4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine 14.mai1948 Kuuepäevane sõda 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase
lõunapoolne osa USA kontrolli all. Okupeerivate riikide poliitika erinevused viisid kahe riigi kujunemiseni 1948- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Lõuna-Koreas turumajandusliku orientatsiooniga Korea Vabariik. Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung (1912-1994) sellega ei nõustunud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt. Moskva nägi selles võimalust laiendada oma mõjusfääre Aasia suunal. Sõda puhkes 1950 Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. Neid toetasid kommunistliku Hiina "vabatahtlikud" ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 7 sõjaliselt ÜRO väed, milles lõviosa moodustasid USA üksused. 1951 rinne stabiliseerus 38
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises.
Ajalugu 25 1945. a algas hiinas taas kodusõna, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saartel. 1949. a kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. 1950. a muutus hiina majanduses juhtivaks riiklik sektoriks. Kommunistliku Hiina ajaloo perioodide kohta : 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine- KP esimees Mao Zedong uue valitsuse tegevusplaan sotsialismi ehitamine- mauism, sp kommunistliku õpetuse Hiina suunda. 1958 Suur hüpe eesmärk : kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga tulemused : tööstustoodangu järsk vähenemine. 1966 kultuurirevulutsioon eesmärk : suruda maha rahulolematus- tulemus : tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1976 võimuvõitlus eesmärk : teha Hiina võimsamaks riigiks maailmas tulemus :
a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA
siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis
kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. 1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna- Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid.(Kennedy paindliku reageerimise poliitika) 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. (Džunglisõjas USA sõdurid oskamatud, sõjavastane liikumine häälestas USA vastu). 1969.a. sai presidendiks R.Nixon, kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide (eeskätt NSVL ja Hiin aga)
Nad pidasid neid riike võrdselt süüdi võidurelvastumises ning maailma pingelises olukorras. · Jääda eemale sõjalis-poliitilistest blokkidest. · Desarmeerimine ja rahulik kooseksisteerimine. · Riikide sõltumatus ning koostöö võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasulikkuse alusel. · Kaotada kolonialism · Kaotada riikide majanduslik ebavõrdsus 6. Millal ja kelle poolt loodi Hiina RV? Kes sai Hiina juhiks? 1949. aastal kommunistide poolt. Hiina juhiks said Mao Zedong. 7. Selgita(võimalusel ka ajaline määratlus): Suur hüpe 1958. kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Et seda saavutada, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati. Rahvakommuun ühismajand, kus kõik tootmisvahendid ühistati. Kultuurirevolutsioon 1966-1967. Zedongi tegevus, mis pidi maha suruma vastuseisu ja rahulolematuse Mao Zedongi suhtes
Merilin Pärna 9.D Hiina Merilin Pärna 9.d Kommunstiliku hiina tekkimine 1945. a algast taas Hiina kodusõda 1949. a 1. oktoobril kuulutati välja Hiina Rahvavabariik juhiks sai Mao Zedong Riigis alustati kiiret sotsialismi ehitamist Isikukultus Mauism Suur hüpe Kuulutati välja 1958. a Mao Zedongi poolt Kommunismi ülesehitamine võimalikult kiire ajaga 1959. a tunnistati läbikukkumist, kuid maoistid seda ei tunnistanud Tulemus tööstustoodangu järsk vähenemine ja segadus põllumajanduses Algas ka näljahäda ja vastuseis Töötati välja agroteadus Kirjanikel kästi kahe- kuni kolmekordistada romaanide toodangut Kõrgkoolid said uue õpikud Kultuurirevolutsioon 1965
· 1945.a. augustis alustasid Jaapani vastu sõjategevust ka NSVL väed, sundides Mandzuurias asuvad Jaapani väed kiiresti kapituleeruma. Teise maailmasõja lõppedes andis NSVL nende kätte langenud jaapanlaste relvastuse Hiina 4 kommunistide kätte, eesmärgiga laiendada oma mõjusfääre lisaks Ida-Euroopale ka Aasias. · 1946.a. puhkes Hiinas avalik kodusõda kommunistide (keda juhtis Mao Zedong ning kes said NSVL-ilt sõjalist ja majanduslikku abi) ning Guomindangi vahel (keda toetas USA). Seega oli külma sõja vaatepunktist tegu tüüpilise konfliktiga, kus ida ja lääs ei sattunud küll otsesesse sõjalisse konflikti, vaid sõditi teineteisega liitlaste kaudu. · Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis seejärel riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949.a. sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi
igapäevaelu? Berliini müür Kahe Saksamaa kujunemine 1949 olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV- ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitleti SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestati igasugused suhted (e SLV pidas ennast saksa rahva ainsaks seaduslikuks esindajaks). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine “kommunistlikust paradiisist” Lääne-Saksamaale. 13.augustil 1961 alustas SDV ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri)
UNGARI ÜLESTÕUS:1956, toimuis budapestis poolas meeleavaldus, mis kasvas üle vastuhakuks.tänavale saadeti nsvl tankid , kuid needki ei suutnud ülestõusu maandada. Nimeti samal ajal ametisse uus valitsus Imre Nagy juhtimisel., kes lubas üles ehitada demokraatia ja sõlmis kokkuleppe et nsvl väed viiakse budapestist välja.nsvl väed ründavad budapesti. Ungarlased pöördusid abi saamisekd ÜRO poole. Vastupanu suruti novembri kskpaigaks maha. Nagy poodi ülesse. 9.Mao Zedong ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1 okt 1949-Hiina rahvavabariik. 1946-1949 hiina kodusõda. Kommunistid alustasid kodusõda kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e Guomindangi vastu. Kommunistid saavutasid edu. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik. Võim hiinas läks kommunistide kätte ning 1949.a kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 10.NATO, Euroopa liit, ÜRO. VLO. vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), -1948.a sõlmisid
· tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L- Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W.Brandti uus idapoliitika suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga: · lepingud Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liiduga · SLV-SDV suhete aluste leping (72) d) Lääne-Berliini küsimuse lahendamine 4 võitjariigiga (71):
gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh Eesti,Läti ja Leedu. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega moodustasid 1955.aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve all peeti silmas eriti kommunistlikke rühmitusi,kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Marshalli plaan on USA välisministri Georg Marshalli väljapakutud kava,mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Marshalli plaan kui ka Trumani doktriin pidid andma USAle eelise võitluses NSVL'i ja kommunismi vastu. 3
vastupealetungile, jõudis omakorda Hiina piirini. Rinne stabiliseerus sõjaeelsel eraldusjoonel (38. paralleel). Sinna jäi ka piir püsima. Nii et sõda lõppes tulemusteta. Hukkus 3 miljonit korealast. Korea sõda ajendas sotsialistlikke riike 1955 looma VLOd. Korea sõja mõjul võeti 1954 Saksa Liitvabariik NATOsse (SLV ühines NATOga Pariisi kokkulepete alusel). 2) Suessi kriis 1956 Ajalugu: Suessi kanal (168 km) ühendab Vahemerd ja Punast merd, on Aasia ja Aafrika piir. Kanal avati 1869. Kuni 1956 oli kanal Inglismaa kontrolli all, Egiptus sai kanali tuludest vaid 7 %. 1952 sai Egiptuses võimule (1956 sai presidendiks) Gamal Abdel Nasser. Egiptus kuulutas end sotsialistlikuks riigiks (kus ametlik usk oli islam). Egiptus oli üsna NSV Liidu-sõbralik, see ei meeldinud lääneriikidele. Kuna lääneriigid ei andnud Egiptusele raha Assuani paisu ja hüdroelektrijaama rajamiseks, riigistas Egiptus Suessi kanali, et kõik sealt
osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. · Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." · Trumani doktriin Tähistab poliitilise olukorra muutumist. Ebaõnnestumine Kreekas näitas, et Suurbritannia kui suurriigi aeg on möödas, ja Ühendriigid tõotasid astuda kommunismi vastu kõikjal maailmas.
asepresident ja 33. president. GEORGE MARSHALL oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik. George Marshall teenis Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Teise maailmasõja ajal kuulus Marshall liitlasvägede juhatusse.1947–1949 oli Marshall Ameerika Ühendriikide riigisekretär ja 1950–1951 kaitseminister. 1949 nimetas president Truman Marshalli USA Punase Risti presidendiks. CHANG KAISHEK Ta oli Hiina Vabariigi president 1948. aastast kuni surmani. MAO ZEDONG oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976.Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Hiinas omistatakse Maole see teene, et ta esimest korda pärast oopiumisõdu ühendas (peaaegu kogu) Hiina ilma välismaise mõjuta. Samal ajal kritiseeritakse tema poliitikat, sealhulgas majanduspoliitikat. 4. NIMETA ,ISELOOMUSTA, KIRJELDA VM II MS TAGAJÄRJED 2
poodi isegi üles. 14.Breznevi doktriin. Selle mõju. Breznevi doktriini all tuntakse Leoneid Breznevi avaldust, kes kuulutas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus. Breznevi doktriin oli masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude reziim muutub mõistlikumaks. Pettumuse avaldamiseks oli dissidentluse tugevnemine. 15.Pingelõdvendus 1970.aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnadega oli kommunismi levikule ägedalt vastu seistud, tegelikult ei suudetud aga kommunismi levikut peatada. Lääneriikides levis seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb leppida sellega koos eksisteerima. Lääs oli saanud mitmeid tagasilööke, majanduslik olukord oli halb. NSVL tundus aga tugevnevat. Pandi algus pingelõdvendusele ehk suhted NSVL ja lääneriikide vahel hakkasid paranema. Esimestana asusid NSVL ja teiste
Valitses 1403-1424. Teine väga võimas keiser. Vahepeal ei teinud väga midagi erakordset. Võimukas valitseja. Riik muutus jälle arvestatavaks võimsaks riigiks. Tehti autoritaarsete meetoditega, pehmendused, mida Jianwen tahtis sisse viia, olid kohe unustatud. Yongle ajal rahvusvaheline tugev, enne keisriks saamist Hiina põhjapiirkonnas väejuht. Peale troonile minekut otsustas pealinna viia Pekingisse, kuhu see ka jäi(v.a mõnikord jälle Nanjingis, nt Chiang Kai Shieki ajal). Miks Pekingisse? Sest põhjapiirkondades rohkem liikumisi, tahtis rohkem kontrollida seda piirkonda, seal asusid militaarsed väed. Pealinn kolis põhja, et nedel silma peal hoida. 1420 aastal. Hakati ehitama võimsat keisri paleed – Keelatud Linna. Suurim turistiatraktsioon praegu. Alustati Mingi ajal, jätkati järgmise Jingi dün. ajal. Kokku hõlmab keelatud linn 300 ha maad. Ehitatud rangelt ristküliku vormis, ümbritsetud müüriga
RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled
RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled
RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled
RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled
Indoneesiale oli laastav. Kogunes suuuuuuuuuuur välisvõlg, majandus feilis, riigisüsteem korrumpeerus. Indoneesia kahjuks olid seal ka kodusõjad ja riigipöördekatsed. 3. Mao Zedongi algatatud "suure hüppe" eesmärk oli Hiina ülikiire arengu saavutamine nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. Loobudes NSV Liidu pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV-le oma arengutee (st.mitte järgida Moskva poliitikat ja suuniseid). 1965.a. algatas Mao Zedong nn.suure proletaarse kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli: - ametlikult "linna ja maa, vaimse ja füüsilise töö, tööliste ja talupoegade vahelistevastuolude kaotamine" - tõeliseks eesmärgiks oli aga Mao poliitiliste vastaste kõrvaldamine võimult (loosungiks "tuld staapide pihta") ja oma isikuvõimu suurendamine pmst mõlema eesmärgiks oli Mao võimu suurendamine ja selle hoidmine, lihtsalt nende erinevate teiste eesmärkidega varjati see rahva eest ära. Lk 73 4
"2007. Saksamaa läks põhja ja Pr. lõunasse. Vahemeremaade liidu nõrgim lüli on iraan. tosudi hakati panema põhjapoole ja vaadati, et võiks minna läbi musta mere. tänaseks on lahendatud nii, et saksamaa ja prantsusmaa osalusel tuleb venemaa ja prantsusmaa ühine toru southstream mitte nabuco. ehk need kolm riiki on omavahel ühendatud mööda torusid meres. ja suur osa euroopast jääb mängust välja. EL asju otsustavad Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa. Saksamaa välispoliitika denatsifitseerimine ida ja lääne saksamaal. Jagati kategooriatesse. ida saksamaal käis ühe malliga, võrdselt karistati. Põhiseaduse lääne saksamaale kirjutasid ameeriklased? saksamaa saab jagada sotsiaaldemokraatlikeks ja kristlikud erakonnad - suured mõjurid. Sm sotsiaaldemokraatlik partei ja Sm kristlik partei taastati peale 2. MS. Erinevus: kristlik, keda juhtis konrad Adenauer, peamiseks suunaks oli Lääne sm kiire
McVeigh surma. 27.juulil 1996 plahvatas Atlanta olümpiamängude ajal naelpomm Olümpiapargis- surma sai 1 ja vigastada ~100 inimest. 11.septembril 2001 ründasid arvatavad islamiterroristid reisilennukitega Maailma Kaubanduskeskust New Yorgis. Hukkus üle 3000 inimese (osad lennukis, mis oli terroristide poolt kaaperdatud ning mis lasti USA õhujõudude poolt alla). Väidetavalt kukkus üks lennukitest ametlikel andmetel ka Pentagonile (USA kaitseministeeriumi hoone). USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940.aastate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik.
25. juunil 1950 tungis Põhja-Korea NLi materiaalsel ja tehnilisel toetusel Lõuna-Koreale kallale. Kolme kuuga suruti KV väed poolsaare lõunatippu, kiire taganemise põhjuseks oli sõdurite halb väljaõpe ja varustus ning USA hilinenud abi. Kuid septembris alustasid KV sõjavägi ja ÜRO egiidi all tegutsevad USA väed vastupealetungi ning pärast Incheoni dessanti jõuti kahe kuuga Hiina RV piirini. Kartes sõja levikut Hiinasse, otsustas Mao Zedong saata oma sõdurid lahingusse ÜRO vägede vastu, lüües neid Chosini lahingus novembris-detsembris 1950. Seejärel hakkas sõjategevus venima, pideva vastastikku pommitamisega pühiti maa pealt enam-vähem kõik Korea linnad, Ameerika väejuhatus kaalus tõsiselt Kirde-Hiina linnade ja sõjaväebaaside aatomipommitamist. Selleni siiski ei mindud, sest kardeti NLi vastulööki ja ülemaailmset tuumasõda. Paralleelselt sõjategevusega käivitati vaherahukõnelused, milleni jõuti 1953. a
paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Pingelõdvendus
saamisega külmas sõjas: -Brežnevi doktriin(1968-1989):NL-l on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi e nõukogulikku režiimi kõikjal kõiki vahendeid kasutades. -Berliini kriis(1958-1961):Põhjus:suur põgenike hulk idast läände ; Hruštšov nõudis, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära ; Tulemus: Berliini müüri ehitamine, Lä-Berliin kujuneb vaba maailma sümboliks, müür kujuneb külma sõja sümboliks, SLV sai välispoliitika aluseks. -Hallsteini doktriin: SLV käsitles kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga vaenulikena ja katkestasid nendega igasugused suhted ; Sks jagunes lõplikult. -Varssavi Lepingu Organisatsioon e VLO(1955): sõjalis-poliitiline blokk, mis ühendas NL ja Ida-Eu sotsialistlikke riike ; rajamine toimus vastusena SLV taasrelvastumisele ja NATO-sse võtmisele ; 1940. II poolel hakati seoses Ida-Eu sovietiseerimisega rääkima raudsest eesriidest
allutamine Inglismaale. 19* Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. 20* 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. 21* Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis
vaherahu, mis kehtib tänapäevani. Vietnami sõda o 1959-73 o Osapoolteks Lõuna-Vietnam keda toetasid USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa ja Filipiinid Põhja-Vietnam keda toetasid NSVL, Hiina ja Põhja-Korea. o USA tahtis takistada kommunismi levukut, Eisenhoweri doominoteooria o Kardeti et Vietnami järel levib kommunism üle kogu aasia o USA väitel ründasid Vietnamlased USA laeva (ettekääne, tegelikult lasi USA ise oma laeva alla - Tokingi intsident). o Põhja-Vietnam tahtis kommunismi levitada ja demokraatiat takistada. o Sõja alguses korraldas USA pommirünnakuid Põhja-Vietnamile 3 aastat, kuid Põhja-Vietnami väed olid kliimaga rohkem harjunud ja seetõttu domineerisid ka lahinguid. Teti operatsioon o 1968. aasta jaanuaris
Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nähti, et sotsialistlik riik ei ole ühtne. Hiinat hakkas toetama USA. · Albaania ja Rumeenia olid kommunismi poole kaldujad. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid: · Enne II MS 2 iseseisvat riiki: 1960ndatel suurim iseseisvumine: Egiptus, Libeeria · USA ja NL hakkasid võitlema, kes saab enda alla vaesed riigid
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
