa põhjarannikut kulgeva
(veetõkkelinnust), Vana-ja Uue-Kastre. ● Tartu–Põltsamaa ajaloolise maantee ääres Amme jõe alamjooksul asus võimas Kärkna kindlusklooster. Piiskopkond lõpetas oma tegevuse Liivi sõja ajal. 6 1.4 Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne Piiskopkonda1228. a moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare-ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna. Piiskopkonna korraldus oli sarnane Tartu piiskopkonnale. Piiskopkonnaresidentsid on asunud: ● Lihulas, kuhu Orduga kahasse ehitati kivilinnus. Ordu sai ka ¼ piiskopkonna maadest. ● Püüdes vältida tülisid mõjuvõimsa Orduga, viis piiskop 1251. a residentsi üle Vana-Pärnusse, mille leedulased 1263. a põletasid maatasa. ● Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati toomkirik ja hakati
kus kehtib üks ja sama kellaaeg vööndiaeg. Ajavööndeid on 24. Ajavööndi laius on määratud pikkuskraadide arvuga (360°/24h=15°). Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi meridiaanist lähtuvalt: sellest meridiaanist 7,5° itta ja 7,5° läände jäävas vööndis kehtib Greenwichi kohalik päikeseaeg ehk maailmaaeg. Järgmised vööndipiirid tulevad iga 15° järel: 22,5°, 37,5° jne. Selliselt arvutades jääks osa Saaremaast ja Hiiumaast muust Eestist erinevasse ajavööndisse. Et lihtsustada aja arvestamist ühe riigi piires, loetakse ajavööndite piirideks mitte meridiaane, vaid riigi- (näiteks Eesti ja Venemaa vahel) ja halduspiire (näiteks Ameerika Ühendriikides ja Venemaal) Geoloogiline aeg Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogiline aeg on inimesele hoomamatult pikk ajavahemik, mis hõlmab
loodud hulgaliselt Eestis pakutakse palju pakkudes palju looduskaitsealasid (15 tk) erinevaid tooteid, mis huvipakkuvat ja hoiualasid (17 tk) on seotud meie informatsiooni, mida on kaitsmaks unikaalse lehte on lihtne kasutada looduskooslusi. kultuuripärandi ja ja tekitab sihtkoha vastu Suuremat osa Hiiumaast loodusega. Näiteks huvi. Minu arvates Tootevalik katab mets. Saare erinevad loodusreisid ja vastab tootevalik vastavalt taimestik on liigirikas kultuuripärandiga täielikult visioonile. visioonile ligi 1000 liiki soontaimi, seotud reisid Peipsi Piirkond tundub olevat neist palju haruldusi. järve äärde, Võrumaale, väga huvitava ja Omanäolise Saartele jne
Osa varasemaid kuivi alasid taas vee alla (ka Pulli asula) Jõgedega merre kantud liiv paisati sisemaale (Rannametsa, Häädemeeste) Kliima atlantiline, soe, niiske Suur-Belti kohalt väljavool ookeani Vee alt osa Saaremaast. Litoriinameri (8000-4000) Veetase madalamühtlustus ookeaniga praegusest vaid ca 2 m kõrgem. Seetõttu soolase vee sissetung Kõige soolasema veega Läänemere staadium (15-18) Taani väinade kitsenedes meri magedamaks Vee alt osa Hiiumaast, Saaremaast, Muhumaast ja Lääne Eestist. Limneamere staadium (kestab preguseni) Limuse Lymneaea peregra baltica järgi Kujunenud saari ja poolsaari (eriti Lääne-ja Põhja- Eestis). 9. Maastike hindamise indikaatorid 1. KULTUURILIS-AJALOOLINE VÄÄRTUS 1) Traditsiooniline kultuurmaastik 1. Maastiku struktuuri indikaatorid: Maastiku struktuuri muutused punkt-, joonja pindelementides. Hinnatakse eelkõige aerofotode alusel. Maakattetüüpide muutus. Meetod: kaugseire.
Meister on suurepäraselt ja maitsekalt osanud siduda skulptuuri arhitektuuriga, tema jaoks oli see midagi enesestmõistatavat. Kui Karlil ei olnud midagi projekteerida siis ta maalis. Ta oli peamiselt akvarellist. 1920-ndail aastail loob huvitava Schveitsi akvarellide seeria. Need on kerges, korrektselt õhulises katmismaneeris läbiviidud tööd. Tema akvarellid pole pelgalt arhitektuurijoonised, neis on maalilist värskust ja elavust . Ta on loonud akvarelle ka Saare-ja Hiiumaast, on jäädvustanud Tallinna Toompead ja all-linna kirikute torne. V.Raam on nimetanud teda esimeseks laiahaardeliseks arhitektuurimaastiku viljelejaks Eestis. Aga ta on jäädvustanud ka vanu talumaju, kõige enam aga Eestimaa kaunist loodust. Karl Burman oli veel 80 aastasenagi reibas ja töövõimeline, kes koos rõmsameelse abikaasaga reipalt polkat tantsis. Huvitav fakt – ta oli ka A.H. Tammsaare naisevend. K. Burmani akvarellitöö K
Hinnus- koormise variant, naturaalmaks. Teotöö- kindel töö, mida tuli teha mõisa jaoks. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik. Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustati otse paavstile alluv vaheriik taanlaste ja sakslaste vahendusel. Stensby leping 1238- Revala, Harju-ja Virumaa ( Tallinn, Rakvere, Narva) Taani valdusesse. Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast (Uus-Pärnu, Viljandi, Paide) läks Liivi ordule. Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast (Tartu) jääb Tartu piiskopkonnale. Enamik Läänemaast ja saartest (Haapsalu, Vana-Pärnu) jääb Saare-Lääne piiskopkonnale. Läänisuhted- aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile , mis pärandus isalt pojale. Maa-aadel- vasallsuguvõsade haaramine rohkem maad endale. Taani hindamisraamat 1241- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide.
Hinnus- koormise variant, naturaalmaks. Teotöö- kindel töö, mida tuli teha mõisa jaoks. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik. Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustati otse paavstile alluv vaheriik taanlaste ja sakslaste vahendusel. Stensby leping 1238- Revala, Harju-ja Virumaa ( Tallinn, Rakvere, Narva) Taani valdusesse. Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast (Uus-Pärnu, Viljandi, Paide) läks Liivi ordule. Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast (Tartu) jääb Tartu piiskopkonnale. Enamik Läänemaast ja saartest (Haapsalu, Vana-Pärnu) jääb Saare-Lääne piiskopkonnale. Läänisuhted- aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile , mis pärandus isalt pojale. Maa-aadel- vasallsuguvõsade haaramine rohkem maad endale. Taani hindamisraamat 1241- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide.
selle lagundamisel tekib hapnikupuudus. Reostavad ka raskemetallid, elavhõbe, plii, kaadmium jne. 21. Eesti rannikumere parameetrid (erinevus piirkonniti). Rannikumeri on enamasti madal (Gotlandi nõos 246 m). Soome lahes ulatuvad sügavused 135 m-ni, Liivi lahes 60-65 m ja Väinameres 5-24 m. Madalamates osades Väinameres ja Liivi lahes soojeneb vesi põhjani. Ka miinimumtemperatuurid tekivad varem ning püsivad kauem ja meri on pikka aega jääs. Saaremaast ja Hiiumaast läände jääv meri on sügavam ja soojeneb suvel aeglaselt, talvel aga kattub harva jääga. Jäätub –0,2 kuni -0,4 juures. Suurim Eesti rannikumere soolsus on Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul (6-7 ‰) ja Soome lahe lääneosas (6 ‰). Magedam on vesi Väinameres ja Riia lahes (5-6‰). 22. Eesti veebilanss. Maksimaalne on veetase (5-10 cm üle keskmise) suve lõpul ja sügisel ning minimaalne (10-20 cm alla keskmise) kevadel. 23
kilomeetri pikkune sildtamm. Bahreini nimi tuleb araabiakeelsest sõnast bahr, mis tähendab merd. Enam tõlgitakse seda kui "kaht merd". Bahreini saarestikule kinnitus see nimi tõenäoliselt alles millalgi pärast 15. sajandit, vanad kreeklased tundsid neid saari Tylose nime all ja araablased Awali nime all. Bahreini kogupindala on 665 ruutkilomeetrit. Umbes sama suur on maailma riikidest Singapur. Eestiga võrreldes võib öelda, et Bahrein moodustab umbes kaks kolmandikku Hiiumaast või on veidi suurem kui kolm Muhumaad. Bahreini rannajoone pikkuseks on 161 kilomeetrit. (Bahrain Overview 2012) Bahreini pinnamood on valdavalt tasane. Enamust riigi pindalast katavad kuivad kõrbetasandikud ja haritavat maad on vaid 2,82%. Jõgesid ega järvi saartel ei ole. Saarestiku kõrgeim punkt, 134 meetri kõrgune Jabal ad-Dukhan ehk Suitsumägi asub Bahreini saare keskosas. (Bahrain Geogprahy 2012) Bahreinil on ariidne kliima
janduse filosoofilisemas tiivas tihti rõhutatud mõttega looduse imelisusest. Hiiumaa rannikust ja laidude kargest loodusest on Jüssi eeskujul sõna ja pilti seostavaid fotoalbumeid avaldanud aastaid Hiiumaa laidude kait- sealal töötanud Tiit Leito. "Aastaring laidudel" (1984) ning "Vaikuse vär- vid" (1994) esitavad laiuloodusest inspireeritud kirjeldusi ja mõtisklusi, aeg-ajalt tõuseb esile ka "inimene silmitsi metsiku loodusega" ehk wilder- nessi-romantika. Hiiumaast ja Hiiumaa laidudest on kirjutanud botaanik Haide-Ene Rebassoo (1972; 1975); tema tähelepanu all on taimkate, aga ka linnud sedavõrd, kui nad ökosüsteemis toimivad taimeseemnete levitaja- tena. Et arvukate mainimist leidvate taimeliikide kooslusi, väljanägemist, lõhna, lopsakust ja teisi omadusi vaimusilma ette manada ning autori emotsioonidest osa saada, peab lugejagi olema päris hea taimetundja. Rannaäärsete alade kirjeldustest on esileküündivad veel Jüri Piigi
o. ka meie rannikulesta on vôimalik meristiliste tunnuste kombinatsiooni alusel käsitleda alamliigist väiksema geograafilise süstemaatilise üksusena natio baltica (Mikelsaar, 1984). Viimase piirides on sigimisbioloogiliselt eraldatavad 2 rassi: süvikukudulest (P. flesus trachurus natio baltica infranatio pelagicus) ja rannikukudulest (P. fl. tr. natio baltica infranatio sublitoralis) (Mikelsaar, 1957; ref. Mikelsaar, 1984). Süvikukudulestad koevad Gotlandi süviku piirkonnas kuni Hiiumaast lääne pool olevate aladeni, teise rassi lestad rannikumadalatel 4-22(27) m sügavusel, peamiselt Soome lahe keskosa poolsaarte ja saarte tippudes 26. pikkuskraadist lääne pool, ka Soome edelaranniku vetes ning tôenäoliselt paiguti ka meie läänesaarte rannikupiirkondades. Süvikukudulestad koevad normaaltingimustes aprillis-mais, rannikukudulestad, vähemalt Soome lahes, hiljem, peamiselt mais-juunis. Süvikukudulestade mari on pelaagiline, rannikukudulestadel ainult väga lühikese
Väga levinud on plaatja e. kildalise tekstuuriga kivimid - kildad (vilgukilt, granaatkilt, kloriitkilt jt.). http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_kivimid.htm ja loengukonspekt 3.7. Eesti maavarad. Põlevkivi. Põhiline energeetika maavara Eestis. Koosneb 50% orgaanilistest ainetest ( vetikad). Ei esine puhtal kujul, vaid on segatud paekiviga. Eesti põhilised maardlad: Paldiski; Kohtla-Järve; Jõhvi; Tapa. Diktüoneemaargilliit Esineb Hiiumaast Narvani. Lasub fosforiidi peal. Kasutada saab komplekselt koos fosforiidi kaevandamisega. Maavarana kasutamine on tõkestatud mitme asjaoluga: - kütteväärtus väike (kõrge tuhasus) - püriidi (FeS2) sisaldus, mis laguneb põletusprotsessidel vääveloksiidseks gaasiks ning põhjustab atmosfäärisaastet - argilliidi väljastamine aherainena fosforiidi pealt puistangusse pääseb temasse õhuhapnik ning võib põhjustada kivimi isesüttimise.
annaabi.ee 
