enamuses ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. Lõunapoolkeral on parasvöötme rohtlaid väga vähe. Rohtlaid jagatakse ka nende päritolu järgi: looduslikud inimese mõju puudub või on väga väike. poollooduslikud tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab. tehislikud (inimtekkelised) heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 2 liiki heintaimi. Haritavad maad, mida säilitatakse kunstlikult. Rohtla Geidy 14.01.2008.
Olustvere 2014 Heintaimed Heintaimed moodustavad rohttaimede valdava enamiku. Heintaimed võivad olla kõrrelised, liblikõielised, lõikheinalised, loalised ja rohundid. Käesolevast rubriigis tutvustatakse heintaimedest kahte väärtuslikumat liiki: · liblikõielisi, mis on proteiini- ja mineraalainerikkad söödataimed ning ühtlasi rikastavad ka mulda lämmastikuga; · Kõrrelised, mis ületavad pikaajalisel kasutamisel teisi heintaimi saagikuselt. Ka ohustab ebasoodus ilmastik nende saaki vähem. Kõrrelised heintaimed Enamik kõrrelisi heintaimi kuulub väärtuslike söödataimede hulka. Õige väheste saak on niidetuna söödaks kõlbmatu (luht-kastevars, sinihelmikas). Kõrreliste heintaimede tähtsus söödakultuurina põhineb nende bioloogilis-majanduslikel omadustel, nimelt nende suurel võrsumisvõimel, heal ädalakasvul, heal söödavusel ja suurel saagivõimel
võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega. Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid saarel maha kõik puud, püstitamaks muuhulgas rannikule suuri puukujusid; seeläbi viis nende tegevus ökoloogilise katastroofini ja tsivilisatsiooni hukuni. Mitmed uuringud on näidanud, et saarel oli varem mets, kus võis leida ohtralt pöösaid, sõnajalgu ja kõrrelisi heintaimi. Katastroof viis väljasuremisele Tsiili veinipalmi, mis oli üks domineerivaim puu Lihavõttesaarel ja Toromiro puu, mis hävis täielikult 20. sajandil. Saar on ilmekas näide tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale. Saare ajaloo uurimine on näidanud, et saart asustanud hõimud on ajaloo jooksul hävitanud kunagi seda katnud palmisalud ja metsad ning seetõttu kaotanud võimaluse ehitada laevu ja paate ning sõita merele kalastama ja kontakti muu maailmaga
htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud inimese mõju puudub või on väga väike; b) poollooduslikud tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab; c) tehislikud (inimtekkelised) heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 2 liiki heintaimi. Haritavad maad, mida säilitatakse kunstlikult. Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! https://peda.net/naantali/velkuan-koulu/oppiaineet2/maantieto/amerikka/4-suvi/kuvamappi/kasvillisuusalueet/preeria- kanada:file/download/f087374e842cd466a8d0d12b42e443b8fbaac187/ge_7_preeria_kanada_shutterstock_39564436_peda.jpg 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart!
Veidi halvemini kasvab nisu, rukis ja kartul. Gleimullale omased miinused põllul on liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus. Gleimullad soojenevad ja kuivenevad aeglasemalt, kui teised mullad. Käesoleva põllu puhul on parim kasvatada kaera ja nisu, kuna selle põllu keskmine kastutussobivus, arvestades ka muldasid on kõige kõrgem (tabel 2) Vältida tuleb raskeid masinaid ülavee perioodil (kevad, sügis) – kasvatada 130239 perioodiliselt heintaimi mulla orgaanilise aine varude taastamiseks - lubjata perioodiliselt - teha sügavkobestamist – LPg puhul vajalik drenaažkuivendus Tabel 2. Kaalutud keskmine kasutussobivus tähtsamatele teravilja- ja heintaimede kultuuridele. nisu kaer kart Ruk Nisu Kaer Kart rukis ul ki a uli 9 9 9 8 9 9 9 8 2. ÜLESANNE B
muldadel Mg- kuulub taime klorofülli koostisesse ja mõjutab CO2(süsihappegaasi) S(väävel)-valkude,rasvade ja vitamiinid.. Cu- fotosünteesil, klorofüllil tekkiv Org.Ühendid:... Hiiumaal levivad väga vähe põlluks sobivaid maid vähe Saaremaal- vähe sobivad mullad Pärnu Läänemaa Järvamaa, Lääne-viru, jõgeva, viljandi, tartu maakonnas- sobivad mullad Põlva, valgamaal-saab Heintaimi on hea kasvatada niisketel põldudel, seal kus on raske teravilja kasvatada ja kivised alad, neid ei tule nii tihti üle harida, rajada
Vahe peab olema nii pikk, et taimedes taastuksid varuained Liiga 18)Rohumaade optimaalne väetamine pikk ka ei tohi olla, sest taimed puituvad ja vananevad- Loomade seisukohalt peaks vaheaeg lühem olema, Karjamaade väetamine: taimede seisukohalt pikem. Heintaimi ei tohi lasta õitsema minna Ebaõige karjatamisaja valikuga võime Lämmastikku anda 70-90 kg/ha kohta kahes jaos kui liblikõieliste sisaldus on 15-30 %. Kui on üle 30%, kaotada 50% saagist. Vaheaeg muutub suve jooksul. Rohukasv kevadel kiirem. Kevadel läheb esimese siis ei ole vaja anda lämmastikväetisi. Suuremad lämmastikunormid ( üle 90 kg/ha kohta), samuti N saagini 15-20 päeva, aga 1 ja 2 ringi vahe on 15-16 päeva 2ja 3 ringi vahe on 20-25 päeva. Suve teisel
Karjamaarohuga kaetakse hobuste söödatarve täielikult. Hobuseid karjatatakse järgmiste karjatamisrühmadena : a) varssadega märad, b) noorhobused, c) vabad märad ja d) täkud. Joogivett tarvitavad täiskasvanud hobused 40-60 ja noorhobused 20-30 liitrit päevas. Vesi peab olema eelsoojendatud ja puhas. Hobuste karjatamisperioodi pikkus on 140-160päeva. Lammaste karjatamine Lambad söövad peaaegu kõiki kõrrelisi ja liblikõielisi heintaimi ning paljusid rohundeid. Lammastele sobivad alusheinterohked kultuurkarjamaade või looduslike karjamaade rohukamarad. Lammaste karjamaad peavad paiknema parasniisketel või kuivemapoolsetel mineraalmuldadel. Märgadel muldadel lambad haigestuvad. Karjamaapinda arvestatakse täiskasvanud lamba kohta 0,1 ha. Lammaste karjamaa jagatakse püsi- ja elektritaraga 10-15 kopliks, kusjuures ühes koplis karjatatakse 2-3 päeva.
1. Roostehaigused rooste värvi laigud. Sõrmega saab ära lükata pealt. Fungitsiidid 2. Laiksused kõrrelistel taimedel. Erineva värvusega laigud. Rooste võib ka roosil olla. Kõrreliste pruunlaiksus, võrklaiksus, silmlaiksus, äärislaiksus. Laigud kõrre või lehtede peal. Fungitsiididega pritsida. Ei saa sõrmega ära lükata 3. Lumiseen seenhaigus. Murudel, heintaimi, taliviljasid. Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4. Jahukaste (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada
Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab enamasti juuremädanikku ja haavandeid tüvel. · Põhjustab ulatuslikke kahjustusi tamme (Quercus sp.) liikidel. · äkksurm mõjutab suurt hulka aias kasvatatavaid liike ja aiasaaduseid · Võib nakatada vilja- või pähklipuid ja teisi dekoratiivtaimi: samblaid, sõnajalgu, okaspuid, heintaimi, liiliaid... Levik · Avastati USA's, tänaseks on levinud üle maailma. · Enimlevinud Vahemere kliimaga aladel aastase sademetehulgaga üle 600 mm (Kagu-Aasia saared ja Austraalia). · Euroopas on laiemalt levinud peamiselt Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis · suudab elada ka jahedamas kliimas. Haiguse levimine · P. cinnamomi levib, kui zoospoorid ja/või klamüdospoorid mullas ja vees satuvad sobivatesse(soe ja niiske) tingimustesse.
harilik käoraamat, rohekas käokeel, kahelehine käokeel, suur-käopõll, vööthuul-sõrmkäpp, tõmmu käpp, hall käpp, jumalakäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, balti- sõrmkäpp, metsõunapuu, künnapuu. 8 5. ETTEVÕTLUS Pihtla vallas asub Eesti üks parimaid põllumajandusettevõtteid Kõljala POÜ, kelle kasutuses on 1500 hektarit Pihtla vallas asuvat põllumaad, millel kasvatatakse nii teraviljasid kui heintaimi. Kõljala POÜ Haeska farmis on 550 lüpsilooma ja teist sama palju noorloomi. Sellest farmist on pärit mitmed Eesti rekordloomad, kaasaarvatud Eesti esimene 19 000 kg-se laktatsiooni toodanguga loom. 2014. aastal saadi rekordsaak ühelt põllult. Nimelt koristati ühelt maalapilt 9 tonni otra hektari kohta. Maid väetatakse nii kompleksväetiste kui sõnnikuga, samuti kasutatakse taimekaitse vahendeid. Üldiselt
Teises jrk alust niitmist min m olevatelt kult niitudelt. 3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem. Ka ilmastik mõjutab silo tegemist vähem kui heinategu. Heinateo eelisteks on selle lihtsus, väiksem tehnikavajadus ja veoste kaal, samuti on tagasihoidlikumad nõuded säilituskohtadele ja kasutamisele. Silo ja heina osatähtsuse üle on palju vaieldud, kuid on selge, et heinast ei loobuta kunagi, kuigi selle osatähtsus, võrreldes varasemaga, väheneb.
põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid. Näiteks Vene riik õhutas suuremastaabilist soode kuivendamist 1720. aastatel, mil Peeter Suur andis välja dekreedi, mis kohustas vastrajatud Peterburi ümbruse alasid kuivendama, 1740. aastal andis Rootsi kuningas Frederik I maksuvabastuse neile talunikele, kes põllumaade rajamiseks järvi või rabasi kuivendasid. Värskelt kuivendatud soodele istutati rukist, kaera, heintaimi või naereid. Islandis ja Soti mägismaal oli varasema sookuivenduse eesmärgiks karjamaid juurde võita, heinakasvu parandada ja kanarbikukatet tihedamaks muuta. Rabade kuivendamine sai hoogu juurde 20. sajandi teasel poolel, kui ilmusid ekskavaatorid ja metsaadrad. Ei teata täpselt, kui suur osa Põhja-Euroopa soodest on kuivendatud. Taani kohta arvatakse, et 19. sajandi alguses katsid sood seal umbes veerandi maismaa kogupindalast, praegu katavad nad vaid 1-2% territooriumist
toitekude; sümbioosis seentega; väga kitsas spetsialiseerumine tolmlemisele ja tugev õieosade muundumine- kõige kõrgemalt arenenud Nt: kärbseõis; kaunis kuldking Klass: Üheidulehelised Selts: Asparilaadsed SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) 1.kuuluvad üheiduleheliste klassi, kõrreliselaadsete seltsi. Esmapilgul sarnased lõikheinalistega. 2.Kõige laiema levikuga õitsevad taimed Maal, kokku üle 10 000 liigi , moodustades umbes 20% maailma taimestikust. Heintaimi on umbes 9000 liiki. 3.Ühe- kuni kaheaastased rohttaimed, neile on omased seest õõnsad silindrikujulised varred. Lehed paiknevad varrel vahelduvalt. Nende õied on enamasti hüpogüünsed ehk ülemise sigimikuga ning ilmetud; tuultolmlejad. Lehel saab eristada lehetuppe, mis ümbritseb kõrt, ja lehelaba, sõlmevahed enamasti seest tühjad; varred harunevad maa sees või vahetult maa kohal; õied on liitõisikutesse koondunud; viljaks on teris. 4
samuti. Tähtis on teada, et eoste mürgisus ei vähene seene suremisel. Sageli ei osata sellele piisavat tähelepanu pöörata ja väidetakse, et hallituskord on juba ammu ära kuivanud. Terviseprobleemidest jagu saamiseks tuleb hallitus ka eemaldada! Ohtlikke toksiine produtseerivad vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum. Fusarium spp.(inglise keeles "common root rot=dryland root rot) kahjustab nii kõrrelisi teravilju kui heintaimi, mistõttu just selline nimetus on ka botaanikute poolt tunnustatud. Fusarium liikide kaasnemisel haigustekitajate kompleksis nakatatud juurekael, alumine leht ja juuretipud võivad omandada roosa kuni purpurpunase tooni. Kahjustatud kudede pruunistumine ja hapraks muutumine võib esineda ka mullapinnast 3-10 cm kõrgemal. Enamasti on võimatu välistunnuste järgi eristada, millised organismid (Cochliobulus sativus või Fusarium spp.) on juuremädaniku tekitajad konkreetsel juhul
Põldheina kasvatus Põldhein on üheaegselt nii söödakulutuur kui ka oluline lüli vilja vahelduses, tagamaks mulla viljakuse püsivuse või tõusu. Kui talu on spetsialiseerunud teravilja kasvatusele. Mullaviljakuse saagi pealt on oluline kasvatada vahelduseks ka põldheina. Kas on oluline loomasööt või mullaviljakuse tõstmine? Heintaime kasvatamiseks valitakse sellised heintaime liigid, mis annavad kõige suurema ja väärtuslikuma heintaime saagi. Kui kõrrelisi heintaimi väetada lämmastikuga kõiguvad nende saagid aastate lõikes tunduvalt vähem kui liblikõieliste saagid. See võib olla ka keskkonnale ohtlik. Jääb kasutamata liblikõieliste võime mügarbakteritena siduda õhu lämmastikku. Et see edukas oleks on vaja tunda heintaimede bioloogilisi omadusi. Liblikõielised heintaimed Kuna lämmastik on kallis ,siis on rohkem tähelepanu pööratudki liblikõielistele. Nad on pioneertaimed, mis kasvavad ''tühikutes'' kus ei ole teisi taimi
14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel, viljelusvõtted mullastruktuuri säilitamiseks. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) Struktuuri hoidmiseks tuleb: · harida siis, kui muld on küps. · mitte tallata mulda liigselt. · kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, 16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused. 17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis- keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 19. Monokultuur, viljavaheldus
- hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel, viljelusvõtted mullastruktuuri säilitamiseks. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) Struktuuri hoidmiseks tuleb: · harida siis, kui muld on küps. · mitte tallata mulda liigselt. · kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, 16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused. 17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis- keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 19. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest
Kasvu lõpetavad ka kõik kõrsi ja varsi moodustanud ning õisikuid omavaid võrseid millistel ei valmi seemet. 7. Generatiiv võrsete välja suremine - Pärast veget pikk võrsete ja generat pikk võrsete suremist alustavad kasvu veget lühivõrsed ja see kestab kuni öökülmade saabumiseni. Võrsete kasv sügisel on seda kiirem mida rohkem on mullas P ja K. Võrsete arengu kiirus eristatakse kolme tüüpi heintaimi: · Suve tüüpi heintaimed neil taimedel algareng toimub kõrgetel temp. Õhu temp peab olema keskmisena ööpäevas üle 10 kraadi. Sellised taimed annavad külviaastal generat võrseid ja rohustub kasutamis aastatel, võivad anda mitu pälvkonda gen võrseid. Sellise arengu tüübiga on karjamaa raihein, 1a raihein, ja varase punase ristiku sordid.
ehk skarifitseerida Külviviis ja -sügavus · Reaskülv annab paremaid tulemusi kui hajukülv · Hajuskülvi korral tuleb seemned mulda viia külvile järgneva äestamisega · Äestamisel satuvad heintaimede seemned erinevatesse sügavustesse ja idanemine ning tärkamine on ebaühtlane · Pärast kattevilja külvatakse heinaseemned kattevilja külviridadega risti · Optimaalne külvisügavus enamikul heintaimeliikidel on 1- 2 cm Kas puhas või segukülvid? · heintaimi kasvatatakse kas puhaskülvis või kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede segudena · puhaskülvis kasvatatakse ristikut, lutserni, kõrrelisi heintaimi · liblikõieliste puhaskultuur on tähtis valgurikka sööda allikas ja oluline mullaviljakuse parandaja · kõrrelisi võib kasvatada puhaskultuuris kui muld on viljakas ja kasutatakse ohtralt lämmastikväetisi · enamasti kasutatakse 2-3 liigilisi segusid 37. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad Parasiitumbrohud 1
Põllumajandus: kultuurtaimed Eestis, monokultuuridega seotud probleemid, umbrohud, kahjurid, parasiidid, taimehaigused; mahepõllundus. kultuurtaimed eestis Alles 20. sajandil on Eestis kasvatatud põldheina. Heinapõllud hõlmavad praegu väga suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein, alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda valgurikkuse suurendamiseks kasvatatakse liblikõielisi heintaimi punast ristikut, kuivadel paepealsetel muldadel lutserne, alusheinana karjatatavatel aladel valget ristikut. Uus liblikõieline heintaimeliik Eestis on kitsehernes (Galeega). Söödaks kasvatatakse segavilja (oder+kaer+hernes), nii haljasmassiks kui ka teradeks. Vanad kultuurtaimed Eestis on hernes ja põlduba. Aeduba ehk türgi uba pärineb Ameerikast ja on Eestis eelkõige 20. sajandi kultuurtaim. Juurviljadest on põliseim Eestis naeris
sellest ajast ristikurohke põldhein on tänapäevani põlluviljakuse hoidja ja väärtusliku loomasööda tootja. Kaasajal on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspolitiika rakendamise seaduse järgi lühiajaliste rohumaade (1-4 aastat vana taimik) toetused poole suuremad vanemate taimikute kasvatamise toetustest. See kiirendab heintaimekülvide uuendamist ja tõstab viljeluskultuuri. Lühiajalistel rohumaadel kasvatatakse kiirema algarenguga ja lühema kestusega heintaimi. Seemnesegudesse võetakse 2-3 liiki, mis arengukiiruselt oluliselt ei erine. Rohumaad, millel karjatatakse võivad olla liigirikkamad (3-6 liiki) kui niidutüübilised. Liikide valikul lähtume kasvukoha tingimustest ja rohumaa kasutusotstarbest. Rohumaad rajatakse tihti piiratud kasutussobivusega alale, seetõttu sõltub rohumaade majandamise tulemuslikkus liikide ja sortide valiku oskusest. Kasvukeskkonna suhtes on nõudlikumad liblikõielised heintaimed.
Maade metsana kasutamisel ei pruugi kuivendamine vajalik olla, kui reguleerida puistu koosseisu. Näiteks saab sellisel mullal edukalt kasvada harilik mänd ja sanglepp. Ebasoodne veerežiim , ja mulla madal efektiivne viljakus on põhjuseks, mis ei sobi sellised mullad enamiku kultuuride kasvatamiseks. Suure rähasuse tõttu on need mullad piiratud kasutussobivusega. Gleistunud rähkmuldadel saab ilma kuivendamata heintaimi kasvatada. [4][11] Leetjad mullad sobivad väga hästi intensiivseks kultuuride kasvatamiseks, kuid ka rohumaa rajamiseks. Nõrgalt erodeeritud maa-alal võib kasvatada kultuure, aga edukas oleks selle metsatamine. Rähksele gleimullale on parim lahendus metsa rajamine, sest kultuuristamiseks on künnikihis liiga palju rähka. Kuigi Eestis aga mullakaitse seadust pole, on Euroopa Liit liikunud järgmise sammu oluliste mullaga seonduvate probleemide nagu erosiooni, viljaka
ühiselamusse jõudes meenutasid midagi enamat. Aga rõõmsam pool oli asjal ka. Meie igaõhtune ,,firmaroog" praekartul sai maitsva lisandi munapudru toel. Veel on meeles tööpraktikad ja tollele ajale iseloomulikud leninlikud laupäevakud. Ega eriti keegi Unoga punti minna tahtnud, sest ei jõudnud temaga töös sammu pidada. Hästi on meeles botaanika praktikum Valgamaal Laatre sovhoosi Korva luhas. Nimelt tuli meil seal koguda herbaariumi jaoks erinevaid heintaimi. Uno oli just eelnevalt välja väänanud parema jala hüppeliigese. Teistele see sobis, ilmselt ainus kord kui tundsime end temaga võrdselt. Mida rohkem me seal luhas edasi liikusime, seda enam hakkas Uno lonkama. Kaastundest tegime ettepaneku puhata ja pikutada. Uno oli ettepanekuga päri ainult tingimusel, et Maie lubaks tal pea oma rinnale asetada. Taimed said korjatud-kuivatatud, herbaarium komplekteeritud ja kaitstud. Aitäh, Maie! (Kalev Kiisleri kirjalikud mälestused, jaanuar 2013)
hävinud, aitavad seda kõrvaldada sügavkobesti ja töökultivaator (tugevdatud piidega) Liigtallamise vähendamiseks tuleb kasutada: - minimaalse traktorikäikude arvuga mullaharimissüsteeme - põimagregaate, mis teevad mitut tööoperatsiooni korraga, on varustatud erinevate harimistarbeliste tööorganitega - valida sobiv harimistööde aeg - suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades NB! Kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, mis oma tugeva juurestikuga soodustavad sõmerate teket; samuti jääb neist mulda rohkesti taimejäänuseid Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas: - rühvelkultuurid 10 15% - teravili 15 20% - hernes 30 35% - raps 40 50% - kõrrelised heintaimed 50 60% - põldhein 70% * 40 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon %
Meetmed: 1) laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda, intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2) Kasvatada rohkem rapsi 3) Laiendada kaunviljade kasvupinda 4) Kasvatada enam valget mesikat ja ida kitsehernest Rohusöödad rahuldavad veiste energia, proteiini, vitamiini ainete tarbe, samalajal vajalike mahutavusi ja korega täidab. Loomad evolutsiooni käigus kohatsunud heintaimede struktuuriga. Palju heintaimede kasvatamiseks kõlblike muldi. Heintaimi külvad korra ja saad niita mitu korda. Liblikõielised akumuleerivad lämmastikuv. 75-85% rohusöötades omandavad täiskasvanud ja noorloomad isegi 100% seeditavust. Rohumaade igaaastane uuendamine: Põldhein ristikurohke 50% Lutsernirohumaad 20% Kultuurniidud 15-20% Kultuurkarjamaad 10-15% Heintaimede kasvatamise majanduslik hinnang Võimaldab sööta vara kevadest hilissügiseni, Heintaimed on odavad. Vähe töökulu nõudvad, kiirekasvulised
Kartulipanur peab täitma järgmisi ülesandeid: 1) vagude kujundamine; 2) mineraalväetise vakku andmine; 3) mugulate vakku asetamine; 4) mugulate mullaga katmine. Joonis 5.29. Mahapanekuskeem (vaguviljelus). Peamised agronõuded kartulipaneku kohta on järgmised: 1) põllu valik: eelviljana eelistada teravilju, sügavajuurelisi kultuure, ristikut, kõrrelisi heintaimi; kui kartul järgneb kartulile, võib saak olla 10...60% väiksem kui külvikorras; sobivad kerge lõimisega, õhurikkad, saviliiv-liivsavi mullad (mulla tihedus 1,1...1.2 g/cm3): · kerged liivmullad hilised sordid, samuti varased; · saviliiv, liivsavi keskvalmivad ja hilisepoolsed sordid; · raske lõimisega mullad keskvalmivad ja keskvarajased sordid; 2) kartul tuleb maha panna õigeaegselt: kui muld on soojenenud mahapaneku sügavuses (10...12 cm) 7..
Siis ta ei keepu külge. Kui muld on märg, siis traktor surub struktuursõmerad kokku, aga kui on kuiv, siis purunevad struktuursõmerad ja muld tolmustub. Vältida liigset tallamist. Künnikihialust tihenenud kihti aitab kõrvaldada sügavkobesti ja tüükultivaator. Vähendamiseks: Minimaalse traktorikäikude arvuga harimissüsteem, valida sobiv harimisaeg, suurendada heinatimede osatähtsust külvikordades, kasvatada liblikõielisi heintaimi, mis soodustavad sõmerate teket. Külvikorras kasvatada järelkultuure, kasutada allakülve Muldi lubjata Vältida toitainete- ja huumusevaese kihi künnikihti toomist 10. Mulla struktuuriagregaatide stabiilsus. Veekindlad struktuuriagregaadid. Mulla struktuuriagregaatide veele vastupidavus sõltub paljudest teguritest: Mulla mehaaniline koostis (kerge või raske lõimis) Savi- ja ibeosakeste omadused Ioonide koosseis Mulla orgaanilise aine kvaliteet
· head põllutüübilised haritavad mullad, millel on võimalik kasvatada edukalt kõiki peamisi põllukultuure, valdavalt keskmise lõimisega parasniisked või hästi kuivendatud mullad; · keskmised põllutüübilised haritavad mullad, kultuuride kasutamise diapasoon kitsam ja produktiivsus väiksem. Lõimiselt kas kergemad või raskemad parasniisked, kuivendatud või kuivendamata niisked ja märjad mullad; · rohumaatüübilised haritavad mullad, kus kasvatatakse heintaimi. Mullad, millel on teatud puudused: erodeeritud, suur koreselisus, reguleerimata veereziim, turbakihi olemasolu. Muldade harimiskindlus näitab muldade võimet taluda intensiivsest maaviljelusest tingitud negatiivseid muutusi mulla omadustes. Näiteks kiire orgaanilise aine lagunemine ja mineralisatsioon, erosioon, mullastruktuuri halvenemine. Harimiskindlatel muldadel võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure, seadmata ohtu nende viljakust
7 Ingerjate hulka kuulub ka ainus juureparasiit juure-pahkingerjas (Subanguina radicicola), kes on Eestis laialt levinud nurmikatel ja teistel kõrrelistel heintaimedel. Selle parasiidi üks rassidest on tugevasti kahjustanud otra Põhja-Soomes ning Norras, kuid praeguseks tõenäoliselt likvideeritud, Eestis pole teda odral leitud Meie katsetes on heintaimi kahjustavate nematoodide liigid põhjustanud odra juuretippudes vaid nõrkade pahkade teket, milles parasiidid suguküpseks ei saa (Kiryanova, Krall, 1980). Eestis on paljudel taimedel kõikjal levinud juuremädanikke tekitavad juureingerjad perekonnast Pratylenchus. Rühma kuulub kümneid raskesti eristatavaid liike pikkusega alla 0,5 mm. Kirjanduse andmetel (Decker, 1969; Loof, 1978; Evans et al., 1993) võib neist
PK väetiste perioodilise andmise esimesel aastal suurenes taimede toitainesisaldus, kuid see suurenemine polnud katses nii suur, et see võiks kahjulik olla antud kultuure söödana kasutades. Nagu me teame on fosforiidisisalduse tõus söötades kasulik, kaaliumisisalduse tõusu üle 3% sööda kuivainest peetakse aga ebasoovitavaks. Kaaliumisisaldus ei tõusnud katsetes kunagi üle 3%. Seda võib karta heintaimede juures, kui kasutatakse suuri kaaliumväetisannuseid ning heintaimi söödetakse noorelt. P ja K reserve mullas saab rohkem ära kasutada haljasväetiskultuuridega, millel on sügavale ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. ORGAANILISED VÄETISED 1. Orgaaniliste väetiste kasutamise peamisteks eesmärkideks on: 2. Mulla huumusvarude taastootmine (huumuseks muutub ca ¼ , kuna ülejäänud osa mineraliseerub. 3. Mulla energeetilise seisundi parandamine 4
annaabi.ee 
