Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Herakles - sarnased materjalid

herakles, alkmene, zeus, skis, apollon, oraakli, kurit, madu, magas, tles, seej, gitegu, mber, karistada, raev, hegi, sooritas, tapma, erinevast, kummagi, armukade
thumbnail
16
doc

HERAKLES

paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate ‘käega-katsutavusse’ suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos (“Ajalugu” 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon (“Sõjaretk” 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstanteeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid.

Kultuurilood
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Heraklese

Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita

Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Hera

veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. Herakles lõi surnuks ka oma õpetaja Linose. Hera ja Zeusi tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Neli vanakreeka heerost HERAKLES, PERSEUS, THESEUS ja IASON

HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala ­ piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja vene keeles . NB

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
12
docx

ANTIIKMÜTOLOOGIA

viisid. Õdede ema, Metaneira, pani Demetri oma noorimat poega hoidma. Demeter võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Demeter sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Demetri soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Demeter oli kurb ja üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama, andis Persephonele granaatõuna seemet süüa, et too tagasi tuleks. Kui Persephone oli maa peal, siis saadeti Demetri järele Rhea. Ema/tütar kohtusid, aga ainult 4 kuuks, siis läks Persephone tagasi allilma. Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne...Kui Persephone läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv. Dionysos ehk Bakchos Dionysos sündis Teebas. Zeus'i ja Semele poeg

Kirjandus, ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
26
doc

''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2

Antiikmütoloogia
35 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter)

Kirjandus
258 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos ­ jõgi ümber maa, Tethys ­ O naine, Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne ­ mälu, Themis ­ õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ­ vennad 2

Kirjandus
157 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Antiikmütoloogia

"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos­ jõgi ümber maa, Tethys­ O naine, Hyperion­ päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne­ mälu Themis­ õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA ­ JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Kreeka mütoloogia

printsess Inoga. Esimene naine Nephele kartis, et printsess Ino võib ta lapsed, eriti aga poja Phrixose ära tappa, et oma poega kuningriigi valitsejaks teha ja nii oligi. Mingil moel sai Ino enda kätte kogu 1 seemnevilja ja kõrvetas selle ära enne, kui mehed külvama läksid, nii et sel aastal vili üldse ei kasvanud ja sundis oraakli juurde saadetud saadikut valetama, et vilja kasvama saamiseks peab Phrixose ohverdama. Ohvrialtari juurde tormas puhtast kullast villaga jäär, kes ohvriks määratud noore printsi ja ta õe turjale võttis ja nad minema kandis. Kui jäär ületas väina, mis Euroopat Aasiast lahutas, libises õde Helle jäära turjalt maha ja väina hakati tema järgi Helle mereks kutsuma. Phrixos aga jõudis õnnelikult Külalislahkuseta mere ehk praeguse Musta mere kaldale Kolchise maale ja sealne

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. 4 Freskodel viljakuskultuslikud stseenid: üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju: paljad rinnad, pikk seelik, kummaski tõstetud käes vingerdav madu. Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

Allmaailma. Persephone oli ta naine), Hera (väga austatud, palju tempeid, abielu), Demeter (enim kultust, viljakus ja vili- Thesmophoria külvipidu, igas linnariigis peetu, ainult naistele ), Hestia- (kodukolle. Sisuliselt puudub mütoloogia ja kultuspaigad.) ---- Uuem põlvkond, kõik Zeusi lapsed. Athena- (kaitse, sõda, hea, paluti võitu) Arthemis (loomade küttija ja kaitsja. Artaktiivne, aga hukuatuslik. Initsiatsioonirituaalid, eiti naistele), Apollon (oraaklite, tõve ja ravi jumal, kaunid kunstid, poiste initsiatsioonrituaalide kaitsja.), Aphrodite (Idast päris Inanna-> Istar->jne. Armastus ja erootika, Ares (nö paha sõjajumalus. Temalt paluti säästmist, Hephaistos (sepp, maa sisejõud, pole ilus), Hermes (piiride ületamine, ka vargus, karjaviljakus) Dionysious (vein ja joomine, teispoolsus, surm, aitas saavutada eelist sellessuhtes. Jaotatakse omakorda taevasteks jumalateks ja ktoonilisteks (chton) ehk maa-alused, seonduvad

Kreeka kultuur
40 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et

Kirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Nimetu

Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Antiikkirjandus

kõrval. Nii nagu karjas arvukas pull vägev käib üle kõigi Neid, keda kasvatand Argos ja linn ning kohe võimsuselt silma ta torkab lehmade kõvamüürine, Tiryns, keskel, Hermione, Asine merelahtede ääred ja siis veel sääraseks nüüd tegi Zeus Agamemnoni, Atreuse võrse, Eionai, Troizen ning viinapuumaa Epidauros, nii üle tõstis ta teistest ja kangemaks sangareist ning keda võitlema siis Aigina saatis ja Mases, kõigist. juhtis ja käskis nüüd neid käsukarjuja suur Ütelge mulle nüüd, Muusad, kes tulnud Diomedes Olümpose hooneist,

Antiikkirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

Kirjandus Müüdid: Pilet 1 ­ Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos ­ jõgi, mis voolas ümber maa Tethys ­ Okeanose naine Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis ­ õiglus Iapetus ­ Atlase ja Prometheuse isa Atlas ­ kandis maailma oma õlgadel Prometheus ­ päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ­ ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno ­ abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia konspekt

Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia ­ Täielikult seotud mütoloogiaga. Hakkas juurdlema selle üle, kuidas on maailm loodud. Theogonia kujutas endast jutustust universumi ja jumalate põlvkondade loomisest c. nende visioon jumalatest, jumalate genealoogiast ja inimkonna algusest (Hesiodose theogonia ja Prometheuse lugu). i. Homeros ­ Zeus pole loodusnähtus, vaid isiksus, kes elab juba tsivilisatsiooniteele asunud maailmas ning määrab selle, mis hea ja mis halb. Vajaduse korral karistab, abistab või tunneb kaasa. ii. Hesiodos ­ vaesest perest -> vaene vajab õiglast jumalat. Zeus kinkis inimestele õigluse. Abitute suur viletsus on jõudnud taevani ning muutis tugevate jumala nõrkade kaitsjaks

Kreeka religioon ja...
104 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Kreeka Vanim Periood

taevast. Kõik see asus kaose ehk korratuse seisundis. Siis eraldusid sellest kaosest jumalatar Gaia (maa) ja jumal Uranos (taevas) . Gaiast ja Uranosest sündisid võimsad titaanid. Uranos, kartes, et lapsed võiksid talt võimu ära võtta, sulges titaanid maa alla sügavasse kuristikku. Kuid ühel neist, Kronosel, õnnestus vabastada titaanid. Kronos võttis nende abil isalt võimu ja hakkas ise maailma valitsema. Seda jumalat asendas omakorda peale ägedat sõda ta noorim poeg Zeus. Zeus ja teda ümbritsevad jumalad elasid muistendi järgi Olümpose mäel (Tessaalias), mispärast kreeklased nimetasid neid olümplasteks. Section III.2 Kreeka jumalad Peale võitu jaotas Zeus enda ja oma poolehoidjate vahel võimu kogu maailma üle. Teda ennast peeti kõue ja välgu jumalaks. Ta naine Hera sai taeva valitsejaks. Oma venna Poseidoni hooleks andis Zeus mere, teise venna Hadese hooleks allmaailma valitsemise. Apollon sai

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Heraklese kakstteist vägitegu

Sküütias, Kaug-Läänes, hesperiidide maal ning allilmas. Kui rääkida Heraklese relvastusest, siis tema enda lemmikuks (ehk ka iseloomulikumaks atribuudiks) oli kindlasti nui. Levinud versiooni kohaselt meisterdas ta selle oliivipuust nuia endale ise, peale seda, kui oli surmanud Lerna Hydra. Tema ülejäänud relvastus oli jumaliku päritoluga ­ mõõga andis talle Hermes, vibu ja nooled kinkis talle Apollon ja tema kullast rinnaplaat oli Hephaistose kätetöö. 1) Nemea lõvi Esimese Eurystheuse poolt määratud ülesandena pidi Herakles tapma Nemea lõvi. Nemea oli org Kagu-Peloponnesosel. Nemea lõvi puhul oli tegemist koer Orthose ja koletis Echidna elajasliku järeltulijaga, kelle Hera üles kasvatas ja ümberkaudseid põllumaid korralikult rüüstama õpetas. Järeldades lõvi sugulussidemetest (tema vendadeks olid veel Sfinks ja Kerberos), võime öelda, et

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Antiigi pärand 2. kodutöö - Herakles

Antiigi pärand 2. kodutöö Herakles Müüditegelane, kelle valisin, on Herakles. Otsustasin valida võrreldevateks multimeediatekstideks 1983. aastal ilmunud fantaasia-seiklusfilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0085672/) ning 1997. aasta multifilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0119282/). Vastavaks müüditegelaseks valisin Heraklese, kuna ma ei olnud ühtegi temale keskenduvat filmi kunagi vaadanud. Eriti pakkus mulle huvi Disney multikas sellest ajalookangelasest. 1983. aasta filmi

Antiigi pärand euroopa...
7 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kaksteist olümplast - taevalik perekond

.................................................................................lk 4 Hera (Juno) ..................................................................................lk 5 Poseidon (Neptunus) .......................................................................lk 6 Hades (Pluto) ..................................................................................lk 7 Pallas Athena (Minerva).................................................................lk 8 Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ...........................................................................lk 11 Hermes (Mercurius) ........................................................................lk 12 Ares (Mars) ....................................................................................lk 13

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Kreeka müüdid

Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta

Kirjandus
118 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Rafaello Giovagnoli "Spartacus"

harilike inimeste hulgast. Spartacus sündis Rhodope mägedes Traakias. Tal oli pikad heledad juuksed ja tihe habe, mis piirasid tema kaunist, mehist ja korrapärast nägu. Suured sinised säravad silmad andsid tema näole pehme ning heasüdamliku ilme. · Dekaan (lk 27) ­ kümnemehelise salga juht/ ülem Rooma sõjaväes. · Olümpose jumalad (lk 30) ­ 12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. 1. Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal 2. Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal 3. Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal 4. Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna 5. Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 6. Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vanakreeka muistendid ja pärimused

aru, kuid läks mänguga kaasa) üle. (Zeus valis härjast selle poole, kus olid kondid mis olid kaetud rasvaga, liha jäi inimestele) 5. Zeusi karistus oli inimestelt tule võtmine, kuid Promotheus varastas Olümpuse mäelt jumalate valitseja kuldpaleest tule ja viis selle inimestele. 6. Zeusi uus karistus- Hephaistos tegi ilusa tüdruku kuju. Aphrodite andis talle üleloomuliku veetluse ja Hermes kinkis ilmeka kõne ja meeldiva hääle. Zeus pani talle nimeks Pandora ja andis talle kätte laeka. Pandora viidi Promotheuse venna Epimetheuse juurde. 7. Epimetheus tahtis, et tüdruk laeka avaks. 8. Laekast lendasid välja haigused, mured ja õnnetused. Pandora lõi kaane kinni, kuid lootus jäi veel laekasse. 9. Zeusi käsul neediti Promotheus kõige raskemate ja tugevamate ahelatega kõrge kalju külge Kaukasuse mägedes. 10. Kuna P. andeks ei palunud, saatis Zeus hiiglasliku kotka teda piinama. Kotkas rebis iga

Kirjandus
101 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana-Kreeka kangelased ja kangelannad

Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Kadmos oli Foiniikia kuninga Agenori ja Telephassa poeg, tema õde oli Europa. Kui sõnn (Zeus) oli Europe ära viinud, saatis neiu isa pojad õde otsima ja keelas neil enne koju tulla kui õde leitud. Kadmos, pärast Rhodosel ja Theral ekslemist läks Delfisse Apolloni käest küsima, kus tema õde viibib. Apollon ütles aga, et ta ei muretseks õe ega koju naasmise pärast vaid parem rajagu endale linn. Delfist lahkudes pidi ta järgnema lehmale, kes juhatab ta linna rajamiseks sobivale asukohale. Parnassise jalamil märkaski ta valget mullikat, kes ta eest minema sörkis kuni kukkus väsinuna kokku. Kadmos teadis, et linna rajamiseks tuleb teha jumalale ohvriand, kuid lisaks heale loomale oli vaja ka vett ja tuld. Kadmos saatis oma mehed allika ülemjooksule, et

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

· Erinnüste ülesanne oli karistada patuse · d; nägid kohutavad välja(juuste asemel olid maod, silmadest tilkusid vere pisarad) · Sellest ajast peale valitses maailma jumal Kronos, koos oma õest kuninganna Rhea'ga · Neil sündisid lapsed, kelle Kronos alla neelas · Kui Rhea oli sünnitanud kuuenda lapse Zeusi, otsustas ta selle lapse elu säästa: ta pani mähkmete sisse kivi ja andis siis selle Kronosele Kronos neelas kivi alla · Zeus sundis Gaia abil Kronost lapsi välja oksendama, Kronos oksendas · Tuli suur sõda titaanide(v: Kronos) ja olümplaste (v: Zeus) vahel, kestis kaua · Prometheus(titaan) oli tark ja olümplaste poolel olümplased võitsid sõja · Zeus vabastas ka 100käelised koletised vangist · Järgnesid hirmsad karistused · Karmim karistus oli Atlasel: ta peab igavesti kandma oma turjal maailma ja taevavõlvi 12 olümplast · elasid Olümposel

Kirjandus
89 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Iidsete aegade lood

Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid ­ hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos ­ Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea ­ kronose naine Themis ­ seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia ­ kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia ­ seal olid kaks savipotti- ühes kõik hea, teises halb. Sealt läkitas zeus inimestele head ja halba Zeusi 3 tütart: saatusejumalannad Klotho ­ ketras inimese elulõnga ja määras, kui kaua keegi elab

Kirjandus
444 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kuningas Oidipus lühiülevaade

tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu oma jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Trahhiinlannad" "Trahhiinlannad" on ainus Sophoklese säilinud tragöödia, milles naiselik armastus on tegevuse juhtivaks jõuks. Herakles on lõpetanud oma viimase vägiteo, vallutades Oichalia linna; nüüd ta tuleb tagasi oma naise Deianeira juurde, kes märkab murega, et Heraklese poolt talle läkitatud vangitaride hulgas on ka Oichalia kuningatütar Iole, kelle vastu Herakles pole ükskõikne. Deianeira ei tunne viha mehe vastu, ta tahab ainult võita uuesti Heaklese armastuse. Selleks otstarbeks saadab ta mehele mantli, mis läbi immutatud Heraklese poolt

Kirjandus
143 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses ­ vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus ­ inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus

Üldine teatriajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kreeka mütoloogia

villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenijad pidid seda kaugelt käsitsi tooma. Kui Zeus ja jõejumal Asopos läksid riidu kasutas kuningas seda ära. Ta palus jõejumalalt vett ja vastutasuks reetis Zeusi peidukoha. Zeus nuhtles selle eest Asopost ja hiljem pööras oma viha Sisyphosi poole. Zeus saatis talle külla surma, kuid kaval kuningas püüdis allilma viija kinni ja pani lukutaha. Sellest hetkest ei heitnud keegi maailmas hinge. Varsti päästis Ares surma välja ja too vedas kuninga allilma. Mees suutis veel kavalusega maapeale tagasi saada, kuid

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Võrdlev usundilugu konspekt

näljastena ringi. Utnapistim ­ oli ainsana pääsenud oma perega veeuputusest, Inanna/Istar oli ka sõjajumalanna Jumal/sõjamees ­ Marduk, kelle kultus muutub tähtsaks 2 at alguses. Marduk ­ Babyloni linna kaitsejumal Assur - assüürlaste kaitsejumal Ramman / Addad Mesopotaamias jumalad antropomorfsed (inimkujulised) Päikesejumalal päikeseketas Kuujumal ­ sirp käes Äikesejumal ­ vibu/nooled Marduk ­ sõnn/härg Surma kehastus ­ skorpion Tarkus ­ madu Puu maharaiumine oli mingil perioodil surmaga karistatav Nergan ­ tiivuline lõvi inimpeaga Enki ­ härg, inimesepeaga Koldewey IV loeng 27. Veebruar 2012 India vanimad tsivilisatsioonid U 3000 e.m.a. ­ tänapäev India ­ paljude religioonide häll: hinduism, budism, dzainism... Hinduism on eurooplaste loodud termin, mida indialased ei

Võrdlev usuteadus
17 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kaksteist olümplast

vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning. Artemis ja Hera poeg.Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks

Kirjandus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun