Niit (1)

Niit on rohumaa , kus kasvavad mitme aastased rohtaimed ja kust enamasti niidetakse korrapäraselt heina .
Juba üle 1000 aasta tagasi hakkasid esivanemad meil koduloomi karjatama ja loomadele talveks heina varuma.
Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit.Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad seal suurmate ja väiksemate rohualadega.
Hooldatud puisniit näeb välja nagu park.Selle eesmärk oli niit aloomadele talveks heina ja saada küttepuid.
Sooniit-Alaliselt niisketel aladel, kus turbakiht on paksem kui 30 cm, asuvad sooniidud.Taimeliikide poolest on sooniidud vaesemad kui aruniidud .Sealt saadav hein on vähem väärtuslik.
Looduslikud niidud on nt. lamminiit-need asuvad jõgede ja järvede kallastel. Liigniiskus ja iga aastased üleujutused takistavad puude ja põõsaste levikut.
Looniidud -kuivadel paepealsetel, mis ei metsastu selle pärast,et mullakiht on seal puude ja põõsaste jaoks liiga õhuke ja kuiv.
Aruniidud-kuivadel aladel niidud on aruniidud. Aruniidul kasvab liigrikas taimestik. Sellelt niidult saadev hein on kõrge väärtusega loomasööt.
----------------------------------------------------------------
Rohustu maapinna läehedane osa on kamar .Niidu taimede maapealseks osaks kutsutakse rohustuks.Inimesed niidavad v kariloomad söövad taimed tavaliselt enne, kui taimede seemned jõuavad valmis saada.
Niidul pole valguse puudust.
Niidutaimede maapinna lähedast osa, mis jääb pärast niitmist alles ja mis talub hästi karilooma tallamist, nimetatakse kamaraks.Seepärast on niidumuld põllumullast rikkalikum.
Tavalised rohttaimed niidul on keharhein, marjahein, hiirehernes . Niitude eheteks on kauniõielised, kuid haruldased orhideed ehk käpalised.
Rohustu on maapinna peal olev rohi ja kamar on rohustu all olev koostis.(järjekord:rohusti,kamar, muld )
Keharhein ja marjahein kasvavad puhmakutena. Naad on kõrrelised.Keharhein kasvab kuni 1,5 m pikaks.Ta on väärtuslik söödataim.Marjahein on 0,5 m kõrgune.
Puhmikud on rohtaimede maapealsete võsude kogumikud.Puhmikud on ühes pundis kasvavad taimed ja nei ei ole kunagi hapniku puudust..
Paljud orhideed on eestis ohustatud, kuna väga vähesed suudavad elutseda külmas kliimas.
-----------------------------------------------------------------
Meie niitudel elab paljusid putukais nagu näiteks: mardikas , jooksikud, suur õiesikk, porbulane ehk sitasitikas , rohutirtse ja ritsikaid.
Paljud on putukariigis ka kiskjad:suur õiesikk on taimtoiduline , sitasitikas elatub orgaanilistest jäänustear, rohutirts on taimtoiduline, ritsikad on loomtoidulised ja nad on rohutirtsudest palju suuremad ja ämblikud on ka loomtoidulised.
Päevaevaliblikadä- tiiva muster on kirkavärniline.Neile meeldib lennata päikse paistelistel päevadel.
Hämarikuliblikate- tiivamuster on harilikult tuhmimates toonides kui päevaliblikal.Nende keha on töntsakas.Päeval on nad liikumatud, aga nad lähevad toitu otsima alles hämariku saabudes.
Ämblike ei peeta putukateks kuna neilon 8 jalga ag aputukatel on 6 jalga.
-----------------------------------------------------------------
Tüüpilised linnuliigid on : kiivitaja , nurmkana ja tuuletallaja.
Kiivitaja sööb :putukad, vihmaussid ja muud pisiloomad.
Metskitse tallon sellepärast tähniline kuna kui ta ema jätab ta niidule lebama siis ta sulandub niiduga ühte.