Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojuspumbad (1)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Esitlus 
soojuspumbad
Tallinn 2013
Sissejuhatus

1. soojuspumba töö põhimõte 
2. soojuspumpadest üldiselt 
3. soojuspumpade lühiiseloomustus 
4. õhk-õhk soojuspumbad 
4.1 õhk-vesi soojuspumbad 
5. maasoojuspump
6. kokkuvõte 
7.kasutatud kirjandus 
Sissejuhatus 

Soojuspump  on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks 
meid ümbritsevasse
keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära 
kasutada nii välisõhu, veekogu
kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks 
tarbeveeks. Soojuspump
vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat.
Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - 
ainult jahutamise asemel
toodetakse soojust.
Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast 
soojuspumpa.
Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, 
mis  aurustub .
Kompressor  surub  külmaainet, mistõttu selle temperatuur 
tõuseb kiiresti.
Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja 
tarbevee  süsteemi.
Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub 
taas vedelikuks, mis voolab
tagasi aurustisse
Soojuspumba töö põhimõte 

Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus 
sõltub paljuski soojusallika omadustest.
Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset 
temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on
kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava 
toimega ega saastunud, omab soodsaid
termodünaamilisi omadusi. Samuti tuleks arvestada, 
et soojusallika kasutusele võtmine ja
kasutamine ei tohiks nõuda suuri investeeringuid. 
Tabelis on toodud  soojuspumpades  enim
kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid.
Tabelis on toodud soojuspumpades enim
kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid.

Soojusallikas Temperatuurivahemik
Välisõhk -10 . +15°C
Ventilatsiooni õhk +15 . +25°C
Põhjavesi +4 . +10°C
Jõe- või järvevesi 0 . +10°C
Merevesi +3 . +8°C
Kaljud 0 . +5°C
Maapind 0 . +10°C
Heitvesi  +10°C
Soojuspumpadest üldiselt 

Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud 
soojuspumpade laialdasema
kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka 
soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja
kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve 
rea konkureerivate  tarnijafirmade
olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks 
otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse
tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- 
ja paigaldajafirmade tausta . Ainult
hinnavõrdlusele toetudes võib lõpptulemus loodetust 
kõvasti nigelam olla.
Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, 
maapinnast või veekogust)
soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti  freooni ) füüsikalisi 
omadusi ja elektrienergiat
kasutades, tõsta ( pumbata ) soojakandja aine temperatuur  tasemele
kus seda saab kasutada
hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. See on 
põhimõtteliselt sama protsess, mis
toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks 
temperatuuri alandamine, on
soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess 
on pööratav ja õhk – õhk
soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel 
jahutamiseks.
Soojuspumpade lühiiseloomustus 
Vasakule Paremale
Soojuspumbad #1 Soojuspumbad #2 Soojuspumbad #3 Soojuspumbad #4 Soojuspumbad #5 Soojuspumbad #6 Soojuspumbad #7 Soojuspumbad #8 Soojuspumbad #9 Soojuspumbad #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rando172 Õppematerjali autor
Powerpoint esitlus teemal soojuspumbad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Referaat Soojuspumbad

.................................................................................. 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk ­ Õhksoojuspumbad................................................................................................... 8 4.2 Õhk ­ vesi soojuspumbad.................................................................................................. 9 4.3 Maasoojuspump .............................................................................................................. 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................................................

Maja soojustus
thumbnail
4
doc

Soojuspumbad

Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk ­ õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks. SOOJUSPUMPADE LÜHIISELOOMUSTUS Enamlevinud soojuspumpade põhjal võib nad jagada 3 gruppi: 1. Õhk ­ õhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja ühest või mitmest siseseadmest 2. Õhk ­ vesi soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini

Füüsika
thumbnail
4
doc

Soojuspumbad

.. +10°C Jõe- või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C Tööpõhimõtte järgi võib soojuspumpad jagada 3 gruppi: 1. Õhk­õhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri kuni seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmetest. 2. Õhk­vesi soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele kuni seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmest, kus soojendatakse vett

Tehnikalugu
thumbnail
28
doc

Küttesüsteemid

........................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid................................................................................. 8 1.4 Päikeseküte......................................................................................................................10 1.5 Soojuspumbad.................................................................................................................12 1.6.1 Õhksoojuspump....................................................................................................... 13 1.6.2 Maasoojuspump....................................................................................................... 14 1.6.3 Ventilisatsioonisoojuspump....................................................................................

Uurimistöö
thumbnail
46
docx

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

........................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööpõhimõte...........................................................................................................................8 Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad..........................................................................8 Soovitused õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel...................................................................9 SOOJUSTEGUR-COP..............................................................................................................11 ÕHK-ÕHK SOOJUPUMP........................................................................................................12 Dimensioneerimine.................................

Energia ja keskkond
thumbnail
128
pdf

Soojuspumbad Konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed

Energia ja keskkond
thumbnail
13
pdf

Referaat ,,Maasoojusenergia kui energiaressurss''

plasttorustiku (veekollektori) abil ammutada kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Pinnavee puhul on tegemist veekogudega, nagu järved, jõed ja ka meri. Jõe- ja järvevesi on head soojusallikad, kuid neil mõlemal on ka oluline puudus. Suvel on veekogu pinnakihi temperatuur kõrgem kui põhjakihtides, talvel vastupidi – pinnakihtides on temperatuur nullilähedane, põhjas keskmiselt 4 °C. Merevett kasutavad enamasti keskmist ja suuremat tüüpi soojuspumbad. Sügavusel 25-50 meetrit on merevee temperatuur püsivalt 5-8 ºC. Tähelepanu tuleb pöörata süsteemi korrosioonikindlusele, eriti soojusvahetite ja pumpade osas. Ka võib mereveest süsteemi sattuda prahti. Soojusvõtuks pinnaveelt on põhiliselt kasutusel kaks moodust – vee pumpamine aurustisse ja sealt jahtununa tagasi veekogusse ning veekogu põhja laotatud kollektorite rakendamine (Vt. joonis 5). Esimese mooduse puhul kasutatakse suvel veekogu pinnakihti, talvel põhjakihti

Keskkonnakorraldus
thumbnail
42
docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM

1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim s

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

helikiima profiilipilt
helikiima: Väga hea
13:22 17-05-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun